Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-6/2020

Müügitulu ja kasum

Maailmas ja Eestis leviv koroonaviiruse (Covid-19) pandeemia Kontserni müügitulude mahtu aruandekvartalis oluliselt ei mõjutanud. 2020. aasta II kvartali konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 39,0 (2019 II kv: 40,6) miljonit eurot. Mõningast müügitulu langust mõjutas üksikute materjalide ning komponentide tarne viivitused, mille tõttu osade tellimuste realiseerumine lükkus edasi järgmisse kvartalisse. Kokkuvõttes kasvas Kontserni esimese poolaasta konsolideeritud müügitulu kokku 5,9% ehk 4,1 miljonit euro võrra, jõudes 74,0 miljoni euroni. Vaatamata majanduskeskkonnas valitsevale ebakindlusele on uute tellimuste maht ning oluliste raamlepinguliste klientidega koostöö säilinud. Klientide mitmed uued võimalikud projektid on otsuste langetamise järgus.

Aruandekvartali konsolideeritud brutokasum oli 5 468 (2019 II kv: 5 087) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 14,0% (2019 II kv: 12,5%). Konsolideeritud ärikasum (EBIT) oli 2 156 (2019 II kv: 1 195) tuhat eurot. Teise kvartali ärirentaabluseks kujunes 5,5%. Aruande¬kvartali konsolideeritud puhaskasum oli 1 971 (2019 II kv: 829) tuhat eurot, millest Emaettevõtte omanike osa moodustas 1 979 (2019 II kv: 843) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli teises kvartalis 0,11 (2019 II kv: 0,05) eurot. Kui 2019. aasta teise kvartali madalat kasumlikkust mõjutas tootmise sisendhindade ja töötasude tõus, aga ka Soome elektrivõrkude eeldatust madalam tellimusmahu tõttu tootmise alakoormatus, siis aruandekvartalis on Kontsern teinud suure sammu kasumlikkuse parandamise suunas, kahekordistades ärikasumit.

Esimese poolaasta konsolideeritud brutokasum oli 10 391 (2019 6k: 8 875) tuhat eurot ja brutokasumi marginaal 14,0% (2019 6k: 12,7%). Kuue kuuga teeniti konsolideeritud ärikasumit (EBIT) 3 209 (2019 6k: 1 502) tuhat eurot. Kokkuvõttes oli Kontserni esimese poolaasta puhaskasum 2 674 (2019 6k: 994) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta kasvas võrreldava perioodi suhtes 164,1% ja jõudis 0,15 (2019 6k: 0,06) euroni.

Turud

Müük Eesti turule kasvas kvartalite võrdluses 5,7 (2019 II kv: 5,0) miljoni euroni, andes aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 14,7% (2019 II kv 12,4%). Alanud on Elektrilevi OÜ alajaamade uue raamhanke teenindamine, kuid kriisiolukorra tõttu tekkinud üksikud materjali ja komponentide tarneraskused on oodatud müügitulu kasvu Eesti turule aeglustanud. Kokkuvõttes on müük Eesti turule kuue kuuga kasvanud 0,8 miljonit eurot 9,4 miljoni euroni, moodustades 6 kuu konsolideeritud müügitulust 12,6%.

Kontserni suurima turu Soome müük on olnud kvartalite võrdluses languses. Aruandekvartali müügitulu vähenes 3,2 miljoni euro võrra 19,0 miljoni euroni ning seda mõjutas enim tellimuste vähenemise ja seadmete tarnete viibimine. Poolaastate võrdluses suurt muutust müügitulu võrdluses ei olnud, kuue kuu müügitulu Soome turule oli 38,5 (2019 6k: 38,3) miljonit eurot, andes konsolideeritud müügitulust 52,0% (2019 6k: 54,8%). Valdav osa müügimahust moodustas toodangu müük Soome elektrivõrguettevõtetele. Kontsernis välja arendatud HECON-rivikapisüsteemi tootesarja lahendustega on Kontsern jõudnud esimeste projektide tarni¬miseni, ning saadud klientidelt positiivset tagasisidet.

Aruandekvartalis Rootsi turult teenitud müügitulu oli 5,9 miljonit eurot, mis on 0,3 miljonit eurot enam kui 2019. aasta teises kvartalis. Rootsi turu osakaal konsolideeritud müügitulust tõusis aruandekvartalis 1,3 protsendipunkti võrra 15,2%ni. Poolaastate võrdluses suurenes Rootsi müügitulu 1,5 miljoni euro võrra 10,9 miljoni euroni, jäädes kokkuvõttes kolmandaks turuks. Kasvu tagas eelkõige Eestis toodetud alajaamade müügi suurenemine Rootsi turule. 2018. aastal allkirjastatud Rootsi suurima jaotusvõrguettevõtte E.ON Energidistribution AB raamlepingu tellimustest on kvartali lõpu seisuga tarnitud 86,2%. Lisaks tarniti Rootsi turule esimeses kvartalis kümme kompaktalajaama Ellevio AB võrgule.

Kontserni turgudest neljandal kohal on Norra, andes Kontserni II kvartali müügitulust 11,2%. Aruandekvartalis teenitud müügitulu oli 4,4 miljonit eurot, vähenedes 2019. aasta teise kvartaliga võrreldes 1,1 miljonit eurot. Seevastu esimesel poolaastal teeniti Norra turult 9,8 miljonit eurot, kasvades 0,3 miljoni euro võrra. Valdav osa Norra turu müügimahust tuli laevaehitussektorile suunatud toodete müügist. Lisaks Leedu tütarettevõttele andis panuse Norra turu kasvule ka Eesti tootmisettevõte, kes lähetas aruandekvartalis Norrasse kolm HEKA1SB alajaama.

Kvartalite võrdluses jäi müük Hollandi turule samale tasemele, olles 1,8 miljonit eurot. Kuue kuu võrdluses on müük Hollandi turule langenud 0,4 miljoni euro võrra 3,1 miljoni euroni.

Enim suurenes müük muudele turgudele, mis nii kvartalite kui kuue kuu võrdluses kasvas 1,7 miljonit eurot. Kontserni muudest turgudest olid suurimad Taani, Saksamaa ja Poola, kust teeniti kuue kuuga müügitulu vastavalt 1,3 miljonit, 0,3 miljonit ja 0,6 miljonit eurot.

Tegevussegmendid

Traditsiooniliselt suurima osa, aruandekvartalis 85,0% ja poolaastaga 85,4% müügitulust andis Tootmine, mis on Kontserni põhitegevusalaks. Eriolukorrast tekkinud mõningased tarneraskused vähendasid tootmissegmendi müügitulu kvartalite võrdluses 2,8 miljonit eurot 33,1 miljoni euroni. Kontserni elektriseadmeid tootvate ettevõtete müügimahtude kasvu toel suurenes Tootmise segmendi müügimaht kuue kuuga 1,7 miljoni euro võrra 63,2 miljoni euroni.

Kinnisvarasegmendi müügitulu on eelnevate perioodidega võrreldes langenud. Põhjuseks on ajutised rendihinna alanduse kokkulepped tagamaks rentnike toimetulek keerulises eriolukorras. Aruandekvartalis teeniti renditulu Keila, Allika ja Haapsalu tööstusparkide rendipindadelt 0,77 (2019 II kv: 0,83) miljoni eurot, kuue kuuga 1,61 (2019 6k: 1,70) miljonit eurot.

Muu segmenteerimata tegevuste müügitulu oli aruandekvartalis 5,1 miljoni eurot, olles 2019. aasta teise kvartali müügitulust 1,3 miljonit enam. Oluliselt on suurenenud ka kuue kuu müügitulu: 2,5 miljonit eurot. Elektrikaupade projektimüügi müügitulu tuli valdavalt elektrivõrgu ja muu taristu valdkonna klientidelt, ehitusettevõtetelt ning riigisektorist ja elektriinstallatsioonitööde müügitulu laevaehitussektorilt.

Kulud

Aruandekvartali äritegevuse kulud on vähenenud kõikides kulugruppides – kokku 2,4 miljonit eurot. Müüdud toodete ja teenuste kulude vähenemine edestas müügitulude langust 1,7 protsendipunkti võrra, suurendades brutokasumi marginaali 2019. aasta teise kvartali näitajate suhtes 1,5 protsendipunkti võrra. Enim on võrreldava kvartali suhtes vähenenud turustuskulud, 0,3 miljoni võrra 1,2 miljoni euroni, moodustades kogu Kontserni II kvartali äritegevuse kuludest 3,2%. Turustuskulude osakaal Kontserni müügituludest on langenud kvartalite võrdluses 0,6 protsendipunkti võrra 3,0%le. Kui võrreldava perioodi turustuskulude tõusu põhjustas ekspordi kasvule keskendumine siis maailmas leviva koroonaviiruse (Covid-19) tõttu on vaadeldaval perioodil enamus müügitööd tehtud virtuaalselt. Kahjumlike tagajärgede ennetamiseks on ostu ja hanke tegevuse juures pööratud kõrgendatud tähelepanu materjalide olemasolule tootmisüksustes ning tarnekindluse tagamisele.

Kokkuvõttes oli äritegevuse kulude kasv poolaastate võrdluses 2,0 protsendipunkti võrra väiksem müügitulu juurdekasvust. Brutokasumi marginaal kasvas võrreldava perioodi suhtes 1,3 protsendipunkti võrra 14,0ni. Esimese poolaasta äritegevuse kulud olid kokku 71,0 (2019 6k: 68,3) miljonit eurot, millest suurim kasv – 2,6 miljonit eurot oli müüdud toodete ja teenuste osas. Üldhaldus¬kulude osakaal Kontserni müügitulust moodustas aruandekvartali müügitulust 6,0% ja kuue kuuga 6,6%, jäädes Kontserni äritegevuse kuludest eelmise aasta mõlema perioodiga võrreldes samale tasemele.

2019. aasta II kvartaliga võrreldes vähenesid lõppenud kvartali tööjõukulud 0,1 miljonit eurot 6,7 miljoni euroni ning suurenesid 6 kuu võrdluses 0,1 miljonit. Tööjõukulude määr Kontserni müügitulust langes, olles esimesel poolaastal 18,1% (2019 6k: 19,0%). Kuue kuuga on tööjõukuluna kajastatud aktsiaoptsiooni¬programmide kulu summas 120 (2019 6k: 89) tuhat eurot.

Põhivarade kulumit arvestati teises kvartalis kuludesse kokku 0,9 miljonit eurot, ning esimesel poolaastal 1,8 miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes vastavalt 58 ja 88 tuhat eurot.

Personal

Suurenenud tootmismahtude teenindamiseks uues tootmishoones on Leedu tütarettevõtte töötajate arv aastaga suurenenud 18 inimese võrra. Samas Eesti ettevõtted on osaliselt ümberstruktureerimise kui ka puhkuste edasi lükkamise tõttu palganud aruandekvartalis vähem hooajalist tööjõudu kui võrreldaval perioodil. Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 829 inimest, mis on kokkuvõttes 19 töötajat vähem kui aasta tagasi. Teises kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 789 inimest, mis oli keskmiselt 10 töötajat enam kui võrreldaval perioodil. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 5,3 (2019 II kv: 5,5) miljonit eurot. Aasta keskmine kuu töötasu Kontserni töötaja kohta oli 2 195 (2019 II kv: 2 335) eurot.

Investeeringud

Kontsern investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 2,2 (2019 6k: 3,0) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvara¬investeeringu¬tesse 1,3 (2019 6k: 0,2) miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 0,8 (2019 6k: 2,6) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,1 (2019 6k: 0,2) miljonit eurot. Esimeses kvartalis alustati Leedus tootmis- ja büroohoone laienduse neljanda etapi ehituse ettevalmistusega. Lisaks investeeriti Allika Tööstuspargi tootmishoone ehitusse ning soetati kinnistuid.

