Juhatuse kommentaar
Kontserni aruandeperioodi näitajad on ootuspärased ning Kontserni eesmärk jätkata turuosa kasvatamist Põhjamaades on näidanud positiivset tulemust. Leedu ja Rootsi tütarettevõtted kasvatasid müügikäibeid ning tootmisega tegelevad Soome tütarettevõtted suutsid energiavõrgu toodete müügi mõningast langust kompenseerida tööstussektori ja taastuvenergia projektide kasvuga. Tehase laiendus Leedu tütarettevõtte kiire kasvu toetuseks on nende müügimahtu mitmekordistanud. ASi Harju Elekter kolmanda kvartali ja üheksa kuu konsolideeritud müügitulu on eelnevate perioodidega võrreldes jõudnud rekordilise tasemeni, olles vastavalt 42,3 miljonit eurot ja 112,1 miljonit eurot.
Viimastel aastatel on tehtud investeeringuid nii olemasolevate ettevõtete arengusse kui ka uute ettevõtete omandamisse, kuid investeeringute kasumlikkuse suurendamine nõuab veel aega. Kasumlikkust mõjutas tütarettevõtete haldussuutlikkuse kohandamine Kontserni vajadustele, aga ka klientide investeerimisotsuste hajumine varasemast pikemale perioodile. Ärikasumit teenis Kontsern kolmandas kvartalis 1,6 (2018 III kv: 0) miljonit eurot ja üheksa kuuga 3,1 (2018 9k: 1,4) miljonit eurot.
Käesoleval aastal on jõuliselt uuendatud tütarettevõtete juhtimist. Lähimates kvartalites osalevad tütarettevõtted mitmetes hangetes ja projektides, mis õnnestumise korral võimaldavad tugevdada meie turupositsioone ning liikuda uudsete innovaatiliste toodete ja teenuste pakkumisele tulevikus.
|
muutus % |
jaanuar – september |
muutus % |
juuli – september |
aasta |
|||
| (tuhat eurot) |
9k/9k |
2019 |
2018 |
3.kv/3.kv |
2019 |
2018 |
2018 |
| Müügitulu |
26% |
112 150 |
89 134 |
44% |
42 262 |
29 298 |
120 804 |
| Brutokasum |
28% |
14 249 |
11 108 |
81% |
5 375 |
2 963 |
15 976 |
| Ärikasum enne kulumit (EBITDA) |
72% |
5 679 |
3 300 |
275% |
2 446 |
654 |
5 001 |
| Ärikasum (EBIT) |
118% |
3 064 |
1 406 |
19 498% |
1 561 |
9 |
2 413 |
| Perioodi puhaskasum |
100% |
2 313 |
1 158 |
12 699% |
1 319 |
18 |
1 514 |
| sh emaettevõtte omanike osa |
100% |
2 384 |
1 190 |
12 699% |
1 359 |
11 |
1 546 |
Müügitulu ja kasum
Kontsern arendab ja toodab elektrijaotus-, juht- ja jõuautomaatikaseadmeid ning mitmesuguseid metalltooteid. Lisaks sellele teenitakse müügitulu ka tööstuskinnisvara rendilt ning laevaehitussektori elektritöödelt. Kontserni 2019. aasta III kvartali konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 42,3 (2018 III kv: 29,3) miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 44,2%. Üheksa kuu konsolideeritud müügitulu suurenes 25,8% ja jõudis 112,2 (2018 9k: 89,1) miljoni euroni. Peamine osa Kontserni müügitulu tõusust tuli elektriseadmete müügist: kvartalite võrdluses 11,7 miljonit eurot ja 9 kuu võrdluses 25,4 miljonit eurot. Eelkõige on suurenenud Leedus toodetud laevandus- ja töötussektorile müüdud elektriseadmete mahud.
