Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-12/2021

Juhatuse kommentaar

Harju Elektri teisest poolaastast kasvama hakanud tellimused ja müügimahud, jätkasid tugevat kasvu ka neljandas kvartalis. Viimase kvartali müügimahud kasvasid aastataguse perioodiga võrreldes üle 7 miljoni ehk viiendiku võrra, mis aitas kokkuvõttes ületada nii 2020. aasta  müügitulu kui ka 150 miljoni euro piiri. Müügitulu 152 (2020: 147) miljonit eurot ületab eelmisel aastal saavutatud kontserni käiberekordi.

Hoolimata mahtude kasvust, jääb aastat tervikuna iseloomustama tooraine ja komponentide defitsiit, hinnarekordid ning vähene kättesaadavus, mis omakorda põhjustasid pidevaid ümberplaneerimisi tootmises ning klientide tellimuste hilinemisi. Kuigi neljandaks kvartaliks oli lehtmetalli defitsiit valdavalt leevenenud, siis polnud veel tunda toorainete hinnalangust ning koos mainitud ümberkorraldustega tootmises, ei õnnestunud jõuda rahuldava kasumlikkuseni.

2022. aasta eesmärgiks on jätkusuutliku kasumlikkuseni jõudmine, milleks annavad võimaluse tooraine hinnalanguse trend, komponentide saadavuse paranemine ja püsivad kliendisuhted. Ka müügiosakonna tulemuslik töö hinnaläbirääkimistel klientidega annab võimaluse olukorra parandamiseks. Takistusteks ja riskideks on jätkuv pandeemiaolukord, pinged suurriikide vahel ning kasvav konkurents oskustööjõu pärast, mis omakorda põhjustab tugeva palgasurve.

Müügitulu, kulud ja kasum

Kontserni neljanda kvartali müügitulu oli 43,6 (2020 IV kv: 35,2) miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 23,6%. Müügitulu suurenes kõikides tegevusvaldkondades ning peamise osa kasvust andis elektri­seadmete müük, olles 35,6 (2020 IV kv: 30,2) miljonit eurot. Peamiseks põhjuseks on raamlepingute tellimuste mahu suurene­mine. Hoolimata tõsistest väljakutsetest, kasvas Harju Elektri 2021. aasta müügitulu võrreldava perioodi suhtes 4,2% ehk 152,8 (2020: 146,6) miljoni euroni, ületades eelnevad rekordilised müügimahud. Enim suurenes müügitulu laevaehitus­sektori elektritöödelt, olles kokkuvõttes 6,0 (2020: 4,2) miljonit eurot. Elektriseadmete müügitulu kasvas aastate võrdluses 1,5 miljoni võrra 126,7 miljoni euroni.

Aasta alguses alanud tooraine defitsiit, oluline hinnatõus nii materjalide kui teenuste osas ning kiirenev tööjõukulude kasv mõjutasid ka viimase kvartali kasumlikkust. Aruandekvartali brutokasum oli 4703 (2020 IV kv: 5585) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 10,8% (2020 IV kv: 15,8%). Ärikasum (EBIT) jäi alla võrreldava kvartali tulemusele, olles 853 (2020 IV kv: 1335) tuhat eurot, sh ärirentaablus vähenes 2,0%-le (2020 IV kv: 3,8%).  Aruandekvartali puhaskasum oli 894 (2020 IV kv: 1159) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 888 (2020 IV kv: 1165) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli neljandas kvartalis 0,05 (2020 IV kv: 0,07) eurot.

2021. aasta brutokasum oli 17 880 (2020: 21 209) tuhat eurot ja brutokasumi marginaal 11,7% (2020: 14,5%). Kaheteist kuuga teeniti ärikasumit (EBIT) 3202 (2020: 6546) tuhat eurot. Kontserni aruandeaasta puhaskasum 2610 (2020: 5528) tuhat eurot ning puhaskasum aktsia kohta oli 0,15 (2020: 0,31) eurot.

Põhitegevusala ja turud

Kontserni põhitegevusala, tootmine, moodustas kontserni müügitulust nii aruandekvartalis kui ka kaheteistkümne kuuga 87,4%. Tootmissegmendi müügitulu kasvas nii kvartalite kui aastate võrdluses vastavalt – 7,4 miljoni võrra 37,7 miljoni euroni ja 8,0 miljoni võrra 133,5 miljoni euroni. Tootmisettevõtete suurimad väljakutsed tulid projektides vajalike komponentide tarneraskustest. Mitmed suured tellimused olid ootel ning tootmistsükleid pidi jooksvalt ümber korraldama.