Muudatused Kontserni ettevõtete juhtkondades

ASi Harju Elekter nõukogu nimetas oma 16.03.2020 toimunud koosolekul alates 4.05.2020 ettevõtte juhatuse esimeheks praeguse juhatuse liikme ja finantsjuhi Tiit Atso. Aktsiaseltsi senine juhatuse esimees Andres Allikmäe siirdus pärast juhatuse liikme lepingu lõppemist 3.05.2020 äriarenduse juhi ametikohale ASi Harju Elekter tegevjuhtkonnas. ASi Harju Elekter juhatus jätkab kaheliikmelisena: Tiit Atso (juhatuse esimees) ja Aron Kuhi-Thalfeldt (juhatuse liige).

Alates 1.01.2020 on määratud uus tegevjuht Rootsi tütarettevõtetele SEBAB AB ja Grytek AB. Mikael Schwartz Jonsson alustas Harju Elekter Grupis tööd 1.10.2019. 3-kuulisel üleminekuperioodil töötati tihedas koostöös senise tegevjuhi Thomas Anderssoniga, kes siirdus alates 1.01.2020 Rootsi müügi- ja marketingijuhi ametikohale.

Aruandekvartalis toimunud olulisemad sündmused

• Eesmärgiga lihtsustada müügi- ja turundustöö koordineerimist ja Rootsi tütarettevõtete juhtimist, otsustas Harju Elekter 2020. aasta jooksul ühendada oma Rootsi tütarettevõtted SEBAB AB ja Grytek AB ühiseks Harju Elekter kontserni ettevõtteks.
• Soome majandusleht Kauppalehti pärjas Finnkumu Oy „Achievers“ 2016-2020 tiitliga. Tunnustuse saajaid iseloomustab väljakujunenud äritegevus, stabiilne kasv, head tulemused ja kasumlikkus, tugev finantsstruktuur ja likviidsus jätkusuutliku tegevuse tagamiseks.
• 22. mail 2020 pandi nurgakivi Harju Elektri Laohotellile II Saue vallas, Allika Tööstuspargis. Käesoleva aasta sügisel valmiva hoone kogupind on 3 877 ruutmeetrit. Laohotell II on Harju Elektri viies rakendusse võetav kinnistu Harkus, Paldiski maantee ääres asuvas 30 ha suuruses 18 kinnistuga Allika Tööstuspargis.
• Energo Veritas OÜ sulges alates 31. maist 2020 oma kahjumliku Keila kaupluse ning kogu Põhja-Eesti klientide teenindamine suundus ettevõtte uude müügiesindusse Tallinnasse, Tuisu 19.
• 30. juunil 2020 toimus ASi Harju Elekter aktsionäride korraline üldkoosolek, kus kinnitati 2019. majandusaasta aruanne, kasumijaotuse ettepanek ning otsustati maksta aktsionäridele 2019. aasta eest dividende 0,14 eurot aktsia kohta, kokku 2,5 miljonit eurot. Dividendid kanti aktsionäride pangakontodele 21. juulil 2020.

Aruandekuupäevajärgsed sündmused 

Juulis 2020 otsustati, et ASi Harju Elekter Leedu tütarettevõte Harju Elekter UAB alustab käesoleva aasta septembris Panevežyses tehase laiendamise 4. etapiga. Ehitustöid teostab Kaminta UAB ning tööd kestavad 2021. aasta märtsini. Pärast ehitustööde lõppu suureneb Leedu tütarettevõtte kontori- ja tootmispind seniselt 8 765 m2-lt 16 761 m2-le. Investeeringu kogumaksumus on kuni 6 miljonit eurot, millest 70% finantseeritakse pangalaenuga ja 30% omavahenditest.Tehase laiendusse suunatud investeeringud võimaldavad Harju Elekter UABl kahekordistada tehase tulusid. Laienemise järgselt suureneb töötajate arv praeguselt 241 inimeselt 350 inimeseni.

Harju Elekter UAB fookus on toodete, teenuste ja lahenduste välja töötamine ja tootmine ekspordiks süsteemi integraatoritele merendus- ja tööstussektoris, tarnides spetsiaalselt kliendi tarbeks välja töötatud energiajaotuse ja sagedusinverter lahendusi. Harju Elekter UAB omab merendusalaseid DNV GL ja RINA sertifikaate.

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 4,39 euro tasemel.

1-6/2020 aruanne

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Share