AS Harju Elekter Group ja Prysmian Group Baltics AS sõlmisid 5.06.2023 üürilepingu 2030. aastani. Uuendatud üürilepinguga üürib Harju Elekter Groupi kinnisvaraüksus Prysmian Group Balticsile rohkem kui 20 000 m² tootmis-, ladustamis- ja büroopindu ja ligi 40 000 m² suuruse välise ladustamisterritooriumi. Ühtlasi lepiti lepingus kokku suuremahulises ruumide renoveerimises ja rekonstrueerimises, mille investeeringu maksumuseks on kuni 3 miljonit eurot.

Prysmian Group on globaalne suurettevõte, mis on uuendusliku kaablitehnoloogia valdkonnas juhtpositsioonil ning mille aktsiad on noteeritud Milano börsil. Igal aastal toodab grupp tuhandeid kilomeetreid maa- ja merekaableid ning süsteeme elektrienergia ülekandmiseks ja jaotamiseks, samuti kesk- ja madalpingekaableid ehitus- ja taristusektorile. Grupp tegutseb 50 riigis, 106 tehases ning 25 uurimis- ja arenduskeskuses ning neil on ligikaudu 29 000 töötajat.

Harju Elekter Grupi kinnisvaraüksus tegeleb tööstuskinnisvara arendamise, projektijuhtimise, rentimise ning sellega kaasnevate teenustega nii rendipartneritele kui ka Harju Elektri oma ettevõtetele. Kinnisvaraüksus haldab kokku üheksat tööstusparki Eestis, Soomes, Rootsis ja Leedus.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta müügitulu oli 175,3 miljonit eurot.

Aron Kuhi-Thalfeldt
Kinnisvaraüksuse juht/juhatuse liige
+372 5171448

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
+372 5340 8444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

„Elektripisiku sain perekonnast – minu isa on elektrivaldkonnaga seotud ja küllap sealt inspiratsioon ka tuli. Olgugi, et väiksena ma suur unistaja polnud ja ei osanud unistada tööst, mida täna teen, on valdkond väga hea ja olen siin tõeliselt rahul,“ kirjeldab Lõuna-Eestist pärit Rait Kangro, kes on tänaseks kasvanud müügi- ja turundusvaldkonna juhiks Harju Elektri tootmises Keilas.  

Rait töötas varasemalt ühes väiksemas ettevõttes müügiinsenerina. „Ühel hetkel hakkasin mõlgutama mõtteid edasi liikumisest,“ räägib ta. Tema jaoks täpselt sobival hetkel sai ta kõne pakkumisega tulla Harju Elektrisse madalpinge toodete müügijuhiks ning pärast vestlusvooru saigi võimalusest kinni haaratud. Seepeale meenutab Rait tudengipõlve TalTechis, mil ta käis õpingute raames Harju Elektris ekskursioonil: „Tudengina olin küll põgusalt kuulnud ettevõttest ja näinud ka tänavapildis Harju Elektri tooteid, aga poleks toona arvanud, et karjääritee päriselt siia toob.“ 

„Müügijuhi rollis tegelesin eeskätt Eesti, Soome ja Rootsi klientidega. Elasin järk-järgult sisse, püüdsin osaleda võimalikult paljudes ettevõtmistes, et saada Harju Elektrist terviklikumat pilti ette. Näiteks panin end kirja siseaudiitoriks ja sain siseauditite raames erinevaid ettevõtte protsesse lähemalt uurida,“ kirjeldab Rait nelja aasta tagust aega. Tänaseks on temast kasvanud Harju Elektri Eestis asuvate tehaste müügi- ja turundusvaldkonna juht ning tal on tubli müügitiim, kellega suuri tegusid teha. „Jah, 4 aastat Harju Elektris – kõlab vähe, kuid aeg on läinud meeletult kiiresti ning väga palju on toimunud. Muutusi on arenevas ettevõttes palju, aga ma ei ole muutuste vastu!“, sõnab Rait entusiastlikult.  

Raidil jutt jookseb ja silm särab, kui küsida, miks just Harju Elekter. „Harju Elekter on inimeste ettevõte. Suur tugevus on kindlasti kollektiiv – väga ühtehoidev, abivalmis, sõbralik. Kui ma alguses tulin, enda jaoks võõrasse keskkonda, siis võeti mind väga soojalt vastu. See on säilinud tänaseni,“ räägib ta. „Tulin väiksest ettevõttest, kus oli seitse töötajat, Eesti Harju Elektris aga enam kui kolmsada. Algul eeldasin, et tegemist on jäiga ja bürokraatiliku ettevõttega, kuid eksisin. Tegelikult on organisatsioon töötajasõbralik ja üleliigset bürokraatiat ei ole,“ kirjeldab Rait. Lisaks meeldib talle reaalala inimesena, et Harju Elekter on tootev ettevõte. „Töötame füüsiliste toodetega, seega kõik, mida müügiinimene müüb ja insener projekteerib, saab käega katsuda.“  

Rait lisab, et Harju Elektris on karjääritee vaates piisavalt paindlik õhkkond. „Tegevusvaldkond on suur ja väljakutseid palju – isegi, kui tuled tööle ühele ametipositsioonile, pole rollist tulenevad ülesanded alati kivisse raiutud. Tublidele ja asjalikele on alati võimalusi ning meil on omajagu lugusid, kus töötajad on saanud ettevõttesiseselt oma rolli kujundada või teisele positsioonile liikuda,“ räägib Rait võimalustest, mida kinnitavad ka tema enda kogemused.  

Ta ei salga, et loomulikult on töötatud aastate jooksul olnud karjääriarengu ja õnnestumiste kõrval ka libastumisi ja takistusi. „Kui aga mingites teemades ei ole endal kogemust, siis tugisüsteem on olemas. Kolleegid aitavad ja toetavad, et leida lahendusi. Lisaks, ükski toode ei valmi meil soolona, vaid meeskonnaüritusena – ühise pingutusena. Seetõttu julgustan alati meeskonnakaaslasi probleemidest rääkima. Siin ei ole keegi oma muredega üksi ja ühiselt suudame leida lahendused,” selgitab ta.  

„Ükski toode ei valmi meil soolona, vaid meeskonnaüritusena – ühise pingutusena. Seetõttu julgustan alati meeskonnakaaslasi probleemidest rääkima. Siin ei ole keegi oma muredega üksi ja ühiselt suudame leida lahendused.” 