Aruandekvartali konsolideeritud brutokasum oli 5 375 (2018 III kv: 2 963) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 12,7% (2018 III kv: 10,1%). Kolmanda kvartali konsolideeritud ärikasum (EBIT) oli 1 561 (2018 III kv: 9) tuhat eurot ja puhaskasum 1 319 (2018 III kv: 18) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli teises kvartalis 0,08 (2018 III kv: 0,00) eurot. Üheksa kuu konsolideeritud brutokasum oli 14 249 (2018 9k: 11 108) tuhat eurot ja brutokasumi marginaal 12,7% (2018 9k: 12,5%). Üheksa kuuga teeniti konsolideeritud ärikasumit (EBIT) 3 064 (2018 9k: 1 406) tuhat eurot. Kokkuvõttes oli Kontserni esimese üheksa kuu puhaskasum 2 313 (2018 9k: 1 158) tuhat eurot ning puhaskasum aktsia kohta oli 0,13 (2018 9k: 0,07) eurot.
Turud
Kontserni Eesti ettevõtted panustavad jätkuvalt tegevusse koduturul, osaledes võimalikes hangetes, müües jae- ja projektimüügiks elektriseadmeid ning pakkudes erinevaid tööstuslikke rendipindasid äriklientidele. Müük Eesti turule kasvas kolmandas kvartalis 4,7 miljoni euroni (2018 III kv: 4,3) ja üheksa kuuga 13,2 (2018 9k: 10,7) miljoni euroni, moodustades konsolideeritud müügitulust vastavalt 11,0 % ja 11,8% (2018 III kv 14,7% ja 9k: 12,0%).
Soome turu aruandekvartali müügitulu kasvas 1,1 miljonit eurot 18,6 miljoni euroni, kuid vähenes 9 kuu võrdluses 2,3 miljoni euro võrra 57,0 miljoni euroni, mida mõjutas enim Soome elektri- ja võrguehitusobjektide renoveerimise kava korrigeerimine algselt planeeritust väiksemale mahule. Elektri- ja võrguehitusobjektide müügi vähenemise kõrval kasvas müük Soome teistes elektriseadmete valdkondades. Soome turg andis Kontserni müügitulust aruandekvartalis 44,1% (2018 III kv: 60%) ning üheksa kuuga 50,8% (2019 9k: 66,5%), mis on küll 15,7 protsendipunkti vähem võrreldes eelmise perioodiga, kuid jätkab endiselt Kontserni suurima turuga. Soome turu osakaalu langusele Kontserni müügitulus avaldasid mõju ka Rootsi, Norra ja Hollandi turu müügitulude hoogne kasv.
Rootsi turu osakaalu tõus konsolideeritud müügitulus jätkus ning jõudis aruandekvartalis 12,7%ni (2018 III kv: 11,7%) ja üheksa kuuga 13,1%ni (2018 9k: 9,4%). Rootsi turult teenitud müügitulu oli aruandekvartalis 5,4 miljonit eurot ja üheksa kuuga kokku 14,7 miljonit eurot, kasvades vastavalt 2,0 ja 6,4 miljonit eurot. Kasvu tagasid alajaamade müügi suurenemine Rootsis ning 2018. aastal soetatud Rootsi tütarettevõtetele suuremate projektide lisandumine.
Kontserni Leedu tütarettevõtte eduka müügitöö tulemusena on enim kasvanud müük Norra turule, jõudes Kontserni turgudest teisele kohale. Müük Norra turule moodustades aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 19,7% (2018 III kv: 7,9%) ning üheksa kuuga 15,9% (2018 9k: 6,3%). Kvartalite võrdluses on müük Norra turule suurenenud 6,0 miljoni euroni võrra 8,3 miljonit euroni ja üheksa kuuga 12,1 miljoni euro võrra 17,8 miljoni euroni.
2018. aasta teisest poolaastast alustati tarneid Hollandi turule, kus on õnnestunud säilitada stabiilne müügitulu tõus. Kvartalite võrdluses kasvas müük Hollandi turule 2,9 miljoni eurot ning üheksa kuuga 7,0 miljonit eurot. Aruandekvartalis moodustas Hollandi turg 9,7% (2018 III kv: 4,0%) ning üheksa kuuga 6,7% (2018 9k: 0,6%) konsolideeritud müügitulust ning müügitulu oli vastavalt 4,1 ja 7,6 miljonit eurot.