Müük Eesti turule jäi aruandekvartalite võrdluses samale tasemele, olles 6,5 miljonit eurot. Aastate võrdluses kasvas müügitulu 2,5 miljoni võrra 26,0 miljoni euroni, moodustades kontserni müügitulust 17,0% (2020: 16,0%). Kasv tuli komplektalajaamade tootmisest ja tarnimisest.

Kontserni müügitulu Soomes oli aruandekvartalis 17,9 miljonit eurot (2020 IV kv: 13,8). Viimase kvartali müügitulu kasvu mõjutasid aasta alguse tellimuste lükkumine teise poolaastasse, mille tingisid nii aasta alguse külm talv kui ka materjali defitsiidist tulenevad tarneraskused. Kokkuvõttes kasvas aastate võrdluses Soome turu müügitulu 2,2 miljoni võrra 70,9 miljoni euroni. Kontserni suurimale turule Soome müüdi aruandeaasta jooksul 46,4% (2020: 46,9%) kontserni toodetest ja teenustest.

Rootsi turult teenitud müügitulu nii aruandekvartalite kui ka aastate võrdluses kasvas, olles vastavalt 10,4 (2020 IV kv: 9,1) ja 27,6 (2020: 26,5) miljonit eurot. Aasta teises pooles jätkati hoogsamalt uue sõlmitud raamlepingu alajaamade tootmise ning tarnetega. Rootsi on kontserni turgudest teine suurim turg, moodustades kontserni aruandeaasta kui ka eelneva perioodi müügitulust 18,1%. Kontsern näeb Rootsis turupotentsiaali ning teeb investeeringuid äritegevuse laiendamiseks.

Müük Norra turule jätkas neljandas kvartalis taastumist. Aruandekvartalis müüdi Norra turule 4,2 (2020 IV kv: 2,8) miljoni euro väärtuses kontserni tooteid ja teenuseid. 2021. aastal teeniti Norra turult 13,2 miljonit eurot (2020: 16,7). Müügitulu langus on tingitud erakordselt suurtest tellimustest võrdlusperioodil, samuti laevandusektori tellimusmahtude taastu­mise aeglasest tempost. Norra turg moodustas aruandeaasta müügitulust 8,6% (2020: 11,4%).

Investeeringud

Harju Elekter investeeris 2021. aastal põhivarasse kokku 7,7 (2020: 8,1) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvara­investeeringutesse 1,3 (2020: 3,1) miljonit eurot, materiaal­sesse põhivarasse 5,7 (2020: 4,6) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,7 (2020: 0,3) miljonit eurot. Valdav osa aruandeperioodi investeerin­gutest, 2,5 miljonit eurot, suunati Leedu tütarettevõtte tootmis- ja büroohoone laien­dusse, mis valmis suvel. Investeeringu kogumaksumus oli 5,5 miljonit eurot. Lisaks alustati Allika Tööstuspargi tootmis- ja laoruumi­de kompleksi Laohotell III ehitusega, investeeriti tootmistehno­loogilisse põhivarasse ning päikeseelektrijaamadesse. Seoses Elektra elektrisõidukite laadijate tootmise laiendamisega Soomes soetati aruandekvartalis praeguse tootmise lähedusse Ulvilas 1140 m² suurune lisatootmispind. Aruandekuupäeva seisuga oli kontserni pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus kokku 25,2 (31.12.20: 11,9) miljonit eurot. Finantsvara ümberhindlusest tekkinud netokasum oli aruandekvartalis 3,9 miljonit eurot ja aruandeaastal 12,3 miljonit eurot. Väärtpaberite osalisest müügist laekus aruandeaastal kokku 1,0 miljon eurot, sh realiseerunud kasum oli 0,3 miljon eurot.

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 7,44 euro tasemel. AS Harju Elektril oli 31.12.2021 seisuga 9387 aktsionäri. Aruandekvartali jooksul suurenes aktsionäride arv 448 võrra.

Ettepanek dividendideks

Kooskõlastatult nõukoguga teeb juhatus ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja 0,14 eurot aktsia kohta, kokku 2,5 miljonit eurot, mis moodustab 97% 2021. aasta puhaskasumist.

Harju Elektri vahearuanne IV kv 2021

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Share