Harju Elektri uue tunnuslause „Electrifying Tomorrow“ kasutuselevõtmise peale sõnab Rait, et tal on hea meel just sellise sõnumi üle: „Oleme oma valdkonnas head, panustame jätkusuutlikesse lahendustesse, käime aja ja tehnoloogiaga kaasas. Tulevikku vaatav tunnuslause iseloomustab väga hästi tegevusi, mida me juba täna teeme ning milliste väärtuste järgi Harju Elektris elame.“  

Rait lisab, et homsesse vaatav sõnum on mitmekülgne: „Esmalt, kõik uued hanked ja elektri valdkonnast tulenevad nõuded on täna sealmaal, kus tuleb roheteemadega kaasas käia, muud võimalust ei olegi. Teisalt aga kirjeldab see meie panust järelkasvu – tehnikahuvi populariseerimine noorte hulgas ja inseneritalentide kaasamine Harju Elektrisse.“  

„Tulevikku vaatav tunnuslause iseloomustab väga hästi tegevusi, mida me juba täna teeme ning milliste väärtuste järgi Harju Elektris elame.”

Mehaanikainsener Erki on olnud lapsest peale masinatega sõber ning enda karjääri sidumine insenerivaldkonnaga oli igati loogiline samm. Tema karjäärilugu on huviäratav, sest ta on vahepeal ära käinud, kogunud kogemusi väljaspool Harju Elektrit ning tulnud tagasi – siiani on ta otsusega rahul.

Verinoore tudengina sai Erki ühes ettevõttes hea kogemuse kvaliteediinsenerina. „Ühel hetkel kuulsin aga kursavenna käest, et Harju Elekter otsib insenere. Algul veeretasin mõtteid, kuidas ma korraldan töö Keilas ja täismahus tootearenduse õpingud Tehnikaülikoolis. Esialgu lükkasin võimaluse tagasi, kuid samas oli huvi jätkuvalt olemas,“ räägib Erki. Sujuvalt läks nii, et Erki tuli siiski Harju Elektrisse intervjuule ja kõik tingimused juhtusid mõlemale osapoolele sobima. 2003. aasta novembrist asus ta Harju Elektrisse tööle, koos sama kursavennaga, kes talle alguses võimalusest pajatas.

Esimesel ringil, alates 2003 kuni 2012, Harju Elektris töötades sai ta väga hea tootmistehnoloogia kogemuse ühes põnevate ja väljakutsuvate projektidega. „Mehaanika projekteerimine tehakse enamasti arvuti taga ning metalli tootmisse insenerid liiga tihti ei satu. Samuti ei jõua tootmise tagasiside tihtipeale insenerini. Siin on asjad teisiti ja kahtlemata on see väga suur eelis,“ kirjeldab Erki. Samuti sai ta tootearenduse osakonna protsessiarenduste tegemisel palju kaasa rääkida.

Pärast seda oli ligi kuueaastane periood, mil Erki toimetas muul rindel ja sai juurde nii elukogemust kui ka projekteerimise kogemust. Selle aja sisse mahtus võimalus tutvuda eluga mitmes masinaehitusega tegelevas väikeettevõttes, samuti töökogemus teaduskeskuste eksponaatide projekteerimises. Muuhulgas leiab mõne Erki projekteeritud eksponaadi näiteks Energia avastuskeskusest. „Ühel hetkel mõistsin, et Harju Elektri sarnane suurettevõte on minu jaoks parim valik,“ räägib Erki. „Väikeettevõtted sõltuvad palju välisest, mis tekitab ebakindlust. Harju Elekter on suur laev, mille suund ning meeskonna ülesanded on kindlalt paigas – see kutsuski mind siia tagasi,“ lisab ta.

„Väikeettevõtted sõltuvad palju välisest, mis tekitab ebakindlust. Harju Elekter on suur laev, mille suund ning meeskonna ülesanded on kindlalt paigas – see kutsuski mind siia tagasi.”

Tulles Harju Elektrisse tagasi teadis ta, mis teda ees ootab – töö ja inimesed olid juba tuttavad. „Harju Elektris meeldib mulle eesotsas seeriatoodangu protsess. Projekteerid, käid tootmises, hindad ja korrigeerid ning seejärel näed, kuidas toode läheb järjest paremaks – näed ettevõtte sees toote elukaart ja saad alati toodet paremaks arendada,“ kirjeldab ta. „Ja inimesed – Harju Elekter on alati olnud hea seltskonna ja siseatmosfääriga. Inimesed saavad omavahel hästi läbi ning üksuste vahel on hea suhtlus,“ räägib Erki.

Erki on meeskonnaliige, kes on alati valmis jagama enda ideid ja mõtteid – ta ei jää oma rolli kinni, vaid vaatab laiemat pilti. Näiteks toetab ta majasiseselt mehaanikainseneride töövoogu ning mõtleb kaasa projekteerimistarkvarade ja töövahendite teemal. Erki ise räägib, et talle meeldib targutada, kuid tüpaažilt juht ta enda sõnul pole. „Naudin väga seda rolli, kus saan ise spetsialistina toimetada ja enda häält kõlama panna,“ lisab ta.

Mida tähendab Harju Elektri uus tunnuslause „Electrifying Tomorrow“ Erki jaoks? Tema sõnul on hea, et sõna electrifying võib mõista väga mitmeti. „Usun, et täna mõtlevad paljud, milline homne elektrifitseerimine välja näeb. Ma näen, et Harju Elekter on ennast sellesse energiaahelasse olulisel määral kinnistanud,“ kirjeldab ta. Erki lisab, et töötajana on ainult rõõm, kui meie toodete järgi on nõudlus. „Rääkides homsest, siis ootan huviga, millal leitakse hea lahendus soojuskadude efektiivseks kasutamiseks,“ lisab ta.

Leedus Panevėžyses asuv Harju Elektri tütarettevõte on piirkonna üks suurimaid ja mainekamaid ettevõtteid. Ettevõte pakub inseneri-, lepingutootmise ja täiskoormuse testimise teenuseid süsteemi integraatoritele merendus- ja tööstussektoris.
Kohalikud elanikud näevad ettevõttes usaldusväärset tööandjat ja teavad väga hästi, et tööle saamiseks ei ole tingimata vaja elektriku kutset – selle saab omandada käsikäes tööga Harju Elekter Leedu akadeemias, mida ettevõte on juba mitu aastat edukalt juhtinud koos Visaginase Tehnoloogia- ja Ettevõtluskutseõppekeskusega. Eelmisel aastal palkas ettevõte üle 70 uue töötaja.

