Harju Elekter kontserni 2023. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne

AS Harju Elekter Group esitab juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2023. aasta konsolideeritud ja auditeeritud majandusaruande. Võrreldes 21.02.2024 avaldatud auditeerimata vahearuandega, ei ole auditeeritud aastaaruandes finantstulemustes erinevusi.

Grupi 2023. aasta konsolideeritud auditeeritud müügitulu oli 209,0 miljonit eurot, ärikasum 8,1 miljonit eurot ja puhaskasum 5,2 miljonit eurot.

AS-i Harju Elekter Group 2022. majandusaasta auditeeritud aruande originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjastatud digitaalselt (link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004250/reports).

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Harju Elektri aastaaruanne 2023 (originaal)

Harju Elektri aastaaruanne 2023 (pdf)

Harju Elekter pälvis Aasta Tehas 2024 tiitli

14. märtsil, kuulutati tööstussektori suursündmuse “Tark tööstus 2024” õhtusel galal välja aasta tehase laureaadid. Suurettevõtte kategoorias pälvis tiitli Harju Elekter AS. Aasta tehase konkursi eesmärgiks on tõsta esile neid tehaseid, kes on oma tootmises uusi lahendusi edukalt juurutanud ja rakendanud ning inspireerivad sellega ka teisi. 

Tegevjuht Alvar Sass sõnas auhinda vastu võttes, et tööd on tehtud palju ja selle taga on terve ettevõtte meeskond. „Seda auhinda peaks olema vastu võtmas kõik meie enam kui 340 töötajat,“ sõnas Sass.

Konkursi žürii sõnul paistis Harju Elekter silma väga hea lean-metoodikate juurutajana ja sellelt saadava kasu mõõtmisega. Lisaks on ettevõte viimase kahe aasta jooksul oma kaks Keila tehast edukalt ühendanud ja värskendanud, aktiivselt tehaste töötajaid arendustöösse kaasanud, pannud rõhku selgetele eesmärkidele ja digitaliseerimisele ning pööranud tähelepanu tööohutusele.

Kolmandat korda toimunud Aasta tehase konkursil anti tiitlid välja kolmes kategoorias: 1) suurettevõte; 2) väikese ja keskmise suurusega ettevõte; 3) ning eriauhind aasta vastutustundlik tehas.

Osalemiseks tuli ettevõtetel täita spetsiaalne ankeet, mida hindas konkursi žürii, kuhu kuuluvad Lean Digitali partner Aleksandr Miina, Saksa Automaatika juht Ats Alupere, Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Tauno Otto ning Leanesti juht Marko Saviauk.

SF6 ei ole enam lahendus. Mis edasi?

Jõustumas on Euroopa Liidu F-gaaside määrus, mis muuhulgas mõjutab ka elektrijaotusseadmeid, kus on kasutusel SF6 isolatsioonigaas. SF6 gaas on olnud pikalt kasutusel, kuna see on oma iseloomult sobiv elektriseadmetele, peamiselt kuluefektiivsuse ja kompaktsuse vaates. Gaasi varjuküljeks on aga selle mõju keskkonnale, kui elektriseadmega peaks toimuma õnnetus ja gaas lekiks. Õnneks on see harv nähtus. Samas on lekkerisk peamiseks põhjuseks, miks SF6 kasutamist on aastate jooksul oluliselt piiratud ning nüüd on eesmärgiks see lõplikult ära keelata.

Euroopa Liidu määrus annab ette erinevad tähtajad, millal tuleb elektriseadmetes SF6 gaasi kasutamine lõpetada. Esimeses laines, alates 1. jaanuarist 2026 ei tohi enam võrku lülitada uusi SF6 isolatsiooniga seadmeid isolatsioonipingel kuni 24 kV. Ning aastal 2030 laieneb see kõigile seadmetele isolatsioonipingega kuni 52 kV. Meie hinnangul on see liiga lühike üleminekuperiood ning loodame, et seda on võimalik pikendada.

Mis on alternatiiv?

Tänase seisuga on SF6-vabasid seadmeid liikvel piiratud ulatuses. Tehnoloogiatootjad valmistuvad samm sammult üleminekuks SF6-vabale tehnoloogiale ning on vaikselt turule toomas uusi seadmeid ja nende kombinatsioone.

Eelistatuim alternatiiv on erinevate õhugaasisegude kombinatsioonid, kus rõhk on lämmastikul ja hapnikul. Seda nimetatakse tihti puhtaks või kuivatatud õhuks (clean air või dry air). Sageli on tootjad andnud kombinatsioonidele ise nime.

Keskpingeseadmete üldine arengusuund püüab säilitada olemasolevate seadmete mõõtmeid, aga need on seni materjalimahukamad ja raskemad, sisaldades keerulisemaid materjale ning tehnoloogiaid. Seetõttu on need tänastest lahendustest üksjagu kallimad.

Harju Elektri üleminekuaastate tegevused

Harju Elektri keskpingeseadmete tootejuhi Indrek Ulmase sõnul jälgime hoolsalt erinevate tootjate valmisolekut ning juba lähitulevikus teeme esimesed proovipaigaldused.

Vaatamata sellele, et keeld hakkab kehtima1. jaanuarist 2026 on juba vahepealne aeg keeruline kogu tarneahelale. Tehastes algab järkjärguline SF6 seadmete mahtude vähenemine ning samal ajal kasvatatakse uute tehnoloogiate kasutusele võttu.

Indrek Ulmas lisab: „Sellel ja järgneval üleminekuaastal teeme tihedat koostööd nii klientide kui ka seadmevalmistajatega, et vajalike muudatustega kaasa minna.“

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-12/2023

Juhatuse kommentaar

  1. aasta jääb Harju Elektri ajalukku kui transformatsiooniaasta. Suutsime eelneva aasta sügava kahjumi ümber pöörata tugevaks kasumiks, seejuures saavutada kontserni ajaloo suurima ärikasumi ning kasvanud intresside juures ka rahuldava puhaskasumi.

Neljanda kvartali tulemused olid äritegevuse hooajalisuse tõttu tavapäraselt nõrgemad, kuid võrreldes aasta varasema perioodiga on tulemused jätkuvalt paranenud. Eelkõige võib rahul olla ärikasumi muutusega, mis jäi rahuldavale tasemele ka pärast aasta lõpu projektide kasumlikkuse ja varade ümberhindamisi. 2022. aasta kahjumite asemel teenis kontsern 2023. aastal nii äri- kui ka puhaskasumit.

Aastat sisustasid mitmed põhimõttelised otsused ja pöördelised muudatused, mille üle uhkust tunda. Eesti tütarettevõtete liitmine läks oodatust edukamalt, mida ilmestasid ka tugevad majandustulemused. Samuti võime uhkust tunda Leedu tootmisettevõtte üle, mis on tänaseks kasvanud kontserni suurimaks üksuseks, ja keda saame tunnustada kontserni ettevõtetest tugevaimate finantstulemuste eest.  Soomes, mis on jätkuvalt meie põhiturg, väljusime möödunud aastal väiksema mahuga ärisuundadest ning keskendusime põhitegevustele ja nende tugevdamisele.  Kuigi loodetud prognoosid Rootsi üksuse kasumlikuks pööramisel möödunud aastal veel ei täitunud, jätkame sihikindlat tööd ettevõtte kasumlikkuse saavutamiseks 2024. aastal.

  1. aasta lõpus alustatud ja eelmisel aastal juurutatud struktuurimuudatused ning strateegilise tegevuskava elluviimine on olnud tervikuna edukad. Kevadel alustame kontserni järgmise kasvuperioodi strateegiliste eesmärkide seadmisega, mida ajendab kontserni ärikasumi marginaali kasvatamise soov ja vastavalt omanike ootusele ka jätkuv dividendi suurendamise vajadus. Kontserni keskseks strateegiliseks teesiks järgnevatel aastatel on kasumlik kasv.

Müügitulu ja finantstulemused

Kontserni müügitulu oli neljandas kvartalis 50,7 miljonit eurot, mis on sarnane aasta varasema tulemusega, kus müügitulu teeniti 50,0 miljonit eurot. Aastate võrdluses saavutati aga müügitulu kiire kasv, 19,2% aastas. Seda toetasid tugevad raamlepingud ja suurenenud nõudlus kontserni teenuste järele. Kokku oli kontserni 2023. aasta müügitulu 209,0 (2022: 175,3) miljonit eurot.

EUR’000   IV KV IV KV Muutus 12 kuud 12 kuud Muutus
    2023 2022   2023 2022  
Müügitulu 50 737 49 978 1,5% 209 014 175 293 19,2%
Brutokasum 4 218 2 517 67,6% 23 588 12 269 92,3%
Ärikasum (-kahjum) enne kulumit (EBITDA) 1 920 -943 303,6% 12 444 217 5634,6%
Ärikasum (-kahjum) (EBIT) 758 -2 063 136,7% 8 078 -4 546 277,7%
Perioodi puhaskasum (-kahjum) 135 -2 482 105,4% 5 160 -5 567 192,7%
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (eurot) 0,01 -0,14 105,3% 0,28 -0,31 191,7%

Aruandekvartalis teenisime 4 218 (2022 IV kv: 2 517)  tuhat eurot brutokasumit, mis on 8,3% (2022 IV kv: 5,0%) müügitulust. Neljanda kvartali ärikasum (EBIT) oli 758 (2022 IV kv ärikahjum: -2 063) tuhat eurot, ning käibe ärirentaablus 1,5% (2022 IV kv: -4,1%). Neljanda kvartali puhaskasum oli 135 (2022: -2 520) tuhat eurot, mis on 0,01 (2022: -0,14) eurot aktsia kohta, mis on märkimisväärne paranemine võrreldes 2022. aasta IV kvartaliga.

Aruandeaasta brutokasum oli 23 588 (2022: 12 269) tuhat eurot ja brutokasumi marginaal 11,3% (2022: 7,0%). Aasta jooksul teeniti ärikasumit (EBIT) 8 078 (2022: ärikahjum -4 546) ning puhaskasumit 5 160 (2022: puhaskahjum -5 544) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli 0,28 (2022: puhaskahjum aktsia kohta -0,31) eurot.

Põhitegevusala ja turud

Kontserni põhitegevusala, tootmine, moodustas kontserni aruandekvartali müügitulust 94,0% (2022 IV kv: 92,5%). Tootmissegmendi müügitulu kasvas kvartalite võrdluses 3,2% ja aastate võrdluses 25,6%, olles vastavalt 47,7 ja 197,9 miljonit eurot.

Kontserni suurimad sihtturud on Eesti, Soome, Rootsi ja Norra, kuhu müüdi aruandekvartalis kokku 78,4% (2022 IV kv: 89,7%) kontserni toodetest ja teenustest.

Neljandas kvartalis teeniti Eestist müügitulu 5,2 (2022 IV kv: 7,6) miljonit eurot, mis on 2,4 miljonit vähem kui aasta varem. Aastate võrdluses vähenes müügitulu 9,4 miljoni euro võrra 20,9 miljoni euroni. Müügitulu vähenemine mõlema perioodi vaates on valdavalt seotud Eesti elektrikaupade projekti- ja jaemüügi tegevuse lõpetamisega, kuid vähenes ka elektriseadmete müük lepingulistele klientidele. Eelneva aasta suurenenud maht tuli peamiselt hermeetiliste jaotustrafode ning jaotuskappide lepingust. Eesti turg moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 10,3% (2022 IV kv: 15,2%).

Kvartalite võrdluses langes Soome müügitulu 7,7% võrra 19,6 (2022 IV kv: 21,3) miljoni euroni. Müügitulu kasvu pärssis elektrivõrkude investeeringute oluline vähenemine seoses regulatiivsete muudatustega elektrivõrkude võrgutasude määrades. Aruandeaasta jooksul kokku teeniti Soomest 83,3 (2022: 81,8) miljonit eurot, valdavalt komplektalajaamade ja madalpinge jaotusseadmete tarnetest. Kontserni suurimale turule müüdi aruandekvartalis 38,7% (2022 IV kv: 42,5%) Harju Elektri toodetest ja teenustest.

Rootsi turu müügitulu kasvas alajaamade müügi suurenemise ja projektiäri kasvu toel, olles aruandekvartalis 9,2 (2022 IV kv: 7,1) ja aruandeaasta kokkuvõttes 32,5 (2022: 22,8) miljonit eurot. Rootsi moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 18,1% (2022 IV kv: 14,2%).

Norra turult teeniti müügitulu aruandekvartalis 5,7 (2022 IV kv: 8,9) ja aasta jooksul 33,8 (2022: 21,8) miljonit eurot. Müügitulu teeniti põhiliselt sagedusmuundurseadmete süsteemide ning elektri- ja automaatika kilpide tootmisest merendus- ja laevandussektorile. Norra turg moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 11,3% (2022 IV kv: 17,8%).

Müügitulu muudele turgudele kasvas kvartalite võrdluses 5,8 miljoni euro võrra 11,0 miljoni euroni ning see tuli  valdavalt Saksamaa ja Hollandi arvelt. Aastate võrdluses kasvas müügitulu muudelt turgudelt 20,0 miljoni euro võrra 38,5 miljoni euroni. Enamus kasvust andis müük USA-sse, kus Ameerika Ühendriikide Teraskorporatsiooni Big River Steel’i tehasesse saadeti sagedusmuundurseadmeid ja MCC süsteeme. Muud turud moodustasid aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 21,6% (2022 IV kv: 10,3%).

Investeeringud

Harju Elekter investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 6,9 (2022: 15,2) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvara­­investeeringutesse 5,2 (2022: 1,8) miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 1,4 (2022: 12,9) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,4 (2022: 0,5) miljonit eurot. Enamus aruandeperioodi investeeringutest suunati Allika Tööstuspargi­ Reimax Electronics OÜ-le renditava tootmishoone ehitusse, mis valmis aruandeaasta lõpus. Lisaks investeeriti teistesse kinnisvaraobjektidesse, tootmis­tehno­loogilisse põhivarasse ning tootmis- ja protsessijuhtimis­­süsteemidesse.

Kontserni pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus oli aruandekuupäeva seisuga kokku 29,2 (31.12.22: 23,7) miljonit eurot. Peamise osa 2023. aasta finantsvara ümberhindlusest andis OÜ Skeleton Technologies Group investeeringu osaluse hinnanguline õiglase väärtuse muutus 5,4 miljoni euro võrra 27,2 miljoni euroni. Noteeritud väärtpaberite õiglane väärtus kasvas aruandeaasta jooksul 0,1 miljoni euro võrra, aasta varem vähenes 0,7 miljoni euro võrra. Soetusi ja müüke aruandeaasta jooksul ei toimunud.

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 4,97 euro tasemel. AS-il Harju Elekter Group oli 31.12.2023 seisuga 11 164 aktsionäri. Aruandekvartali jooksul vähenes aktsionäride arv 105 võrra ning kogu aasta jooksul kasvas 580 võrra.

Ettepanek dividendideks

Kooskõlastatult nõukoguga teeb juhatus ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja 0,13 eurot aktsia kohta, kokku 2,4 miljonit eurot, mis moodustab 2023. aasta puhaskasumist 47%.

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE  
Auditeerimata
EUR ‘000 31.12.2023 31.12.2022
VARAD
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 1 381 9 152
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 38 837 31 612
Ettemaksed 1 071 1 126
Varud 36 834 37 068
Käibevara kokku 78 123 78 958
Põhivara
Edasilükkunud tulumaksu vara 731 1 008
Pikaajalised finantsinvesteeringud 29 244 23 731
Kinnisvarainvesteeringud 28 856 24 756
Materiaalne põhivara 34 067 35 740
Immateriaalne põhivara 7 354 7 244
Põhivara kokku 100 252 92 479
VARAD KOKKU 178 375 171 437
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Kohustused
Võlakohustused 19 387 24 385
Ostjate ettemaksed 18 870 16 827
Võlad tarnijatele ja muud võlad 28 159 24 502
Maksuvõlad 3 308 3 478
Lühiajalised eraldised 140 2 103
Lühiajalised kohustused kokku 64 864 71 295
Võlakohustused 23 481 20 732
Muud pikaajalised kohustused 32 0
Pikaajalised kohustused kokku 23 513 20 732
KOHUSTUSED KOKKU 88 377 92 027
Omakapital
Aktsiakapital 11 655 11 523
Ülekurss 3 306 2 509
Reservid 23 055 17 768
Jaotamata kasum 51 982 47 771
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 89 998 79 571
Mittekontrolliv osalus 0 -161
Omakapital kokku 89 998 79 410
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 178 375 171 437

 

 

 

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE        
Auditeerimata
EUR ‘000 IV KV IV KV 12 kuud 12 kuud
2023 2022 2023 2022
Müügitulu 50 737 49 978 209 014 175 293
Müüdud toodete ja teenuste kulud -46 519 -47 461 -185 426 -163 024
Brutokasum 4 218 2 517 23 588 12 269
Turustuskulud -1 260 -1 449 -5 320 -5 578
Üldhalduskulud -2 657 -3 037 -10 112 -11 194
Muud äritulud 495 2 314 308
Muud ärikulud -38 -96 -392 -351
Ärikasum (-kahjum) 758 -2 063 8 078 -4 546
Finantstulud 456 5 97 78
Finantskulud -624 -433 -2 103 -809
Kasum (-kahjum) enne maksustamist 590 -2 491 6 072 -5 277
Tulumaks -455 9 -912 -290
Perioodi puhaskasum (-kahjum) 135 -2 482 5 160 -5 567
Puhaskasumi (-kahjum) jaotus
    Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 135 -2 520 5 160 -5 544
    Mitte-kontrolliv osa puhaskasumist 0 38 0 -23
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta      
   Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,01 -0,14 0,28 -0,31
   Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,01 -0,14 0,28 -0,30

 

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE        
Auditeerimata
EUR ‘000 IV KV IV KV 12 kuud 12 kuud
2023 2022 2023 2022
Perioodi puhaskasum (-kahjum) 135 -2 482 5 160 -5 567
Muu koondkasum (-kahjum)
Kirjed, mis hiljem võib klassifitseerida kasumiaruandesse
   Valuutakursi vahed välisettevõtte ümberarvestusel -212 -47 -139 -208
Kirjed, mida hiljem ei klassifitseerita kasumiaruandesse
   Realiseerunud kasum finantsvara müügist 0 0 0 320
   Finantsvara ümberhindluse netokasum/netokahjum (-) -3 266 20 5 516 -726
Perioodi muu koondkasum (-kahjum) kokku -3 478 -27 5 377 -614
Perioodi koondkasum (-kahjum) kokku -3 343 -2 509 10 537 -6 181
Koondkasumi (-kahjum) jaotus:
    Emaettevõtte omanike osa koondkasumist -3 343 -2 547 10 537 -6 158
    Mitte-kontrolliv osa koondkasumist 0 38 0 -23

Vahearuanne IV kv 2023

Priit Treial
Finantsjuht ja juhatuse liige
Tel 674 7400

Harju Elekter kontserni Rootsi tütarettevõtete ühinemine kanti äriregistrisse

AS Harju Elekter Group avaldas 16.12.2022 börsiteate, milles teatas muuhulgas kavatsusest ühendada LC Development Fastigheter 17 AB, Harju Elekter AB  tehase haldamisega tegeleva tütarettevõtte, Harju Elekter Services AB-ga. 15.01.2024 saime kinnituse LC Development Fastigheter 17 AB ühendamisest Harju Elekter Services AB-ga.

Harju Elekter Services AB on AS-i Harju Elekter Group tütarettevõte, mis tegeleb Rootsis Harju Elektri tööstuskinnisvara haldamisega. Kontsern järgib põhimõtet hoida tootmistegevus ja kinnisvarahaldus eraldi ettevõtetes. Ettevõtte nõukokku kuuluvad Aron Kuhi-Thalfeldt (esimees), Tiit Atso, Priit Treial, Tiit Luman ja Erko Lepa ning tegevjuht on Martin Frank (Harju Elekter AB tegevjuht).

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 1000 töötajat ning kontserni 2023. aasta üheksa kuu müügitulu oli 158 miljonit eurot.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

 

Lisainfo:
Aron Kuhi-Thalfeldt
Kinnisvara üksuse juht, juhatuse liige
+372 5171448

 

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
+372 5340 8444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com
https://harjuelekter.com/investors/

 

 

Muudatus Harju Elektri Soome tütarettevõtte juhatuses

Alates 2. jaanuarist 2024 võtab  ASi Harju Elekter Group Soome tütarettevõtte Harju Elekter Kiinteistöt Oy tegevjuhi kohustused üle Harju Elekter Oy tegevjuht Jari Jylli. Börsiteade Jari Jylli nimetamise kohta ilmus 5.10.2023.

Senine Harju Elekter Kiinteistöt Oy tegevjuht Simo Puustelli siirdub pensionile. Harju Elektri meeskond tänab teda pikaaegse koostöö ning panuse eest Harju Elektri arengusse.

Harju Elekter Kiinteistöt Oy on Harju Elekter Groupi tütarettevõte, mis haldab grupi Soomes asuvat tööstuslikku kinnisvara.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 1000 töötajat ning kontserni 2023. aasta üheksa kuu müügitulu oli 158 miljonit eurot.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

 

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
+372 5340 8444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com
https://harjuelekter.com/investors/

2024. a 1. kvartali vahearuande avaldamine

Harju Elektri börsiteadete e-mailile tellimiseks külasta Nasdaq Tallinn kodulehte.

Aastaaruande avaldamine

Harju Elektri börsiteadete e-mailile tellimiseks külasta Nasdaq Tallinn kodulehte.

2023. a 4. kvartali vahearuande avaldamine

Finantsaruannete avaldamine 2024. aastal:

2023 a 4. kvartali vahearuanne 21.02.2024
2023. a auditeeritud aastaaruanne 27.03.2024
2024. a 1. kvartali vahearuanne           24.04.2024
2024. a 2. kvartali vahearuanne           24.07.2024
2024. a 3. kvartali vahearuanne           23.10.2024

Aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 26.04.2024.

Harju Elektri börsiteadete e-mailile tellimiseks külasta Nasdaq Tallinn kodulehte.

Finantsaruannete avaldamine 2024. aastal

AS Harju Elekter Group soovib oma aktsionäridele häid pühi ning teatab, et avaldab konsolideeritud majandustulemused 2024. aastal järgmiselt:

2023 . a 4. kvartali vahearuanne     21.02.2024
2023. a auditeeritud aastaaruanne 27.03.2024
2024. a 1. kvartali vahearuanne       24.04.2024
2024. a 2. kvartali vahearuanne       24.07.2024
2024. a 3. kvartali vahearuanne       23.10.2024

Aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 26.04.2024.

Majandustulemused avaldatakse eesti ja inglise keeles ning kõik teated on pärast avaldamist nähtavad börsisüsteemis ja Harju Elektri koduleheküljel www.harjuelekter.com.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
Tel +372 53408444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com
https://harjuelekter.com/et/investors/

 

 

AS-i Harju Elekter Group majandustulemused, 1-9/2023

Harju Elektri 2023. aasta kolmanda kvartali majandustulemus oli jätkuvalt kasumlik. Tugev kasum on Harju Elektri tähtsaim jätkusuutlikkuse eesmärk, ilma milleta pole võimalik huvigruppide kasvavaid ootusi täita. Kolmandasse kvartalisse jäi mitmeid olulisi ja õnnestunud sündmusi: tütarettevõtete tegevjuhtide määramise Rootsis ja Soomes; Elektrilevi hankelepingu võitmine alajaamade tarnimiseks järgmiseks viieks aastaks; ning väljumine hulgi- ja jaekaubanduse ärist Eestis. Kuigi Rootsi tütarettevõtte üksikud aastaid tagasi sõlmitud projektitööde lepingud on osutunud oodatust kahjumlikumaks, on Rootsi turu potentsiaal ning meie toodete vajadus piisav, et jätkata pingutusi Rootsis tehase käivitamisega ning kasumisse jõudmisega järgmistel kvartalitel ja aastatel. Hinnates Harju Elektri majandusseisu tervikuna ning kontserni juhtimisstruktuuri ümberkorraldustest tingitud arengut, võib Harju Elektri 55. tegutsemisaastat tähistades tulemustega rahul olla.

Müügitulu ja finantstulemused

Kontserni aruandekvartali müügitulu oli 56,2 (2022 III kv: 46,1) miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 22,1%. Üheksa kuu müügitulu suurenes võrreldava perioodi suhtes 26,3%, olles 158,3 (2022 9k: 125,3) miljonit eurot. Valdava osa müügitulu kasvust andis elektriseadmete müük, suurenedes kvartalite võrdluses 11,7 miljonit eurot. Üheksa kuu võrdluses kasvas elektriseadmete müügitulu 39,4 miljoni euro võrra.

EUR’000   III KV III KV Muutus 9 kuud 9 kuud Muutus
    2023 2022   2023 2022  
Müügitulu 56 247 46 081 22,1% 158 277 125 315 26,3%
Brutokasum 7 378 5 803 27,1% 19 372 9 751 98,7%
Ärikasum (-kahjum) enne kulumit (EBITDA) 4 899 3 182 54,0% 10 524 1 161 806,5%
Ärikasum (-kahjum) (EBIT) 3 846 1 691 127,4% 7 323 -2 482 395,0%
Perioodi puhaskasum (-kahjum) 3 393 1 406 141,3% 5 026 -3 085 262,9%
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (eurot) 0,18 0,08 137,5% 0,27 -0,17 258,8%

Aruandekvartali brutokasum oli 7 378 (2022 III kv: 5 803) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 13,1% (2022 III kv: 12,6%). Ärikasum (EBIT) oli 3 846 (2022 III kv: 1 691) tuhat eurot. Kolmanda kvartali äri­rentaabluseks kujunes 6,8% (2022 III kv: 3,7%). Aruandekvartali puhaskasum oli 3 393 (2022 III kv:  1 406) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli kolmandas kvartalis 0,18 (2022 III kv: 0,08) eurot.

