AS-i Harju Elekter Group majandustulemused, 1-12/2024

Harju Elektri neljanda kvartali tulemusi mõjutasid jätkuvalt madalad tellimusmahud. Kuigi tellimuste langust oli ette näha juba 2024. aasta kevadel, avaldas see oodatust suuremat mõju neljanda kvartali müügituludele, mis vähenesid märkimisväärselt. Müügitulude langus tekitas väljakutse katta üldkulusid ja säilitada kasumlikkust. Täiendav üldkulude, eelkõige personalikulude, vähendamine oleks aga mõjutanud kompetentsi ning piiranud võimalusi jätkusuutlikuks ärimahtude kasvuks. Siiski tegutseb kontsern jätkuvalt kokkuhoiurežiimis, kaaludes hoolikalt iga kulutust ja investeeringut.

Positiivse aspektina suurenes müügitellimuste maht neljandas kvartalis. Nagu varasemalt prognoositud, avaldub selle mõju alles tootmise tipphooajal, mis langeb 2025. aasta teise ja kolmandasse kvartalisse. Seetõttu võib eeldada, et majandustulemuste madalhooaeg jätkub ka esimeses kvartalis.

Kuigi lõppenud majandusaasta tulemused ei vasta ootustele, tuleb märkida, et varasemalt on kontsern vaid kahel korral suutnud ületada 2024. aasta müügitulu ja ärikasumit. See ei anna aga põhjust rahuloluks. Juhatus peab oluliseks tulemuste parandamist järgmistel aastatel, milleks loob eeldused 2025. aasta alguses nõukogu poolt kinnitatud uus strateegiakava, mis arvestab nii elektrifitseerimise turutrende kui ka kasvuvõimalusi.

Harju Elektri juhatus teeb dividendi jaotamise ettepaneku üldkoosoleku kokkukutsumise teates, lähtudes aasta alguse ärimahtudest ning prognoosist 2025. aastale.

Müügitulu ja finantstulemused

Neljas kvartal kujunes kontserni jaoks väljakutsete rohkeks, kuid sellele eelnenud kuudel saavutatud stabiilsus aitas aasta kokkuvõttes säilitada positiivse tulemuse. Kvartali müügitulu langes võrreldes aasta varasemaga 41%, ulatudes 30,0 (2023 IV kv: 50,7) miljonini, peegeldades tellimuste mahu stabiliseerumist ja  kohanemist muutuvate turutingimustega. Kogu aruandeaasta müügitulu oli 174,7 (2023: 209,0) miljoni eurot. Kuigi müügitulu vähenes võrreldes eelmise aastaga,  suutis kontsern keerulises majanduskeskkonnas säilitada tugeva turupositsiooni.

Põhitegevusala ja turud

Kontserni peamine tegevusvaldkond, elektriseadmete müük, ulatus aruandekvartalis 26,6 (2023 IV kv: 46,7) miljoni euroni, mis tähendab langust 43,0% võrra. Aasta kokkuvõttes oli elektriseadmete müügitulu 161,2 (2023: 194,7) miljonit eurot ehk 17,2% vähem kui aasta varem. Languse peamisteks põhjusteks olid globaalse majanduse jahtumisest tingitud tellimuste vähenemine allhanketeenuste osas ning regulatsioonide muudatustest tingitud nõudluse langus komplektalajaamade turul.

Kontserni neli peamist sihtturgu – Eesti, Soome, Rootsi ja Norra – moodustasid aruandekvartalis 85,6% (2023 IV kv: 78,4%) kogu müügitulust. Aastate võrdluses kasvas müügitulu neist turgudest ainult Eestis, olles 23,0 (2023: 20,9) miljon eurot, samas kui teistel põhiturgudel oli täheldatav teatud stabiliseerumine pärast eelnevate aastate kõrget aktiivsust.

Eesti turul püsis müügitulu neljandas kvartalis eelmise aasta tasemel, ulatudes 5,3 (2023 IV kv: 5,2) miljoni euroni. Kasvu vedas peamiselt kompaktalajaamade müük elektri jaotusvõrgu klientidele ning madal võrdlusbaas 2023. aasta keskpaigast, kui uus raamleping hakkas alles hoogu sisse saama.

Soome turul oli müügitulu viimases kvartalis 12,4 (2023 IV kv: 19,6) miljonit eurot, vähenedes 36,7% võrreldes eelmise aastaga. Aasta lõikes langes müügitulu 19,7%, jõudes 66,9 (2023: 83,3) miljoni euroni. Peamisteks põhjusteks olid nõudluse vähenemine komplekttalajaamade segmendis, mida mõjutasid elektrivõrkude regulatiivsed muudatused ja elektriauto laadijate turu madalseis ning väljumine päikesepaneelide edasimüügi segmendist.

Norra turul langes müügitulu neljandas kvartalis 42,9%, jõudes 3,3 (2023 IV kv: 5,7) miljoni euroni. Aasta kokkuvõttes oli langus 22,1%, müügitulu ulatus 26,3 (2023: 33,8) miljoni euroni. Langus oli tingitud peamiselt eelnenud aasta kõrgest võrdlusbaasist, kui Leedu tootmisüksuse kõrge koormatus tulenes valdkonna projektipõhisest iseloomust.

Rootsi turul järgnes sarnane trend teistele Skandinaavia riikidele, kus müügitulu vähenes neljandas kvartalis 49,2%, jõudes 4,7 (2023 IV kv: 9,2) miljoni euroni. Aasta lõikes oli müügitulu 26,0 (2023: 32,5) miljonit eurot. Müügitulu languse peamiseks põhjuseks oli äristrateegia muutus, mille käigus lõpetati EPC-projektide ehk võtmed kätte lahenduste pakkumine, keskendudes edaspidi tehasetootelistele lahendustele.

Investeeringud

Harju Elekter investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 3,8 (2023: 6,9) miljonit eurot. Sealhulgas kinnisvarainvesteeringutesse 1,8 (2023: 5,2), materiaalsesse põhivarasse 0,9 (2023: 1,4) ja immateriaalsesse põhivarasse 1,1 (2023: 0,4) miljonit eurot. Investeeringud hõlmasid suuremahulisi ruumide renoveerimis- ja rekonstrueerimistöid Keila tööstuspargis pikaajalise rentniku, Prysmian Group Baltics, vajadustele. Lisaks soetati tootmis-tehnoloogilisi põhivarasid ning arendati tootmis- ja protsessijuhtimissüsteeme.

Kontserni pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus oli aruandekuupäeva seisuga kokku 27,7 (31.12.23: 29,2) miljonit eurot. Teises kvartalis realiseeriti enamus noteeritud väärtpabereid. Väärtpaberite õiglane väärtus langes nii aruandekvartalis kui kogu aasta jooksul, kokku 71 tuhande euro võrra.

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 4,58 euro tasemel.

Vahearuanne IV kv 2024

Priit Treial
Finantsjuht ja juhatuse liige

Tel 674 7400

priit.treial@harjuelekter.com

Share