Tegevussegmendid
Tootmissegmendi müügitulu kasvas aruandekvartalis 11,7 miljonit eurot 36,6 miljoni euroni ning üheksa kuuga 25,0 miljonit eurot 98,2 miljoni euroni. Tootmissegmendi müügitulu kasv on tingitud elektriseadmete müügi kasvust, mis annab tootmissegmendi müügitulust peamise osa (99%). Tootmissegmendi müügitulu kasvamisse on enim panustanud Leedu ettevõtte, kelle tootmisvõimsus on uue tootmishoone avamisega märgatavalt tõusnud ning müügitulu kolmekordistunud.
Kinnisvara segmendi müügitulu kasvu tempo sarnaneb eelmiste kvartalite müügitulu kasvule. Kvartalite võrdluses kasvas müügitulu 0,2 miljonit eurot 0,8 miljoni euroni. Üheksa kuu jooksul oli kinnisvara segmendi müügitulu kokku 2,5 miljonit eurot, moodustades Kontserni üheksa kuu müügitulust 1,8% (2018 9k: 2,0%). Renditulu teenitakse rendipindadelt Allika tööstuspargis ning Keila ja Haapsalu tööstusparkide rentnikelt.
Muu segmenteerimata tegevuste müügitulu on kvartalite võrdluses suurenenud 1,1 miljoni euro võrra 4,9 miljoni euroni ning üheksa kuu võrdluses kahanenud 2,7 miljoni euro võrra 11,5 miljoni euroni. Võrdlusperioodi osas on vähenemine tingitud 2018. aasta esimesel poolaastal teostatud suuremahulistest elektritööde projektidest laevaehituse sektoris.
Kulud
Aruandekvartali äritegevuse kulud olid kokku 40,7 (2018 III kv: 29,3) miljonit eurot ning üheksa kuuga 109,0 (2018 9k: 87,7) miljonit eurot. Põhiosa kulude kasvust moodustas müüdud toodete ja teenuste kulude suurenemine: kvartalite võrdluses 10,6 ja üheksa kuuga 19,9 miljonit eurot, jäädes alla müügitulu kasvule ning suurendades brutokasumi marginaali võrreldavate perioodide näitajate suhtes vastavalt 2,6 ja 0,2 protsendipunkti võrra. Keskendumine ekspordi suurendamisele on toonud kaasa ka turustuskulude tõusu. Kontserni ettevõtted on osalenud mitmetel erialamessidel ning otsivad aktiivselt võimalusi ärimahtude suurendamiseks. Turustuskulud on võrreldava kvartali suhtes kasvanud 0,5 miljoni võrra ja üheksa kuu võrdluses 0,6 miljonit eurot. Turustuskulude osakaal müügituludest on kvartalite võrdluses jäänud samale tasemele ehk 3,6%le, kuid üheksa kuu võrdluses langenud 3,7%le (2019 9k: 4,1%).
Tootmise laienemiseks palgatud uute töötajate lisandumine Leedu tütarettevõttes, kvalifitseeritud tööjõu nõudlusega kaasnev palgasurve, aga ka töötajate osakaalu suurenemine Soomes ja Rootsis, kus palgatase on oluliselt kõrgem, on kasvatanud aruandeperioodi tööjõukulusid. Tööjõukulud suurenesid kvartalite võrdluses 6,4% 6,2 miljoni euroni ning üheksa kuu võrdluses 7,9% 19,4 miljoni euroni. Tööjõukulude määr nii kvartali kui 9 kuu võrdluses langesid, moodustades Kontserni müügitulust vastavalt 14,6% (2018 III kv: 19,9%) ja 17,3% (2018 9k: 20,2%).
Uus kasutusele võetud innovatiivne tootmisliin ja -hooned suurendasid kvartalite võrdluses põhivara kulumit 0,2 miljoni euro võrra 0,9 miljoni euroni ning poolaastate võrdluses 0,7miljoni euro võrra 2,6 miljoni euroni.