Kosmeetikust elektrikuks

29-aastane Ieva Malinauskaitė kasutas võimalust osaleda kutseõppeprogrammis ning on suurepärane tõestus, et vaid ühe aastaga on võimalik teha karjääris tõeline kannapööre ja omandada uusi oskusi. Täna töötab ta Harju Elektri Leedu tootmisüksuses kvaliteedikontrolli insenerina.

Hariduselt on Ieva iluterapeut-kosmeetik – selle kutse omandas ta Vilniuse kolledžis. Ieva ütleb, et mõnda aega oli see kui unistuste elu, kuid hiljem hakkasid teda kimbutama kahtlused. “Töötasin kõik need aastad ühes ettevõttes. Kui nägin, et mul ei ole enam suurt arenguvõimalust ja pole enam millegi poole püüelda, hakkasin otsima teist tööd ning leidsin puhtjuhuslikult Harju Elektri tööpakkumise. Elektrotehnika valdkond oli minu jaoks tundmatu – mul olid vaid teadmised koolipingist, kuid pärast mõningat kaalumist otsustasin oma elu täielikult muuta ja võtta vastu uus väljakutse,” räägib Ieva.

Uudishimu tõi mind siia, kus ma praegu olen

Ieva rääkis, et karjäärimuutuse kasuks otsustamisel aitasid kaasa paljud asjaolud, sealhulgas kõrgem palk ja meeskond. “Olin kuulnud ettevõtte kohta head tagasisidet ja pärast siin tööle asumist võin seda vaid ise kinnitada,” sõnab ta. “Algul polnud mu töö otseselt elektriga seotud – abistasin eelkõige kvaliteedikontrolli insenere toodete kontrollimisel,” lisab Ieva. Aja möödudes hakkas Ieva rohkem huvi tundma kvaliteedikontrolli inseneride töö vastu. “Nägin, kuidas kolleegid loevad elektriskeeme, töötavad erinevate seadmetega ja mul tekkis suurem huvi. Hakkasin uurima lisaks ja soovisin, et kolleegid õpetaksid mind, sest tahtsin mõista, mida need seadmed teevad ja kuidas töötavad. Tunnen, et just uudishimu tõi mind siia, kus ma praegu olen,“ selgitab ta.

Ühel hetkel märkas ta tööandja teavitust liituda kutseõppeprogrammiga. See tähendas seda, et Ieval tekkis võimalus omandada elektriku kutse Visaginase Tehnoloogia- ja Ettevõtluskutseõppekeskuses. „Ilma pikema mõtlemiseta registreerusin õppeprogrammi, mis algas minu jaoks täpselt sobival ajal,” räägib Ieva. Algus oli küll hirmutav, sest tal puudusid elektriga seonduvad teadmised, kuid Ieva sõnul olid õpetajad väga head – ta võis iga hetk nende poole pöörduda ja oma küsimustele vastused saada. „Kuigi valdkond oli varasemalt õpitust täiesti erinev, sukeldusin uude valdkonda üsna sujuvalt,” lisas ta. Kutseõppekeskuses sai ta uusi teadmisi elektri põhitõdedest kuni spetsiifilistemate akadeemiliste teadmisteni, mida igapäevatöös vaja läks. Tema sõnul olid õppeprogrammi praktikaga seotud protsessid ettevõttes töötavate professionaalide poolt hästi juhendatud ja koordineeritud.

Ieva tõstab esile, et lähedased väga toetasid teda sel teekonnal: “Algul olid nad veidi üllatunud ja küsisid, miks just elektrivaldkond, kuid nad siiski toetasid ja julgustasid mind edasi liikuma.“

„Praegu töötan kvaliteedikontrolli insenerina, aga mul on veel palju küsimusi ja ma arvan, et tulevikus neid vähemaks ei jää, seega pean end kogu aeg täiendama ja juurde õppima.“

Praeguseks on Ieva ettevõttes töötanud kolm aastat. Eelmisel suvel lõpetas ta õpingud ja omandas elektriku kutse. Küsimusele, mida tulevik toob, vastas ta, et väljakutseid on selles ametis tema jaoks veel piisavalt, kuid see meeldibki talle. “Füüsika on teadus, mida tuleb iga päev õppida ja minu töö pole kaugeltki üksluine. Praegu töötan kvaliteediinsenerina, aga mul on veel palju küsimusi ja ma arvan, et tulevikus neid vähemaks ei jää, seega pean end kogu aeg täiendama ja juurde õppima,“ lisab Ieva. Samuti räägib ta, et ettevõtte tegevuse spetsiifika tagab töötajale igati dünaamilise ja arengusõbraliku keskkonna. Tulenevalt sellest, et Harju Elektri Leedu tootmisüksus töötab projektipõhiste tellimuste alusel, tuleb ka töötajatel oma kompetentsi pidevalt täiendadada ja teadmisi värskendada – tulevikku silmas pidades.

Harju Elekter oli 25 aastat tagasi üks paarikümnest Eesti ettevõttest, mis ettevõtte kasvu toetamiseks läks Tallinna börsile. Tänaseks on 90ndatel börsil noteeritud alustanud ettevõtetest jätkuvalt börsil vaid 6. 

1997. aastal oli AS Harju Elekter üks neist Eesti ettevõttetest, mis Tallinna börsi esimese aktiivsema liitumislaine ajal börsile läks. Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots tõdes, et Tallinna börsi algusaastatel noteeritud mõnekümnest ettevõttest kaupleb tänaseni börsil vaid kuus: Tallinna Kaubamaja Grupp (september 1996), Silvano Fashion Group (endise nimega Klementi, mai 1997), Nordic Fibreboard (endiste nimedega Viisnurk ja Skano Group, juuni 1997), Baltika Group (juuni 1997), Merko Ehitus (juuli 1997) ja Harju Elekter (september 1997).