Üheksa kuu brutokasum oli 19 372 (2022 9k: 9 751) tuhat eurot ja brutokasumi marginaal 12,2% (2022 9k: 7,8%). Üheksa kuuga teeniti ärikasumit (EBIT) 7 323 (2022 9k: ärikahjum -2 482) ning puhaskasumit 5 026 (2022 9k: puhaskahjum -3 085) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli 0,27 (2022 9k: puhaskahjum aktsia kohta -0,17) eurot.

Põhitegevusala ja turud

Kontserni põhitegevusala, tootmine, moodustas kontserni aruandekvartali müügitulust 95,2% (2022 III kv: 89,3%). Tootmissegmendi müügitulu kasvas kvartalite võrdluses 30,1% ja üheksa kuu võrdluses 34,9%, olles vastavalt 53,6 ja 150,1 miljonit eurot.

Kontserni suurimad sihtturud on Eesti, Soome, Rootsi ja Norra, kuhu müüdi aruandekvartalis kokku 81,7% (2022 III kv: 92,6%) kontserni toodetest ja teenustest.

Kolmandas kvartalis teeniti Eestist müügitulu 5,1 (2022 III kv: 8,9) miljonit eurot, mis on 3,8 miljonit vähem kui aasta varem. Üheksa kuu võrdluses vähenes müügitulu 7,0 miljoni euro võrra 15,6 miljoni euroni. Müügitulu vähenemine mõlema perioodi vaates on valdavalt seotud Eesti elektrikaupade projekti- ja jaemüügi tegevuse lõppemisega ja elektriseadmete müügi vähenemisega lepingulistele klientidele.

Müügitulu Soome turule oli kolmandas kvartalis 20,5 (2022 III kv: 21,8) ja üheksa kuuga 63,7 (2022 9k: 60,6) miljonit eurot. Valdava osa müügitulude kasvust andsid automaatikaseadmete ja madalpinge jaotusseadmete müük võtmeklientidele. Kontserni suurimale turule müüdi aruandekvartalis 36,5% (2022 III kv: 47,3%) Harju Elektri toodetest ja teenustest.

Rootsi turu müügitulu kasvas alajaamade müügi suurenemise ja projektiäri kasvu toel, olles aruandekvartalis 7,7 (2022 III kv: 6,4) ja üheksa kuu kokkuvõttes 23,3 (2022 9k: 15,8) miljonit eurot. Rootsi moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 13,7% (2022 III kv: 14,0%).

Norra turult teeniti müügitulu aruandekvartalis oli 12,6 (2022 III kv: 5,5) ja üheksa kuuga 28,1 (2022 9k: 12,9) miljonit eurot. Norra turg moodustas aruandekvartali müügitulust 22,4% (2022 III kv: 12,0%), kasvades Soome järel teiseks suurimaks turuks.

Investeeringud

Harju Elekter investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 5,0 (2022 9k: 3,1) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvara­­investeeringutesse 4,2 (2022 9k: 1,6) miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 0,6 (2022 9k: 1,1) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,2 (2022 9k: 0,4) miljonit eurot. Enamus aruandeperioodi investeeringutest suunati Allika Tööstuspargi­ Reimax Electronics OÜ-le välja renditava tootmishoone ehitusse, mis valmib aasta lõpus. Lisaks investeeriti teistesse kinnisvaraobjektidesse, tootmis­tehno­loogilisse põhivarasse ning tootmis- ja protsessijuhtimis­­süsteemidesse.

Kontserni pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus oli aruandekuupäeva seisuga kokku 32,5 (31.12.22: 23,7) miljonit eurot. Teises kvartalis teostatud finantsvara ümberhindlusest kasvas OÜ Skeleton Technologies Group investeeringu hinnanguline õiglane väärtus 8,8 miljoni euro võrra 30,6 miljoni euroni. Kolmandas kvartalis õiglast väärtust ümber ei hinnatud.

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 5,0 euro tasemel. AS-il Harju Elekter Group oli 30.09.2023 seisuga 11 269 aktsionäri. Aruandekvartali jooksul suurenes aktsionäride arv 95 võrra.

 

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE  
Auditeerimata
EUR ‘000 30.09.2023 31.12.2022 30.09.2022
VARAD
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 596 9 152 504
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 42 522 31 612 34 069
Ettemaksed 1 818 1 126 1 497
Varud 40 183 37 068 43 809
Käibevara kokku 85 119 78 958 79 879
Põhivara
Edasilükkunud tulumaksu vara 994 1 008 756
Pikaajalised finantsinvesteeringud 32 509 23 731 23 707
Kinnisvarainvesteeringud 28 146 24 756 24 754
Materiaalne põhivara 33 590 35 740 25 490
Immateriaalne põhivara 7 315 7 244 7 372
Põhivara kokku 102 554 92 479 82 079
VARAD KOKKU 187 673 171 437 161 958
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Kohustused
Võlakohustused 19 839 24 385 20 667
Ostjate ettemaksed 18 675 16 827 8 021
Võlad tarnijatele ja muud võlad 28 343 24 502 32 720
Maksuvõlad 3 618 3 478 3 881
Lühiajalised eraldised 60 2 103 535
Lühiajalised kohustused kokku 70 535 71 295 65 824
Võlakohustused 23 743 20 732 14 222
Muud pikaajalised kohustused 0 0 32
Pikaajalised kohustused kokku 23 743 20 732 14 254
KOHUSTUSED KOKKU 94 278 92 027 80 078
Omakapital
Aktsiakapital 11 655 11 523 11 523
Ülekurss 3 306 2 509 2 509
Reservid 26 580 17 768 17 756
Jaotamata kasum 51 854 47 771 50 291
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 93 395 79 571 82 079
Mittekontrolliv osalus 0 -161 -199
Omakapital kokku 93 395 79 410 81 880
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 187 673 171 437 161 958

 

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE        
Auditeerimata
EUR ‘000 III KV III KV 9 kuud 9 kuud
2023 2022 2023 2022
Müügitulu 56 247 46 081 158 277 125 315
Müüdud toodete ja teenuste kulud -48 869 -40 278 -138 905 -115 564
Brutokasum 7 378 5 803 19 372 9 751
Turustuskulud -1 392 -1 264 -4 060 -4 128
Üldhalduskulud -2 164 -2 728 -7 455 -8 157
Muud äritulud 24 0 223 342
Muud ärikulud 0 -120 -757 -290
Ärikasum (-kahjum) 3 846 1 691 7 323 -2 482
Finantstulud 3 0 71 74
Finantskulud -340 -146 -1 910 -377
Kasum (-kahjum) enne maksustamist 3 509 1 545 5 484 -2 785
Tulumaks -116 -139 -458 -300
Perioodi puhaskasum (-kahjum) 3 393 1 406 5 026 -3 085
Puhaskasumi (-kahjum) jaotus
    Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 3 393 1 493 5 026 -3 024
    Mitte-kontrolliv osa puhaskasumist 0 -87 0 -61
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta      
   Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,18 -0,08 0,27 -0,17
   Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,18 -0,08 0,27 -0,17

 

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE        
Auditeerimata
EUR ‘000 III KV III KV 9 kuud 9 kuud
2023 2022 2023 2022
Perioodi puhaskasum (-kahjum) 3 393 1 406 5 026 -3 085
Muu koondkasum (-kahjum)
Kirjed, mis hiljem võib klassifitseerida kasumiaruandesse
   Valuutakursi vahed välisettevõtte ümberarvestusel -49 -96 74 -161
Kirjed, mida hiljem ei klassifitseerita kasumiaruandesse
   Realiseerunud kasum finantsvara müügist 0 0 0 320
   Finantsvara ümberhindluse netokasum/netokahjum (-) -83 112 8 782 -746
Perioodi muu koondkasum (-kahjum) kokku -132 16 8 856 -587
Perioodi koondkasum (-kahjum) kokku 3 261 1 422 13 882 -3 672
Koondkasumi (-kahjum) jaotus:
    Emaettevõtte omanike osa koondkasumist 3 261 1 412 13 882 -3 708
    Mitte-kontrolliv osa koondkasumist 0 10 0 36

HEG vahearuanne III kv 2023

Priit Treial
Finantsjuht ja juhatuse liige
Tel 674 7400

Muudatus Harju Elekter Oy juhatuses

AS Harju Elekter Group teavitas 15.06.2023, et alustas Harju Elekter Oy tegevjuhi otsinguid. Tänaseks on korraldatud konkurss lõppenud edukalt ja 2. jaanuarist 2024 asub Harju Elekter Oy tegevjuhiks Jari Jylli. Seni täidab ajutiselt tegevjuhi kohustusi ettevõtte finantsjuht Anne Penttilä.

Jari Jylli on viimased 17 aastat töötanud erinevatel juhtivatel ametikohtadel Cimcorp Groupis ning tal on tugev taust tootmisprotsesside juhtimise ja automatiseerimise valdkonnas. Kõrghariduse omandas ta Satakunnan Kutsehariduskõrgkoolis 2005. aastal. Jari Jylli ei oma Harju Elektri aktsiaid.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 1000 töötajat ning kontserni 2023. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 102 miljonit eurot.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
+372 5340 8444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com
https://harjuelekter.com/investors/

Täiendava osaluse omandamine Energo Veritas OÜs ja juhatuse vahetus

29.09.2023 sõlmisid AS Harju Elekter Group ja Reinvent OÜ osaühingu osa müügilepingu, millega AS Harju Elekter Group omandab Reinvent OÜ-lt 19,48% suuruse osaluse Energo Veritas OÜ-s. Tehingu tulemusena saab AS-ist Harju Elekter Group Energo Veritas OÜ ainuosanik, kellele kuulub Energo Veritas OÜ ainus osa nimiväärtusega 2500 eurot.

Harju Elektri kontserni kuuluv Energo Veritas OÜ on elektrimaterjalide ja -seadmete müügiettevõte, mis hõlmab endas tehnilist konsultatsiooni ja lahenduste väljatöötamist, kaupade komplekteerimist vastavalt kliendi soovidele ja tarneid ehitusobjektile. Tulenevalt AS-i Harju Elekter Group strateegiast keskenduda oma tehase tootmistele, on tehingu eesmärgiks lõpetada Energo Veritas OÜ jae ja hulgikaubanduse äritegevus.

Kuna Reinvent OÜ ainuosanik Kristo Reinhold on Energo Veritas OÜ juhatuse liige, kvalifitseerub tehing  tehinguks seotud isikutega ja ei ole Nasdaq Tallinna Börsi reglemendi mõistes oluline tehing. AS Harju Elekter Group nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingutest muul viisil isiklikult huvitatud.

Seoses tehinguga kutsutakse Kristo Reinhold alates 30.09.2023 Energo Veritas OÜ juhatusest tagasi ning uueks juhatuse liikmeks saab AS Harju Elekter Group juhatuse liige ja kinnisvaraüksuse juht Aron Kuhi-Thalfeldt.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 1000 töötajat ning kontserni 2023. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 102 miljonit eurot.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

Muudatus Harju Elekter AB juhatuses

AS Harju Elekter Group avaldas 6.02.2023 börsiteate, milles teavitas Martin Franki asumisest Harju Elekter AB tegevjuhi kohusetäitjaks. Tänaseks on Martin Frank end ajutisel positsioonil tõestanud ja AS Harju Elekter Group otsustas, et ta liigub tegevjuhi kohale alates 2.10.2023.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 1000 töötajat ning kontserni 2023. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 102 miljonit eurot.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
+372 5340 8444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com
https://harjuelekter.com/investors/

Harju Elekter võitis Eesti Energia hanke

ASi Harju Elekter Group tütarettevõte AS Harju Elekter võitis Eesti Energia ASi hanke komplektalajaamade, jaotuspunktide ning seadmete tarnimiseks. Raamlepingud sõlmitakse pärast vaidlustusperioodi möödumist.

115 miljoni euro suuruse kogumahuga raamlepingud sõlmitakse Elektrilevi OÜga 36 kuuks võimalusega pikendada 24 kuu võrra. Lepingute alusel tarnitakse kaupa ka teistele Eesti Energia ASi kontserni kuuluvatele ettevõtetele, samuti Elektrilevi OÜ ja Enefit Connect OÜ lepingupartneritele.

Eesti Energia on rahvusvaheline energiaettevõte, kes pakub inimestele kasulikke ja mugavaid energialahendusi ning toodab energiat aina keskkonnasäästlikumalt. Eesti Energia koduturg on Soomest Poolani. Elektrilevi on suurim võrguettevõte Eestis, mis katab elektrivõrguga 95% Eestist, hallates 63 000 kilomeetrit elektriliine ja 25 300 alajaama. Elektrilevil on üle 533 000 elektrivõrguteenuse kliendi.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 1000 töötajat ning kontserni 2023. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 102 miljonit eurot.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

Lisainfo: Alvar Sass, AS Harju Elekter tegevjuht, +372 5393 3039

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
+372 5340 8444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com
https://harjuelekter.com/investors/

AS-i Harju Elekter Group majandustulemused, 1-6/2023

Harju Elekter Group on jätkanud uue strateegiakava elluviimist soovitud tasemel ning näitas 2023. aasta teises kvartalis tugevat kasvutrendi, saavutades rekordilise käibe ja ärikasumi. Tugevat tulemust aitasid kindlustada õnnestunud hinnaläbirääkimised nii raamhangetes kui ka teiste lepingupartneritega. Täiendavalt oleme kasutusele võtnud uued hinnastamismudelid, et paremini maandada muutuvate sisendhindade riske. Ühtlasi on elektriseadmete tootmiseks vajalikud tarneahelad ladusamalt toimima hakanud ning materjalide ja komponentide hinnad kõrgematel hinnatasemetel stabiliseerunud. Kontsern jätkab efektiivsuse parandamist, et kasvatada kasumlikkust.

Müügitulu ja finantstulemused

Eduka müügi- ning tootmistegevuse tulemusena oli aruandekvartali müügitulu 35,4% enam kui aasta varem, 56,8 miljonit eurot. Kuue kuu müügitulu suurenes võrreldava perioodi suhtes 28,8%, jõudes 102,0 (2022 6k: 79,2) miljoni euroni. Müüdi enam madalpinge jaotusseadmeid, sagedusmuundurkilpe ja tehnilisi hooneid ning realiseerusid suuremad energiasäästlike lahendustega projektid vähese CO²-heitega laevade moderniseerimiseks ning ehituseks.

EUR’000   II KV II KV Muutus 6 kuud 6 kuud Muutus
    2023 2022   2023 2022  
Müügitulu 56 762 41 914 35,4% 102 030 79 235 28,8%
Brutokasum 6 611 963 586,5% 11 996 3 949 203,8%
Ärikasum (-kahjum) enne kulumit (EBITDA) 3 243 -1 953 266,1% 5 625 -2 022 378,2%
Ärikasum (-kahjum) (EBIT) 2 168 -3 048 171,1% 3 477 -4 174 183,3%
Perioodi puhaskasum (-kahjum) 884 -3 197 127,7% 1 633 -4 491 136,4%
 sh emaettevõtte omanike osa 982 -3 209 130,6% 1 763 -4 517 139,0%
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (eurot) 0,05 -0,18 127,8% 0,10 -0,25 140,0%

Aruandekvartali brutokasum oli 6 611 (2022 II kv: 963) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 11,6% (2022 II kv: 2,3%). Ärikasum (EBIT) oli 2 168 (2022 II kv: ärikahjum -3 048) tuhat eurot. Teise kvartali ärirentaabluseks kujunes 3,8% (2022 II kv: -7,3%). Aruandekvartali puhaskasum oli 884 (2022 II kv: puhaskahjum -3 197) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 982 (2022 II kv: -3 209) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli teises kvartalis 0,05 (2022 II kv: puhaskahjum aktsia kohta -0,18) eurot.

Esimese poolaasta brutokasum oli 11 996 (2022 6k: 3 949) tuhat eurot ja brutokasumi marginaal 11,8% (2022 6k: 5,0%). Kuue kuuga teeniti ärikasumit (EBIT) 3 477 (2022 6k: ärikahjum -4 174) tuhat eurot ning puhaskasumit 1 633 (2022 6k: puhaskahjum -4 491) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli 0,10 (2022 6k: puhaskahjum aktsia kohta -0,25) eurot.

Põhitegevusala ja turud

Kontserni põhitegevusala, tootmine, moodustas kontserni aruandekvartali müügitulust 95,1%. Tootmissegmendi müügitulu kasvas kvartalite võrdluses 44,3% ja kuue kuu võrdluses 37,7%, olles vastavalt 54,0 ja 96,6 miljonit eurot.

Teises kvartalis teeniti Eestist 5,6 (2022 II kv: 6,9) miljonit eurot, mis on 18,8% vähem kui aasta varem. Kuue kuu võrdluses vähenes samuti müügitulu 23,5%, 10,5 miljoni euroni. Müügitulu vähenemine mõlema perioodi vaates on valdavalt seotud Eesti elektrikaupade projekti- ja jaemüügi müügitegevuse lõppemisega.

Soome turu müügitulu oli mõlemate perioodide võrdluses 11% enam kui aasta varem, kokku kvartalis 24,5 ja esimesel poolaastal 43,1 miljonit eurot. Valdava osa müügitulu kasvust andsid automaatikaseadmete ja madalpinge jaotusseadmete müük võtmeklientidele ning autosoojendus- ja laadimisseadmete tellimuste kasv. Kontserni suurimale turule müüdi aruandekvartalis 43,2% (2022 II kv: 52,6%) Harju Elektri toodetest ja teenustest.

Rootsi turu müügitulu kasvas alajaamade müügi suurenemise ja projektiäri kasvu toel, olles aruandekvartalis 9,1 (2022 II kv: 3,5) ja poolaasta kokkuvõttes 15,6 (2022 6k: 9,3) miljonit eurot. Rootsi moodustas aruandekvartali müügitulust 16,1% (2022 II kv: 8,3%).

Müügitulu Norra turule teises kvartalis mitmekordistus, saavutades kõikide turgude võrdluses suurima müügikasvu. Realiseerusid mitmed pikaajalised projektid võtmeklientidele, võimaldades teenida müügitulu aruandekvartalis 11,5 (2022 II kv: 2,9) ja poolaastas 15,5 (2022 6k: 7,4) miljonit eurot. Norra turg moodustas aruandekvartali müügitulust 20,2% (2022 II kv: 6,9%).

Investeeringud

Harju Elekter investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 2,6 (2022 6k: 2,2) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvara­investeeringutesse 2,1 (2022 6k: 1,2) miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 0,4 (2022 6k: 0,7) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,1 (2022  6k­: 0,3) miljonit eurot. Enamus aruandeperioodi investeeringutest suunati Allika Tööstuspargi­ Reimax Electronics OÜ-le välja renditava tootmishoone ehitusse, mis valmib aasta lõpus. Lisaks investeeriti teistesse kinnisvaraobjektidesse, tootmis­tehno­loogilisse põhivarasse ning tootmis- ja protsessijuhtimis­­süsteemidesse.

Kontserni pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus oli aruandekuupäeva seisuga kokku 32,6 (31.12.22: 23,7) miljonit eurot. Aruandekvartalis teostatud finantsvara ümberhindlusest kasvas OÜ Skeleton Technologies Group investeeringu hinnanguline õiglane väärtus 8,8 miljoni euro võrra 30,6 miljoni euroni.

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 5,0 euro tasemel. AS-il Harju Elekter Group oli 30.06.2023 seisuga 11 174 aktsionäri. Aruandekvartali jooksul vähenes aktsionäride arv 58 võrra.

 

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE  
Auditeerimata
EUR ‘000 30.06.2023 31.12.2022 30.06.2022
VARAD
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 2 339 9 152 629
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 38 447 31 612 31 134
Ettemaksed 2 143 1 126 1 729
Varud 46 747 37 068 38 185
Käibevara kokku 89 676 78 958 71 677
Põhivara
Edasilükkunud tulumaksu vara 985 1 008 762
Pikaajalised finantsinvesteeringud 32 593 23 731 23 596
Kinnisvarainvesteeringud 26 314 24 756 24 647
Materiaalne põhivara 33 919 35 740 25 794
Immateriaalne põhivara 7 267 7 244 7 711
Põhivara kokku 101 078 92 479 82 510
VARAD KOKKU 190 754 171 437 154 187
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Kohustused
Võlakohustused 20 768 24 385 20 398
Ostjate ettemaksed 18 769 16 827 8 558
Võlad tarnijatele ja muud võlad 32 034 24 502 27 615
Maksuvõlad 4 219 3 478 3 525
Lühiajalised eraldised 1 950 2 103 551
Lühiajalised kohustused kokku 77 770 71 295 60 647
Võlakohustused 23 780 20 732 14 158
Muud pikaajalised kohustused 0 0 33
Pikaajalised kohustused kokku 23 780 20 732 14 191
KOHUSTUSED KOKKU 101 550 92 027 74 838
Omakapital
Aktsiakapital 11 523 11 523 11 352
Ülekurss 2 509 2 509 1 601
Reservid 26 843 17 768 17 913
Jaotamata kasum 48 620 47 771 48 595
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 89 495 79 571 79 461
Mittekontrolliv osalus -291 -161 -112
Omakapital kokku 89 204 79 410 79 349
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 190 754 171 437 154 187

 

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE        
Auditeerimata
EUR ‘000 II KV II KV 6 kuud 6 kuud
2023 2022 2023 2022
Müügitulu 56 762 41 914 102 030 79 235
Müüdud toodete ja teenuste kulud -50 151 -40 951 -90 034 -75 286
Brutokasum 6 611 963 11 996 3 949
Turustuskulud -1 313 -1 515 -2 668 -2 866
Üldhalduskulud -2 711 -2 764 -5 291 -5 429
Muud äritulud 181 322 199 378
Muud ärikulud -600 -54 -759 -206
Ärikasum (-kahjum) 2 168 -3 048 3 477 -4 174
Finantstulud -7 34 68 74
Finantskulud -1 021 -111 -1 570 -230
Kasum (-kahjum) enne maksustamist 1 140 -3 125 1 975 -4 330
Tulumaks -256 -72 -342 -161
Perioodi puhaskasum (-kahjum) 884 -3 197 1 633 -4 491
Puhaskasumi (-kahjum) jaotus
    Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 982 -3 209 1 763 -4 517
    Mitte-kontrolliv osa puhaskasumist -98 12 -130 26
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta        
   Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,05 -0,18 0,10 -0,25
   Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,05 -0,18 0,10 -0,25

 

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE        
Auditeerimata
EUR ‘000 II KV II KV 6 kuud 6 kuud
2023 2022 2023 2022
Perioodi puhaskasum (-kahjum) 884 -3 197 1 633 -4 491
Muu koondkasum (-kahjum)
Kirjed, mis hiljem võib klassifitseerida kasumiaruandesse
   Valuutakursi vahed välisettevõtte ümberarvestusel 164 -86 123 -65
Kirjed, mida hiljem ei klassifitseerita kasumiaruandesse
   Realiseerunud kasum finantsvara müügist 0 169 0 320
   Finantsvara ümberhindluse netokasum/netokahjum (-) 8 830 -336 8 866 -858
Perioodi muu koondkasum (-kahjum) kokku 8 994 -253 8 989 -603
Perioodi koondkasum (-kahjum) kokku 9 878 -3 450 10 622 -5 094
Koondkasumi (-kahjum) jaotus:
    Emaettevõtte omanike osa koondkasumist 9 976 -3 462 10 752 -5 120
    Mitte-kontrolliv osa koondkasumist -32 12 -130 26

Harju Elektri II kv 2023 vahearuanne

 

Priit Treial
Finantsjuht ja juhatuse liige
Tel 674 7400

Aktsiakapitali suurendamine seoses töötajate optsiooniprogrammi realiseerimisega ning märkimistulemused

ASi Harju Elekter Group nõukogu otsustas suurendada ettevõtte aktsiakapitali 131 835,06 euro võrra uute lihtaktsiate väljalaskmise teel. Aktsiakapitali suurendamine on tingitud vajadusest emiteerida uusi aktsiaid 3. mail 2018. aasta üldkoosoleku otsusega kinnitatud optsiooniprogrammis osalevatele Harju Elektri ja temaga samasse gruppi kuuluvate ettevõtete võtmeisikutele (juhtorganite liikmed, juhtivspetsialistid ja insenerid).

Optsiooniprogrammi realiseerimisega seotud aktsiaemissioonist võttis osa 41 Harju Elektri praegust ja endist töötajat, kes märkisid kokku 209 262 aktsiat 929 123,28 euro eest. Ei märgitud 82 306 aktsiat.

ASi Harju Elekter Group nõukogu otsused:

1.Suurendada Harju Elektri aktsiakapitali 131 835,06 euro võrra, mille tulemusena suureneb ettevõtte aktsiakapital 11 522 390, 04 eurolt 11 654 225,10 euroni.

2.Aktsiakapitali suurendamise käigus lastakse välja 209 262 uut lihtaktsiat (ISIN kood: EE3100004250) arvestusliku väärtusega 0,63 eurot aktsia kohta. Aktsiakapitali suurendamine ja uute aktsiate eest tasumine toimub täies ulatuses rahaliste sissemaksetega. Aktsiad lastakse välja ülekursiga. Ühe aktsia väljalaskehind on 4,44 eurot ühe aktsia kohta, millest 0,63 eurot on aktsia arvestuslik väärtus ja 3,81 eurot on ülekurss.

3.Pärast aktsiakapitali suurendamist on Harju Elektril kokku 18 498 770 nimiväärtuseta lihtaktsiat. Aktsiakapitali suurendamisega seoses ei teki lihtaktsiatega mistahes erisusi või eriõigusi. Aktsiakapitali suurendamise käigus välja lastavad aktsiad annavad õiguse saada dividendi alates 1. jaanuaril 2023 alanud majandusaasta eest.

4.Vastavalt Harju Elektri 3. mai 2018. a üldkoosoleku otsusele, millega kinnitati Harju Elektri aktsiaoptsiooniprogramm ja selle põhitingimused, kuulub Harju Elektri uute aktsiate märkimise eesõigus Harju Elektri nõukogu poolt kindlaks määratud Harju Elektri ja temaga samasse gruppi kuluvate äriühingute võtmeisikute, sh juhtorganite liikmete, juhtivspetsialistidele ja inseneridele ning kellega on sõlmitud vastavad optsioonilepingud. Harju Elektri aktsionäridele, kellele 3. mail 2018 üldkoosoleku otsusega kinnitatud aktsiaoptsiooniprogramm ei laiene, eesõigus märkida aktsiakapitali suurendamise käigus Harju Elektri aktsiaid on välistatud.

5.Märkimise eesõiguse teostamise tähtaeg ja aktsiate märkimise aeg oli 14. juuli 2023. Kõik optsioonisaajad esitasid tähtaegselt oma märkimisavalduse ning tasusid märkimisavalduses märgitud aktsiate eest.

6.Anda Harju Elektri juhatusele õigus tühistada aktsiad, mida ei ole märkimisperioodil märgitud. Juhatus võib eelnimetatud õigust teostada 15 päeva jooksul pärast märkimisaja lõppu.

Kõik aktsiaemissiooni käigus emiteeritud AS-i Harju Elekter Group uued aktsiad noteeritakse Nasdaq Tallinna börsil päeval, mis järgneb päevale, millal Eesti väärpaberite keskregister (Nasdaq CSD) on täiendavalt emiteeritud ajutise ISIN-koodiga aktsiad kandnud kokku põhilise ISIN-koodiga eelnevalt emiteeritud aktsiatega.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2023. aasta esimese kvartali müügitulu oli 45,3 miljonit eurot.

Ursula Põld
Jurist
+372 53 014616
ursula.pold@harjuelekter.com

Muudatus Harju Elekter Oy juhatuses

AS Harju Elekter Group on otsustanud poolte kokkuleppel lõpetada 30.06.2023 lepingu Harju Elekter Oy tegevjuhi Jan Osaga.

Jan Osa asus Harju Elektrisse insenerina tööle 1994. aastal. Oma karjääri jooksul on ta pidanud projektijuhi, müügiosakonna juhi ja müügidirektori ametit. Enne Soome tütarettevõtte juhiks siirdumist oli Jan Osa neli aastat Harju Elekter Elektrotehnika juht. Harju Elekter tänab Jan Osa pühendunud panuse eest ettevõttes ning soovib edu edaspidiseks.

Alates 1.07.2023 täidab ajutiselt tegevjuhi kohustusi ettevõtte finantsjuht Anne Penttilä. Anne Penttilä on omandanud magistrikraadi raamatupidamises Oulu Ülikoolist ning bakalaureusekraadi ärijuhtimises nii Oulu Regionaalsest Rakenduskõrgkoolist kui ka Coventry Ülikoolist Inglismaal. Enne Harju Elektrit töötas ta raamatupidajana ja kontrollerina Ahlström Konsernipalvelut Oy-s ja Venator P&A Finland Oy-s. Harju Elektrisse asus ta tööle 2018. aastal finantsjuhina, vastutades ka personali- ja IKT funktsioonide eest. Anne Penttilä omab 4000 Harju Elektri aktsiat.

Harju Elekter on alustanud Harju Elekter Oy uue tegevjuhi otsingutega.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2023. aasta esimese kvartali müügitulu oli 45,3 miljonit eurot.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
+372 5340 8444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

Harju Elektri tütarettevõtte ärinime ja põhikirja muutmine

Täna kanti äriregistrisse AS Harju Elekter Elektrotehnika uus ärinimi AS Harju Elekter.  Ärinime muutmisega kinnitati ka põhikirja uus redaktsioon.

ASi Harju Elekter Elektrotehnika ärinime muudatusega ASiks Harju Elekter viiakse lõpule ASi Harju Elekter Group tütarettevõtjate ärinimede ühtlustamine. Kõik põhitegevusega tegelevad tütarettevõtjad kannavad tänasest Harju Elektri nime, et luua suurem selgus kontserni sidusrühmadele erinevates riikides.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta müügitulu oli 175,3 miljonit eurot.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

 

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
+372 5340 8444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

Kommentaar Äripäeva refereeritud artiklile ”Harju Elektri Leedu tehas järgmiseks aastaks tellimusi ei võta: kõik on täis”

19.05.2023 ilmus Äripäevas artikkel Harju Elekter Groupi Leedu tütarettevõtte juhi antud intervjuust Leedu majanduslehele Verslo Žinios.

Harju Elekter UAB juht on avaldanud infot, mis läheb vastuollu Harju Elektri põhimõtetega, mitte avalikustada prognoose ning kajastada ja kommenteerida üksnes toimunud faktilist infot. Harju Elekter kinnitab, et näeb võimalust teha Leedu tehases hea tulemus, kuid peame vajalikuks täpsustada, et tänases majanduskeskkonnas on jätkuvalt palju ebakindlust. Selle tõttu ei ole meil võimalik täpselt lubada Leedu tütarettevõtja konkreetseid tulemusi.

Väide, et Leedu tütarettevõtja enam tellimusi vastu ei võta, on eksitav. Ühtse kontsernina on meil võimekus toota ja täita tellimusi lisaks Leedu tehasele ka oma Eesti, Soome ja Rootsi tootmisüksustes.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta müügitulu oli 175,3 miljonit eurot.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
+372 5340 8444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

Harju Elektri ärinime ja põhikirja muutmine

Täna kanti äriregistrisse Harju Elektri uus ärinimi AS Harju Elekter Group.  Ärinime muutmisega kinnitati ka põhikirja uus redaktsioon. Järgnevalt on kavas muuta Eesti tütarettevõtja ASi Harju Elekter Elektrotehnika ärinime ja põhikirja.

ASi Harju Elekter Elektrotehnika ärinime muudatusega ASiks Harju Elekter viiakse lõpule Harju Elekter Grupi tütarettevõtjate ärinimede ühtlustamine. Kõik põhitegevusega tegelevad tütarettevõtjad hakkavad kandma Harju Elektri nime. Ärinimede muudatuste eesmärgiks on luua suurem selgus kontserni sidusrühmadele erinevates riikides.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta müügitulu oli 175,3 miljonit eurot.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

 

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
+372 5340 8444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

Harju Elektri tütarettevõte sõlmis elektritööde lepingu Soome piirivalve kahe laeva jaoks

ASi Harju Elekter tütarettevõte Telesilta Oy ja Uudenkaupungin Työvene Oy sõlmisid 9.05.2023 lepingu elektri- ja kasutuselevõtu tööde jaoks Soome piirivalve kahele laevale. Lepingu maht on ligikaudu 6,5 miljonit eurot. Esimene laev valmib 2025. ja teine 2026. aastal.

1987. aastal asutatud Uudenkaupungin Työvene ettevõttel on laialdased kogemused professionaalsete töölaevade projekteerimisel ning ehitamisel, pakkudes kliendikohaseid projekte ja erilahendusi. Telesilta Oy ja Uudenkaupungin Työvene Oy on pikaajalised koostööpartnerid laevaehitustööstuses.

Telesilta Oy on 1978. aastal asutatud Harju Elektri kontserni kuuluv elektrotehnikaettevõte, mis on spetsialiseerunud laevaehitustööstuse elektrilepingutele – alates planeerimisest kuni paigalduse, teostuse ja teeninduseni. Ühtlasi teostatakse elektri-, hooldus- ja remonditöid tööstuskinnisvarale ja muudele hoonetele.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta müügitulu oli 175,3 miljonit eurot.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

 

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
+372 5340 8444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

ASi Harju Elekter dividendimakse ex-päev

AS Harju Elekter (HAE1T, ISIN EE3100004250) fikseerib aktsionäride nimekirja dividendi maksmiseks 17.05.2023 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Ülaltoodust lähtudes on väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 16.05.2023. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2022. a majandusaasta eest.

AS Harju Elekter maksab dividendi 0,05 eurot aktsia kohta 24.05.2023.

 

Ursula Põld
Jurist
674 7413

AS-i Harju Elekter aktsionäride üldkoosoleku otsused

28.aprillil 2023 kell 10 toimus Keila Kultuurikeskuses AS-i Harju Elekter (registrikood 10029524, aadress Keskväljak 12, Keila) aktsionäride korraline üldkoosolek. Üldkoosolekust võttis osa 58 aktsionäri ja nende volitatud esindajat, kes olid esindatud kokku 11 443 963 häälega, mis moodustab häälte üldarvust 62,57%.

AS-i Harju Elekter aktsionäride üldkoosolek otsustas:

1)AS-i Harju Elekter 2022. a majandusaasta aruande kinnitamine

Kinnitada AS-i Harju Elekter juhatuse koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2022. a majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2022 on 171,4 miljonit eurot, müügitulu 175,3 miljonit eurot, ärikahjum 4,5 miljonit eurot ning puhaskahjum 5,6 miljonit eurot.

Otsuse poolt anti 11 412 307 häält, mis moodustas 99,72 % hääletanuist.

2)Kasumijaotuse kinnitamine

Kinnitada AS Harju Elekter 2022. a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 53 314 971 eurot
2022. a kahjum -5 544 403 eurot
Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2022 47 770 568 eurot
Dividendideks ( 0,05 eurot aktsia kohta*) 914 475 eurot
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 46 856 093 eurot

*Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse 17.05.2023 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) on 16.05.2023, alates millest ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2022. majandusaasta eest. Dividendid makstakse aktsionäridele välja 24.05.2023 ülekandega aktsionäri pangaarvele.

Otsuse poolt anti 11 392 938 häält, mis moodustas 99,55 % hääletanuist.

3)Ärinime ja põhikirja muutmine

Kinnitada AS-i Harju Elekter uueks ärinimeks AS Harju Elekter Group ja kinnitada põhikirja uus redaktsioon üldkoosolekule esitatud kujul.

Otsuse poolt anti 11 408 046 häält, mis moodustas 99,69 % hääletanuist.

Üldkoosolekut kajastava veebiseminari salvestust on võimalik vaadata  https://youtu.be/uc0EViP2M3M

 

Ursula Joon
Jurist
+372 674 7413

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-3/2023

Harju Elektri aruandekvartali müügitulu kasvu ja kasumlikkust on tuntavalt mõjutanud äriprotsesside ülevaatus, tootmisefektiivsuse suurendamine ning materjalide ja komponentide tarneprobleemide vähenemine. Lisaks on positiivse tulemuse taga olulised otsused äritegevuse optimeerimiseks ja kulude kokkuhoiuks ning õnnestunud hinnaläbirääkimised raamhangetes. Kontsern jätkab efektiivsuse parandamist, et kasvatada kasumlikkust.

Müügitulu ja finantstulemused

Harju Elekter teenis aruandekvartalis müügitulu 45,3 (2022 I kv: 37,3) miljonit eurot, mis on 21,3% rohkem kui aasta varem ning ka ajalooliselt parim esimese kvartali tulemus. Müüdi enam madalpinge jaotusseadmeid ja sagedusmuundurkilpe ning realiseerusid suuremad projektid.

EUR ’000   3 kuud 3 kuud Muutus
    2023 2022  
Müügitulu 45 269 37 321 21,3%
Brutokasum 5 386 2 986 80,3%
Ärikasum (-kahjum) enne kulumit (EBITDA) 2 382 -68 3601,5%
Ärikasum (-kahjum) (EBIT) 1 309 -1 125 216,3%
Perioodi puhaskasum (-kahjum) 749 -1 294 157,9%
 sh emaettevõtte omanike osa 781 -1 308 159,7%
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (eurot) 0,04 -0,07 157,1%

Põhitegevusala ja turud

Kontserni põhitegevusala, tootmine, moodustas kontserni aruandekvartali müügitulust 94,1%. Tootmissegmendi müügitulu kasvas aruandekvartalis 30,1%, olles 42,6 miljonit eurot.

Aruandekvartalis teeniti Eestist 5,0 (2022 I kv: 6,9) miljonit eurot, moodustades müügitulust 10,9% (2022 I kv: 18,5%). Müügitulu vähenes 1,9 miljoni euro võrra ning valdavalt on see seotud Eesti elektrikaupade projekti- ja jaemüügi müügitegevuse lõppemisega.

Aruandekvartalis teeniti müügitulu Soome turult 11,6%  enam kui aasta varem, kokku 18,6 (2022 I kv: 16,7) miljonit eurot. Valdava osa müügitulude kasvust andsid automaatikaseadmete ja madalpinge jaotusseadmete müük võtmeklientidele ning autosoojendus- ja laadimisseadmete ning päikesepaneelide süsteemide tellimuste kasv. Lisaks kasvas Soome laevaehitussektori elektritööde maht. Kontserni suurimale turule müüdi aruandekvartalis 41,2% (2022 I kv: 44,7%) Harju Elektri toodetest ja teenustest.

Rootsi turu müügitulu kasvas esimeste kvartalite võrdluses 11,1% võrra alajaamade müügi suurenemise ja projektiäri kasvu toel, olles 6,5 (2022 I kv: 5.8) miljonit eurot. Rootsi moodustas aruandekvartali müügitulust 14,3% (2022 I kv: 15,6%).

Müügitulu Norra turule vähenes aasta varasema tulemusega, olles 4,0 (2022 I kv: 4,5) miljoni eurot. Norra turg moodustas aruandekvartali müügitulust 8,9% (2022 I kv: 12,1%).

Investeeringud

Harju Elekter investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 0,6 (2022 I kv: 1,5) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvara­­investeeringutesse 0,3 (2022 I kv: 1,0) miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 0,2 (2022 I kv: 0,4) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,1 (2022 I kv: 0,1) miljonit eurot. Valdavalt investeeriti tootmistehnoloogilisse põhivarasse, tootmis- ja protsessijuhtimis­süsteemidesse.

Kontserni pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus oli aruandekuupäeva seisuga kokku 23,8 (31.12.22: 23,7) miljonit eurot.

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 5,0 euro tasemel. AS-il Harju Elekter oli 31.03.2023 seisuga 11 232 aktsionäri. Aruandekvartali jooksul suurenes aktsionäride arv 648 võrra.

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE  
Auditeerimata
EUR ‘000 31.03.2023 31.12.2022 31.03.2022
VARAD
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 1 028 9 152 286
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 37 627 31 612 35 663
Ettemaksed 1 945 1 126 3 119
Varud 44 704 37 068 37 692
Käibevara kokku 85 304 79 958 76 760
Põhivara
Edasilükkunud tulumaksu vara 1 002 1 008 776
Pikaajalised finantsinvesteeringud 23 767 23 731 24 410
Kinnisvarainvesteeringud 24 766 24 756 24 603
Materiaalne põhivara 35 042 35 740 26 303
Immateriaalne põhivara 7 284 7 244 7 659
Põhivara kokku 91 861 92 479 83 751
VARAD KOKKU 177 165 171 437 160 511
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Kohustused
Võlakohustused 18 366 24 385 21 354
Ostjate ettemaksed 21 310 16 827 6 681
Võlad tarnijatele ja muud võlad 31 888 24 502 31 063
Maksuvõlad 3 033 3 478 3 663
Lühiajalised eraldised 1 950 2 103 51
Lühiajalised kohustused kokku 76 547 71 295 62 812
Võlakohustused 20 412 20 732 12 401
Muud pikaajalised kohustused 0 0 33
Pikaajalised kohustused kokku 20 412 20 732 12 434
KOHUSTUSED KOKKU 96 959 92 027 75 246
Omakapital
Aktsiakapital 11 523 11 523 11 352
Ülekurss 2 509 2 509 1 601
Reservid 17 815 17 768 18 278
Jaotamata kasum 48 552 47 771 54 158
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 80 399 79 571 85 389
Mittekontrolliv osalus -193 -161 -124
Omakapital kokku 80 206 79 410 85 265
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 177 165 171 437 160 511

 

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE    
Auditeerimata
EUR ‘000 3 kuud 3 kuud
2023 2022
Müügitulu 45 269 37 321
Müüdud toodete ja teenuste kulud -39 883 -34 335
Brutokasum 5 386 2 986
Turustuskulud – 1 356 – 1 350
Üldhalduskulud -2 580 -2 655
Muud äritulud 18 56
Muud ärikulud -159 -152
Ärikasum (-kahjum) 1 309 -1 125
Finantstulud 75 39
Finantskulud -549 -119
Kasum (-kahjum) enne maksustamist 835 -1 205
Tulumaks -86 -89
Perioodi puhaskasum (-kahjum) 749 -1 294
Puhaskasumi (-kahjum) jaotus
    Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 781 -1 308
    Mitte-kontrolliv osa puhaskasumist -32 14
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta    
   Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,04 -0,07
   Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,04 -0,07

 

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE    
Auditeerimata
EUR ‘000 3 kuud 3 kuud
2023 2022
Perioodi puhaskasum (-kahjum) 749 -1 294
Muu koondkasum (-kahjum)
Kirjed, mis hiljem võib klassifitseerida kasumiaruandesse
   Valuutakursi vahed välisettevõtte ümberarvestusel -41 20
Kirjed, mida hiljem ei klassifitseerita kasumiaruandesse
   Realiseerunud kasum finantsvara müügist 0 151
   Finantsvara ümberhindluse netokasum/netokahjum (-) 36 -521
Perioodi muu koondkasum (-kahjum) kokku -5 -350
Perioodi koondkasum (-kahjum) kokku 744 -1 644
Koondkasumi (-kahjum) jaotus:
    Emaettevõtte omanike osa koondkasumist 776 -1 658
    Mitte-kontrolliv osa koondkasumist -32 14

Harju Elektri vahearuanne I kv 2023

Priit Treial
Finantsjuht ja juhatuse liige
Tel 674 7400

Aktsiaseltsi Harju Elekter aktsionäride korralise üldkoosoleku kutse, päevakord ja ettepanekud

Aktsiaseltsi Harju Elekter (registrikood 10029524, aadress Paldiski mnt 31,Keila) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub 28. aprillil 2023 kell 10.00 Keila Kultuurikeskuses aadressil Keskväljak 12, Keila.

Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 28.04.2023 kell 9.00. Vastavalt äriseadustiku § 297 lõikele 5 fikseeritakse koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist, so 21.04.2023 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Üldkoosoleku päevakorras olevaid otsuste eelnõusid on võimalik hääletada ka enne üldkoosolekut e-posti või posti teel ning jälgida üldkoosolekut veebiülekande vahendusel. Täpsem teave enne üldkoosolekut hääletamise ja veebiülekandel osalemise kohta on toodud käesoleva teate osas „Korralduslikud küsimused“ ning AS-i Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com.

Aktsiaseltsi Harju Elekter nõukogu määras alljärgneva üldkoosoleku päevakorra ja kooskõlastas järgmised ettepanekud:

  1. AS-i Harju Elekter 2022. a majandusaasta aruande kinnitamine

Kinnitada ASi Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2022. a majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2022 on 171,4 miljonit eurot, müügitulu 175,3 miljonit eurot, ärikahjum 4,5 miljonit eurot ning puhaskahjum 5,6 miljonit eurot.

  1. Kasumijaotuse kinnitamine

Kinnitada AS Harju Elekter 2022. a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum  53 314 971 eurot
2022. a kahjum – 5 544 403 eurot
Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2022  47 770 568 eurot

Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt:

Dividendideks ( 0,05 eurot aktsia kohta*)       914 475 eurot
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist   46 856 093 eurot

 

*Dividendid makstakse aktsionäridele välja 24.05.2023 ülekandega aktsionäri pangaarvele. Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse 17.05.2023 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) on 16.05.2023, alates millest ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2022. majandusaasta eest.

  1. Ärinime ja põhikirja muutmine

Kinnitada AS-i Harju Elekter uueks ärinimi AS-iks Harju Elekter Group ja kinnitada põhikirja uus redaktsioon üldkoosolekule esitatud kujul.

KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, hiljemalt 13.04.2023.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, hiljemalt 25.04.2023. Täpsem teave äriseadustiku § 287 (aktsionäri õigus teabele), § 293 lõikes 2 (õigus nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda) ja § 293¹ lõigetes 3 (kohustus esitada samaaegselt päevakorra täiendamise nõudega otsuse eelnõu või põhjendus) ja 4 (õigus esitada iga päevakorra punkti kohta otsuse eelnõu) nimetatud õiguste teostamise korra ja tähtaja kohta on avalikustatud AS-i Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com. Samas avaldatakse ka aktsionäride poolt esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused, kui selliseid laekub. Pärast üldkoosoleku päevakorra, sh täiendavate punktide ammendamist, saavad aktsionärid küsida juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta.

AS-i Harju Elekter korralise üldkoosoleku dokumentidega, sealhulgas majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, kasumijaotamise ettepaneku, nõukogu aruande, juhatuse liikme tasustamise põhimõtete ja päevakorrapunktide otsuste eelnõudega on võimalik tutvuda Nasdaq Tallinn veebileheküljel http://www.nasdaqbaltic.com ja AS-i Harju Elekter koduleheküljel www.harjuelekter.com või Keilas, Paldiski mnt 31 (3. korrus). Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressile yldkoosolek@harjuelekter.com. Küsimused, vastused ja koosoleku seisukohad avaldatakse AS-i Harju Elekter koduleheküljel internetis.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest e-posti aadressil yldkoosolek@harjuelekter.com või üle andes nimetatud dokumendi(d) tööpäevadel kella 10.00 kuni 16.00, hiljemalt 25.04.2023 ASi Harju Elekter kontoris Paldiski mnt 31 (3. korrus) Keilas. Volikirja blanketid, mida aktsionär võib esindaja volitamiseks kasutada, on kättesaadavad AS-i Harju Elektri kodulehel www.harjuelekter.com.

Enne üldkoosolekut hääletamiseks palume aktsionäridel täita hääletussedel, mis on kättesaadav AS-i Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com ning üldkoosoleku kokkukutsumise börsiteatele lisatult. E-posti teel hääletamisel tuleb täidetud hääletussedel digitaalselt allkirjastada ning saata e-kirjaga aadressil yldkoosolek@harjuelekter.com hiljemalt 27.04.2023 kell 11.00.

Posti teel hääletamisel tuleb täidetud hääletussedel omakäeliselt allkirjastada ning koos koopiaga allkirjastaja isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest saata postiga hiljemalt 27.04.2023 kell 11.00 aadressil AS Harju Elekter, Paldiski mnt 31, Keila 76606.

Arvesse ei võeta hääletussedeleid, mis laekuvad pärast eelnimetatud tähtaega. Juhul, kui aktsionär edastab mitu täidetud hääletussedelit, loetakse kehtivaks  hääletussedel, mille digitaalse allkirja ajatempel või postitamise ajamärk on hiliseim. Kõik varasemad hääletussedelid loetakse kehtetuks.

Juhul, kui enne üldkoosolekut hääletussedeli edastanud aktsionär osaleb üldkoosolekul ka füüsiliselt, loetakse kõik aktsionäri poolt enne üldkoosolekut saadetud hääletussedelid kehtetuks. Täpne enne üldkoosolekut hääletamise kord on toodud aktsionäri teabe dokumendis, mis on kättesaadav nii ASi Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com kui ka üldkoosoleku kokkukutsumise börsiteatele lisatult.

Üldkoosolekul füüsiliselt osalejate registreerimiseks esitada füüsilisest isikust aktsionäril – isikut tõendav dokument; füüsilisest isikust aktsionäri esindajal – isikut tõendav dokument ja kirjalik volikiri; juriidilisest isikust aktsionäri seadusjärgsel esindajal – väljavõte vastavast (äri)registrist, kus juriidiline isik on registreeritud ja esindaja isikut tõendav dokument; juriidilisest isikust aktsionäri tehingujärgsel esindajal tuleb lisaks nimetatud dokumentidele esitada juriidilise isiku seadusjärgse esindaja poolt väljastatud kirjalik volikiri. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku dokumendid palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. AS Harju Elekter võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav. Isikut tõendava dokumendina palume esitada pass või ID kaart.

Üldkoosoleku veebiülekandel osalemiseks tuleb aktsionäril registreeruda hiljemalt 27.04.2023 kell 11.00 siin: https://nasdaq.zoom.us/webinar/register/WN_aVYxqK1gRSOc4XPytBZing. Peale registreerumist saadetakse link veebiülekandele ning juhised keskkonna kasutamiseks. Kui osalete veebiülekandel esimest korda, palutakse alla laadida vajalik rakendus. Juhul kui rakenduse allalaadimine ei õnnestu, avaneb automaatselt veebibrauser. Veebiülekanne toimub eesti keeles. Veebiülekande kaudu on võimalik jälgida ja kuulata üldkoosolekul toimuvat. Veebiülekande kaudu ei ole võimalik osaleda hääletamisel. Veebiülekanne salvestatakse ning avalikustatakse nii AS-i Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com kui ka Nasdaq Baltic youtube.com kontol.

Küsimusi üldkoosoleku, sh hääletamise kohta saab esitada e-posti aadressil: yldkoosolek@harjuelekter.com.

Teave aktsionärile enne üldkoosolekut hääletamise ja veebiseminaril osalemise kohta 28.04.2023

Harju Elektri üldkoosoleku hääletussedel 28.04.2023

Volikiri_Harju Elekter aktsionäride üldkoosolekule 2023

Volikirja tagasivõtmise blankett 2023

AS Harju Elekter põhikiri 28.04.2023

Harju Elektri aastaaruanne 2022

 

Tiit Atso

Juhatuse esimees

6747400

 

Koostas:

Ursula Joon

Jurist

6747413

Harju Elekter kontserni 2022. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne

AS Harju Elekter esitab juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2022. aasta konsolideeritud ja auditeeritud majandusaruande. Võrreldes 22.02.2023 avaldatud auditeerimata vahearuandega, ei ole auditeeritud aastaaruandes finantstulemustes erinevusi.

Kontserni 2022. aasta konsolideeritud auditeeritud müügitulu oli 175,3 miljonit eurot, ärikahjum 4,5 miljonit eurot ja puhaskahjum 5,6 miljonit eurot.

AS-i Harju Elekter 2022. majandusaasta auditeeritud aruande originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004250/reports).

Harju Elektri aastaaruanne 2022 (pdf)
Harju Elektri aastaaruanne 2022 (originaal)

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

 

Harju Elekter tütarettevõtjate ühinemine

AS Harju Elekter avaldas 26.09.2022 börsiteate, milles teavitas grupisisese restruktureerimise läbiviimisest, mille käigus ühinevad kaks Harju Elekter kontserni Eesti tehast: tütarettevõtjad AS Harju Elekter Elektrotehnika ja AS Harju Elekter Teletehnika. Kooskõlas 26.09.2022 börsiteates avaldatuga on AS Harju Elekter Elektrotehnika (ühendav ühing) ja AS Harju Elekter Teletehnika (ühendatav ühing) ühinemisotsused vastu võetud 01.12.2022 ning ühinemine kanti äriregistrisse 13.03.2023.

Vastavalt 30.09.2022 sõlmitud ühinemislepingule on AS Harju Elekter Teletehnika õigusjärglaseks AS Harju Elekter Elektrotehnika ning kogu AS-i Harju Elekter Teletehnika vara anti ühinemise kandmisega äriregistrisse tervikuna üle AS-ile Harju Elekter Elektrotehnika. Ühinemisega seoses AS Harju Elekter Teletehnika kustutati 13.03.2023 äriregistrist.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta müügitulu oli 175,3 miljonit eurot.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

 

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
+372 5340 8444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

 

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-12/2022

Harju Elektri neljandat kvartalit ja aastat ilmestab rekordiline müügitulu, mis kasvas eelnevate perioodide võrdluses ligi 15%. Aastane müügitulu 175,3 (2021: 152,8) miljonit eurot ületab eelmisel aastal saavutatud kontserni käiberekordi. Müügimahtude kasvu on toetanud püsivad kliendisuhted, mis põhinevad pikaajalisel usaldusväärsel koostööl. Keerulise kriisiaasta lõpuks tuli siiski vastu võtta aasta lõikes ajaloo esimene kahjum. Majandustulemusi õnnestus teisel poolaastal parandada, kuid hoolimata pingutustest tuli teha ühekordseid märkimisväärseid reserve ja mahakandmisi, mis ei võimaldanud kasumit saavutada. Ühekordsete kuludeta oleks viimase kvartali ärikasum olnud 0,4 (2021 IV kv: 0,9) ja teise poolaasta ärikasum 2,5 (2021 II poolaasta: 2,0) miljonit eurot.

2023 aastaks oleme ladunud tugeva vundamendi ning jätkame ühtsena toimiva Harju Elekter kontserni loomist. Meil on kaasaegsed tehased ning nende sisseseade Eestis, Soomes, Leedus ja Rootsis. Västeråsis valmis aasta lõpus uus 6300 m² suurune tootmishoone, mis on värskeimaks täienduseks meie tööstuskinnisvara portfellis. Kaasaegse tehase valmimisega otsustasime Rootsi tütarettevõtte erinevad üksused koondada Västeråsi, et tagada kokkuhoid ning ühtsem ja tugevam kohalik üksus.

Kontsernil on hea likviidsus ja kapitaliseeritus ning tugev juhtimisstruktuur. Aasta viimases kvartalis saime paika ekspertidest koosneva kontserni juhtkonna ning alustasime ettevõtete tsentraalsemat juhtimist eelkõige finantsjuhtimises-kontrollis, tootmises-tarneahelas ja müügis-turunduses. Harju Elektri strateegia, mis on integreeritud jätkusuutlikkuse eesmärkidega, keskendub järgnevatel aastatel tööstustoodangu ja projektide müügimahtude ja kasumlikkuse kasvule.

Müügitulu ja finantstulemused

Harju Elekter teenis aruandekvartalis müügitulu 50,0 (2021 IV kv: 43,6) ning aruandeaastas 175,3 (2021: 152,8) miljonit eurot. Võrreldavate perioodide suhtes oli kvartali ja aasta müügitulu kasv 14,7% ja 14,8%. Valdava osa aruandekvartali konsolideeritud müügitulu kasvust andis madalpingeseadmete, alajaamade ja elektriautolaadijate müügi suurenemine.

EUR ’000   IV KV IV KV Muutus 12 kuud 12 kuud Muutus
    2022 2021   2022 2021  
Müügitulu 49 978 43 561 14,7% 175 293 152 757 14,8%
Brutokasum 2 517 4 703 -46,5% 12 269 17 880 -31,4%
Ärikasum (-kahjum) enne kulumit (EBITDA) -943 1 939 -148,6% 217 7 220 -97,0%
Ärikasum (-kahjum) (EBIT) -2 063 853 -341,9% -4 546 3 202 -242,0%
Perioodi puhaskasum (-kahjum) -2 482 894 -377,6% -5 567 2 610 -313,3%
 sh emaettevõtte omanike osa -2 520 888 -383,8% -5 544 2 598 -313,4%
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (eurot) -0,14 0,05 -380,0% -0,31 0,15 -306,7%

Neljanda kvartali brutokasum oli 2517 (2021 IV kv: 4703) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 5,0% (2021 IV kv: 10,8%). Ärikahjum (EBIT) oli -2063 (2021 IV kv: ärikasum 853) tuhat eurot. Neljanda kvartali ärirentaabluseks kujunes -4,1% (2021 IV kv: 2,0%). Aruandekvartali puhaskahjum oli -2482 (2021 IV kv: puhaskasum 894) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas -2520 (2021 IV kv: 888) tuhat eurot. Puhaskahjum aktsia kohta oli viimases kvartalis -0,14 (2021 IV kv: puhaskasum aktsia kohta 0,05) eurot. Neljanda kvartali tulemust mõjutas enim ühekordse kuluna varude allahindlus 1,0 miljon eurot ning eraldise suurendamine kahjumlike lepingute katteks 1,5 miljoni euro võrra. 2022. aasta brutokasum oli 12 269 (2021: 17 880) tuhat eurot ja brutokasumi marginaal 7,0% (2021: 11,7%). Keeruline aasta tõi Harju Elektrile esmakordse ärikahjumi (EBIT) -4546 (2021: ärikasum 3202) tuhat eurot ning puhaskahjumi -5567 (2021: puhaskasum 2610) tuhat eurot. Puhaskahjum aktsia kohta oli -0,31 (2021: puhaskasum aktsia kohta 0,15) eurot.

Põhitegevusala ja turud

Kontserni põhitegevusala, tootmine, moodustas kontserni aruandekvartali müügitulust 92,5% ja 2022. aasta müügitulust 89,9%. Tootmissegmendi müügitulu kasvas aruandekvartalis 22,7% ja aastaga 18,0%, olles vastavalt 46,2 ja 157,6 miljonit eurot.

Müük Eesti turule oli neljandas kvartalis 7,6 (2021 IV kv: 6,5) ja aruandeaastas 30,3 (2021: 26,0) miljonit eurot, moodustades konsolideeritud müügitulust vastavalt 15,2% ja 17,3% (2021 IV kv ja 12k: 15,0% ja 17,0%). Kasv tuli peamiselt alajaamade ning kaablijaotuskappide müügimahu suurenemisest.

Aruandekvartalis teeniti müügitulu Soome turult 18,7%  enam kui aasta varem, kokku 21,3 miljonit eurot. 2022. aastal teeniti 81,8 (2021: 70,9) miljonit eurot, kasvades põhiturgude võrdluses rahalises väärtuses enim. Kontserni suurimale turule müüdi aruandekvartalis 42,5% (2021 IV kv: 41,1%) ja aruandeaasta jooksul 46,7% (2021: 46,4%) Harju Elektri toodetest ja teenustest.

Müük Rootsi turule langes neljandate kvartalite võrdluses 31,8% ning aastate võrdluses 17,3%, olles vastavalt 7,0 ja 22,8 miljonit eurot. Rootsi turu võrdlusbaas oli kõrge, kuna aasta varem oli Rootsi tütarettevõttel tavapärasest rohkem pooleliolevaid projekte kohalikul turul. Rootsi moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 14,2% (2021 IV kv: 23,8%) ja 2022. aasta müügitulust 13,0% (2021: 18,1%).

Neljanda kvartali müügitulu Norra turule kahekordistus võrreldes aasta varasema tulemusega, olles 8,9 (2021 IV kv: 4,2) miljoni eurot. 2022. aastal teenitud müügitulu Norra turult oli 21,8 miljonit eurot, mis on 65,4% enam kui eelneval aastal. Müügitulu kasv mõlemas perioodis on tingitud madalast laevandussektori tellimusmahust võrdlusperioodil. Norra turg moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 17,8% (2021 IV kv: 9,7%) ja aasta müügitulust 12,4% (2021: 8,6%).

Investeeringud

Harju Elekter investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 15,2 (2021: 7,7) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvara­­investeeringutesse 1,8 (2021: 1,3) miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 12,9 (2021: 5,7) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,5 (2021: 0,7) miljonit eurot. Kontserni Rootsi tütarettevõte soetas viimases kvartalis kinnisvaraettevõtte, LC Development Fastigheter 17 AB, mis loodi spetsiaalselt Västeråsi tehase ehituseks. Ostetava maa ja hoone hinnaks kujunes kokku 10,5 miljonit eurot. Eelnevatel kvartalitel suunati valdav osa aruandeperioodi investeerin­gutest Allika Tööstuspargi tootmis- ja laoruumi­de kompleksi Laohotell III ehituse lõpetamisse, mis tänaseks on rentnikega täidetud. Lisaks investeeriti tootmistehnoloogilisse põhivarasse, tootmis- ja protsessijuhtimis­süsteemidesse, hoonete renoveerimisse ning Soomes kinnistu soetamisse.

Kontserni pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus oli aruandekuupäeva seisuga kokku 23,7 (31.12.21: 25,2) miljonit eurot. Harju Elekter suurendas aruandeperioodil 0,2 miljoni euro võrra osalust tehnoloogiaettevõttes IGL-Technologies Oy 5,5%-lt 10%-ni ja võõrandas 14%-lise SIA Energokomplekss osaluse, et keskenduda oma põhitegevusalale.

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 5,01 euro tasemel. AS-il Harju Elekter oli 31.12.2022 seisuga 10 584 aktsionäri. Aruandekvartali jooksul suurenes aktsionäride arv 417 võrra.

 

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
Auditeerimata
EUR ‘000 31.12.2022 31.12.2021
VARAD
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 9 152 574
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 31 612 33 689
Ettemaksed 1 126 1 844
Varud 37 068 27 437
Käibevara kokku 79 958 63 544
Põhivara
Edasilükkunud tulumaksu vara 1 008 690
Pikaajalised finantsinvesteeringud 23 731 25 222
Kinnisvarainvesteeringud 24 756 23 903
Materiaalne põhivara 35 740 26 654
Immateriaalne põhivara 7 244 7 544
Põhivara kokku 92 479 84 013
VARAD KOKKU 171 437 147 557
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Kohustused
Võlakohustused 24 385 16 912
Ostjate ettemaksed 16 827 4 659
Võlad tarnijatele ja muud võlad 24 502 24 490
Maksuvõlad 3 478 3 156
Lühiajalised eraldised 2 103 35
Lühiajalised kohustused kokku 71 295 49 252
Võlakohustused 20 732 11 426
Muud pikaajalised kohustused 0 33
Pikaajalised kohustused kokku 20 732 11 459
KOHUSTUSED KOKKU 92 027 60 711
Omakapital
Aktsiakapital 11 523 11 352
Ülekurss 2 509 1 601
Reservid 17 768 18 716
Jaotamata kasum 47 771 55 315
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 79 571 86 984
Mittekontrolliv osalus -161 -138
Omakapital kokku 79 410 86 846
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 171 437 147 557

 

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE    
Auditeerimata
EUR ‘000 IV KV IV KV 12 kuud 12 kuud
2022 2021 2022 2021
Müügitulu 49 978 43 561 175 293 152 757
Müüdud toodete ja teenuste kulud -47 461 -38 858 -163 024 -134 877
Brutokasum 2 517 4 703 12 269 17 880
Turustuskulud – 1 449 – 1 260 -5 578 -5 259
Üldhalduskulud -3 037 -2 655 -11 194 -9 703
Muud äritulud 9 114 351 513
Muud ärikulud -103 -49 -394 -229
Ärikasum (-kahjum) -2 063 853 -4 546 3 202
Finantstulud 48 57 122 129
Finantskulud -476 -101 -853 -353
Kasum (-kahjum) enne maksustamist -2 491 809 -5 277 2 978
Tulumaks 9 85 -290 -368
Perioodi puhaskasum (-kahjum) -2 482 894 -5 567 2 610
Puhaskasumi (-kahjum) jaotus
    Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist -2 520 888 -5 544 2 598
    Mitte-kontrolliv osa puhaskasumist 38 6 -23 12
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta    
   Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) -0,14 0,05 -0,31 0,15
   Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) -0,14 0,05 -0,30 0,14

 

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE    
Auditeerimata
EUR ‘000 IV KV IV KV 12 kuud 12 kuud
2022 2021 2022 2021
Perioodi puhaskasum (-kahjum) -2 482 894 -5 567 2 610
Muu koondkasum (-kahjum)
Kirjed, mis hiljem võib klassifitseerida kasumiaruandesse
   Valuutakursi vahed välisettevõtte ümberarvestusel -47 -44 -208 -57
Kirjed, mida hiljem ei klassifitseerita kasumiaruandesse
   Realiseerunud kasum finantsvara müügist 0 0 320 265
   Finantsvara ümberhindluse netokasum/netokahjum (-) 20 3 900 -726 12 269
Perioodi muu koondkasum (-kahjum) kokku -27 3 856 -614 12 477
Perioodi koondkasum (-kahjum) kokku -2 509 4 750 -6 181 15 087
Koondkasumi (-kahjum) jaotus:
    Emaettevõtte omanike osa koondkasumist -2 547 4 744 -6 158 15 075
    Mitte-kontrolliv osa koondkasumist 38 6 -23 12

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Harju Elektri vahearuanne IV kv 2022

Harju Elekter sõlmis ehituslepingu Allika tööstusparki tootmishoone rajamiseks

AS Harju Elekter teatas 8.06.2022 börsiteates, et kavandab Allika Tööstusparki uut tootmishoonet. Selle ehitamiseks sõlmisid AS Harju Elekter ja Nordecon Betoon OÜ (brändinimi NOBE) töövõtulepingu tootmis- ja büroohoone ehituseks aadressile Angerja tee, Hüüru. Koos hoone ehitusmaksumusega kujuneb kogu kinnisvarainvesteering 5 miljoni euro suuruseks ning tööd valmivad 2023. aasta detsembris.

Nordecon Betoon OÜ on AS Nordecon kontserni ettevõte. Kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Soomes, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2021. aasta konsolideeritud müügitulu oli 289 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 670 inimesele.

Harju Elekter kontserni kinnisvaraüksus tegeleb tööstuskinnisvara arendamise, projektijuhtimise, rentimise ning sellega kaasnevate teenustega nii rendipartneritele kui ka Harju Elektri oma ettevõtetele. Kinnisvaraüksus haldab kokku üheksat tööstusparki Eestis, Soomes, Rootsis ja Leedus.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta 9 kuu müügitulu oli 125,3 miljonit eurot.

Aron Kuhi-Thalfeldt
Kinnisvaraüksuse juht/juhatuse liige
+372 5171448

Muudatus Harju Elekter AB juhatuses

AS Harju Elekter on otsustanud poolte kokkuleppel lõpetada leping Harju Elekter AB juhataja Mikael Shwartz Jonssoniga. Mikael Jonsson jätkab juhatajana kuni 28. veebruarini 2023, peale mida võtab juhtimise üle kohusetäitjana Martin Frank.

Martin Frank on Harju Elekter AB-s töötanud turundus- ja müügijuhina alates 2021. aastast. Enne seda on ta töötanud erinevatel juhtivatel kohtadel ABB-s, Hitachi Energy’s ja Westinghouse Electric Company’s. Tal on inseneriteaduste magistrikraad Lundi Ülikoolist ning MBA Uppsala Ülikoolist. Ta ei oma Harju Elektri aktsiaid.

Harju Elekter AB uue juhi leidmiseks korraldatakse konkurss plaaniga positsioon täita kuue kuu jooksul.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta 9 kuu müügitulu oli 125,3 miljonit eurot.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

Harju Elekter sõlmis lepingu olulise andmekeskuse operaatoriga Rootsis

Harju Elekter kontserni Rootsi tütarettevõte Harju Elekter AB sõlmis lepingu Rootsi juhtiva andmekeskuse operaatoriga atNorth, mis on laiendamas oma Rootsi andmekeskust mitmete serverihallidega. Lepingu järgi tarnib ja paigaldab Harju Elekter atNorthi andmekeskuse uute serverisaalide jaoks elektrienergia jaotamiseks mõeldud trafosid ja madalpinge jaotusseadmeid 2023. aasta jooksul. Lepingu orienteeruv maht on 2,7 miljonit eurot.

atNorth on juhtiv Põhjamaade-ülene andmekeskuste teenuste ettevõte, mis pakub jätkusuutlikku, kulutõhusat ja skaleeritavat ühispaiknemist ning suure jõudlusega andmetöötlusteenuseid Islandil, Rootsis ja Soomes. Ettevõte haldab viit andmekeskust Põhjamaades strateegilistes asukohtades ja on välja teeninud valdkonna juhtivate organisatsioonide usalduse oma kõige kriitilisemate töökoormuste täitmisel.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta 9 kuu müügitulu oli 125,3 miljonit eurot.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

Lisainfo:
Mikael Schwartz Jonsson
Harju Elekter AB tegevjuht
+46 73 870 01 51

AS Harju Elekter sõlmis Coop Pank AS-ga laenulepingu

AS Harju Elekter ja Coop Pank AS sõlmisid 28.12.2022 laenulepingu summas 10 miljonit eurot. Muutuva intressimääraga euriboril baseeruva investeerimislaenu tähtaeg on viis aastat. Võetavat laenu kasutatakse Rootsis valminud Västeråsi tehase ehituskulude ja uue kinnisvaraprojekti arenduse rahastamiseks ning vajadusel ka olemasolevate lühiajaliste finantskohustuste vähendamiseks. Laen tagatakse I järjekorra hüpoteegiga Harju Elektri kinnistule aadressil Paldiski mnt 31, Keila.

Harju Elektri koostöö eestimaisel kapitalil põhineva Coop Panga AS-ga aitab tugevdada ettevõtte kapitaliseeritust ning loob vajalikud eeldused Harju Elektri kasvustrateegia realiseerimiseks.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta 9 kuu müügitulu oli 125,3 miljonit eurot.

Priit Treial
Juhatuse liige/Finantsjuht
+372 674 7400

Harju Elekter sõlmis Rootsis lepingu jaotusalajaama uuendamiseks

Harju Elekter kontserni Rootsi tütarettevõte Harju Elekter AB sõlmis 21.12.2022 Gävle Energi AB-ga lepingu, mille alusel uuendatakse 2024. aasta veebruariks Gävle regioonis jaotusalajaam ning teostatakse projektiga kaasnevad ümberehitus- ja tsiviiltööd. Lepingu orienteeruv maht on 1,6 miljonit eurot. Tegemist on järjekordse suurema alajaamaprojektiga Harju Elekter AB jaoks Rootsis. Valmimise järel panustab jaotusalajaam nii tööstus- kui ka eratarbijate elektrienergia vajaduse täitmisesse.

Gävle Energi AB on 170 km Stockholmist põhjapool asuva Gävle regiooni energiaettevõtte, mis pakub energiateenuseid, kaugkütet ja -jahutust.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta 9 kuu müügitulu oli 125,3 miljonit eurot.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

Lisainfo:
Mikael Schwartz Jonsson, Harju Elekter AB tegevjuht, +46 73 870 01 51

2023. a 3. kvartali vahearuande avaldamine

AS Harju Elekter avaldab konsolideeritud majandustulemused 2023. aastal järgmiselt:

2022 a 4. kvartali vahearuanne 22.02.2023
2023. a 1. kvartali vahearuanne 26.04.2023
2023. a 2. kvartali vahearuanne 26.07.2023
2023. a 3. kvartali vahearuanne 25.10.2023

Aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 28.04.2023.

Majandustulemused avaldatakse eesti ja inglise keeles ning kõik teated on pärast avaldamist nähtavad börsisüsteemis ja meie koduleheküljel.

2023. a 2. kvartali vahearuande avaldamine

AS Harju Elekter avaldab konsolideeritud majandustulemused 2023. aastal järgmiselt:

2022 a 4. kvartali vahearuanne 22.02.2023
2023. a 1. kvartali vahearuanne 26.04.2023
2023. a 2. kvartali vahearuanne 26.07.2023
2023. a 3. kvartali vahearuanne 25.10.2023

Aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 28.04.2023.

Majandustulemused avaldatakse eesti ja inglise keeles ning kõik teated on pärast avaldamist nähtavad börsisüsteemis ja meie koduleheküljel.

2023. a 1. kvartali vahearuande avaldamine

AS Harju Elekter avaldab konsolideeritud majandustulemused 2023. aastal järgmiselt:

2022 a 4. kvartali vahearuanne 22.02.2023
2023. a 1. kvartali vahearuanne 26.04.2023
2023. a 2. kvartali vahearuanne 26.07.2023
2023. a 3. kvartali vahearuanne 25.10.2023

Aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 28.04.2023.

Majandustulemused avaldatakse eesti ja inglise keeles ning kõik teated on pärast avaldamist nähtavad börsisüsteemis ja meie koduleheküljel.

 

2022. a 4. kvartali vahearuande avaldamine

AS Harju Elekter avaldab konsolideeritud majandustulemused 2023. aastal järgmiselt:

2022 a 4. kvartali vahearuanne 22.02.2023
2023. a 1. kvartali vahearuanne 26.04.2023
2023. a 2. kvartali vahearuanne 26.07.2023
2023. a 3. kvartali vahearuanne 25.10.2023

Aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 28.04.2023.

Majandustulemused avaldatakse eesti ja inglise keeles ning kõik teated on pärast avaldamist nähtavad börsisüsteemis ja Harju Elektri koduleheküljel.

Finantsaruannete avaldamine 2023. aastal

AS Harju Elekter soovib oma aktsionäridele häid pühi ning teatab, et avaldab konsolideeritud majandustulemused 2023. aastal järgmiselt:

2022 a 4. kvartali vahearuanne 22.02.2023
2023. a 1. kvartali vahearuanne 26.04.2023
2023. a 2. kvartali vahearuanne 26.07.2023
2023. a 3. kvartali vahearuanne 25.10.2023

Aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 28.04.2023.

Majandustulemused avaldatakse eesti ja inglise keeles ning kõik teated on pärast avaldamist nähtavad börsisüsteemis ja Harju Elektri koduleheküljel www.harjuelekter.com.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

 

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
Tel +372 53408444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

Harju Elekter ostis kinnisvarafirma ja reorganiseerib Rootsi tootmise

AS Harju Elekter avaldas 5.10.2021 börsiteate, milles teatas, et Rootsi tütarettevõte Harju Elekter AB sõlmis lepingu Wästbygg Gruppi kuuluva LC Development Fastigheter 101 AB tütarettevõtte aktsiate omandamiseks. Harju Elekter otsustas Harju Elekter AB asemel soetada kinnisvarafirma Harju Elekter Services AB alla ning 15. detsembril 2022 viis Harju Elekter Services AB tehingu lõpuni LC Development Fastigheter 17 AB aktsiate 100%-liseks omandamiseks.

Ostetud kinnisvaraettevõte, LC Development Fastigheter 17 AB, on loodud spetsiaalselt Västeråsi tehase ehituseks, mille valmimisel arvestati Harju Elektri vajadusi. Tulevikus plaanitakse ostetud ettevõte ühendada Harju Elekter Services AB-ga, mis tuleneb kontserni põhimõttest hoida tootmistegevus ja kinnisvarahaldus eraldi ettevõtetes. Ettevõtte nõukogusse määrati Aron Kuhi-Thalfeldt (esimees), liikmeteks Tiit Atso, Priit Treial, Tiit Luman ja Erko Lepa ning tegevjuhiks Mikael Schwartz Jonsson (Harju Elekter AB tegevjuht). Tehingu hinnaks kujunes 10,5 miljonit eurot (115 miljonit Rootsi krooni).

13.09.2021 börsiteates teatas AS Harju Elekter, et Malmösse 2022. aasta lõpuks valmiva tootmishoone üürimiseks sõlmiti kinnisvarafirmaga Nyfosa AB rendileping. Kuna Nyfosa AB-l ei õnnestunud hoone ehitamiseks saada ehitusluba ja Malmösse ei leitud sobivat rendipinda, otsustas AS Harju Elekter viia 2023. aasta esimese poolaasta jooksul Malmö tootmine kuluefektiivsuse eesmärgil kontserni vastvalmivasse tehasesse Västeråsis ja olemasolevasse tootmisüksusesse Keilas.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta 9 kuu müügitulu oli 125,3 miljonit eurot.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

 

Muudatused AS-i Harju Elekter tütarettevõtjate nõukogudes

Seoses kontserni juhtimisstruktuuri muutmisega on otsustatud ühtlustada AS-i Harju Elekter tütarettevõtjate nõukogude koosseise. Alates 30.11.2022 kutsuti tütarettevõtjate nõukogudest tagasi:

  • AS-ist Harju Elekter Elektrotehnika ja AS-ist Harju Elekter Teletehnika Endel Palla ja Tarmo Kikas.
  • Harju Elekter UAB-st Andres Allikmäe, Andres Toome, Jan Osa ja Tomas Prūsas.
  • Harju Elekter Oy-st Endel Palla, Andres Allikmäe, Jan Osa ja Simo Puustelli.
  • Telesilta Oy-st Andres Allikmäe, Jan Osa, Simo Puustelli ja Pertti Vuorinen.
  • Harju Elekter Kiinteistöt Oy-st: Andres Allikmäe.
  • Harju Elekter AB-st: Andres Allikmäe ja Mikael Schwartz Jonsson.
  • Harju Elekter Services AB-st Andres Allikmäe, Andres Toome, Andres Olt ja Mikael Schwartz Jonsson.

Tütarettevõtjate uuteks nõukogu liikmeteks nimetati alates 1.12.2022 Priit Treial (AS Harju Elekter juhatuse liige ja finantsjuht), Aron Kuhi-Thalfeldt (AS Harju Elekter juhatuse liige ja kinnisvaraüksuse juht), Tiit Luman ja Erko Lepa.

Tiit Luman (sünd. 1986) vastutab Harju Elektri kontsernis turunduse-, toote- ja müügijuhtimise eest. Tiit Luman on Harju Elektris töötanud 2008. aastast müügidirektori ja strateegiliste partnersuhte juhina. Tal on magistrikraad ärirahanduses ja elektroenergeetikas Tallinna Tehnikaülikoolist. Tiit Luman ei oma AS-i Harju Elekter aktsiaid.

Erko Lepa (sünd. 1981) vastutab Harju Elektri kontsernis tootmise- ja strateegilise sisseostu eest. Erko Lepa liitus Harju Elektriga 2021. aasta sügisel. Eelnevalt on ta töötanud ABB-s  erinevatel ametikohtadel alustades tootearenduse insenerina ja lõpetades transformatsioonijuhina, vastutades ABB globaalse ümberkujundamise eest mootorite ja generaatorite äris. Tal on magistrikraad elektriajamites ja jõuelektroonikas Tallinna Tehnikaülikoolist. Erko Lepa on osanik ja juhatuse liige ettevõttes LepaTec OÜ. Erko Lepa omab ühte AS-i  Harju Elekter aktsiat.

Pärast muudatuste rakendumist jätkavad tütarettevõtjate nõukogud 5-liikmelistena koosseisus Tiit Atso, Priit Treial, Aron Kuhi-Thalfeldt, Tiit Luman ja Erko Lepa.  Eesti tütarettevõtjate nõukogu liikme volituste tähtaeg on 5 aastat ning Soome, Rootsi ja Leedu nõukogu liikme volitused on tähtajatud.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta 9 kuu müügitulu oli 125,3 miljonit eurot.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

 

AS-i Harju Elekter juhatuse liikmete volituste pikendamine

AS-i Harju Elekter nõukogu pikendas juhatuse liikmete Tiit Atso ja Aron Kuhi-Thalfeldt volitusi uueks 3-aastaseks perioodiks kuni 31.10.2025. Juhatuse esimehena jätkab Tiit Atso.

Alates 14.11.2022 on AS-i Harju Elekter juhatus kolmeliikmeline, kui juhatusega liitub finantsjuht Priit Treial.

Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta 9 kuu müügitulu oli 125,3 miljonit eurot.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-9/2022

Harju Elektri kolmanda kvartali tulemused andsid hetkeks põhjust rõõmustada, sest kontsern saavutas põhitegevusega rekordilise müügitulu ja parandas kasumlikkust. Tänases ebastabiilses keskkonnas on keeruline tulevikku ja kasumlikkuse jätkumist ennustada, kuid positiivne on see, et Harju Elektril on klientidelt rekordiliselt tellimusi. Käib igapäevane töö hindade tõstmiseks, tarneprobleemide lahendamiseks ja uuteks raamhangeteks valmistumiseks.

Harju Elektri müügitulu kasvu taga on suurenenud tellimuste täitmine, kuid ka õnnestunud hinnaläbirääkimised mitmete rahvusvaheliste klientidega. Näiteks Soome ja Rootsi alajaamatarnete raamhangetes on kliendid olnud hinnakorrektsioonide suhtes vastutulelikud ning mõistnud, et tarnija jätkusuutlikkus on ka kliendi mure. Kolmanda kvartali kasumlikkust on parandanud eelnevatel kvartalitel tehtud hinnaläbirääkimised ning kulusse kantud kahjumlikud lepingud.

Kontsern korrastab juhtimist, struktuuri ja on seadnud fookuse efektiivsele tootmisele. Harju Elektri ettevõtete struktuuris otsustati tõhususe suurendamise eesmärgil jätkata „üks maa, üks tootmisettevõte“ põhimõttel muudatuste elluviimisega. Selle alusel liidetakse Keilas tegutsevad tootmisettevõtted AS Harju Elekter Elektrotehnika ja AS Harju Elekter Teletehnika. Möödunud kvartali jooksul moodustati kontserni juhtimiseks tugev kogenud juhtkond, mis juhib tsentraalselt grupi põhifunktsioone. Kontserni kasumlikkuse suurendamiseks keskendutakse veelgi enam põhitegevusalale – kestlike elektrijaotusseadmete projekteerimisele, tootmisele ja paigaldamisele – ning plaanitakse jätkata väljumist põhitegevusega mitte seotud äridest ja tegevusvaldkondadest. Sellega seoses ootab kontserni veel mitmete keeruliste otsuste langetamine.

Müügitulu ja finantstulemused

  1. aasta kolmanda kvartali ning üheksa kuu konsolideeritud müügitulu oli Harju Elektrile ajalooliselt suurim. Aruandekvartalis teeniti müügitulu 46,1 (2021 III kv: 42,2) miljonit eurot ning üheksa kuuga 125,3 (2021 9k: 109,2) miljonit eurot. Mõlemate perioodide võrdluses suurenes müügitulu tootmisettevõtete ning kinnisvarasektori tegevusaladel. Valdava osa müügitulu kasvust andis elektri­seadmete müük, suurenedes kvartalite võrdluses 3,7 ja üheksa kuu võrdluses 13,5 miljonit eurot.
EUR’000   III KV III KV Muutus 9 kuud 9 kuud Muutus
    2022 2021   2022 2021  
Müügitulu 46 081 42 168 9,3% 125 315 109 195 14,8%
Brutokasum 5 803 5 026 15,5% 9 751 13 177 -26,0%
Ärikasum (-kahjum) enne kulumit (EBITDA) 3 182 2 158 47,5% 1 161 5 281 -78,0%
Ärikasum (-kahjum) (EBIT) 1 691 1 183 42,9% -2 482 2 350 -205,6%
Perioodi puhaskasum (-kahjum) 1 406 931 51,0% -3 085 1 716 -279,8%
 sh emaettevõtte omanike osa 1 493 915 63,2% -3 024 1 710 -276,8%
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (eurot) 0,08 0,05 60,0% -0,17 0,10 -270,0%

Turustuskulud vähenesid kvartalite võrdluses 0,2 miljoni võrra 1,3 miljoni euroni, moodustades kontserni äritegevuse­kuludest 2,9% ja müügitulust 2,7%. Üldhalduskulud kasvasid kvartalite võrdluses 0,3 miljoni euro võrra 2,7 miljoni euroni, moodustades kontserni aruande­kvartali äritegevuse­kuludest 6,2% ja müügitulust 5,9%. Üheksa kuu turustuskulud kokku olid 4,1 (2021 9k: 4,0) ning üldhalduskulud 8,2 (2021 9k: 7,0) miljonit eurot.

Aruandekvartali brutokasum oli 5 803 (2021 III kv: 5 026) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 12,6% (2021 III kv: 11,9%). Ärikasum (EBIT) oli 1 691 (2021 III kv: 1 183) tuhat eurot. Kolmanda kvartali ärirentaabluseks kujunes 3,7% (2021 III kv: 2,8%). Aruandekvartali puhaskasum oli 1 406 (2021 III kv: 931) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 1 493 (2021 III kv: 915) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli kolmandas kvartalis 0,08 (2021 III kv: 0,05) eurot. Eelnevatel kvartalitel tehtud hinnaläbirääkimised ning kulusse kantud kahjumlikud lepingud on tundvalt parandanud kvartali kasumlikkust. Kontsern keskendub jätkuvalt kasumlikkuse parandamisele. Üheksa kuu brutokasum oli 9 751 (2021 9k: 13 177) tuhat eurot ja brutokasumi marginaal 7,8% (2021 9k: 12,1%). Üheksa kuuga teeniti ärikahjumit (EBIT) -2 482 (2021 9k: ärikasum 2 350) tuhat eurot ning puhaskahjumit -3 085 (2021 9k: puhaskasum 1 716) tuhat eurot. Puhaskahjum aktsia kohta oli -0,17 (2021 9k: puhaskasum aktsia kohta 0,1) eurot.

Potentsiaalsed kohustused

Energo Veritas OÜ ja Enefit Connect OÜ vaidlus võib viia tütarettevõtte likviidsuskriisini, mistõttu ei pruugi Energo Veritas suuta mõistliku ajaga või täielikult täita oma kohustusi. See tingib vajaduse alla hinnata kontserni emaettevõtte laenunõuded 2,5 miljonit eurot ja kontserni investeeringu tütarettevõttesse 1 miljon eurot. Aruandekvartalis hindas kontsern alla Energo Veritas OÜ firmaväärtuse summas 0,4 miljonit eurot. Potentsiaalsel ega realiseerunud kulul ei ole rahavoolist mõju.

Põhitegevusala ja turud

Kontserni põhitegevusala, tootmine, moodustas kontserni konsolideeritud aruandekvartali müügitulust 89,3% ja üheksa kuu müügitulust 88,8%. Tootmissegmendi müügitulu kasvas aruandekvartalis 11,4% ja üheksa kuuga 16,2%, olles vastavalt 41,2 ja 111,3 miljonit eurot.

Müük Eesti turule oli kolmandas kvartalis 8,9 (2021 III kv: 7,5) ja üheksa kuu jooksul 22,7 (2021 9k: 19,5) miljonit eurot, moodustades konsolideeritud müügitulust vastavalt 19,3% ja 18,1% (2021 III kv ja 9k: 17,8%). Kasv tuli peamiselt alajaamade ning kaablijaotuskappide müügimahu suurenemisest.

Aruandekvartalis teeniti Soomes 1,8 miljoni euro võrra enam müügitulu kui aasta varem, kokku 21,8 miljonit eurot. Üheksa kuuga teeniti Soome turult 60,6 (2021 9k: 53,0) miljonit eurot. Valdav osa müügitulude kasvust andis alajaamade müük Soome elektrivõrgu­ettevõtetele, autosoojendus- ja laadimisseadmete ning päikesepaneelide süsteemide mahu kasv. Eelmise aasta samadel perioodidel tavapärasest väiksemat müügitulu mõjutasid enim uute pikaajaliste tellimustega alustamine, kuid ka mõningased tarneraskused ja materjali defitsiit. Kontserni suurimale turule müüdi aruandekvartalis 47,3% (2021 III kv: 47,5%) ja üheksa kuu jooksul 48,3% (2021 9k: 48,6%) Harju Elektri toodetest ja teenustest.

Müük Rootsi turule kasvas aruandekvartalite võrdluses 11,7%, kuid kokkuvõtvalt vähenes üheksa kuu võrdluses 8,5%, olles vastavalt 6,4 ja 15,8 miljonit eurot. Rootsi turu üheksa kuu võrdlusbaas oli kõrge, kuna eelmise aasta samal perioodil oli Rootsi tütarettevõttel tavapärasest rohkem pooleliolevaid projekte kohalikul turul. Rootsi moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 14,0% (2021 III kv: 13,7%) ja üheksa kuu müügitulust 12,6% (2021 9k: 15,8%).

Aruandekvartalis müüdi Norra turule 5,5 (2021 III kv: 5,1) miljoni euro väärtuses kontserni tooteid ja teenuseid. Üheksa kuu jooksul teenitud müügiulu Norra turult oli 12,9 miljonit eurot, mis on mis oli 44% enam kui eelneva aasta samal perioodil. Müügitulu kasvud mõlemas perioodis on tingitud madalast laevandussektori tellimusmahust võrdlusperioodil. Norra turg moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 12,0% (2021 III kv: 12,1%) ja üheksa kuu müügitulust 10,3% (2021 9k:  8,2%).

Investeeringud

Harju Elekter investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 3,1 (2021 9k: 5,0) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvara­­investeeringutesse 1,6 (2021 9k: 0,5)  miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 1,1 (2021 9k: 4,0) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,4 (2021 9k: 0,5) miljonit eurot. Valdav osa aruandeperioodi investeerin­gutest suunati Allika Tööstuspargi tootmis- ja laoruumi­de kompleksi Laohotell III ehituse lõpetamisse, mis tänaseks on rentnikega täidetud. Lisaks investeeriti tootmistehnoloogilisse põhivarasse, tootmis- ja protsessijuhtimis­süsteemidesse, renoveeriti hooneid ning soetati Soomes kinnistu.

Kontserni pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus oli aruandekuupäeva seisuga kokku 23,7 (31.12.21: 25,2) miljonit eurot. Harju Elekter suurendas aruandeperioodil 0,2 miljoni euro võrra osalust tehnoloogiaettevõttes IGL-Technologies Oy 5,5%-lt 10%-ni ja võõrandas 14%-lise SIA Energokomplekss osaluse, et keskenduda oma põhitegevusalale. Noteeritud väärtpaberite ning SIA Energokomplekss müügist laekus kokku 1,3 (2021 9k: 1,0) miljonit eurot, millest reali­seerunud kasum oli 0,32 (2021 9k: 0,27) miljonit eurot. Väärtpaberite õiglane väärtus langes üheksa kuu jooksul 0,7 miljoni euro võrra, aasta varem kasvas 0,4 miljoni euro võrra.

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 5,05 euro tasemel. AS-il Harju Elekter oli 30.09.2022 seisuga 10 167 aktsionäri. Aruandekvartali jooksul suurenes aktsionäride arv 325 võrra.

 

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
Auditeerimata
EUR’000 30.09.2022 31.12.2021 30.09.2021
VARAD
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 504 574 997
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 34 069 33 689 32 467
Ettemaksed 1 497 1 844 1 601
Varud 43 809 27 437 26 150
Käibevara kokku 79 879 63 544 61 215
Põhivara
Edasilükkunud tulumaksu vara 756 690 572
Pikaajalised finantsinvesteeringud 23 707 25 222 21 321
Kinnisvarainvesteeringud 24 754 23 903 23 369
Materiaalne põhivara 25 490 26 654 24 750
Immateriaalne põhivara 7 372 7 544 7 467
Põhivara kokku 82 079 84 013 77 479
VARAD KOKKU 161 958 147 557 138 694
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Kohustused
Võlakohustused 20 667 16 912 12 585
Ostjate ettemaksed 8 021 4 659 4 958
Võlad tarnijatele ja muud võlad 32 720 24 490 23 830
Maksuvõlad 3 881 3 156 2 870
Lühiajalised eraldised 535 35 93
Lühiajalised kohustused kokku 65 824 49 252 44 336
Võlakohustused 14 222 11 426 12 252
Muud pikaajalised kohustused 32 33 63
Pikaajalised kohustused kokku 14 254 11 459 12 315
KOHUSTUSED KOKKU 80 078 60 711 56 651
Omakapital
Aktsiakapital 11 523 11 352 11 352
Ülekurss 2 509 1 601 1 601
Reservid 17 756 18 716 14 807
Jaotamata kasum 50 291 55 315 54 427
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 82 079 86 984 82 187
Mittekontrolliv osalus -199 -138 -144
Omakapital kokku 81 880 86 846 82 043
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 161 958 147 557 138 694

 

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE    
Auditeerimata
EUR’000 III KV III KV 9 kuud 9 kuud
2022 2021 2022 2021
Müügitulu 46 081 42 168 125 315 109 195
Müüdud toodete ja teenuste kulud -40 278 -37 142 -115 564 -96 018
Brutokasum 5 803 5 026 9 751 13 177
Turustuskulud -1 264 – 1 469 -4 128 -3 999
Üldhalduskulud -2 728 -2 393 -8 157 -7 048
Muud äritulud 0 39 342 400
Muud ärikulud -120 -20 -290 -180
Ärikasum (-kahjum) 1 691 1 183 -2 482 2,350
Finantstulud 0 3 74 71
Finantskulud -146 -95 -377 -252
Kasum (-kahjum) enne maksustamist 1 545 1 091 -2 785 2 169
Tulumaks -139 -160 -300 -453
Perioodi puhaskasum (-kahjum) 1 406 931 -3 085 1 716
Puhaskasumi (-kahjum) jaotus
    Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 1 493 915 -3 024 1 710
    Mitte-kontrolliv osa puhaskasumist -87 16 -61 6
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta    
   Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,08 0,05 -0,17 0,10
   Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,08 0,05 -0,17 0,10

 

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE    
Auditeerimata
EUR’000 III KV III KV 9 kuud 9 kuud
2022 2021 2022 2021
Perioodi puhaskasum (-kahjum) 1 406 931 -3 085 1 716
Muu koondkasum (-kahjum)
Kirjed, mis hiljem võib klassifitseerida kasumiaruandesse
   Valuutakursi vahed välisettevõtte ümberarvestusel -96 -8 -161 -13
Kirjed, mida hiljem ei klassifitseerita kasumiaruandesse
   Realiseerunud kasum finantsvara müügist 0 0 320 265
   Finantsvara ümberhindluse netokasum/netokahjum (-) 112 49 -746 8 369
Perioodi muu koondkasum (-kahjum) kokku 16 41 -587 8 621
Perioodi koondkasum (-kahjum) kokku 1 422 972 -3 672 10 337
Koondkasumi (-kahjum) jaotus:
    Emaettevõtte omanike osa koondkasumist 1 412 956 -3 708 10 331
    Mitte-kontrolliv osa koondkasumist 10 16 36 6

Harju Elektri III kvartali vahearuanne 2022

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Enefit Connect OÜ nõue Harju Elektri tütarettevõtjale

AS Harju Elekter teavitas 20.05.2022 avaldatud börsiteates tütarettevõtja Energo Veritas OÜ poolt Enefit Connect OÜ-ga sõlmitud hermeetiliste jaotustrafode raamlepingute ülesütlemisest ning et Enefit Connect OÜ ei pea raamlepingute ülesütlemist õiguspäraseks.

Enefit Connect OÜ esitas 20.09.2022 Energo Veritas OÜ-le raamlepingute rikkumise eest leppetrahvi nõude kogusummas 1 374 645,38 eurot. Summa sisaldab trahve tellimuste hilinemise, täitmata jätmise ning avariireservi mittenõuetekohase tagamise eest. Lisaks teavitas Enefit Connect OÜ kavatsusest esitada nõue summas 2 094 249 eurot, mis on tekkinud raamlepingutes kokku lepitud hindade ja dünaamilise hankesüsteemi hangete tulemusena Enefit Connect OÜ poolt sõlmitud lepingute hindade vahel. Tegemist on tulevikus tekkiva kahjuga, kuivõrd Enefit Connect OÜ pole 20.09.2022 seisuga raamlepingus märgitud hinda ületavaid väljamakseid veel teinud.

Energo Veritas OÜ on seisukohal, et raamlepingud on üles öeldud ja raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutest taganetud õiguspäraselt ning ei tunnista ega mööna esitatud nõude põhjendatust ega rikkumise esinemist.

Ülaltoodud rahalised nõuded võivad omada negatiivset mõju konsterni finantsseisundile.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja tootmine. Osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 79,2 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 6747400

 

Harju Elekter sõlmis Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooniga lepingu

Harju Elektri kontserni kuuluv Eesti tootmisettevõte AS Harju Elekter Elektrotehnika sõlmis 26. juulil 2022 lepingu Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooniga (CERN) madalpinge jaotusseadmete tarnimiseks. Kolmeaastase lepingu orienteeruv maht on üle 1 miljoni euro ning seda on võimalik pikendada kokku kahe jätkuaasta võrra.

Harju Elektri jaoks annab leping võimaluse teha rahvusvahelise teadusorganisatsiooniga innovaatilist koostööd ning panustada uurimistehnoloogia arendusse.

Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon haldab maailma suurimat osakestefüüsikalaborit ja võimsaimat osakestekiirendit LHC. CERNi peamised uurimisvaldkonnad on elementaarosakeste füüsika ja tuumafüüsika. 1954. aastal asutatud CERNil on 33 liikmes- ja assotsieerunud liikmesriiki, kelle hulgas on eelmisest aastast ka Eesti.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja tootmine. Osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 79,2 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
+372 5340 8444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com
https://harjuelekter.com/et/investors/

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-6/2022

2022. aasta teine kvartal kujunes Harju Elektrile kasumlikkuse mõttes ajaloo raskeimaks. Kahjumlikkust mõjutasid püsivad probleemid tarneahelates, mis väljendusid eelkõige materjalide hinnakasvus ning mitmete komponentide puuduses. Kontsernil tuli kriitiliselt ümber hinnata kõik käimasolevad tööd, nende võimalik tulemuslikkus ning sõlmitud kokkulepped eesootavateks perioodideks.
Lisaks tootmiskulude kasvule osutusid mitmed projektid esialgsest planeeritust keerukamaks ja kahjumlikuks, mida omakorda võimendasid tarneraskustest tingitud ebaefektiivsus ning kvalifitseeritud tööjõu tasude suurenemine.

Oleme astunud mitmeid samme, et maailmasündmustest tekkinud raskustega toime tulla. Jätkame tootmise reorganiseerimisega, et katkiste tarneahelate tingimustes efektiivsus tagada. Raamlepingute hinnaläbirääkimistest saadud leevendus ei jõudnud täielikult veel teise kvartali tulemustesse ning pigem kajastub teises poolaastas. Positiivse poole pealt on tellimusraamat kaetud pikaks perioodiks, mida iseloomustab ka müügitulude jätkuv kasv. Rohepöörde trend ja elektrifitseerimise surve on endiselt süvenemas, kiirendades elektrivõrkudesse investeerimist, et tagada töökindlus ja kaasajastamine.

Finantstulemused

  1. aasta II kvartali konsolideeritud müügitulu oli 41,9 (2021 II kv: 36,3) miljonit eurot ning esimese poolaasta müügitulu oli 79,2 (2021 6k: 67,0) miljonit eurot. Mõlema perioodi võrdluses suurenes müügitulu enamik tegevusvaldkondades. Peamise osa kasvust andis elektri­seadmete müük, suurenedes kvartalite võrdluses 4,9 ja kuue kuu võrdluses 9,8 miljonit eurot.
EUR’000   II KV II KV Muutus 6 kuud 6 kuud Muutus
    2022 2021   2022 2021  
Müügitulu   41 914 36 310 15,4% 79 235 67 028 18,2%
Brutokasum   963 4 306 -77,6% 3 949 8 151 -51,6%
Ärikasum (-kahjum) enne kulumit (EBITDA)   -1 953 1 638 -219,2% -2 022 3 124 -164,7%
Ärikasum (-kahjum) (EBIT)   -3 048 651 -568,2% -4 174 1 168 -457,4%
Perioodi puhaskasum (-kahjum)   -3 197 488 -755,1% -4 491 785 -672,1%
 sh emaettevõtte omanike osa   -3 209 485 -761,6% -4 517 795 -668,2%
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (eurot)   -0,18 0,03 -700% -0,25 0,04 -725,0%

Aruandekvartali brutokasum oli 963 (2021 II kv: 4 306) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 2,3% (2021 II kv: 11,9%). Ärikahjum (EBIT) oli -3 048 (2021 II kv: ärikasum 651) tuhat eurot. Teise kvartali ärirentaabluseks kujunes -7,3% (2021 II kv: 1,8%). Aruandekvartali puhaskahjum oli -3 197 (2021 II kv: puhaskasum 488) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas -3 209 (2021 II kv: 485) tuhat eurot. Puhaskahjum aktsia kohta oli teises kvartalis -0,18 (2021 II kv: puhaskasum aktsia kohta 0,03) eurot. Esimese poolaasta brutokasum oli 3 949 (2021 6k: 8 151) tuhat eurot ja brutokahjumi marginaal 5,0% (2021 6k: 12,2%). Kuue kuuga teeniti ärikahjumit (EBIT) -4 174 (2021 6k: ärikasum 1 168) tuhat eurot ning puhaskahjumit -4 491 (2021 6k: puhaskasum 785) tuhat eurot. Puhaskahjum aktsia kohta oli -0,25 (2021 6k: puhaskasum aktsia kohta 0,04) eurot.

Põhitegevusala ja turud

Kontserni põhitegevusala, tootmine, moodustas kontserni konsolideeritud müügitulust 89,3%. Elektriseadmeid tootvate ettevõtete müügimahtude kasvu ning suuremahuliste eritellimustööde toel suurenes tootmissegmendi müügimaht aruandekvartalis 18,3% ehk 37,4 miljoni euroni.

Aruandekvartali müük Eesti turule jäi võrdluses eelmise aastaga samale tasemele, olles 6,9 miljonit eurot. Kuue kuuga kasvas müügitulu 15,1% ehk 13,8 miljoni euroni. Kasv tuli peamiselt hermeetiliste jaotustrafode ning jaotuskappide müügimahu suurenemisest. Eesti turg moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 16,4% (2021 II kv: 19,0%).

Turgude võrdluses oli müügikasv Soome turule kõige suurem. Aruandekvartalis teeniti 3,7 miljoni euro võrra enam müügitulu kui aasta varem, kokku 22,1 miljonit eurot. Kuue kuuga teeniti Soome turult 38,8 (2021 6k: 33,0) miljonit eurot. Valdav osa aruandekvartali müügimahust moodustas alajaamade müük Soome elektrivõrgu­ettevõtetele. Eelmise aasta kuue kuu tavapärasest väiksemat müügitulu mõjutasid enim tellimuste vähenemine seoses lumerohke ja külma talvega, uute pikaajaliste tellimustega alustamine, kuid ka mõningased tarneraskused ja materjali defitsiit. Kontserni suurimale turule müüdi aruandekvartalis üle poole ehk 52,6% (2021 II kv: 50,6%) Harju Elektri toodetest ja teenustest.

Müük Rootsi turule vähenes aruandekvartalite võrdluses 43% ja kuue kuu võrdluses 19%, olles vastavalt 3,5 ja 9,3 miljonit eurot. Rootsi turu võrdlusbaas oli kõrge, kuna eelmise aasta samal perioodil oli Rootsi tütarettevõttel tavapärasest rohkem pooleliolevaid projekte kohalikul turul. Rootsi moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 8,3% (2021 II kv: 16,9%).

Laevandussektori tellimusmahud Norras on taastumas. Aruandekvartalis müüdi Norra turule 2,9 miljoni euro väärtuses kontserni tooteid ja teenuseid, mis oli 45% võrra enam kui eelneva aasta samal perioodil. Kuue kuu võrdluses kahekordistus müügitulu 7,4 miljonit euroni. Müügitulu kasv mõlemas perioodis on tingitud madalast tellimusmahust võrdlusperioodil. Norra turg moodustas kvartali müügitulust 6,9% (2021 II kv: 5,5%).

Investeeringud

Harju Elekter investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 2,2 (2021 6k: 3,9) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvara­­investeeringutesse 1,2 (2021 6k: 0,2)  miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 0,7 (2021 6k: 3,5) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,3 (2021 6k: 0,2) miljonit eurot. Valdav osa aruandeperioodi investeerin­gutest suunati Allika Tööstuspargi tootmis- ja laoruumi­de kompleksi Laohotell III ehitusse, mis tänaseks on rentnikega täidetud. Lisaks investeeriti tootmistehnoloogilisse põhivarasse ning tootmis-ja protsessijuhtimis­süsteemidesse.

Kontserni pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus oli aruandekuupäeva seisuga kokku 23,6 (31.12.21: 25,2) miljonit eurot. Peamiseks muutuseks oli osaline väärtpaberite müük ning õiglase väärtuse langus esimesel poolaastal 0,9 miljoni euro võrra. Noteeritud väärtpaberite osalisest müügist laekus esimesel poolaastal kokku 1,3 (2021 6k: 1,0) miljonit eurot, millest reali­seerunud kasum oli 0,32 (2021 6k: 0,27) miljonit eurot. Harju Elekter suurendas 0,2 miljoni euro võrra osalust tehnoloogiaettevõttes IGL-Technologies Oy 5,5%-lt 10%-ni.

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 5,43 euro tasemel. AS Harju Elektril oli 30.06.2022 seisuga 9842 aktsionäri. Aruandekvartali jooksul suurenes aktsionäride arv 97 võrra.

 

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE  
Auditeerimata      
EUR’000 30.06.2022 31.12.2021 30.06.2021
VARAD  
Käibevarad  
Raha ja raha ekvivalendid 629 574 1 576
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 31 134 33 689 27 215
Ettemaksed 1 729 1 844 1 366
Varud 38 185 27 437 24 623
Käibevara kokku 71 677 63 544 54 780
Põhivara      
Edasilükkunud tulumaksu vara 762 690 575
Pikaajalised finantsinvesteeringud 23 596 25 222 21 259
Kinnisvarainvesteeringud 24 647 23 903 23 328
Materiaalne põhivara 25 794 26 654 24 879
Immateriaalne põhivara 7 711 7 544 7 224
Põhivara kokku 82 510 84 013 77 265
VARAD KOKKU 154 187 147 557 132 045
       
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL      
Kohustused      
Võlakohustused 20 398 16 912 15 292
Ostjate ettemaksed 8 558 4 659 1 919
Võlad tarnijatele ja muud võlad 27 615 24 490 22 208
Maksuvõlad 3 525 3 156 2 946
Lühiajalised eraldised 551 35 73
Lühiajalised kohustused kokku 60 647 49 252 42 438
Võlakohustused 14 158 11 426 9 469
Muud pikaajalised kohustused 33 33 65
Pikaajalised kohustused kokku 14 191 11 459 9 534
KOHUSTUSED KOKKU 74 838 60 711 51 972
Omakapital      
Aktsiakapital 11 352 11 352 11 176
Ülekurss 1 601 1 601 804
Reservid 17 913 18 716 15 173
Jaotamata kasum 48 595 55 315 53 080
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 79 461 86 984 80 233
Mittekontrolliv osalus -112 -138 -160
Omakapital kokku 79 349 86 846 80 073
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 154 187 147 557 132 045

 

 

 

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE    
Auditeerimata    
   
EUR’000 II KV II KV 6 kuud 6 kuud  
2022 2021 2022 2021  
Müügitulu 41 914 36 310 79 235 67 028  
Müüdud toodete ja teenuste kulud -40 951 -32 004 -75 286 -58 877  
Brutokasum 963 4 306 3 949 8 151  
Turustuskulud -1 515 – 1 315 -2 866 -2 529  
Üldhalduskulud -2 764 -2 437 -5 429 -4 654  
Muud äritulud 322 188 378 360  
Muud ärikulud -54 -91 -206 -160  
Ärikasum (-kahjum) -3 048 651 -4 174 1 168  
Finantstulud 34 51 74 68  
Finantskulud -111 -60 -230 -158  
Kasum (-kahjum) enne maksustamist -3 125 642 -4 330 1 078  
Tulumaks -72 -154 -161 -293  
Perioodi puhaskasum (-kahjum) -3 197 488 -4 491 785  
Puhaskasumi (-kahjum) jaotus          
    Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist -3 209 485 -4 517 795  
    Mitte-kontrolliv osa puhaskasumist 12 3 26 -10  
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta      
   Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) -0,18 0,03 -0,25 0,04  
   Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) -0,18 0,03 -0,25 0,04  

 

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE    
Auditeerimata    
   
EUR’000 II KV II KV 6 kuud 6 kuud  
2022 2021 2022 2021  
Perioodi puhaskasum (-kahjum) -3 197 488 -4 491 785  
Muu koondkasum (-kahjum)      
Kirjed, mis hiljem võib klassifitseerida kasumiaruandesse      
   Valuutakursi vahed välisettevõtte ümberarvestusel -86 19 -65 -4  
Kirjed, mida hiljem ei klassifitseerita kasumiaruandesse      
   Realiseerunud kasum finantsvara müügist 169 221 320 265  
   Finantsvara ümberhindluse netokasum/netokahjum (-) -336 7 954 -858 8 319  
Perioodi muu koondkasum (-kahjum) kokku -253 8 194 -603 8 580  
Perioodi koondkasum (-kahjum) kokku -3 450 8 682 -5 094 9 365  
Koondkasumi (-kahjum) jaotus:          
    Emaettevõtte omanike osa koondkasumist -3 462 8 680 -5 120 9 375  
    Mitte-kontrolliv osa koondkasumist 12 2 26 -10  
           

Harju Elektri vahearuanne II kv 2022

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Aktsiakapitali suurendamine seoses töötajate optsiooniprogrammi realiseerimisega ning märkimistulemused

AS-i Harju Elekter nõukogu otsustas suurendada ettevõtte aktsiakapitali 170 700,39 euro võrra uute lihtaktsiate väljalaskmise teel. Aktsiakapitali suurendamine on tingitud vajadusest emiteerida uusi aktsiaid 3. mail 2018. aasta üldkoosoleku otsusega kinnitatud optsiooniprogrammis osalevatele Harju Elektri ja temaga samasse gruppi kuuluvate ettevõtete võtmeisikutele (juhtorganite liikmed, juhtivspetsialistide ja insenerid).

Optsiooniprogrammi realiseerimisega seotud aktsiaemissioonist võttis osa 75 Harju Elektri praegust ja endist töötajat. Kokku märgiti 270 953 aktsiat 1 078 392,94 euro eest, ei märgitud 26 247 aktsiat.

AS-i Harju Elekter nõukogu otsused:

  1. Suurendada Harju Elektri aktsiakapitali 170 700,39 euro võrra, mille tulemusena suureneb ettevõtte aktsiakapital 11 351 689,65 eurolt 11 522 390,04 euroni.
  2. Aktsiakapitali suurendamise käigus lastakse välja 270 953 uut lihtaktsiat (ISIN kood: EE3100004250) arvestusliku väärtusega 0,63 eurot aktsia kohta. Aktsiakapitali suurendamine ja uute aktsiate eest tasumine toimub täies ulatuses rahaliste sissemaksetega. Aktsiad lastakse välja ülekursiga. Ühe aktsia väljalaskehind on 3,98 eurot ühe aktsia kohta, millest 0,63 eurot on aktsia arvestuslik väärtus ja 3,35 eurot on ülekurss.
  3. Pärast aktsiakapitali suurendamist on Harju Elektril kokku 18 289 508 nimiväärtuseta lihtaktsiat. Aktsiakapitali suurendamisega seoses ei teki lihtaktsiatega seoses mistahes erisusi või eriõigusi. Aktsiakapitali suurendamise käigus välja lastavad aktsiad annavad õiguse saada dividendi alates 1. jaanuaril 2022 alanud majandusaasta eest.
  4. Vastavalt Harju Elektri 3. mai 2018 üldkoosoleku otsusele, millega kinnitati Harju Elektri aktsiaoptsiooniprogramm ja selle põhitingimused, kuulub Harju Elektri uute aktsiate märkimise eesõigus Harju Elektri nõukogu poolt kindlaks määratud Harju Elektri ja temaga samasse gruppi kuluvate äriühingute võtmeisikute, sh juhtorganite liikmete, juhtivspetsialistidele ja inseneridele ning kellega on sõlmitud vastavad optsioonilepingud. Harju Elektri aktsionäridele, kellele 3. mail 2018 üldkoosoleku otsusega kinnitatud aktsiaoptsiooniprogramm ei  laiene, eesõigus märkida aktsiakapitali suurendamise käigus Harju Elektri aktsiaid on välistatud.
  5. Märkimise eesõiguse teostamise tähtaeg ja aktsiate märkimise aeg oli 15. juuli 2022. Optsioonisaajad esitasid tähtaegselt oma märkimisavalduse ning tasusid märkimisavalduses märgitud aktsiate eest.
  6. Anda Harju Elektri juhatusele õigus tühistada aktsiad, mida ei ole märkimisperioodil märgitud. Juhatus võib eelnimetatud õigust teostada 15 päeva jooksul pärast märkimisaja lõppu.

Kõik aktsiaemissiooni käigus emiteeritud Harju Elektri uued aktsiad noteeritakse Nasdaq Tallinna börsil päeval, mis järgneb päevale, millal Eesti väärpaberite keskregister (Nasdaq CSD) on täiendavalt emiteeritud ajutise ISIN-koodiga aktsiad kandnud kokku põhilise ISIN-koodiga eelnevalt emiteeritud aktsiatega.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja tootmine. Osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta I kvartali müügitulu oli 37,3 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

 

Ursula Joon
Jurist
+372 674 7413
ursula.joon@harjuelekter.com

 

Harju Elekter sõlmis uue lepingu Region Stockholmiga metrojaama uuendamiseks

Harju Elekter kontserni Rootsi tütarettevõte Harju Elekter AB sõlmis ühistranspordi eest vastutava administratiivasutusega Region Stockholm elektriprojekti lepingu, mille alusel uuendatakse Odenplani metroojaama alajaama 2024. aasta veebruariks. Lepingu orienteeruv maht on 1,7 miljonit eurot.

Harju Elektri uus projekt Stockholmi metrood haldava ja arendava Region Stockholmiga on koostööjätkuks 2020. aasta sügisel alguse saanud Slusseni metroojaama ning 2021. aasta kevadel alustatud Albano ja Rådhuseti metroojaamade ajakohastamisele. Metroojaamade rekonstrueerimine on osa ulatuslikust Stockholmi metrooliinide uuendamisest ja laiendamisest.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja tootmine. Osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta I kvartali müügitulu oli 37,3 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
+372 5340 8444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com
https://harjuelekter.com/et/investors/

Harju Elekter kavandab Allika Tööstusparki uut tootmishoonet

AS Harju Elekter allkirjastas 7. juunil Reimax Electronics OÜ-ga kavatsuste protokolli neile Allika Tööstusparki tootmishoone projekteerimiseks, ehitamiseks ning pikaajaliseks välja rentimiseks. Ligi 6000 m2 hoone projekteerimine on kavandatud käesoleva aasta kolmandasse kvartalisse ning valmimine hiljemalt 2023. aasta lõppu. Ehitusmaksumus on ligikaudu 6,5 miljonit eurot.

Reimax Electronics OÜ on 1991. aastal asutatud Reimax Electronics Oy tütarettevõte, mis on keskendunud juhtmeköidiste, valguskiudkaablite ja seadmekaablite tootmisele ning elektromehaanika koostele.

Harju Elekter kontserni kinnisvaraüksus tegeleb tööstuskinnisvara arendamise, projektijuhtimise, rentimise ning sellega kaasnevate teenustega nii rendipartneritele kui ka Harju Elektri oma ettevõtetele. Kinnisvaraüksus haldab kokku üheksat tööstusparki Eestis, Soomes, Leedus ja Rootsis.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja tootmine. Osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta I kvartali müügitulu oli 37,3 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

Lisainfo:
Aron Kuhi-Thalfeldt
Kinnisvaraüksuse juht
+372 5171448

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
+372 5340 8444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

 

Muudatused AS-i Harju Elekter auditikomitees

AS-i Harju Elekter nõukogu otsustas 20.05.2022 nimetada uueks täiendavaks auditikomitee liikmeks Risto Vahimetsa ning esimeheks Andres Toome.

Auditikomitee jätkab kolmeliikmelisena: Andres Toome (esimees), Triinu Tombak ja Risto Vahimets.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja tootmine. Osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta I kvartali müügitulu oli 37,3 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

 

Koostas:
Ursula Joon
Jurist
+372 674 7413

Hermeetiliste jaotustrafode raamlepingute ülesütlemine Enefit Connect OÜ-ga

AS-i Harju Elekter tütarettevõte Energo Veritas OÜ ütles üles Enefit Connect OÜ-ga sõlmitud kaks raamlepingut hermeetiliste jaotustrafode tarnimiseks.

2021. aastast muutunud turuolukord, nii hinnataseme, toorme kätesaadavuse kui ka tarnetähtaegade osas, on teinud Enefit Connect OÜ-ga sõlmitud raamlepingute täitmise kokkulepitud tingimustel Energo Veritas OÜ jaoks keeruliseks ning sõda Ukrainas süvendas seda veelgi. Läbirääkimiste käigus ei ole pooled jõudnud raamlepingu tingimuste muutmiseks kokkuleppele, mistõttu ei pea Energo Veritas OÜ võimalikuks jätkata talle majanduslikult kahjulike raamlepingute täitmist.

Enefit Connect OÜ on avaldanud, et ei pea raamlepingute ülesütlemist õiguspäraseks ja on teavitanud Energo Veritas OÜ-d oma kavatsusest nõuda raamlepingute rikkumise eest leppetrahvi ning täiendavalt kahju hüvitamist, kui ülesütlemise tulemusena tekitatud kahju on suurem leppetrahvist.

Täpsemat teavet on võimalik jagada pärast kahjunõuete kättesaamist.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja tootmine. Osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta I kvartali müügitulu oli 37,3 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
674 7400

Lisainfo:
Kristo Reinhold
Energo Veritas OÜ juht
+372 5187906

Koostas:
Ursula Joon
Jurist
674 7413

AS Harju Elekter dividendimakse ex-päev

AS Harju Elekter (HAE1T, ISIN EE3100004250) fikseerib aktsionäride nimekirja dividendi maksmiseks 17.05.2022 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Ülaltoodust lähtudes on väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 16.05.2022. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2021. a majandusaasta eest.

AS Harju Elekter maksab dividendi 0,14 eurot aktsia kohta 24.05.2022.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Ursula Joon
Jurist
674 7413

Harju Elekter kontserni Leedu tütarettevõtte restruktureerimine

Eesmärgiga eraldada kinnisvara haldamine tootmistegevusest, on Harju Elekter otsustanud läbi viia Leedu tütarettevõtte jagunemise. Jagunemise käigus eraldatakse Harju Elekter UAB kinnistud koos haldus- ja tootmishoonetega uude asutatavasse äriühingusse.

Leedus asutatav kinnisvaraettevõte hakkab kuuluma 100%liselt AS-ile Harju Elekter. Struktuurimuudatus kavandatakse läbi viia lähikuudel.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja tootmine. Osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta I kvartali müügitulu oli 37,3 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Lisainfo:
Tomas Prūsas
Harju Elekter UAB juht
+37068746399

 

Koostas:
Ursula Joon
Jurist
Tel 674 7413

Harju Elekter kontserni konsolideeritud majandustulemused, 1-3/2022

Harju Elektri aasta algas ootusrikkalt rekordilise tellimusraamatu, materjali hindade stabiliseerumise võimaluse ning raamlepingute hinnaläbirääkimistega. Sellele vaatamata kujunes kvartal Harju Elektri jaoks keeruliseks ning tulemusele sai saatuslikuks üksteise järel tekkinud ülemaailmsed väljakutsed. Sõjategevusel ei ole otsest mõju Harju Elektri tegevusele, kuna meie sihtturud on alati olnud Põhjamaad ja Lääne-Euroopa. Samas näeme kaudseid mõjusid. Suurenenud energia hind, jätkuv materjali ja põhikomponentide hinnatõus, tarneahelate tõrked ning maalimas järjepidevate kriiside mõjul hoogustunud inflatsioon on tegurid, mis tahes-tahtmata mõjutavad ettevõtte kasumlikkust. Tugevast müügitulu kasvust hoolimata lõppes kvartal kahjumis: tellimusi ei õnnestunud piisava efektiivsusega täita ega materjali hinnatõusu täielikult tellijatele edasi kanda. Selleks, et hoida tootmisüksused stabiilselt töös, tõsta esimese kvartali oodatust madalamat tarnekindlust ja valmistuda aasta tellimuste täitmiseks, on kontsern võtnud suuna järgnevatel perioodidel hoida kõrgemaid materjali varusid ja sõlmida tarnijatega suuremamahulisi kokkuleppeid.

Müügitulu, kulud ja kasum

2022 aasta I kvartali konsolideeritud müügitulu oli 37,3 (2021 I kv: 30,7) miljonit eurot, mis kasvas võrreldava perioodi suhtes 21,5%. Seejuures suurenes müügitulu kõigil kontserni suurimatel sihtturgudel: Eestis, Soomes, Rootsis ja Norras. Kasvu tagasid eelmise aasta alguses sõlmitud pikaajalised ja suuremahulised lepingud.

 EUR’000   3 kuud 3 kuud muutus
    2022 2021  
Müügitulu 37 321 30 717 21,5%
Brutokasum 2 986 3 844 -22,3%
Ärikasum (-kahjum) enne kulumit (EBITDA) -68 1 485 -104,6%
Ärikasum (-kahjum) (EBIT) -1 125 516 -318,0%
Perioodi puhaskasum (-kahjum) -1 294 297 -535,7%
 sh emaettevõtte omanike osa -1 308 310 -521,9%
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (eurot) -0,07 0,02 -450,0%

Põhitegevusala ja turud

Kontserni põhitegevusala, tootmine, moodustas kontserni konsolideeritud müügitulust 87,7%. Elektriseadmeid tootvate ettevõtete müügimahtude kasvu toel suurenes tootmissegmendi müügimaht aruandekvartalis 20,3% 32,7 miljoni euroni.

Müük Eesti turule kasvas kvartalite võrdluses 36,1% võrra 6,9 (2021 I kv: 5,1) miljoni euroni. Kasv tuli peamiselt hermeetiliste jaotustrafode ning jaotuskappide müügimahu suurenemisest. Eesti turg moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 18,5% (2021 I kv: 16,5%).

Kontserni müügitulu Soomes oli aruandekvartalis 16,7 (2021 I kv: 14,6) miljonit eurot. Valdav osa aruandekvartali müügimahust moodustas alajaamade müük Soome elektrivõrgu­ettevõtetele. Planeeritud aruandekvartali müügimaht projektimüügi osas ei täitunud seoses mõningate komponentide defitsiidi ning haiguskolletest tingitud tootmiskatkestustega. Kontserni suurimale turule müüdi aruandekvartalis 44,7% (2021 I kv: 47,5%) Harju Elektri toodetest ja teenustest.

Müük Rootsi turule kasvas aruandekvartalite võrdluses 9%, olles 5,8 (2021 I kv: 5,3) miljonit eurot. Tegevusmahud on stabiliseerunud, jätkus sihipärane töö. Rootsi moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 15,6% (2021 I kv: 17,4%), jäädes seekord suuruselt kolmandaks turuks.

Aruandekvartalis müüdi Norra turule 4,5 (2021 I kv: 1,9) miljoni euro väärtuses kontserni tooteid ja teenuseid, mis oli 141,2% rohkem kui eelneva aasta samal perioodil. Müügitulu muutus on tingitud madalast tellimusmahust võrdlusperioodil. Pikemat perioodi jälgides saab tõdeda, et laevandussektori tellimusmahud on taastunud keskmisele tasemele. Norra turg moodustas kvartali müügitulust 12,1% (2021 I kv: 6,1%).

Investeeringud

Harju Elekter investeeris esimese kvartali jooksul põhivarasse kokku 1,5 (2021 I kv: 2,1) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvara­investeeringutesse 1,0 miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 0,4 (2021 I kv: 2,0) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,1 (2021 I kv: 0,1) miljonit eurot. Valdav osa aruandeperioodi investeerin­gutest suunati Allika Tööstuspargi tootmis- ja laoruumi­de kompleksi Laohotell III ehitusse ning tootmistehnoloogilisse põhivarasse.

Pikaajalised finantsinvesteeringud vähenesid aruandeperioodil kokku 0,8 miljoni euro võrra 24,4 miljoni euroni. Peamiseks muutuseks oli osaline väärtpaberite müük ning õiglase väärtuse 0,5 miljoni eurone väärtuse langus esimeses kvartalis. Noteeritud väärtpaberite osalisest müügist laekus aruandekvartalis kokku 665 tuhat eurot, millest reali­seerunud kasum oli 0,2 miljonit eurot. Võrreldaval perioodil laekus noteeritud väärt­paberite müügist 0,2 miljonit eurot, millest realiseerunud kasum oli 43 tuhat eurot. Aruandekvartalis suurendas Harju Elekter Oy  0,2 miljoni euro võrra osalust tehnoloogiaettevõttes IGL-Technologies Oy 5,5%-lt 10%-ni.

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 6,92 euro tasemel. AS Harju Elektril oli 31.03.2022 seisuga 9745 aktsionäri. Aruandekvartali jooksul suurenes aktsionäride arv 358 võrra.

 

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
Auditeerimata
EUR’000 31.03.2022 31.12.2021
VARAD
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 286 574
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 35 663 33 689
Ettemaksed 3 119 1 844
Varud 37 692 27 437
Käibevara kokku 76 760 63 544
Põhivara
Edasilükkunud tulumaksu vara 776 690
Pikaajalised finantsinvesteeringud 24 410 25 222
Kinnisvarainvesteeringud 24 603 23 903
Materiaalne põhivara 26 303 26 654
Immateriaalne põhivara 7 659 7 544
Põhivara kokku 83 751 84 013
VARAD KOKKU 160 511 147 557
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Kohustused
Võlakohustused 21 354 16 912
Ostjate ettemaksed 6 681 4 659
Võlad tarnijatele ja muud võlad 31 063 24 490
Maksuvõlad 3 663 3 156
Lühiajalised eraldised 51 35
Lühiajalised kohustused kokku 62 812 49 252
Võlakohustused 12 401 11 426
Muud pikaajalised kohustused 33 33
Pikaajalised kohustused kokku 12 434 11 459
KOHUSTUSED KOKKU 75 246 60 711
Omakapital
Aktsiakapital 11 352 11 352
Ülekurss 1 601 1601
Reservid 18 278 18 716
Jaotamata kasum 54 158 55 315
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 85 389 86 984
Mittekontrolliv osalus -124 -138
Omakapital kokku 85 265 86 846
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 160 511 147 557

 

 

 

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE
Auditeerimata
EUR’000 3 kuud 3 kuud
2022 2021
Müügitulu 37 321 30 717
Müüdud toodete ja teenuste kulud -34 335 -26 873
Brutokasum 2 986 3 844
Turustuskulud -1 350 -1 214
Üldhalduskulud -2 665 -2 217
Muud äritulud 56 172
Muud ärikulud -152 -69
Ärikasum (-kahjum) -1 125 516
Finantstulud 39 17
Finantskulud -119 -98
Kasum (-kahjum) enne maksustamist -1 205 435
Tulumaks -89 -138
Perioodi puhaskasum (-kahjum) -1 294 297
Puhaskasumi (-kahjum) jaotus
    Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist -1 308 310
    Mitte-kontrolliv osa puhaskasumist 14 -13
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta
   Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) -0,07 0,02
   Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) -0,07 0,02

 

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
Auditeerimata
EUR’000 3 kuud 3 kuud
2022 2021
Perioodi puhaskasum (-kahjum) -1 294 297
Muu koondkasum (-kahjum)
Kirjed, mis hiljem võib klassifitseerida kasumiaruandesse
   Valuutakursi vahed välisettevõtte ümberarvestusel 20 -23
Kirjed, mida hiljem ei klassifitseerita kasumiaruandesse
   Realiseerunud kasum finantsvara müügist 151 43
   Finantsvara ümberhindluse netokasum/netokahjum (-) -521 365
Perioodi muu koondkasum (-kahjum) kokku -350 385
Perioodi koondkasum (-kahjum) kokku -1 644 682
Koondkasumi (-kahjum) jaotus:
    Emaettevõtte omanike osa koondkasumist -1 658 695
    Mitte-kontrolliv osa koondkasumist 14 -13

Vahearuanne I kv 2022

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

AS-i Harju Elekter aktsionäride korralise üldkoosoleku kutse, päevakord ja ettepanekud

Aktsiaseltsi Harju Elekter (registrikood 10029524, aadress Paldiski mnt 31,Keila) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub 28. aprillil 2022 algusega kell 10.00 Keila Kultuurikeskuses aadressil Keskväljak 12, Keila.

Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 28.04.2022 kell 9.00. Vastavalt äriseadustiku § 297 lõikele 5 fikseeritakse koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist, so 21.04.2022 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Üldkoosolekul on lubatud füüsiliselt osaleda ainult haigusnähtudeta aktsionäril isiklikult või tema volitatud esindajal.

Üldkoosoleku päevakorras olevaid otsuste eelnõusid on võimalik hääletada ka enne üldkoosolekut e-posti või posti teel ning jälgida üldkoosolekut veebiülekande vahendusel. Täpsem teave enne üldkoosolekut hääletamise ja veebiülekandel osalemise kohta on toodud käesoleva teate osas „Korralduslikud küsimused“ ning AS-i Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com.

Aktsiaseltsi Harju Elekter nõukogu määras alljärgneva üldkoosoleku päevakorra ja kooskõlastas järgmised ettepanekud:

  1. AS-i Harju Elekter 2021. a majandusaasta aruande kinnitamine

Kinnitada ASi Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2021. a majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2021 on 147 557 tuhat eurot, müügitulu 152 757 tuhat eurot ning aruandeaasta puhaskasum 2 610 tuhat eurot.

  1. Kasumijaotuse kinnitamine

Kinnitada AS Harju Elekter 2021. a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

   Eelmiste perioodide jaotamata kasum  52 716 658 eurot
Emaettevõtte omanike osa 2021. a puhaskasumist    2 598 173 eurot
Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2021  55 314 831 eurot

Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt:

Dividendideks ( 0,14 eurot aktsia kohta*)    2 522 598 eurot
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist   52 792 233 eurot

*Dividendid makstakse aktsionäridele välja 24.05.2022 ülekandega aktsionäri pangaarvele. Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse 17.05.2022 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) on 16.05.2022, alates millest ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2021. majandusaasta eest.

  1. Tasustamispõhimõtete kinnitamine

Kinnitada AS-i Harju Elekter juhatuse liikmete tasustamispõhimõtted üldkoosolekule esitatud kujul.
Vastavalt väärtpaberituru seaduse § 135² lõikele 11 hääletab üldkoosolek tasustamise põhimõtete üle vähemalt üks kord iga nelja aasta jooksul ja vastav üldkoosoleku otsus tasustamise põhimõtete heakskiitmise kohta on nõukogule soovituslik.

  1. Põhikirja muutmine

Muuta AS-i Harju Elekter põhikirja ja kinnitada põhikirja uus redaktsioon üldkoosolekule esitatud kujul.

  1. Nõukogu liikmete valimine

Seoses nõukogu liikmete volituste lõppemisega 03.05.2022 valida 6- liikmeline nõukogu, tähtajaga 5 (viis) aastat alates 04.05.2022 kuni 03.05.2027, järgmises koosseisus: Triinu Tombak, Andres Toome, Aare Kirsme, Arvi Hamburg, Märt Luuk ja Risto Vahimets.

  1. Nõukogu liikmete tasustamine

Määrata alates 04.05.2022 ASi Harju Elekter nõukogu esimehe tasuks 2 500 eurot kuus, nõukogu liikme tasuks 2 000 eurot kuus.

KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, hiljemalt 13.04.2022.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, hiljemalt 25.04.2022. Täpsem teave äriseadustiku § 287 (aktsionäri õigus teabele), § 293 lõikes 2 (õigus nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda) ja § 293¹ lõigetes 3 (kohustus esitada samaaegselt päevakorra täiendamise nõudega otsuse eelnõu või põhjendus) ja 4 (õigus esitada iga päevakorra punkti kohta otsuse eelnõu) nimetatud õiguste teostamise korra ja tähtaja kohta on avalikustatud AS-i Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com. Samas avaldatakse ka aktsionäride poolt esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused, kui selliseid laekub. Pärast üldkoosoleku päevakorra, sh täiendavate punktide ammendamist, saavad aktsionärid küsida juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta.

AS-i Harju Elekter korralise üldkoosoleku dokumentidega, sealhulgas majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, kasumijaotamise ettepaneku, nõukogu aruande, juhatuse liikme tasustamise põhimõtete ja päevakorrapunktide otsuste eelnõudega on võimalik tutvuda Nasdaq Tallinn veebileheküljel http://www.nasdaqbaltic.com ja AS-i Harju Elekter koduleheküljel www.harjuelekter.com või Keilas, Paldiski mnt 31 (3. korrus). Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressile yldkoosolek@harjuelekter.com. Küsimused, vastused ja koosoleku seisukohad avaldatakse AS-i Harju Elekter koduleheküljel internetis.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest e-posti aadressil yldkoosolek@harjuelekter.com või üle andes nimetatud dokumendi(d) tööpäevadel kella 10.00 kuni 16.00, hiljemalt 25.04.2022 ASi Harju Elekter kontoris Paldiski mnt 31 (3. korrus) Keilas. Volikirja blanketid, mida aktsionär võib esindaja volitamiseks kasutada, on kättesaadavad AS-i Harju Elektri kodulehel www.harjuelekter.com.

Enne üldkoosolekut hääletamiseks palume aktsionäridel täita hääletussedel, mis on kättesaadav AS-i Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com ning üldkoosoleku kokkukutsumise börsiteatele lisatult. E-posti teel hääletamisel tuleb täidetud hääletussedel digitaalselt allkirjastada ning saata e-kirjaga aadressil yldkoosolek@harjuelekter.com hiljemalt 27.04.2022 kell 11.00.

Posti teel hääletamisel tuleb täidetud hääletussedel omakäeliselt allkirjastada ning koos koopiaga allkirjastaja isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest saata postiga hiljemalt 27.04.2022 kell 11.00 aadressil AS Harju Elekter, Paldiski mnt 31, Keila 76606.

Arvesse ei võeta hääletussedeleid, mis laekuvad pärast eelnimetatud tähtaega. Juhul, kui aktsionär edastab mitu täidetud hääletussedelit, loetakse kehtivaks  hääletussedel, mille digitaalse allkirja ajatempel või postitamise ajamärk on hiliseim. Kõik varasemad hääletussedelid loetakse kehtetuks.

Juhul, kui enne üldkoosolekut hääletussedeli edastanud aktsionär osaleb üldkoosolekul ka füüsiliselt, loetakse kõik aktsionäri poolt enne üldkoosolekut saadetud hääletussedelid kehtetuks. Täpne enne üldkoosolekut hääletamise kord on toodud aktsionäri teabe dokumendis, mis on kättesaadav nii ASi Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com kui ka üldkoosoleku kokkukutsumise börsiteatele lisatult.

Üldkoosolekul füüsiliselt osalejate registreerimiseks esitada füüsilisest isikust aktsionäril – isikut tõendav dokument; füüsilisest isikust aktsionäri esindajal – isikut tõendav dokument ja kirjalik volikiri; juriidilisest isikust aktsionäri seadusjärgsel esindajal – väljavõte vastavast (äri)registrist, kus juriidiline isik on registreeritud ja esindaja isikut tõendav dokument; juriidilisest isikust aktsionäri tehingujärgsel esindajal tuleb lisaks nimetatud dokumentidele esitada juriidilise isiku seadusjärgse esindaja poolt väljastatud kirjalik volikiri. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku dokumendid palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. AS Harju Elekter võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav. Isikut tõendava dokumendina palume esitada pass või ID kaart.

Üldkoosoleku veebiülekandel osalemiseks tuleb aktsionäril registreeruda hiljemalt 27.04.2022 kell 11.00 siin: https://nasdaq.zoom.us/webinar/register/WN_sJunD41hT0SYKUvGwO3bKw. Peale registreerumist saadetakse link veebiülekandele ning juhised keskkonna kasutamiseks. Kui osalete veebiülekandel esimest korda, palutakse alla laadida vajalik rakendus. Juhul kui rakenduse allalaadimine ei õnnestu, avaneb automaatselt veebibrauser. Veebiülekanne toimub eesti keeles. Veebiülekande kaudu on võimalik jälgida ja kuulata üldkoosolekul toimuvat. Veebiülekande kaudu ei ole võimalik osaleda hääletamisel. Veebiülekanne salvestatakse ning avalikustatakse nii AS-i Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com kui ka Nasdaq Baltic youtube.com kontol.

Küsimusi üldkoosoleku, sh hääletamise kohta saab esitada e-posti aadressil: yldkoosolek@harjuelekter.com.

Harju Elektri aastaaruanne 2021

AS Harju Elektr nõukogu aruanne 2021

AS Harju Eleker juhatuse liikmete tasustamispõhimõtted 2022

AS Harju Elekter põhikiri 28.04.2022

Teave nõukogu liikme kandidaatide kohta 2022

Teave aktsionärile enne üldkoosolekut hääletamise ja veebiülekandel osalemise kohta 28.04.2022

Hääletussedel üldkoosolekuks 28.04.2022

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

 

Koostas:
Ursula Joon
Jurist
Tel 674 7413

Harju Elekter kontserni 2021. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne

AS Harju Elekter esitab juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2021. aasta konsolideeritud auditeeritud majandusaruande. Võrreldes 23.02.2022 avaldatud auditeerimata vahearuandega, ei ole auditeeritud aastaaruandes finantstulemustes erinevusi.

Kontserni 2021. aasta konsolideeritud auditeeritud müügitulu oli 152,8 miljonit eurot, ärikasum 3,2 miljonit eurot ja puhaskasum 2,6 miljonit eurot.

AS-i Harju Elekter 2021. majandusaasta auditeeritud aruande originaaldokument on esitatud masinloetavas .xhtml formaadis Nasdaq Tallinna börsile ja allkirjastatud digitaalselt (Link: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004250/reports).

Harju Elektri aastaaruanne 2021 (pdf)

Harju Elektri aastaaruanne 2021 (zip)

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Harju Elektri Leedu tehas sõlmis lepingu ajamite juhtimisseadmete tarnimiseks USAsse

Harju Elekter kontserni Leedu tütarettevõte Harju Elekter UAB sõlmis 1.03.2022 Ameerika Ühendriikide Teraskorporatsiooniga, ärinimega Exploratory Ventures LLC, lepingu madalpinge ajamite ja MCC süsteemide tootmiseks. Need on mõeldud 1500 ajami juhtimiseks nende Arkansase uues Big River Steeli tehases. Tootmine ja tarned toimuvad kuni 2023. aasta aprillini. Lepingu orienteeruv maht on 10 miljonit eurot.

  1. aastal asutatud United States Steel Corporation on juhtiv terasetootja, mis teenindab auto-, ehitus-, seadme-, energia-, konteineri- ja pakenditööstust kõrge lisandväärtusega terastoodetega, nagu U.S. Steeli patenteeritud XG3™ kõrgtugev teras. Ettevõte tegeleb ka rauamaagi tootmisega ja aastane toorterase tootmisvõimsus on 22,4 miljonit netotonni. Ameerika Ühendriikides ja Kesk-Euroopas tegutseva U.S. Steeli peakorter asub Pennsylvanias Pittsburghis.

Big River Steel kuulub U.S Steelile ning on ainus terase tootmisüksus maailmas, millel on LEED (Leadership in Energy and Environment Design) sertifikaat.

Harju Elekter UAB pakub inseneri-, lepingutootmise ja täiskoormuse testimise teenuseid süsteemi integraatoritele merendus- ja tööstussektoris.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja tootmine. Osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 900 spetsialisti ning kontserni 2021. aasta müügitulu oli 152 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

 

Lisainfo:
Tomas Prūsas
Harju Elekter UAB juht
+37068746399

 

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
+372 5340 8444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-12/2021

Juhatuse kommentaar

Harju Elektri teisest poolaastast kasvama hakanud tellimused ja müügimahud, jätkasid tugevat kasvu ka neljandas kvartalis. Viimase kvartali müügimahud kasvasid aastataguse perioodiga võrreldes üle 7 miljoni ehk viiendiku võrra, mis aitas kokkuvõttes ületada nii 2020. aasta  müügitulu kui ka 150 miljoni euro piiri. Müügitulu 152 (2020: 147) miljonit eurot ületab eelmisel aastal saavutatud kontserni käiberekordi.

Hoolimata mahtude kasvust, jääb aastat tervikuna iseloomustama tooraine ja komponentide defitsiit, hinnarekordid ning vähene kättesaadavus, mis omakorda põhjustasid pidevaid ümberplaneerimisi tootmises ning klientide tellimuste hilinemisi. Kuigi neljandaks kvartaliks oli lehtmetalli defitsiit valdavalt leevenenud, siis polnud veel tunda toorainete hinnalangust ning koos mainitud ümberkorraldustega tootmises, ei õnnestunud jõuda rahuldava kasumlikkuseni.

2022. aasta eesmärgiks on jätkusuutliku kasumlikkuseni jõudmine, milleks annavad võimaluse tooraine hinnalanguse trend, komponentide saadavuse paranemine ja püsivad kliendisuhted. Ka müügiosakonna tulemuslik töö hinnaläbirääkimistel klientidega annab võimaluse olukorra parandamiseks. Takistusteks ja riskideks on jätkuv pandeemiaolukord, pinged suurriikide vahel ning kasvav konkurents oskustööjõu pärast, mis omakorda põhjustab tugeva palgasurve.

Müügitulu, kulud ja kasum

Kontserni neljanda kvartali müügitulu oli 43,6 (2020 IV kv: 35,2) miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 23,6%. Müügitulu suurenes kõikides tegevusvaldkondades ning peamise osa kasvust andis elektri­seadmete müük, olles 35,6 (2020 IV kv: 30,2) miljonit eurot. Peamiseks põhjuseks on raamlepingute tellimuste mahu suurene­mine. Hoolimata tõsistest väljakutsetest, kasvas Harju Elektri 2021. aasta müügitulu võrreldava perioodi suhtes 4,2% ehk 152,8 (2020: 146,6) miljoni euroni, ületades eelnevad rekordilised müügimahud. Enim suurenes müügitulu laevaehitus­sektori elektritöödelt, olles kokkuvõttes 6,0 (2020: 4,2) miljonit eurot. Elektriseadmete müügitulu kasvas aastate võrdluses 1,5 miljoni võrra 126,7 miljoni euroni.

 EUR’000   IV kv IV kv +/- 12 kuud 12 kuud +/-
    2021 2020 kv/kv 2021 2020 12k/12k
Müügitulu 43 561 35 243 23,6% 152 757 146 614 4,2%
Brutokasum 4 703 5 585 -15,8% 17 880 21 209 -15,7%
Ärikasum enne kulumit (EBITDA) 1 939 2 400 -19,2% 7 221 10 340 -30,2%
Ärikasum (EBIT) 853 1 335 -36,1% 3 202 6 546 -51,1%
Perioodi puhaskasum 894 1 159 -22,9% 2 610 5 528 -52,8%
 sh emaettevõtte omanike osa 888 1 165 -23,8% 2 598 5 563 -53,3%
Puhaskasum aktsia kohta (eurot) 0,05 0,07 -23,8% 0,15 0,31 -53,3%

Aasta alguses alanud tooraine defitsiit, oluline hinnatõus nii materjalide kui teenuste osas ning kiirenev tööjõukulude kasv mõjutasid ka viimase kvartali kasumlikkust. Aruandekvartali brutokasum oli 4703 (2020 IV kv: 5585) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 10,8% (2020 IV kv: 15,8%). Ärikasum (EBIT) jäi alla võrreldava kvartali tulemusele, olles 853 (2020 IV kv: 1335) tuhat eurot, sh ärirentaablus vähenes 2,0%-le (2020 IV kv: 3,8%).  Aruandekvartali puhaskasum oli 894 (2020 IV kv: 1159) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 888 (2020 IV kv: 1165) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli neljandas kvartalis 0,05 (2020 IV kv: 0,07) eurot.

  1. aasta brutokasum oli 17 880 (2020: 21 209) tuhat eurot ja brutokasumi marginaal 11,7% (2020: 14,5%). Kaheteist kuuga teeniti ärikasumit (EBIT) 3202 (2020: 6546) tuhat eurot. Kontserni aruandeaasta puhaskasum 2610 (2020: 5528) tuhat eurot ning puhaskasum aktsia kohta oli 0,15 (2020: 0,31) eurot.

Põhitegevusala ja turud

Kontserni põhitegevusala, tootmine, moodustas kontserni müügitulust nii aruandekvartalis kui ka kaheteistkümne kuuga 87,4%. Tootmissegmendi müügitulu kasvas nii kvartalite kui aastate võrdluses vastavalt – 7,4 miljoni võrra 37,7 miljoni euroni ja 8,0 miljoni võrra 133,5 miljoni euroni. Tootmisettevõtete suurimad väljakutsed tulid projektides vajalike komponentide tarneraskustest. Mitmed suured tellimused olid ootel ning tootmistsükleid pidi jooksvalt ümber korraldama.

Müük Eesti turule jäi aruandekvartalite võrdluses samale tasemele, olles 6,5 miljonit eurot. Aastate võrdluses kasvas müügitulu 2,5 miljoni võrra 26,0 miljoni euroni, moodustades kontserni müügitulust 17,0% (2020: 16,0%). Kasv tuli komplektalajaamade tootmisest ja tarnimisest.

Kontserni müügitulu Soomes oli aruandekvartalis 17,9 miljonit eurot (2020 IV kv: 13,8). Viimase kvartali müügitulu kasvu mõjutasid aasta alguse tellimuste lükkumine teise poolaastasse, mille tingisid nii aasta alguse külm talv kui ka materjali defitsiidist tulenevad tarneraskused. Kokkuvõttes kasvas aastate võrdluses Soome turu müügitulu 2,2 miljoni võrra 70,9 miljoni euroni. Kontserni suurimale turule Soome müüdi aruandeaasta jooksul 46,4% (2020: 46,9%) kontserni toodetest ja teenustest.

Rootsi turult teenitud müügitulu nii aruandekvartalite kui ka aastate võrdluses kasvas, olles vastavalt 10,4 (2020 IV kv: 9,1) ja 27,6 (2020: 26,5) miljonit eurot. Aasta teises pooles jätkati hoogsamalt uue sõlmitud raamlepingu alajaamade tootmise ning tarnetega. Rootsi on kontserni turgudest teine suurim turg, moodustades kontserni aruandeaasta kui ka eelneva perioodi müügitulust 18,1%. Kontsern näeb Rootsis turupotentsiaali ning teeb investeeringuid äritegevuse laiendamiseks.

Müük Norra turule jätkas neljandas kvartalis taastumist. Aruandekvartalis müüdi Norra turule 4,2 (2020 IV kv: 2,8) miljoni euro väärtuses kontserni tooteid ja teenuseid. 2021. aastal teeniti Norra turult 13,2 miljonit eurot (2020: 16,7). Müügitulu langus on tingitud erakordselt suurtest tellimustest võrdlusperioodil, samuti laevandusektori tellimusmahtude taastu­mise aeglasest tempost. Norra turg moodustas aruandeaasta müügitulust 8,6% (2020: 11,4%).

Investeeringud

Harju Elekter investeeris 2021. aastal põhivarasse kokku 7,7 (2020: 8,1) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvara­investeeringutesse 1,3 (2020: 3,1) miljonit eurot, materiaal­sesse põhivarasse 5,7 (2020: 4,6) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,7 (2020: 0,3) miljonit eurot. Valdav osa aruandeperioodi investeerin­gutest, 2,5 miljonit eurot, suunati Leedu tütarettevõtte tootmis- ja büroohoone laien­dusse, mis valmis suvel. Investeeringu kogumaksumus oli 5,5 miljonit eurot. Lisaks alustati Allika Tööstuspargi tootmis- ja laoruumi­de kompleksi Laohotell III ehitusega, investeeriti tootmistehno­loogilisse põhivarasse ning päikeseelektrijaamadesse. Seoses Elektra elektrisõidukite laadijate tootmise laiendamisega Soomes soetati aruandekvartalis praeguse tootmise lähedusse Ulvilas 1140 m2 suurune lisatootmispind. Aruandekuupäeva seisuga oli kontserni pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus kokku 25,2 (31.12.20: 11,9) miljonit eurot. Finantsvara ümberhindlusest tekkinud netokasum oli aruandekvartalis 3,9 miljonit eurot ja aruandeaastal 12,3 miljonit eurot. Väärtpaberite osalisest müügist laekus aruandeaastal kokku 1,0 miljon eurot, sh realiseerunud kasum oli 0,3 miljon eurot.

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 7,44 euro tasemel. AS Harju Elektril oli 31.12.2021 seisuga 9387 aktsionäri. Aruandekvartali jooksul suurenes aktsionäride arv 448 võrra.

Ettepanek dividendideks

Kooskõlastatult nõukoguga teeb juhatus ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja 0,14 eurot aktsia kohta, kokku 2,5 miljonit eurot, mis moodustab 97% 2021. aasta puhaskasumist.

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
Auditeerimata
EUR’000 31.12.2021 31.12.2020
VARAD
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 574 2 843
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 33 689 27 226
Ettemaksed 1 844 820
Varud 27 437 18 856
Käibevara kokku 63 544 49 745
Põhivara
Edasilükkunud tulumaksu vara 690 514
Pikaajalised finantsinvesteeringud 25 222 11 918
Kinnisvarainvesteeringud 23 903 23 605
Materiaalne põhivara 26 654 22 494
Immateriaalne põhivara 7 544 7 199
Põhivara kokku 84 013 65 730
VARAD KOKKU 147 557 115 475
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Kohustused
Võlakohustused 16 912 12 056
Ostjate ettemaksed 4 659 4 182
Võlad tarnijatele ja muud võlad 24 490 15 837
Maksuvõlad 3 156 2 871
Lühiajalised eraldised 35 34
Lühiajalised kohustused kokku 49 252 34 980
Võlakohustused 11 426 7 032
Muud pikaajalised kohustused 33 66
Pikaajalised kohustused kokku 11 459 7 098
KOHUSTUSED KOKKU 60 711 42 078
Omakapital
Aktsiakapital 11 352 11 176
Ülekurss 1 601 804
Reservid 18 716 6 709
Jaotamata kasum 55 315 54 858
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 86 984 73 547
Mittekontrolliv osalus -138 -150
Omakapital kokku 86 846 73 397
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 147 557 115 475

 

 

 

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE
Auditeerimata
EUR’000 IV kv IV kv 12 kuud 12 kuud
2021 2020 2021 2020
Müügitulu 43 561 35 243 152 757 146 614
Müüdud toodete ja teenuste kulud -38 858 -29 658 -134 877 -125 405
Brutokasum 4 703 5 585 17 880 21 209
Turustuskulud -1 260 -2 208 -5 259 -5 847
Üldhalduskulud -2 655 -2 140 -9 703 -9 259
Muud äritulud 114 213 513 707
Muud ärikulud -49 -115 -229 -264
Ärikasum 853 1 335 3 202 6 546
Finantstulud 57 21 129 137
Finantskulud -101 -110 -353 -379
Kasum enne maksustamist 809 1 246 2 978 6 304
Tulumaks 85 -87 -368 -776
Perioodi puhaskasum 894 1 159 2 610 5 528
Puhaskasumi jaotus
    Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 888 1 165 2 598 5 563
    Mitte-kontrolliv osa puhaskasumist 6 -6 12 -35
Puhaskasum aktsia kohta
   Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,05 0,07 0,15 0,31
   Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,05 0,07 0,14 0,31

 

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
Auditeerimata
EUR’000 IV kv IV kv 12 kuud 12 kuud
2021 2020 2021 2020
Perioodi puhaskasum 894 1 159 2 610 5 528
Muu koondkasum (-kahjum)
Kirjed, mis hiljem võib klassifitseerida kasumiaruandesse
   Valuutakursi vahed välisettevõtte ümberarvestusel -44 128 -57 112
Kirjed, mida hiljem ei klassifitseerita kasumiaruandesse
   Realiseerunud kasum finantsvara müügist 0 0 265 80
   Finantsvara ümberhindluse netokasum/netokahjum (-) 3 900 3 669 12 269 2 922
Perioodi muu koondkasum (-kahjum) kokku 3 856 3 797 12 477 3 114
Perioodi koondkasum (-kahjum) kokku 4 750 4 956 15 087 8 642
Koondkasumi jaotus:
    Emaettevõtte omanike osa koondkasumist 4 744 4 962 15 075 8 677
    Mitte-kontrolliv osa koondkasumist 6 -6 12 -35

 

Harju Elektri vahearuanne IV kv 2021

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Harju Elektri tütarettevõte suurendab osalust Soome elektriautode laadimistarkvara ettevõttes

AS-i Harju Elekter tütarettevõte Harju Elekter Oy suurendab osalust tehnoloogiaettevõttes IGL-Technologies Oy, mis tegeleb parkimise ja elektrisõidukite laadimisjaamade juhtimissüsteemide arendusega. Ettevõtte 5,5% osalus omandati 2021. aasta juunis. Täiendavad osaluste tehingud viiakse läbi kahes osas, millest esimene jõustub veebruaris 2022 ja teine osa esimese poolaasta jooksul. Tehingute tulemusel kasvab koguosalus 10%ni. Lisainvesteeringu maksumus on ligikaudu 234 000 eurot.

Harju Elekter näeb, et lisainvesteering osaluse kasvatamiseks on vajalik, et tugevdada kontserni tegevust e-mobiilsuse valdkonnas ja toetada täiendavalt jätkusuutlike eesmärkide täitmist. IGL-Technologies Oy-ga jätkatakse elektriautode laadimissüsteemide tervikpakettide kättesaadavuse parandamist ning võrgustiku laiendamist nii Põhjamaade kui ka Baltikumi turgudel.

Harju Elektri Soome tütarettevõte Harju Elekter Oy on teinud IGL-Technologies Oy-ga enam kui kümme aastat edukalt koostööd ning paigaldanud ainuüksi Soomes tänaseks üle 30 000 elektrisõidukite laadija. Lisaks on koostöös loodud üle 50 laadimispunkti Baltikumis, millest 10 on lisandunud Eestisse. Partnerluses on Harju Elektri rolliks laadimisseadmete riistvara arendus, tootmine ja müük ning IGL-il tehnoloogiliselt sobiva tarkvara pakkumine ning seadmete opereerimine.

IGL-Technologies on Soome juhtiv parkimis- ja e-mobiilsuslahenduste arendaja elektriautode laadijatele. Ettevõtte toodete hulka kuuluvad Soome ainulaadsed kombineeritud kaugjuhitavad laadimis- ja parkimissüsteemid  eTolppa ja eParking, millel on kokku rohkem kui 125 000 kasutajat.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja tootmine. Osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 900 spetsialisti ning kontserni 2021. a 9 kuu müügitulu oli 109 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
674 7400

Finantsaruannete avaldamine 2022. aastal

AS Harju Elekter soovib oma aktsionäridele head uut aastat ning teatab, et avaldab konsolideeritud majandustulemused 2022. aastal järgmiselt:

2021. a 4. kvartali vahearuanne 23.02.2022
2022. a 1. kvartali vahearuanne 27.04.2022
2022. a 2. kvartali vahearuanne 27.07.2022
2022. a 3. kvartali vahearuanne 26.10.2022

Aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 28.04.2022.

Majandustulemused avaldatakse eesti ja inglise keeles ning kõik teated on pärast avaldamist börsisüsteemis nähtavad ka Harju Elektri koduleheküljel www.harjuelekter.com.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

 

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
Tel +372 53408444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

Harju Elekter kontserni konsolideeritud majandustulemused, 1-9/2021

Harju Elektri kolmas kvartal näitas müügimahtude ja tellimuste taastumist, kuid täiskäigul töötamist pidurdas maailmas leviv tooraine defitsiit. Määramatus kallinenud tooraine tarnimisel toob kaasa pideva ümberplaneerimise vajaduse, mis on ebatõhus ja kulukas. See avaldab mõju kontserni majandustulemustele ja kasumlikkusele. Harju Elekter jätkab investeeringutega, et väljuda kriisist tugevamana, kui sinna sisenedes. Äritegevuse laiendamise eesmärgil otsustati investeerida Rootsi uutesse tehastesse. Kontsern näeb Rootsis turupotentsiaali ning investeeringud aitavad suurendada Rootsi ettevõtte konkurentsivõimet erinevates tegevusvald­kondades. Harju Elekter pingutab selle nimel, et saada oluliseks tegijaks Rootsi elektrifitseerimise ja automaatikaturul.

Müügitulu, kulud ja kasum

Kontserni kolmanda kvartali müügitulu oli 42,2 (2020 III kv: 37,4) miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 12,9%. Aruandekvartali müügitulu suurenes kõikides tegevusalades ning peamise osa andis elektri­seadmete müük, olles 35,2 (2020 III kv: 31,7) miljonit eurot. Põhjuseks on eelkõige raamlepingute tellimuste mahu suurene­mine. Üheksa kuu müügitulu vähenes võrreldava perioodi suhtes 2,0% ehk 109,2 (2020 9k: 111,4) miljoni euroni. Kõige enam vähenes elektriseadmete tootmine ja müük, olles kokkuvõttes 91,0 (2020 9k: 95,0) miljonit eurot. Samal ajal laevaehitus­sektori elektritööde müügitulu kasvas üheksa kuu võrdluses 1,4 miljoni euro võrra 4,3 miljoni euroni. Tellimuste täitmine sõltub olulisel määral ülemaailmsest olukorrast, kus materjalide ja kompo­nentide kättesaadavus on märgatavalt raskendatud.

 

 EUR’000   III kv III kv +/- 9 kuud 9 kuud +/-
    2021 2020 kv/kv 2021 2020 9k/9k
Müügitulu 42 168 37 360 12,9% 109 195 111 372 -2,0%
Brutokasum 5 026 5 234 -4,0% 13 177 15 625 -15,7%
Ärikasum enne kulumit (EBITDA) 2 158 2 913 -25,9% 5 281 7 939 -33,5%
Ärikasum (EBIT) 1 183 2 002 -40,9% 2 350 5 211 -54,9%
Perioodi puhaskasum 931 1 694 -45,0% 1 716 4 369 -60,7%
 sh emaettevõtte omanike osa 915 1 691 -45,9% 1 710 4 398 -61,1%
Puhaskasum aktsia kohta (eurot) 0,05 0,10 -46,5% 0,10 0,25 -61,3%

 

Aruandekvartali äritegevuse kulud olid kokku 41,0 (2020 III kv: 35,5) miljonit eurot. Müüdud toodete ja teenuste kulud, mis moodustasid äritegevuskuludest 89,7%, olid 37,1 (2020 III kv: 32,1) miljonit eurot. Tööjõukulud kvartalite ja üheksa kuu võrdluses kasvasid, olles vastavalt 7,3 (2020 III kv: 6,6) ja 22,3 (2020 9k: 20,0) miljonit eurot. Valdava osa tööjõukulude kasvust andis uue personali palkamine. Lisaks mõjutas tööjõukulusid lisatööde suurenemine ja pidev valmisolek tootmistsükli jätkamiseks. Tööjõukulude ja keskmise töötasu kasvu mõjutab kõikidel turgudel tööjõupuudusest tingitud palgasurve ning Soome ja Rootsi töötajate osakaalu tõus kontsernis, sest Skandinaavia riikides on palgatase märgatavalt kõrgem kui Eestis ja Leedus.

Aruandekvartali brutokasum oli 5 026 (2020 III kv: 5 234) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 11,9% (2020 III kv: 14,0%). Ärikasum (EBIT) oli 1 183 (2020 III kv: 2 002) tuhat eurot. Kolmanda kvartali ärirentaabluseks kujunes 2,8% (2020 III kv: 5,4%).

Aruandekvartali puhaskasum oli 931 (2020 III kv: 1 694) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 915 (2020 III kv: 1 691) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli kolmandas kvartalis 0,05 (2020 III kv: 0,10) eurot. Kui möödunud kvartalites oli probleeme lehtmetalli defitsiidi ja hinnatõusuga, siis aruandekvartalis lisandus elektrienergia kallinemine ning mitmete muude materjalide ja põhikomponentide tarneraskused ja hinnatõusu surve. Kasumlikkust mõjutasid ka uute erialaspetsialistide palka­misest tingitud tööjõukulude suurenemine.

Põhitegevusala ja turud

Kontserni põhitegevusala, tootmine, moodustas kontserni müügitulust nii aruandekvartalis kui ka üheksa kuuga 87,7%. Eelnevate kvartalite tellimuste edasilükkumine kolmandasse kvartalisse kasvatas tootmissegmendi müügitulu kvartalite võrdluses 4,9 miljoni euro võrra 37,0 miljoni euroni. Üheksa kuu võrdluses jäi aga tootmissegmendi müügitulu samale tasemele, olles 95,8 (2020 9k: 95,3) miljonit eurot.

Müük Eesti turule jäi aruandekvartalis praktiliselt samale tasemele, olles 7,5 (2020 KV3: 7,6) miljonit eurot. Müük Eesti turule on üheksa kuu võrdluses kasvanud 2,5 miljoni euro võrra 19,5 miljoni euroni, moodustades üheksa kuu müügitulust 17,8% (2020 9k: 15,3%). Eesti turu müügitulu teeniti valdavalt tehasetooteliste komplektalajaamade tootmisest ning elektrikaupade projekti- ja jaemüügist.

Kontserni müügitulu Soome oli aruandekvartalis 20,0 miljonit eurot. See on 3,6 miljoni euro võrra rohkem kui eelneval aastal ning kolmandate kvartalite võrdluses Soome turul ajalooliselt rekordiline tulemus. Valdava osa müügimahust moodustas toodangu müük Soome elektrivõrguettevõtetele. Üheksa kuu võrdluses jäi Soome turu müügitulu alla eelneva perioodi näitajatele, olles 53,0 (2020 9k: 54,9) miljonit eurot. Seda mõjutas enim tellimuste vähenemine seoses lumerohke ja külma talvega, uute pikaajaliste raamlepingute tellimustega alustamine, kuid ka mõningased tarneraskused ja materjali defitsiit. Kontserni suurimale turule Soome müüdi üheksa kuu jooksul 48,6% (2020 9k: 49,3%) kontserni toodetest ja teenustest.

Rootsi turult teenitud müügitulu oli nii aruandekvartalite kui ka üheksa kuu võrdluses mõningases languses, olles vastavalt 5,8 (2020 III kv: 6,6) ja 17,2 (2020 9k: 17,5) miljonit eurot. Alustatud on uute raamlepingute alajaamade tootmisega ning tarnetega. Rootsi, kontserni suuruselt kolmas turg, moodustas üheksa kuu müügitulust 15,8% (2020 9k: 15,7%). Kontsern näeb Rootsis turupotentsiaali ja teeb investeeringuid müügitulu kasvatamiseks.

Müük Norra turule on tasapisi taastumas. Kolmandas kvartalis müüdi Norra turule 5,1 (2020 III kv: 4,2) miljoni euro väärtuses kontserni tooteid ja teenuseid. Üheksa kuuga teeniti Norra turult 9,0 miljonit eurot, mis oli 5,0 miljoni euro võrra vähem kui eelneva aasta samal perioodil. Müügitulu vähenemine oli tingitud rekordiliselt suurtest tellimustest võrdlusperioodil, samuti laevandusektor tellimusmahtude taastumise aeglasest tempost. Norra turg moodustas üheksa kuu müügitulust 8,2% (2020 9k: 12,5%).

Investeeringud

Harju Elekter investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 5,0 (2020 9k: 4,1) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvara­investeeringutesse 0,5 (2020 9k: 2,1) miljonit eurot, materiaal­sesse põhivarasse 4,0 (2020 9k: 1,8) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,5 (2020 9k: 0,2) miljonit eurot. Valdav osa aruandeperioodi investeerin­gutest, 2,5 miljonit eurot, suunati Leedu tütarettevõtte tootmis- ja büroohoone neljanda etapi laien­dusse. Investeeringu kogumaksumus oli 5,5 miljonit eurot. Lisaks alustati Allika Tööstuspargi tootmis- ja laoruumi­de kompleksi Laohotell III ehituse ettevalmistustega ning investeeriti tootmistehno­loogilisse põhivarasse ning päikeseelektrijaamadesse. Aruandekuupäeva seisuga oli kontserni pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus kokku 21,3 (31.12.20: 11,9) miljonit eurot.

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 7,98 euro tasemel. AS Harju Elektril oli 30.09.2021 seisuga 8939 aktsionäri. Aruandekvartali jooksul suurenes aktsionäride arv 986 võrra.

AS-i Harju Elekter töötajate optsiooniprogrammi raames emiteeriti täiendavalt 278 675 aktsiat ning alates 2. augustist 2021 kaubeldakse kokku 18 018 555 AS-i Harju Elekter aktsiaga.

 

 

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
Auditeerimata
EUR’000 30.09.2021 31.12.2020
VARAD
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 997 2 843
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 32 467 27 226
Ettemaksed 1 601 820
Varud 26 150 18 856
Käibevara kokku 61 215 49 745
Põhivara
Edasilükkunud tulumaksu vara 572 514
Pikaajalised finantsinvesteeringud 21 321 11 918
Kinnisvarainvesteeringud 23 369 23 605
Materiaalne põhivara 24 750 22 494
Immateriaalne põhivara 7 467 7 199
Põhivara kokku 77 479 65 730
VARAD KOKKU 138 694 115 475
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Kohustused
Võlakohustused 12 585 12 056
Ostjate ettemaksed 4 958 4 182
Võlad tarnijatele ja muud võlad 23 830 15 837
Maksuvõlad 2 870 2 871
Lühiajalised eraldised 93 34
Lühiajalised kohustused kokku 44 336 34 980
Võlakohustused 12 252 7 032
Muud pikaajalised kohustused 63 66
Pikaajalised kohustused kokku 12 315 7 098
KOHUSTUSED KOKKU 56 651 42 078
Omakapital
Aktsiakapital 11 352 11 176
Ülekurss 1 601 804
Reservid 14 807 6 709
Jaotamata kasum 54 427 54 858
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 82 187 73 547
Mittekontrolliv osalus -144 -150
Omakapital kokku 82 043 73 397
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 138 694 115 475

 

 

 

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE
Auditeerimata
EUR’000 III kv III kv 9 kuud 9 kuud
2021 2020 2021 2020
Müügitulu 42 168 37 360 109 195 111 372
Müüdud toodete ja teenuste kulud -37 142 -32 126 -96 018 -95 747
Brutokasum 5 026 5 234 13 177 15 625
Turustuskulud -1 469 -1 150 -3 999 -3 639
Üldhalduskulud -2 393 -2 225 -7 048 -7 119
Muud äritulud 39 167 400 494
Muud ärikulud -20 -24 -180 -150
Ärikasum 1 183 2 002 2 350 5 211
Finantstulud 3 8 71 116
Finantskulud -95 -122 -252 -269
Kasum enne maksustamist 1 091 1 888 2 169 5 058
Tulumaks -160 -194 -453 -689
Perioodi puhaskasum 931 1 694 1 716 4 369
Puhaskasumi jaotus
    Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 915 1 691 1 710 4 398
    Mitte-kontrolliv osa puhaskasumist 16 3 10 -29
Puhaskasum aktsia kohta
   Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,05 0,10 0,10 0,25
   Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,05 0,10 0,10 0,25

 

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
Auditeerimata
EUR’000 III kv III kv 9 kuud 9 kuud
2021 2020 2021 2020
Perioodi puhaskasum 931 1 694 1 716 4 369
Muu koondkasum (-kahjum)
Kirjed, mis hiljem võib klassifitseerida kasumiaruandesse
   Valuutakursi vahed välisettevõtte ümberarvestusel -8 -2 -13 -16
Kirjed, mida hiljem ei klassifitseerita kasumiaruandesse
   Realiseerunud kasum finantsvara müügist 0 0 265 80
   Finantsvara ümberhindluse netokasum/netokahjum (-) 49 98 8 369 -747
Perioodi muu koondkasum (-kahjum) kokku 41 96 8 621 -683
Perioodi koondkasum (-kahjum) kokku 972 1 790 10 337 3 686
Koondkasumi jaotus:
    Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 956 1 787 10 331 3 715
    Mitte-kontrolliv osa puhaskasumist 16 3 6 -29

III kvartali vahearuanne 2021

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Harju Elektri edasised sammud Rootsis

Harju Elekter Grupp ühes oma 100%-lise tütarettevõtte Harju Elekter AB-ga jätkab laienemist Rootsis. “Nii grupp kui kõik meie kaastöötajad Rootsis pingutavad selle nimel, et saada oluliseks tegijaks Rootsi elektri- ja automaatikaturul,” sõnas grupi juht Tiit Atso. Edu saavutamise pandiks on head tooted, kõrge professionaalne kompetents ning tugev juhtimine, mida toetavad tõhus logistika ja tootmine.

Üheks faktoriks, mis aitab ettevõttel oma positsiooni Rootsis tugevdada, on inventari ja tootmisressursside tsentraliseerimine. See tähendab, et praegune asukoht Malmös kolitakse 2022. aasta augustiks suuremale ja sobivamale pinnale Malmö sadamapiirkonnas. Tootmine Borlänges, Grytgölis ja Stockholmis viiakse üle uude, täielikult grupi omanduses olevasse hoonesse Västeråses, mille kontoriala ja tootmise kogupindala on valmides 6000 m². Osa Stockholmi üksusest jääb küll linna, kuid kolitakse samuti uude asukohta.

Teatud projektijuhtimise ja elektrisüsteemide projekteerimise tegevused ning osa Rootsi piirkonna juhtimistiimist asuvad alates selle aasta veebruarist Västeråses. Ka need üksused kolitakse uude hoonesse Västeråses, mis valmib 2022. aasta 4. kvartaliks.

Malmö üksused hakkavad keskenduma madala ja keskmise pingega lülitusseadmetele ning uuele valdkonnale, milleks on tööstuslikud automatiseerimislahendused. Västeråses keskendutakse edaspidi elektrikilpidele, lülitusseadmetele ja tehnilistele ja sidehoonetele. Mõlemal pool teostatakse ka FAT-teste. Västeråse üksus töötab ühtlasi ka ajutise laopinnana Harju Elektri teiste tootmisüksuste toodetele nende teekonnal Rootsi sihtpunktidesse.

Harju Elektri Rootsi tütarettevõtte juht Mikael Schwartz Jonsson usub, et tehtavad investeeringud aitavad suurendada ettevõtte konkurentsivõimet erinevates tegevusvaldkondades. “Keskendume projektipõhisele ärile ja lahenduste tarnimisele, mille osaks on paigaldus ja seadmete kasutuselevõtt. See nõuab tõhusat projekteerimise ja tootmisressursside planeerimist ka Rootsis, mida oleme nüüd tunduvalt tugevdanud,” lisas Jonsson.

Harju Elekter sõlmis Västeråsi tehase ehituseks loodud ettevõtte aktsiate ostulepingu

AS Harju Elekter avaldas 13.09.2021 börsiteate, milles teatas Rootsi tegevuse restruktureerimisest, uute tehaste rajamisest ning kavatsuste protokolli sõlmimisest Wästbygg Gruppi kuuluva LC Development Fastigheter 101 AB tütarettevõtte aktsiate omandamiseks.

Eile, 4.10.2021 sõlmis ASi Harju Elekter tütarettevõte Harju Elekter AB Wästbygg Gruppen AB tütarettevõtte LC Development Fastigheter 101 ABga lepingu, millega omandatakse 100% LC Development Fastigheter 17 AB aktsiatest. Tehingu eeldatav väärtus on 9,8 miljonit eurot (100 miljonit Rootsi krooni). Tehingu hind täpsustub peale hoone valmimist ning lepingusse sätestatud tingimustel ja korras korrigeeritakse hinda. Tehingu kavandatav esialgne  lõpukuupäev  on  1.11.2022.

LC Development Fastigheter 17 AB on 2021. aastal Västeråsesse rajatava Harju Elektri tehase jaoks asutatud ettevõte, mis haldab kinnistu ja ehitusega seonduvat.

Wästbygg Grupp on ehitus- ja projektiarenduse ettevõte, mis tegutseb Rootsi kõige kiiremini arenevatel turgudel. Ettevõte, mis on noteeritud Nasdaq Stockholm börsil, ehitab ja arendab elu-, ärihooneid ja üldkasutatavaid kinnistuid, samuti logistika- ja tööstusrajatisi, tugeva fookusega jätkusuutlikkusele. 2020. aastal teenis ettevõte ligikaudu 3,8 miljardit Rootsi krooni ja pakkus tööd 310 inimesele.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja tootmine. Üha märkimisväärsem osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 800 spetsialisti ning kontserni 2021. a esimese poolaasta müügitulu oli 67 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Nasdaq Tallinna börsi reglemendi tähenduses ei ole antud tehingu puhul tegemist tehinguga seotud isikute vahel.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

 

Lisainfo:
Mikael Schwartz Jonsson
Harju Elekter AB tegevjuht
+46 73 870 01 51

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
+372 5340 8444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

 

Harju Elekter restruktureerib Rootsis tegevust ja rajab uued tehased

Harju Elekter on otsustanud äritegevuse laienemise eesmärgil Rootsi tütarettevõtte erinevad üksused koondada Västeråsi ja Malmösse ning nendesse asukohtadesse sisse seada uued tehased. Otsusest tulenevalt sõlmis Harju Elekter AB täna, 13. septembril kavatsuste protokolli kontori- ja tootmishoone rajamiseks Västeråsi ning rendilepingu uuele ehitatavale tootmishoonele Malmös.

Malmösse 2022. aasta lõpuks valmiva 3000 m2 tootmishoone üürimiseks sõlmiti Nyfosa AB-ga 10-aastane rendileping. Västeråse 6000 m2 hoone ehitamiseks allkirjastati kavatsuste protokoll  Wästbygg Gruppen AB 100%-lise tütarettevõtte LC Development Fastigheter 17 AB ostuks, mis hakkab haldama kinnistu ja ehitusega seonduvat. Kavatsuste protokolli kehtivuse tingimuseks on, et Västeråsi linna kinnisvara nõukogu nõustub LC Development Fastigheter 17 AB-le müüma tehase ehituseks konkreetse maatüki. Ettevõtte aktsiate omandamise tehing plaanitakse lõpule viia hiljemalt 1.11.2022. Mõlemad tootmishooned ehitab Harju Elektri jaoks Wästbygg Gruppen AB.

Harju Elekter AB tegevuse koondamine Malmösse ja Västeråsi võimaldab tõhusamat tootmist, madalamaid logistika kulusid ning paremat tarnekindlust klientidele, mis on Rootsis kasumliku kasvu eelduseks.

Nyfosa AB on tehingupõhine kinnisvarafirma, mis loob väärtust säästvate rahavoogude kasvatamise ja uute ärivõimaluste hindamise kaudu. Nyfosa aktsiad on noteeritud Nasdaq Stockholm börsil alates 2018. aastast.

Wästbygg Gruppp on ehitus- ja projektiarenduse ettevõte, mis tegutseb Rootsi kõige kiiremini arenevatel turgudel. Ettevõte, mis on noteeritud Nasdaq Stockholm börsil, ehitab ja arendab elu-, ärihooneid ja üldkasutatavaid kinnistuid, samuti logistika- ja tööstusrajatisi, tugeva fookusega jätkusuutlikkusele.  2020. aastal teenis ettevõte ligikaudu 3,8 miljardit Rootsi krooni ja pakkus tööd 310 inimesele.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja tootmine. Üha märkimisväärsem osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 800 spetsialisti ning kontserni 2021. a esimese poolaasta müügitulu oli 67 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
+372 5340 8444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

 

 

Harju Elekter kontserni konsolideeritud majandustulemused, 1-6/2021

Harju Elektri teist kvartalit iseloomustavad tulevikuvaatega investeeringud ja maailmas leviva tooraine defitsiidi võimendumine, mis avaldab mõju kontserni majandustulemustele ja kasumlikkusele. Alustatud on uute sõlmitud raamlepingute tellimuste täitmisega ning Eesti ja Rootsi müügimahud on kasvutrendis. Leedu üksuse tellimused ei ole veel tavapärasel tasemel, kuid suurenenud päringute arv annab lootust merendussektori peatsele taastumisele. Kontsern pani teises kvartalis aluse tulevikku vaatavale koostööle tehnoloogiaettevõttega IGL-Technologies Oy ja jätkas investeerimist Skeleton Technologies Group OÜ-sse. Samuti tehti ettevalmistusi uue tootmis- ja laoruumide kompleksi ehituseks ning päikeseelektrijaamade portfelli suurendamiseks.

Müügitulu, kulud ja kasum

Kontserni II kvartali müügitulu oli 36,3 miljonit eurot, mis on 2020. aasta II kvartaliga võrreldes 2,7 miljoni euro võrra tagasihoidlikum. Sarnaselt esimesele kvartalile mõjutasid teise kvartali müügitulu edasi lükkunud tellimused, tarneraskused ning materjali defitsiit. Kuue kuu kokkuvõttes oli müügitulu 67,0 (2020 6k: 74,0) miljonit eurot, mis jääb alla eelmise aasta rekordilisele tulemusele, kuid on võrreldav kahe aasta taguse kriisieelse tavapärase müügiga. