Miks hakata mehaanikainseneriks? Oliver Karja Harju Elektrist annab vastuse

14.03.2022 Blogi

Autor: Helen Külaots

10 aastat Harju Elektris töötanud Oliver Karjal on tootearenduse magistrikraad TalTechi Mehaanikateaduskonnast. Ta alustas tehnoloog-arendaja positsioonilt, kuid on nüüdseks tõusnud osakonna juhiks. Intervjuus räägib ta innustunult, mida mehaanikainseneri töö endast kujutab, milliseid isikuomadusi endas tööturu jaoks arendada ja miks peaks oma karjääri tööstusesse planeerima.

Oli sul lihtne teha valik, mida õppima minna?

Teadsin, et tahan minna TTÜsse. Esimene valik oli majandusteadus, aga tasuta sain sisse tootearendusse. Otsustasin, et õpin siis majandust iseseisvalt. Peale õpinguid tulin tööle Harju Elektrisse tehnoloog-arendajaks: tegin jooniseid, masinatele programme, täitsin majandustarkvara ja suhtlesin palju tootmispoolega. Otse koolist valmis töötajat ei tule. Põhitõed, kuidas lehtmetall tootmises liigub või kuidas tootmise jaoks mudeleid teha, saavad selgeks ikkagi praktika käigus. Nüüd, 10 aastat hiljem olen tootearenduse juht.

Mis sind Harju Elektris on nii pikalt hoidnud?

Harju Elekter pole küll suurim lehtmetalli töötlemise ettevõte Eestis, aga see-eest on meil suur grupp taga – arenguvõimalusi on palju. Soovi korral saab grupisiseselt välismaalegi minna. Oma praeguse positsiooni juures suhtlen palju välisettevõtetega ja see on minu jaoks põnev. Kindlasti on oluline, et töökohas oleks hea õhkkond ja seda siin kahtlemata on: korraldame ühisüritusi, koolitusi, tähistame käiberekordeid jne. Inimesi on meil igast vanusest ja kõik saavad hästi läbi.

Kas ja miks soovitaksid minna noortel mehaanika-inseneriks õppima?

Füüsiline toode ei kao maailmast kuhugi ehk insenere on alati vaja. Ükskõik kui palju automatiseeritakse, robot tuleb ikkagi kellegi poolt valmis ehitada. Selle erialaga on maailm valla – paljud, kes minuga koos lõpetasid, on praegu Euroopas. Ka palgatase on hea.

Õppima asudes oli meie kursusel 120 inimest, reaalselt lõpetas 20. Ilmselgelt on insenere Eesti tööturu jaoks vähe, olen seda ka värbamisel tundnud. Mina võtan hea meelega tööle ka otse koolist tulnud noori, et anda neile võimalus ja neid oma käe järgi voolida. Värbamisel pole minu jaoks kõige olulisem kooli lõpetamise tõend, sest koolitarkus on üks asi, reaalne tööelu aga teine. Siiski annab paber mulle kinnituse, et inimene on võimeline soovi korra pingutama ja midagi saavutama.

Ülikooli matemaatikat ja füüsikat ei tasu karta. Mingil hetkel on need küll raskemad kui gümnaasiumis, aga pingutage – tööturule jõudes teevad masinad selle osa teie eest ära. Peate lihtsalt aru saama, et programm teeb õigesti. Kui just pole plaanis hakata teadust tegema, siis see paariaastane pingutus pole nii raske.

Mulle meeldib, et inseneri töö pole kunagi üksluine, selles on omajagu loomingulisust – toode peab ju ka ilus välja nägema. Maailm areneb, tehnoloogia muutub – tootmise jaoks kasutatavad masinad tuleb teatud aja tagant uute vastu vahetada. Ka see on huvitav protsess, et mille järgi uusi masinaid üldse valida. Tihti dikteerivad selle hoopis kliendid, kellel on teatud toote vajadus – meie peame siis välja selgitama, kas olemasolevate masinatega on see võimalik. Kui pole, tuleb vaadata turul ringi ja sobiv masin leida.

Mis on lisaks haridusele need isikuomadused, mis aitavad selles valdkonnas karjääri teha ja edukas olla?

Üks olulisemaid omadusi on suhtlemisoskus. Olen täheldanud, et tihti on insenerid introvertsemad inimesed, kes ei kipu kliendiga ühe laua taha. Kuid insenerina on oluline olla müügimehe ja tootmise vahendajaks. Kui näen, et kliendi soove ei saa täita, siis pakun alternatiivseid lahendusi. Kui tahad inseneri tasandilt tõusta, siis tuleb õppida häid kliendisuhteid looma. Mina polnud siia tööle asudes väga tugev suhtleja, kuid ühel hetkel jäin oma osakonda üksi ja polnud muud valikut kui seda oskust arendada. Tänu sellele tuli ilmselt ka osakonnajuhi koht sujuvalt.

Ole julge ja lihtsalt saada oma CV

Praegu on küllaltki lihtne tööturule siseneda. Võib ju jääda otsima võimalikult suure palgaga kohta, aga mina soovitan alustada madalamalt positsioonilt, et saada CV-sse paar rida kirja. See aitab meeletult palju edasi ja seda ei maksa karta. Kas minna tööle juba bakalaureuse õpingute ajal? Selles suhtes tuleb olla ettevaatlik, et kool tagaplaanile ei jääks. Magistriõpingute aja on see kasulik – tekivad loogilised seosed ja erialast on lihtsam aru saada. Kindlasti soovitan kasutada praktikavõimalusi – ka sealt saab CV jaoks väga hea sisendi ja lööb tööturu uksed valla. Kui me Harju Elektris praktikandi võtame, siis suure tõenäosusega jääb ta siia ka tööle.