Praeguse AS Harju Elekter juhatuse esimehe Tiit Atso sõnul sai ettevõtte aktsiate noteerimisega börsil võimalikuks kaasata lisakapitali ning suurenes ettevõtte usaldusväärsus sise- ja välisturul. „Börsil oleku fakt maksis siis ja maksab ka praegu väga palju välisriikides ja välissuhetes,“ tõdes Atso ja lisas: „Börsil olemine kohustab ettevõtet olema kõikides tegevustes läbipaistev ning see mõjub hästi nii klientide, koostööpartnerite kui töötajate vaates.“

Üle 30% Harju Elektri aktsiatest omava Harju KEK AS-i tegevjuht Janek Lehtmets nentis, et Harju Elekter on organisatsioonina ja oma mõjuulatusena suurem kui välja paistab. „Ettevõttel on hindamatu väärtus ja tähendus ettevõtluskeskkonnale. Tegemist on Eesti tööstusettevõtete lipulaevaga – ettevõttega, kelle 90-ndate aastate äriotsused mõjutavad Eesti ärikeskkonda ja regiooni arengut tänini,“ ütles Lehtmets.

Ta on veendunud, et  Harju Elekter olnud hea kasvulava – koht, kus suured ideed saavad alguse ja need kanduvad paljudele teistele ettevõtetele ideede või alltöövõtuna edasi. „Harju Elekter on olnud või on osanik või strateegiline partner paljudele ettevõtetele, kes on täna oma valdkonna tipptegijad nt PKC, Glamox, Prysmian, ABB, Skeleton ja mitmed teised edukad ettevõtted,“ tõi Lehtmets välja.
Ta rõhutas et see on haruldane, et üks ettevõte on läbi aastakümnete olnud käimatõmbajaks nii paljudele teistele ettevõtetele tekitades sünergiat ja koostööd kümnete, sadade ja isegi tuhandete inimeste vahel.

Tiit Atso tõi välja, et börsiaastate jooksul on pidevalt muutuvas majanduskeskkonnas aktsia hinnaliikumisest vaat et olulisemaks see, et Harju Elektri aktsiate näol on tegemist dividendiaktsiaga.

„Tähelepanu väärib fakt, et Harju Elektri näol tegu on Tallinna börsi kõige stabiilsema dividendimaksjaga. Nad on dividende maksnud igal aastal alates börsile tulekust ehk kokku juba 25 aastat, jätmata vahele ühtegi aastat!“ kinnitas Atso juttu Tallinna börsi juht. „Harju Elekter on igasuguse kahtluseta Tallinna börsi raudvara!“ kiitis Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots. 

Ots lisas, et mõistagi huvitab investoreid ka ettevõtte aktsia tootlus. „Kui investor ostis Harju Elektri esimesel kauplemispäeval nende aktsiaid 1000 euro vääringu ulatuses ja hoidis investeeringut tänaseni, reinvesteerides sealhulgas kõik saadud dividendid, siis oleks investeeringu väärtus täna ca 12 500 eurot,“ ütles Ots lisades, et senine tipp investeeringu väärtuse osas oleks olnud ca 22 000 eurot.
​​​

„Eesti investorkond ja investeerimiskultuur on areneda saanud vaid veidi üle 25 aasta, kuid see areng on olnud märkimisväärne. Oma suure panuse on andnud kõik need ettevõtted, kes on börsiteekonna ette võtnud,“ tõdes Kaarel Ots. Tema sõnul on ka järgmised 25 aastat Tallinna börsi jaoks lootusrikkad: „Tallinna börs on oma parimas toonuses. Ettevõtteid on börsil rohkem kui kunagi varem, nad on rahvusvahelisemad ja kvaliteetse juhtimisega. Investorsuhtluse tase on aastatega suure arengu teinud, tehingutasud on madalamad, investorkultuur laiapõhjalisem, teadlikum ning professionaalsem.“

Harju KEK ASi tegevjuht Janek Lehtmets usub, et ka Harju Elektri jaoks on tulevased aastad börsil edukad: „Näeme igapäevaselt Harju Elekter meeskonna pingutusi muutlikus majandus- ja tootmiskeskkonnas toimetamisel, usume ettevõtte ja ettevõtte juhtkonna võimekust kohaneda muutustega ja hakkama saada erinevate väljakutsetega. Viimastel aastatel on elekter saanud kogu maailmas suure tähelepanu osaliseks, see kinnitab 25 aastat tagasi valitud suuna olulisust ja annab ka Harju Elektrile võimaluse seada uusi ärilisi horisonte.“

Täna, 30. septembril möödub 25 aastat päevast, mil AS Harju Elekter Tallinna börsile läks. Börsijuubeli puhul  õnnitleti ettevõtet New Yorgi Time Square’i ekraanil.
Kui algusaastatel oli Harju Elekter suuresti Eesti-keskne tootmisettevõte, siis tänaseks on kontsernist saanud Põhjamaade üks suurimatest elektrijaotuslahendusi pakkuvatest ettevõtetest, kes panustab aktiivselt kestlikumasse ühiskonda.

AS Harju Elekter oli üks esimestest ja üks vähestest 90ndatel börsitegevust alustanud Eesti ettevõtetest, kelle börsielu on olnud  tänaseni stabiilne. Enamik samal ajal alustanud Eesti börsiettevõtetest on tänaseks denoteeritud.

Harju Elektri juhatuse esimees Tiit Atso selgitas, et 25 aasta eest aktsiate noteerimisega börsil lõi Harju Elekter eelduse rahvusvahelisele turule sisenemiseks ning suurendas Eesti ettevõtte usaldusväärsust ja kasvuperspektiivi.

„1997. aastal börsile minnes oli kogu aktsiakapitali väärtus 18 miljonit Eesti krooni, millest ühe aktsia väärtus moodustas 10 Eesti krooni. 2000. aasta fondiemissiooniga toonane aktsiakapital kolmekordistati. Alates 2003. aastast on Harju Elekter olnud Tallinna börsi põhinimekirjas,“ tõi Atso esile.

Atso lisas, et 25 börsiaasta jooksul on kontsern käivet kasvatanud 22 korda ning ettevõte turuväärtus on suurenenud peaaegu 10 korda.

„Selle aasta 31. juuli seisuga oli AS-i Harju Elekter aktsiakapital 11,5 miljonit eurot, koosnedes 18,3 miljonist lihtaktsiast. Harju Elektril on börsil üldiselt läinud hästi ning aktsiatega tehakse aktiivselt tehinguid. Käesoleva aasta teise kvartali seisuga oli ettevõttel 9842 aktsionäri,“ märkis Atso.

