Harju Elekter kontserni konsolideeritud majandustulemused, 1-9/2021

Harju Elektri kolmas kvartal näitas müügimahtude ja tellimuste taastumist, kuid täiskäigul töötamist pidurdas maailmas leviv tooraine defitsiit. Määramatus kallinenud tooraine tarnimisel toob kaasa pideva ümberplaneerimise vajaduse, mis on ebatõhus ja kulukas. See avaldab mõju kontserni majandustulemustele ja kasumlikkusele. Harju Elekter jätkab investeeringutega, et väljuda kriisist tugevamana, kui sinna sisenedes. Äritegevuse laiendamise eesmärgil otsustati investeerida Rootsi uutesse tehastesse. Kontsern näeb Rootsis turupotentsiaali ning investeeringud aitavad suurendada Rootsi ettevõtte konkurentsivõimet erinevates tegevusvald­kondades. Harju Elekter pingutab selle nimel, et saada oluliseks tegijaks Rootsi elektrifitseerimise ja automaatikaturul.

Müügitulu, kulud ja kasum

Kontserni kolmanda kvartali müügitulu oli 42,2 (2020 III kv: 37,4) miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 12,9%. Aruandekvartali müügitulu suurenes kõikides tegevusalades ning peamise osa andis elektri­seadmete müük, olles 35,2 (2020 III kv: 31,7) miljonit eurot. Põhjuseks on eelkõige raamlepingute tellimuste mahu suurene­mine. Üheksa kuu müügitulu vähenes võrreldava perioodi suhtes 2,0% ehk 109,2 (2020 9k: 111,4) miljoni euroni. Kõige enam vähenes elektriseadmete tootmine ja müük, olles kokkuvõttes 91,0 (2020 9k: 95,0) miljonit eurot. Samal ajal laevaehitus­sektori elektritööde müügitulu kasvas üheksa kuu võrdluses 1,4 miljoni euro võrra 4,3 miljoni euroni. Tellimuste täitmine sõltub olulisel määral ülemaailmsest olukorrast, kus materjalide ja kompo­nentide kättesaadavus on märgatavalt raskendatud.

Aruandekvartali äritegevuse kulud olid kokku 41,0 (2020 III kv: 35,5) miljonit eurot. Müüdud toodete ja teenuste kulud, mis moodustasid äritegevuskuludest 89,7%, olid 37,1 (2020 III kv: 32,1) miljonit eurot. Tööjõukulud kvartalite ja üheksa kuu võrdluses kasvasid, olles vastavalt 7,3 (2020 III kv: 6,6) ja 22,3 (2020 9k: 20,0) miljonit eurot. Valdava osa tööjõukulude kasvust andis uue personali palkamine. Lisaks mõjutas tööjõukulusid lisatööde suurenemine ja pidev valmisolek tootmistsükli jätkamiseks. Tööjõukulude ja keskmise töötasu kasvu mõjutab kõikidel turgudel tööjõupuudusest tingitud palgasurve ning Soome ja Rootsi töötajate osakaalu tõus kontsernis, sest Skandinaavia riikides on palgatase märgatavalt kõrgem kui Eestis ja Leedus.

Aruandekvartali brutokasum oli 5 026 (2020 III kv: 5 234) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 11,9% (2020 III kv: 14,0%). Ärikasum (EBIT) oli 1 183 (2020 III kv: 2 002) tuhat eurot. Kolmanda kvartali ärirentaabluseks kujunes 2,8% (2020 III kv: 5,4%).

Aruandekvartali puhaskasum oli 931 (2020 III kv: 1 694) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 915 (2020 III kv: 1 691) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli kolmandas kvartalis 0,05 (2020 III kv: 0,10) eurot. Kui möödunud kvartalites oli probleeme lehtmetalli defitsiidi ja hinnatõusuga, siis aruandekvartalis lisandus elektrienergia kallinemine ning mitmete muude materjalide ja põhikomponentide tarneraskused ja hinnatõusu surve. Kasumlikkust mõjutasid ka uute erialaspetsialistide palka­misest tingitud tööjõukulude suurenemine.

Põhitegevusala ja turud

Kontserni põhitegevusala, tootmine, moodustas kontserni müügitulust nii aruandekvartalis kui ka üheksa kuuga 87,7%. Eelnevate kvartalite tellimuste edasilükkumine kolmandasse kvartalisse kasvatas tootmissegmendi müügitulu kvartalite võrdluses 4,9 miljoni euro võrra 37,0 miljoni euroni. Üheksa kuu võrdluses jäi aga tootmissegmendi müügitulu samale tasemele, olles 95,8 (2020 9k: 95,3) miljonit eurot.

Müük Eesti turule jäi aruandekvartalis praktiliselt samale tasemele, olles 7,5 (2020 KV3: 7,6) miljonit eurot. Müük Eesti turule on üheksa kuu võrdluses kasvanud 2,5 miljoni euro võrra 19,5 miljoni euroni, moodustades üheksa kuu müügitulust 17,8% (2020 9k: 15,3%). Eesti turu müügitulu teeniti valdavalt tehasetooteliste komplektalajaamade tootmisest ning elektrikaupade projekti- ja jaemüügist.

Kontserni müügitulu Soome oli aruandekvartalis 20,0 miljonit eurot. See on 3,6 miljoni euro võrra rohkem kui eelneval aastal ning kolmandate kvartalite võrdluses Soome turul ajalooliselt rekordiline tulemus. Valdava osa müügimahust moodustas toodangu müük Soome elektrivõrguettevõtetele. Üheksa kuu võrdluses jäi Soome turu müügitulu alla eelneva perioodi näitajatele, olles 53,0 (2020 9k: 54,9) miljonit eurot. Seda mõjutas enim tellimuste vähenemine seoses lumerohke ja külma talvega, uute pikaajaliste raamlepingute tellimustega alustamine, kuid ka mõningased tarneraskused ja materjali defitsiit. Kontserni suurimale turule Soome müüdi üheksa kuu jooksul 48,6% (2020 9k: 49,3%) kontserni toodetest ja teenustest.

Rootsi turult teenitud müügitulu oli nii aruandekvartalite kui ka üheksa kuu võrdluses mõningases languses, olles vastavalt 5,8 (2020 III kv: 6,6) ja 17,2 (2020 9k: 17,5) miljonit eurot. Alustatud on uute raamlepingute alajaamade tootmisega ning tarnetega. Rootsi, kontserni suuruselt kolmas turg, moodustas üheksa kuu müügitulust 15,8% (2020 9k: 15,7%). Kontsern näeb Rootsis turupotentsiaali ja teeb investeeringuid müügitulu kasvatamiseks.

Müük Norra turule on tasapisi taastumas. Kolmandas kvartalis müüdi Norra turule 5,1 (2020 III kv: 4,2) miljoni euro väärtuses kontserni tooteid ja teenuseid. Üheksa kuuga teeniti Norra turult 9,0 miljonit eurot, mis oli 5,0 miljoni euro võrra vähem kui eelneva aasta samal perioodil. Müügitulu vähenemine oli tingitud rekordiliselt suurtest tellimustest võrdlusperioodil, samuti laevandusektor tellimusmahtude taastumise aeglasest tempost. Norra turg moodustas üheksa kuu müügitulust 8,2% (2020 9k: 12,5%).

Investeeringud

Harju Elekter investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 5,0 (2020 9k: 4,1) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvara­investeeringutesse 0,5 (2020 9k: 2,1) miljonit eurot, materiaal­sesse põhivarasse 4,0 (2020 9k: 1,8) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,5 (2020 9k: 0,2) miljonit eurot. Valdav osa aruandeperioodi investeerin­gutest, 2,5 miljonit eurot, suunati Leedu tütarettevõtte tootmis- ja büroohoone neljanda etapi laien­dusse. Investeeringu kogumaksumus oli 5,5 miljonit eurot. Lisaks alustati Allika Tööstuspargi tootmis- ja laoruumi­de kompleksi Laohotell III ehituse ettevalmistustega ning investeeriti tootmistehno­loogilisse põhivarasse ning päikeseelektrijaamadesse. Aruandekuupäeva seisuga oli kontserni pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus kokku 21,3 (31.12.20: 11,9) miljonit eurot.

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 7,98 euro tasemel. AS Harju Elektril oli 30.09.2021 seisuga 8939 aktsionäri. Aruandekvartali jooksul suurenes aktsionäride arv 986 võrra.

AS-i Harju Elekter töötajate optsiooniprogrammi raames emiteeriti täiendavalt 278 675 aktsiat ning alates 2. augustist 2021 kaubeldakse kokku 18 018 555 AS-i Harju Elekter aktsiaga.

III kvartali vahearuanne 2021

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Share