Harju Elekter kontserni konsolideeritud majandustulemused, 1-6/2021

Harju Elektri teist kvartalit iseloomustavad tulevikuvaatega investeeringud ja maailmas leviva tooraine defitsiidi võimendumine, mis avaldab mõju kontserni majandustulemustele ja kasumlikkusele. Alustatud on uute sõlmitud raamlepingute tellimuste täitmisega ning Eesti ja Rootsi müügimahud on kasvutrendis. Leedu üksuse tellimused ei ole veel tavapärasel tasemel, kuid suurenenud päringute arv annab lootust merendussektori peatsele taastumisele. Kontsern pani teises kvartalis aluse tulevikku vaatavale koostööle tehnoloogiaettevõttega IGL-Technologies Oy ja jätkas investeerimist Skeleton Technologies Group OÜ-sse. Samuti tehti ettevalmistusi uue tootmis- ja laoruumide kompleksi ehituseks ning päikeseelektrijaamade portfelli suurendamiseks.

Müügitulu, kulud ja kasum

Kontserni II kvartali müügitulu oli 36,3 miljonit eurot, mis on 2020. aasta II kvartaliga võrreldes 2,7 miljoni euro võrra tagasihoidlikum. Sarnaselt esimesele kvartalile mõjutasid teise kvartali müügitulu edasi lükkunud tellimused, tarneraskused ning materjali defitsiit. Kuue kuu kokkuvõttes oli müügitulu 67,0 (2020 6k: 74,0) miljonit eurot, mis jääb alla eelmise aasta rekordilisele tulemusele, kuid on võrreldav kahe aasta taguse kriisieelse tavapärase müügiga. Vaatamata majanduskeskkonnas valitsevale ebakindlusele on uute tellimuste maht ning koostöö oluliste raamlepinguliste klientidega säilinud.

Aruandekvartali äritegevuse kulud olid kokku 35,8 (2020 II kv: 37,1) miljonit eurot. Müüdud toodete ja teenuste kulud vähenesid kvartalite võrdluses 1,5 miljoni euro võrra 32,0 miljoni euroni, moodustades äritegevuskuludest 89,5%. Tööjõukulud kvartalite ja poolaastate võrdluses kasvasid, olles vastavalt 7,6 (2020 II kv: 6,7) ja 14,9 (2020 6k: 13,4) miljonit eurot. Valdava osa tööjõukulude kasvust andis lisatööde suurenemine, pidev valmisolek tootmistsükli jätkamiseks ning Leedu puhul ka koroonaviiruse tõkestamise meetmena tootmises mitme töövahetuse pidamine. Tööjõukulude ja keskmise töötasu kasvu mõjutas Soome ja Rootsi töötajate osakaalu tõus kontsernis, sest Skandinaavia riikides on palgatase märgatavalt kõrgem kui Eestis ja Leedus.

Aruandekvartali brutokasum oli 4 306 (2020 II kv: 5 468) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 11,9% (2020 II kv: 14,0%). Ärikasum (EBIT) oli 651 (2020 II kv: 2 156) tuhat eurot. Teise kvartali ärirentaabluseks kujunes 1,8% (2020 II kv: 5,5%).

Aruandekvartali puhaskasum oli 488 (2020 II kv: 1 971) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 485 (2020 II kv: 1 979) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli teises kvartalis 0,03 (2020 II kv: 0,11) eurot. Võrreldes eelmise aastaga mõjutas aruandeperioodi madalat kasumlikkust peamiselt planeeritust väiksem müügikäive, jätkuv ülemaailmne materjalide defitsiit ja tööjõukulude suurenemine. Tootmismaterjali kiire hinnatõus ning raske kättesaadavus tingisid ebaefektiivsuse töödes, kus tooteid ei saa valmistada planeeritud aja järgi.

Põhitegevusala ja turud

Kontserni põhitegevusala, tootmine, moodustas kontserni müügitulust kuue kuu arvestuses 88%. Uute raamlepingute tellimustega alustamise viibimine, planeeritud mahtude edasilükkumine ning limiteeritud tooraine kättesaadavus vähendasid tootmissegmendi müügitulu kvartalite võrdluses 1,5 miljoni euro võrra 31,6 miljoni euroni ning kuue kuu võrdluses 4,4 miljoni euro võrra 58,8 miljoni euroni.

Müük Eesti turule kasvas kvartalite võrdluses 1,1 miljoni euro võrra 6,9 miljoni euroni ja kuue kuu võrdluses 2,6 miljoni euro võrra 12,0 miljoni euroni, moodustades kuue kuu müügitulust 18% (2020 6k: 13%). Aruandekvartalis jätkati 2020. aasta teises kvartalis alustatud Elektrilevi OÜ raamhanke tehasetooteliste komplektalajaamade tootmise ja tarnetega.

Müük Soome turule on taastumas. Eelneva aasta teise kvartaliga võrreldes on müügitulu vähenenud vaid 0,6 miljoni euro võrra, olles 18,4 miljonit eurot. Poolaastate võrdluses on muutus suurem, müügitulu vähenes 5,5 miljoni euro võrra 33,0 miljonile eurole. Seda mõjutas enim tellimuste vähenemine seoses lumerohke ja külma talvega, uute pikaajaliste tellimustega alustamine, kuid ka tarneraskused ja materjali defitsiit. Kontserni suurimale turule, Soome, müüdi esimesel poolaastal 49% (2020 6k: 52%) kontserni toodetest ja teenustest.

Rootsi turult teenitud müügitulu oli nii aruandekvartalite kui ka poolaastate võrdluses kasvutrendis, olles vastavalt  6,1 (2020 II kv: 5,9) ja 11,5 (2020 6k: 10,9) miljonit eurot. Rootsi moodustas esimese poolaasta müügitulust 17% (2020 6k: 15%), jäädes kontserni turgudest suuruselt kolmandaks turuks.

Teises kvartalis müüdi Norra turule 2,0 (2020 II kv: 4,4) miljoni euro väärtuses kontserni tooteid ja teenuseid. Kuue kuuga teeniti Norra turult 3,9 miljonit eurot, mis on 60,5% ehk 5,9 miljoni euro võrra vähem kui eelneva aasta samal perioodil. Müügitulu vähenemine oli tingitud rekordiliselt suurtest tellimustest võrdlusperioodil ning ka laevandusektor tellimusmahtude taastumise aeglasest tempost. Norra turg moodustas kuue kuu müügitulust 6% (2020 6k: 13%), olles kontserni jaoks suuruselt neljas turg.

Investeeringud

Harju Elekter investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 3,9 (2020 6k: 2,2) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvarainvesteeringutesse 0,2 (2020 6k: 1,3) miljonit eurot, materiaal­sesse põhivarasse 3,5 (2020 6k: 0,8) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,2 (2020 6k: 0,1) miljonit eurot. Valdav osa aruandeperioodi investeeringutest, 2,5 miljonit eurot, suunati Leedu tütarettevõtte tootmis- ja büroohoone neljanda etapi laiendusse. Investeeringu kogumaksumus oli 5,5 miljonit eurot. Lisaks alustati Allika Tööstuspargis tootmis- ja laoruumide kompleksi Laohotell III ehituse ettevalmistustega ning investeeriti tootmistehno­loogilisse põhivarasse.

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 8,18 euro tasemel. AS Harju Elektril oli 30.06.2021 seisuga 7983 aktsionäri. Aruandekvartali jooksul suurenes aktsionäride arv 596 võrra.

Vahearuanne II kvartal 2021

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Share