Personal
Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 799 inimest, mis oli 71 töötajat enam kui aasta tagasi. Valdav osa ehk 109 töötajat värvati märgatavalt suurenenud tootmismahtude teenindamiseks Leedu tütarettevõttesse. Üheksa kuu jooksul töötas Kontsernis keskmiselt 779 inimest, mis oli keskmiselt 70 töötajat enam kui võrreldaval perioodil. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 5,0 (2018 III kv: 4,8) miljonit eurot, kokku üheksa kuuga 15,6 (2018 9k: 14,0) miljonit eurot. Keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli 2 230 eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 1,2%. Palgakulu mõjutas uute töötajate värbamine Rootsis, kuid ka Leedu Vabariigi otsus osa sotsiaalmaksust arvestada töötaja brutopalgana. Viimane muudatus ei avaldanud olulist mõju Kontserni tööjõukuludele.
Investeeringud
Kontsern investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 4,4 miljonit eurot, sealhulgas kinnisvarainvesteeringutesse 0,7 miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 3,4 miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,3 miljonit eurot. Valdav osa investeeringutest oli suunatud Leedu tütarettevõtte tootmishoone laiendusse. Ülejäänud osa investeeringutest paigutati Eesti tütarettevõtte uue esinduskaupluse ja kesklao integreerimisse ning Kontserni ettevõtete ja tööstusparkide arendusprojektidesse. Võrreldaval perioodil investeeriti põhivarasse kokku 7,5 miljoni eurot, millest 1,0 miljonit eurot soetati äriühenduste kaudu, ning lisaks tütarettevõtte Finn-Power tootmisliini, Allika Tööstuspargi ning Haapsalu päikeseelektrijaama ehitusse.
Aruandekvartalis toimunud olulisemad sündmused
- Leedu tütarettevõte avas Panevežyses septembris pidulikult uue tootmishalli. Ligi aasta kestnud laiendustööde käigus suurenesid tütarettevõtte kontori- ja tootmispinnad seniselt 3 500 m2-lt 9 000 m2-ni. Lisaks soetati käesoleva aasta II kvartalis 1,9 ha ulatuses olemasolevate kinnistutega piirnevat maad Leedus, tagamaks võimaluse uuteks laiendusteks edaspidi. Investeeringute kogumaht ulatus 3,5 miljoni euroni. Tootmishoone laiendusse ja tehnoloogia uuendamisse suunatud investeeringud võimaldavad oluliselt lisada tootmisvõimsust tarnete tagamiseks tütarettevõtte klientidele laevaehituse ja tööstuse segmendis.
- Telesilta Oy-l valmis 3.kvartalis mitu suurt projekti. Augustis valmis UTV Uusikaupunki laevatehases Poola Gdynia merendusameti tarbeks ehitatud töölaev Hydrograf-17, kus Telesilta Oy teostas töid elektri peatöövõtjana. Septembris andis UTV laevatehas kliendile üle esimese Soomes valmistatud hübriidparvlaeva Elvy, mille elektri- ja navigatsioonisüsteemi võtmed kätte lahendus valmis Telesilta Oy-s. Parvlaev hakkab sõitma Göta jõel Rootsis.
- 30.08.2019 allkirjastati ostu-müügileping, kus ASi Harju Elekter tütarfirma Satmatic Oy ostis Ulvila linnavalitsuse omanduses oleva kinnisvarafirma Kiinteistö Oy Ulvila Sammontie 9. Tehingu hind oli 2,0 miljonit eurot. Tehingu käigus omandas Satmatic Oy 0,86 ha suuruse kinnistu koos kinnistul paiknevate tootmispindadega 4330 m2 ulatuses ning tegemist oli Satmatic Oy ja Ulvila linnavalitsuse poolt 17.11.2008 allkirjastatud lepingu lõpule viimisega, vastavalt millele oli Satmatic Oy-l õigus omandada 10-aastase rendiperioodi järel Sammontie 9, Ulvila kinnistu koos tootmishoonega. Tegevus järgib põhimõtet, vastavalt millele kuuluvad kontserni ettevõtete kasutuses olevad tootmispinnad kontserni omandusse.