Ta nentis, et viimase viie aastaga on aktsionäride arv peaaegu 5-kordistunud. Üle 80% Harju Elektri aktsiaomandusest kuulub Eesti aktsionäridele. „Stabiilselt suur aktsionäride hulk näitab, et Harju Elekter on investeerimisportfellides usaldusväärne ja kindel koht. Eriti rõõmustab meid, et ettevõte on saanud igal aastal kogu börsil noteeritud aja jooksul maksta aktsionäridele dividende,“ rõhutas Atso.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 79,2 miljonit eurot.

Juhtimise ühtlustamise ja sünergia suurendamise eesmärgil jätkab AS Harju Elekter 2020. aastal alustatud grupisisest restruktureerimist ning kavandab Eestis asuvate tehaste ühendamist, mille käigus AS Harju Elekter Elektrotehnika ja AS Harju Elekter Teletehnika tootmised koondatakse ühte tütarettevõtjasse. Harju Elekter Elektrotehnika ja Harju Elekter Teletehnika ühinemine võimaldab saavutada olulise kokkuhoiu nii tootmis- kui ka tööjõukulude osas ning minna järk-järgult üle LEAN-printsiipidel töötavale ettevõttele.

AS-i Harju Elekter Teletehnika varad, õigused ja kohustused antakse tervikuna üle AS-ile Harju Elekter Elektrotehnika. Ühinevad äriühingud, Harju Elekter Elektrotehnika ühendava ühinguna ja Harju Elekter Teletehnika ühendatava ühinguna, on mõlemad Harju Elektri 100%lised tütarettevõtjad. Ühinemise jõustumiseks vajalikud toimingud on kavas lõpetada 2023. aasta esimese kvartali jooksul. Ühinemise tulemusena jätkab ettevõte tegevust AS-i Harju Elekter Elektrotehnika nime all.

Eelnevast lähtudes ja ühinemisprotsessi sujuvat läbiviimist silmas pidades, on Harju Elekter otsustanud alates 3.10.2022 kutsuda AS-i Harju Elekter Elektrotehnika juhatusest tagasi senise juhataja Indrek Ulmase ning valida uueks juhatuse liikmeks Alvar Sass’i volituste tähtajaga 3 aastat, so kuni 02.10.2025. Kuni tütarettevõtjate ühinemise kande tegemiseni äriregistris, tegutseb Alvar Sass nii Harju Elekter Elektrotehnika kui ka Teletehnika juhatajana.

Alvar Sass (sünd. 1985) on alates 2017. aastast AS-i Harju Elekter Teletehnika juhatuse liige. Osalemine äriühingute juhtorganites: Radius Space OÜ juhatuse liige; Vientitec OÜ juhatuse liige; Justin Time OÜ juhatuse liige; Sihtasutus Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus nõukogu liige. Alvar Sass omab 15 689 Harju Elektri aktsiat.

AS-i Harju Elekter Elektrotehnika nõukogu jätkab pärast ühinemist senises koosseisu: esimees Tiit Atso, liikmed Endel Palla ja Tarmo Kikas.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja tootmine. Osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 79,2 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

Tiit Atso
Juhatuse esimees

+372 674 7400

AS-i Harju Elekter nõukogu valis uueks juhatuse liikmeks ja finantsjuhiks Priit Treiali, kes asub ametisse alates 14. novembrist 2022 ja tema volituste tähtaeg on kolm aastat.

Priit Treial on alates 2018. aastast Elektrilevi OÜ juhatuse liige ja finantsjuht ning 2021. aastast Narva Soojus ASi ja Imatra Elekter ASi nõukogu liige. Aastatel 2016-2018 töötas ta Eesti Energia ASis finantskontrollerina. Lisaks omab ta pikaajalist töökogemust investeeringute analüütikuna ja grupi ärikontrollerina ärikinnisvara ettevõttest BPT Real Estate AS. Ta on omandanud bakalaureusekraadi majanduses 2006. aastal Tartu Ülikoolist.

Priit Treial on osanik ja juhatuse liige ettevõttes PHT Chemicals OÜ. Ta ei oma Harju Elektri aktsiaid.

Alates 14.11.2022 jätkab AS-i Harju Elekter juhatus kolmeliikmelisena: esimees Tiit Atso, liikmed Priit Treial ja Aron Kuhi-Thalfeldt.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja tootmine. Osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 79,2 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

Saage tuttavaks – Erik ja Tanel on meie vahvad ja usinad praktikandid, kes otsustasid läbida enda inseneripraktika Harju Elektri lehtmetalli tehases Keilas. Uurisime neilt lähemalt, kuidas on praktika seni möödunud, millised on muljed esimeselt välislähetuselt ning mis neid kõige enam insenerimaailma juures köidab.

Küsimusele, mis teeb Harju Elektris töötamise ägedaks, vastatakse kui ühest suust: „Seltskond!“. „On hea näha, et inimesed teevad tööd, sest neile päriselt meeldib seda teha,“ lisab Tanel.

Meenutades lapsepõlve, sõnab Tanel muie näol, et väiksena oli neid karjäärimõtteid palju erinevaid. „Alustades tuletõrjujast kuni õpetajani. Inseneriks saamise mõte tekkis alles keskkoolis.“ Erik sekundeerib. „Tegelikult oli mul valik, kas teedeehitus või robootika. Otsustasin, et vaatan, kuidas robotitega läheb – seni olen valikuga rahul,“ jagab Erik.

Mõlemad on ühel meelel, et inseneri eriala on põnev, mitmekülgne ja väga paljude võimalustega. „Insenerid on need, kes loovad tulevikuteed,“ sõnab Tanel tabavalt. Erik lisab, et alati leidub mõni uus probleem, mida insenerid lahendada saavad ning kohe kindlasti ei ole ohtu, et selles valdkonnas igav hakkaks. „Vähemalt Harju Elektris ei ole igav hakanud!“, täiendab Tanel.

Noored said äsja ka rahvusvahelise praktika kogemuse olles terve nädala Harju Elektri Leedu tehases. Lisaks tehasele on Leedus ka Harju Elektri akadeemia, kus koolitatakse noori insenere ning just seal Erik ja Tanel suurema osa enda välispraktika nädalast veetsid. „Esmalt tehti meile akadeemias elektrialane koolitus, seejärel Solid Edge koolitus. Pärast seda saime ise käed külge panna ja osaleda tootmisprotsessis,“ kirjeldab Tanel. Erik lisab, et kogu praktikanädal Leedus oli põnevalt sisustatud ning nad ei tundnud ennast kordagi mahajäetuna. „Korralik programm oli kokku pandud,“ võtab ta kokku. Erik on tänulik ka Leedu kolleegile, mehaanika vaneminsener Ignasele, kes pühendas neile märkimisväärselt palju aega, tegi sisuka erialase koolituse ja vastas absoluutselt kõikidele küsimustele. „Ta õpetas meid tõesti väga palju,“ kinnitab Tanel. Tanel lisab: „Üleüldse, meiega suheldi palju, küsiti kuidas läheb, tunti siirast huvi – Harju Elektris on hea südamega inimesed!“.

Vasakult: Erik Simin, Ignas Kiauliavicius, Tanel Truus

„Jah, absoluutselt!“ sõnavad Erik ja Tanel, kui uurida, kas nad soovitaksid Harju Elektri praktikat enda eriala kaaslastele. Tanel tõstab esile Eesti tehase juhi otsust saata praktikandid Leetu teadmisi ja oskusi omandama: „See on praktikandi jaoks nii suur samm. Esimene erialane praktika ja juba selline kogemus!“. „Lisaks on Harju Elektris võimalik väga hästi leida rakendust ja end arendada meie eriala tudengitel – nii tootearenduse kui ka robootika õppuritel. Lehtmetalli tehases leiavad mõlema valdkonna huvilised endale rakendust. Näiteks mina olengi hetkel praktika raames tootmises roboti juures,“ räägib Erik.

Vestluse lõpusirgel muljetavad Erik ja Tanel veel enda tiimi ühisürituste üle, mis on igati kiiduväärt – näiteks just eelmisel nädalal käidi ühes tiimiga mõõtu võtmas discgolfis. Olgugi, et Harju Elektris on oldud lühikest aega, siis tuntakse, et ollakse igati täisväärtuslik tiimiliige.

Küsimusele, mida tulevik toob, kostavad mõlemad noormehed, et loodavad TalTechi õpingutega käsikäes jätkata töötamist Harju Elektris. Tööandja on haridusteel igati toetav pakkudes paindlikku töökorraldust ning Eriku ja Taneli õnneks on nende tiimis veel noori inseneridest eeskujusid, kes töötavad ja õpivad samaaegselt.

Soovime Erikule ja Tanelile palju edu ning särtsakat karjääri!

Lisatud informatsioon Tarmo Kikase omatavate emitendi aktsiate arvu kohta.

AS-i Harju Elekter tütarettevõtete AS-i Harju Elekter Elektrotehnika ja AS-i Harju Elekter Teletehnika nõukogust kutsutakse alates 31.05.2022 tagasi Andres Allikmäe ning AS-i Harju Elekter Elektrotehnika nõukogust Jan Osa.

AS-i Harju Elekter Elektrotehnika ja AS-i Harju Elekter Teletehnika nõukogu uueks liikmeks nimetatakse alates 01.06.2022 Tarmo Kikas tähtajaga 5 aastat. Tarmo Kikas on AS-i Harju Elekter finantskontroller. Enne Harju Elektriga liitumist 2019. aastal, töötas Tarmo Kikas 10 aastat KPMG-s audiitorina. Ta on omandanud majandusteaduse bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis. Tarmo Kikas omab läbi talle kuuluva ettevõtte OÜ Heta Kapital 1100 Harju Elektri aktsiat.

Pärast muudatuste rakendumist jätkavad mõlemad nõukogud 3-liikmelisena koosseisus Tiit Atso (esimees), Endel Palla ja Tarmo Kikas.

Ühtlasi on Harju Elekter otsustanud muuta Energo Veritas OÜ juhtimisstruktuuri ja kaotada struktuurist nõukogu. Sellega seoses kutsutakse alates 31.05.2022 tagasi kõik Energo Veritas OÜ nõukogu liikmed. Energo Veritas OÜ juhtimisorganiteks jäävad peale muudatust osanike koosolek ja juhatus.

Ülaltoodud muudatused tehakse AS-i Harju Elekter kontserni üldise juhtimisstruktuuri korrastamise eesmärgil.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja tootmine. Osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 900 spetsialisti ning kontserni 2022. aasta I kvartali müügitulu oli 37,3 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

Koostas:
Ursula Joon
Jurist
+372 674 7413

AS-i Harju Elekter tütarettevõtete AS-i Harju Elekter Elektrotehnika ja AS-i Harju Elekter Teletehnika nõukogust kutsutakse alates 31.05.2022 tagasi Andres Allikmäe ning AS-i Harju Elekter Elektrotehnika nõukogust Jan Osa.

AS-i Harju Elekter Elektrotehnika ja AS-i Harju Elekter Teletehnika nõukogu uueks liikmeks nimetatakse alates 01.06.2022 Tarmo Kikas tähtajaga 5 aastat. Tarmo Kikas on AS-i Harju Elekter finantskontroller. Enne Harju Elektriga liitumist 2019. aastal, töötas Tarmo Kikas 10 aastat KPMG-s audiitorina. Ta on omandanud majandusteaduse bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis.

Pärast muudatuste rakendumist jätkavad mõlemad nõukogud 3-liikmelisena koosseisus Tiit Atso (esimees), Endel Palla ja Tarmo Kikas.

Ühtlasi on Harju Elekter otsustanud muuta Energo Veritas OÜ juhtimisstruktuuri ja kaotada struktuurist nõukogu. Sellega seoses kutsutakse alates 31.05.2022 tagasi kõik Energo Veritas OÜ nõukogu liikmed. Energo Veritas OÜ juhtimisorganiteks jäävad peale muudatust osanike koosolek ja juhatus.

Ülaltoodud muudatused tehakse AS-i Harju Elekter kontserni üldise juhtimisstruktuuri korrastamise eesmärgil.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja tootmine. Osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 900 spetsialisti ning kontserni 2022. aasta I kvartali müügitulu oli 37,3 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

Koostas:
Ursula Joon
Jurist

+372 674 7413

AS-i Harju Elekter tütarettevõte AS Harju Elekter Elektrotehnika ei pikenda Enefit Connect OÜ-ga (enne lepingu üleandmist Elektrilevi OÜ) lepingut tehasetooteliste komplektalajaamade võimsustega 630 kVA ja 1000 kVA ning kaasnevate komponentide tarnimiseks.

Oluliselt muutunud majanduskeskkond, kus peale Ukraina sõja puhkemist on järsult tõusnud sisendmaterjalide, komponentide ja energia hinnad, ei soosi varasemalt kokkulepitud tingimustel lepingu jätkamist, mistõttu otsustati lepingut järgnevaks 24 kuuks mitte pikendada. Leping lõpeb 28.02.2023.

Tänaseks on Harju Elekter Elektrotehnika tarninud Enefit Connectile üle 600 alajaama kogumahus ligikaudu 15 miljonit eurot.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja tootmine. Osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 900 spetsialisti ning kontserni 2021. aasta müügitulu oli 152 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

Tiit Atso

Juhatuse esimees

674 7400

Lisainfo:

Indrek Ulmas

AS Harju Elekter Elektrotehnika juht

5061208

Koostas:

Ursula Joon

Jurist

674 7413

AS-i Harju Elekter nõukogu valis nõukogu uueks esimeheks Triinu Tombaku. Triinu Tombak on olnud AS-i Harju Elekter nõukogu liige aastatel 1997-2007 ning 2012. aastast tänaseni.

Alates 04.05.2022 on Harju Elektril 6-liikmeline nõukogu koosseisus: Triinu Tombak, Andres Toome, Aare Kirsme, Arvi Hamburg, Märt Luuk ja Risto Vahimets. Nõukogu liikmete volitused kehtivad 5 (viis) aastat.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

Koostas:
Ursula Joon
Jurist
+372 674 7413

28. aprillil 2022 kell 10 toimus Keila Kultuurikeskuses AS-i Harju Elekter (registrikood 10029524, aadress Keskväljak 12, Keila) aktsionäride korraline üldkoosolek. Üldkoosolekust võttis osa 65 aktsionäri ja nende volitatud esindajat, kes olid esindatud kokku 11 581 806 häälega, mis moodustab häälte üldarvust 64,28%.

AS-i Harju Elekter aktsionäride üldkoosolek otsustas:
1. AS-i Harju Elekter 2021. a majandusaasta aruande kinnitamine

Kinnitada AS-i Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2021. a majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2021 on 147 557 tuhat eurot, aruandeaasta müügitulu 152 757 tuhat eurot ning aruandeaasta puhaskasum 2 610 tuhat eurot.

Otsuse poolt anti 11 522 000 häält, mis moodustas 99,48 % hääletanuist.

2. Kasumijaotuse kinnitamine

Kinnitada AS Harju Elekter 2021. a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

*Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse 17.05.2022 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) on 16.05.2022, alates millest ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2021. majandusaasta eest. Dividendid makstakse aktsionäridele välja 24.05.2022 ülekandega aktsionäri pangaarvele.

Otsuse poolt anti 11 541 230 häält, mis moodustas 99,65 % hääletanuist.

3. Tasustamispõhimõtete kinnitamine

Kinnitada AS-i Harju Elekter juhatuse liikmete tasustamispõhimõtted üldkoosolekule esitatud kujul

Otsuse poolt anti 11 553 086 häält, mis moodustas 99,75 % hääletanuist.

4. Põhikirja muutmine

Muuta AS-i Harju Elekter põhikirja ja kinnitada põhikirja uus redaktsioon üldkoosolekule esitatud kujul.

Otsuse poolt anti 11 577 799 häält, mis moodustas 99,97 % hääletanuist.

5. Nõukogu liikmete valimine

Seoses nõukogu liikmete volituste lõppemisega 03.05.2022, valida 6-liikmeline nõukogu tähtajaga 5 (viis) aastat alates 04.05.2022 kuni 03.05.2027, järgmises koosseisus: Triinu Tombak, Andres Toome, Aare Kirsme, Arvi Hamburg, Märt Luuk ja Risto Vahimets.

Otsuse poolt anti 11 500 529 häält, mis moodustas 99,30 % hääletanuist.

6. Nõukogu liikmete tasustamine

Määrata alates 04.05.2022 AS-i Harju Elekter nõukogu esimehe tasuks 2 500 eurot kuus, nõukogu liikme tasuks 2 000 eurot kuus.

Otsuse poolt anti 11 555 587 häält, mis moodustas 99,77 % hääletanuist.

Majandusaasta aruanne, põhikirja uus redaktsioon ja tasustamispõhimõtted on leitavad ASi Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com alajaotuses „Aktsionäride üldkoosolek 2022“

Üldkoosolekut kajastava veebiseminari salvestust on võimalik vaadata https://youtu.be/GNEMV67JIOs.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
674 7400

Koostas:
Ursula Joon

Jurist
674 7413

ASi Harju Elekter tütarettevõte Telesilta Oy ja Uudenkaupungin Työvene Oy sõlmisid 7.04.2022 lepingu elektri-, automaatika- ja navigatsioonisüsteemide võtmed-kätte lahenduse tarnimiseks Uudenkaupungin Työvene Oy poolt ehitatavale süvenduslaevale. Lepingu maht on 2,5 miljonit eurot. Tarne toimub 2023. aasta lõpus ja laeva operaatoriks on Poolas, Gdynias asuv merendusamet.

1987. aastal asutatud Uudenkaupungin Työvene (Uki Workboat) omab laialdasi kogemusi professionaalseks kasutamiseks mõeldud töölaevade projekteerimisel ning ehitamisel pakkudes kliendikohaseid projekte ja erilahendusi. Telesilta Oy ja Uudenkaupungin Työvene Oy on pikaajalised koostööpartnerid laevaehitustööstuses.

Telesilta Oy on 1978. aastal asutatud Harju Elektri kontserni kuuluv elektrotehnikaettevõte, mis on spetsialiseerunud laevaehitustööstuse elektrilepingutele – alates planeerimisest kuni paigalduse, teostuse ja teeninduseni. Ühtlasi teostatakse elektri-, hooldus- ja remonditöid tööstuskinnisvaradele ja muudele hoonetele.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja tootmine. Osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 900 spetsialisti ning kontserni 2021. aasta müügitulu oli 152 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

Tiit Atso

Juhatuse esimees

+372 674 7400

Lisainfo:

Joonas Puustelli

Telesilta Oy juhataja

+358 50 303 9991

Koostas:

Marita Haho

Kommunikatsioonispetsialist

+372 5398 3845

E-mail: marita.haho@harjuelekter.com

AS Harju Elekter allkirjastas lepingu 14%-lise SIA Energokomplekss osaluse võõrandamiseks ettevõtte tegevjuhile Kristaps Bleijale. Harju Elekter on 2006. aastal loodud SIA Energokomplekss, mis tegeleb elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmete ja nende osade hulgimüügiga, üks asutajatest. Osaluse müük on seotud Harju Elektri eesmärgiga keskenduda oma põhitegevusele.