- Kontserni ettevõtete igapäevane äritegevus ja tootmiskorraldus baseeruvad rahvusvahelisele standardile vastaval kvaliteedi- ja keskkonnapoliitikal. Kehtiv ISO 9001 kvaliteedistandard on rakendatud enamikes kontserni tootmisettevõtetes. Telesilta Oy alustas ettevalmistustöid ISO 9001 juurutamiseks 2018. aastal. Käesoleva aasta septembris tunnistas Bureau Veritas ettevõtte äri- ja tootmiskorralduse vastavaks rahvusvahelisele kvaliteedistandardile ISO 9001 ning väljastas vastavasisulise sertifikaadi.
- Soome majandusleht Kauppalehti pärjas Finnkumu Oy tema 2018/06–2019/05 majandustulemuste põhjal Menestyjät 2019 tiitliga. Sellise tunnustuse saajaid iseloomustab väljakujunenud äritegevus, stabiilne kasv, head tulemused ja kasumlikkus, tugev finantsstruktuur ja likviidsus jätkusuutliku tegevuse tagamiseks.
- Kontserni tütarettevõtete – elektrikaupade projekti- ja jaemüüja Energo Veritas OÜ ning metallitehase AS Harju Elekter Teletehnika – koostöös arendati Elektrilevi kiire interneti võrgu projekti (Last mile ) tarbeks välja neli välist fiiberoptikakapi mudelit. Kappide tarned algasid septembris. Elektrilevi plaanib järgmise 5 aasta jooksul projekti investeerida ligikaudu 100 miljonit eurot, millest materjalid moodustavad umbes viiendiku.
- Lähtudes ASi Harju Elekter nõukogu ja juhatuse otsusest koondada kontserni kõik ettevõtted Harju Elekter kaubamärgi alla, kinnitati Leedu tütarettevõtte RIFAS UAB uueks ärinimeks HARJU ELEKTER UAB. Vastav kanne nime muutuse kohta tehti Leedu Äriregistris 2. juulil 2019. Ühise logo kasutamine aitab tugevdada kontserni konkurentsivõimet ning loob lisakasu ja võimalusi turundustegevuses, andes selge kuvandi Harju Elekter Grupi võimekusest.
- Seoses Harju Elekter kontserni tegevuse restruktureerimisega Soomes ning Satmatic Oy ja Finnkumu Oy koondamisega ühise juhtimise alla määras Kontsern tütarettevõtetele uue ühise tegevjuhi, senise ASi Harju Elekter Elektrotehnika juhataja Jan Osa, kes alustas Satmatic Oys 1.04.2019 ja Finnkumu Oys 1.07.2019. ASi Harju Elekter Elektrotehnika juhataja ametikohale nimetati alates 1.04.2019 senine müügiosakonna juhataja Indrek Ulmas. Muudatus toimus ka Telesilta Oy juhtkonnas, kus alates 1.10.2019 nimetati tegevjuhiks senine juhtkonna liige ja projektijuht Joonas Puustelli. Ettevõtte pikaaegne juht Kari Laulajainen jätkab firmas vähemalt 2020. aasta lõpuni, toetades ettevõtte tegevust projektijuhtimise ja müügi vallas. Alates 1.1.2020 on määratud uus tegevjuht ka Rootsi tütarettevõtetele SEBAB AB ja Grytek AB. Mikael Schwartz Jonsson alustab Harju Elekter Grupis tööd 1.10.2019 ning 3-kuulisel üleminekuperioodil töötatakse tihedas koostöös senise tegevjuhiga. SEBAB AB, Grytek AB pikaaegne tegevjuht Thomas Andersson siirdub alates 1.01.2020 Rootsi müügi- ja marketingijuhi ametikohale.
- Kontserni tütarettevõtted osalesid ka 3.kvartalis aktiivselt erialamessidel: Alihankinta messil Tamperes tutvustas Satmatic Oy kuluefektiivset lepingulist tootmismudelit, sõidukite laadimislahendusi ja tugevas kasvus olevat komponentide müüki ning AS Harju Elekter Teletehnika oma kvaliteetseid andmesidevõrgutooteid.
Aktsia
Ettevõtte aktsia hind aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil sulgus 4,10 euro tasemel.
Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
Tel 674 7400
Lisainformatsioon: Tiit Atso, Kontserni finantsjuht, tel 674 7400 ning ASi Harju Elekter III kvartali vahearuanne
| KONSOLIDEERITUD BILANSS 30.09.2019 | ||||
| Kontsern. Auditeerimata. EUR’000 | ||||
| VARAD | 30.09.19 | 31.12.18 | ||
| Raha, pangakontod | 3 883 | 3 142 | ||
| Nõuded ostjatele ja muud nõuded | 29 974 | 22 218 | ||
| Ettemaksed | 1 942 | 1 173 | ||
| Varud | 19 059 | 17 468 | ||
| KÄIBEVARA KOKKU | 54 858 | 44 001 | ||
| Edasilükkunud tulumaksu vara | 96 | 98 | ||
| Muud pikaajalised finantsinvesteeringud | 9 828 | 9 587 | ||
| Kinnisvarainvesteeringud | 19 912 | 19 804 | ||
| Materiaalne põhivara | 21 148 | 17 403 | ||
| Immateriaalne põhivara | 7 181 | 7 260 | ||
| PÕHIVARA KOKKU | 58 165 | 54 152 | ||
| VARAD KOKKU | 113 023 | 98 153 | ||
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL | ||||
| Võlakohustused | 10 824 | 6 656 | ||
| Ostjate ettemaksed | 3 254 | 1 740 | ||
| Võlad tarnijatele ja muud võlad | 20 075 | 14 911 | ||
| Maksuvõlad | 2 975 | 2 409 | ||
| Lühiajalised eraldised | 25 | 14 | ||
| LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU | 37 153 | 25 730 | ||
| Võlakohustused | 9 016 | 5 449 | ||
| Muud pikaajalised kohustused | 64 | 35 | ||
| PIKAAJALISED KOHUSTUSED | 9 080 | 5 484 | ||
| KOHUSTUSED KOKKU | 46 233 | 31 214 | ||
| Aktsiakapital | 11 176 | 11 176 | ||
| Ülekurss | 804 | 804 | ||
| Reservid | 3 396 | 2 665 | ||
| Jaotamata kasum | 51 507 | 52 316 | ||
| Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku | 66 883 | 66 961 | ||
| Mitte-kontrolliv osalus | -93 | -22 | ||
| OMAKAPITAL KOKKU | 66 790 | 66 939 | ||
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 113 023 | 98 153 | ||
| KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-30.09 | ||||
| Auditeerimata | ||||
| EUR’000 | ||||
| Kontsern | KV3 2019 | KV3 2018 | 9K 2019 | 9K 2018 |
| Müügitulud | 42 262 | 29 298 | 112 150 | 89 134 |
| Müüdud toodete kulud | -36 887 | -26 335 | -97 901 | -78 026 |
| Brutokasum | 5 375 | 2 963 | 14 249 | 11 108 |
| Turustuskulud | -1 516 | -1 052 | -4 198 | -3 644 |
| Üldhalduskulud | -2 296 | -1 882 | -6 929 | -5 998 |
| Muud äritulud | 39 | 17 | 171 | 60 |
| Muud ärikulud | -41 | -37 | -229 | -120 |
| Ärikasum | 1 561 | 9 | 3 064 | 1 406 |
| Finantstulud | 25 | 171 | 147 | 523 |
| Finantskulud | -77 | -15 | -179 | -38 |
| Kasum enne maksustamist | 1 508 | 165 | 3 032 | 1 891 |
| Tulumaks | -190 | -147 | -719 | -734 |
| Perioodi puhaskasum, sh | 1 319 | 18 | 2 313 | 1 157 |
| emaettevõtte omanike osa | 1 359 | 11 | 2 384 | 1 190 |
| mitte-kontrolliv osa | -40 | 7 | -71 | -33 |
| Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) | 0,08 | 0,00 | 0,13 | 0,07 |
| Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) | 0,08 | 0,00 | 0,13 | 0,07 |
Tiit Atso
Kontserni finantsjuht
674 7400