Harju Elektri esindajana SIA-s Energokomplekss olnud Andres Allikmäe astub juhatuse liikme kohalt tagasi alates 4. aprill 2022.

Lähtudes asjaolust, et tehing ei ole Börsi reglemendi tähenduses oluline, osapooled tehingu väärtust ei avalikusta. Tehing ei ole käsitletav ka tehinguna seotud isikute vahel ega avalda olulist mõju Harju Elekter kontserni tegevusele. AS-i Harju Elekter nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingutest muul viisil isiklikult huvitatud.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja tootmine. Osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 900 spetsialisti ning kontserni 2021. aasta müügitulu oli 152 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
674 7400

Koostas:
Ursula Joon
jurist
674 7413

Autor: Helen Külaots

10 aastat Harju Elektris töötanud Oliver Karjal on tootearenduse magistrikraad TalTechi Mehaanikateaduskonnast. Ta alustas tehnoloog-arendaja positsioonilt, kuid on nüüdseks tõusnud osakonna juhiks. Intervjuus räägib ta innustunult, mida mehaanikainseneri töö endast kujutab, milliseid isikuomadusi endas tööturu jaoks arendada ja miks peaks oma karjääri tööstusesse planeerima.

Oli sul lihtne teha valik, mida õppima minna?

Teadsin, et tahan minna TTÜsse. Esimene valik oli majandusteadus, aga tasuta sain sisse tootearendusse. Otsustasin, et õpin siis majandust iseseisvalt. Peale õpinguid tulin tööle Harju Elektrisse tehnoloog-arendajaks: tegin jooniseid, masinatele programme, täitsin majandustarkvara ja suhtlesin palju tootmispoolega. Otse koolist valmis töötajat ei tule. Põhitõed, kuidas lehtmetall tootmises liigub või kuidas tootmise jaoks mudeleid teha, saavad selgeks ikkagi praktika käigus. Nüüd, 10 aastat hiljem olen tootearenduse juht.

Mis sind Harju Elektris on nii pikalt hoidnud?

Harju Elekter pole küll suurim lehtmetalli töötlemise ettevõte Eestis, aga see-eest on meil suur grupp taga – arenguvõimalusi on palju. Soovi korral saab grupisiseselt välismaalegi minna. Oma praeguse positsiooni juures suhtlen palju välisettevõtetega ja see on minu jaoks põnev. Kindlasti on oluline, et töökohas oleks hea õhkkond ja seda siin kahtlemata on: korraldame ühisüritusi, koolitusi, tähistame käiberekordeid jne. Inimesi on meil igast vanusest ja kõik saavad hästi läbi.

Kas ja miks soovitaksid minna noortel mehaanika-inseneriks õppima?

Füüsiline toode ei kao maailmast kuhugi ehk insenere on alati vaja. Ükskõik kui palju automatiseeritakse, robot tuleb ikkagi kellegi poolt valmis ehitada. Selle erialaga on maailm valla – paljud, kes minuga koos lõpetasid, on praegu Euroopas. Ka palgatase on hea.

Õppima asudes oli meie kursusel 120 inimest, reaalselt lõpetas 20. Ilmselgelt on insenere Eesti tööturu jaoks vähe, olen seda ka värbamisel tundnud. Mina võtan hea meelega tööle ka otse koolist tulnud noori, et anda neile võimalus ja neid oma käe järgi voolida. Värbamisel pole minu jaoks kõige olulisem kooli lõpetamise tõend, sest koolitarkus on üks asi, reaalne tööelu aga teine. Siiski annab paber mulle kinnituse, et inimene on võimeline soovi korra pingutama ja midagi saavutama.

Ülikooli matemaatikat ja füüsikat ei tasu karta. Mingil hetkel on need küll raskemad kui gümnaasiumis, aga pingutage – tööturule jõudes teevad masinad selle osa teie eest ära. Peate lihtsalt aru saama, et programm teeb õigesti. Kui just pole plaanis hakata teadust tegema, siis see paariaastane pingutus pole nii raske.

Mulle meeldib, et inseneri töö pole kunagi üksluine, selles on omajagu loomingulisust – toode peab ju ka ilus välja nägema. Maailm areneb, tehnoloogia muutub – tootmise jaoks kasutatavad masinad tuleb teatud aja tagant uute vastu vahetada. Ka see on huvitav protsess, et mille järgi uusi masinaid üldse valida. Tihti dikteerivad selle hoopis kliendid, kellel on teatud toote vajadus – meie peame siis välja selgitama, kas olemasolevate masinatega on see võimalik. Kui pole, tuleb vaadata turul ringi ja sobiv masin leida.

Mis on lisaks haridusele need isikuomadused, mis aitavad selles valdkonnas karjääri teha ja edukas olla?

Üks olulisemaid omadusi on suhtlemisoskus. Olen täheldanud, et tihti on insenerid introvertsemad inimesed, kes ei kipu kliendiga ühe laua taha. Kuid insenerina on oluline olla müügimehe ja tootmise vahendajaks. Kui näen, et kliendi soove ei saa täita, siis pakun alternatiivseid lahendusi. Kui tahad inseneri tasandilt tõusta, siis tuleb õppida häid kliendisuhteid looma. Mina polnud siia tööle asudes väga tugev suhtleja, kuid ühel hetkel jäin oma osakonda üksi ja polnud muud valikut kui seda oskust arendada. Tänu sellele tuli ilmselt ka osakonnajuhi koht sujuvalt.

Ole julge ja lihtsalt saada oma CV

Praegu on küllaltki lihtne tööturule siseneda. Võib ju jääda otsima võimalikult suure palgaga kohta, aga mina soovitan alustada madalamalt positsioonilt, et saada CV-sse paar rida kirja. See aitab meeletult palju edasi ja seda ei maksa karta. Kas minna tööle juba bakalaureuse õpingute ajal? Selles suhtes tuleb olla ettevaatlik, et kool tagaplaanile ei jääks. Magistriõpingute aja on see kasulik – tekivad loogilised seosed ja erialast on lihtsam aru saada. Kindlasti soovitan kasutada praktikavõimalusi – ka sealt saab CV jaoks väga hea sisendi ja lööb tööturu uksed valla. Kui me Harju Elektris praktikandi võtame, siis suure tõenäosusega jääb ta siia ka tööle.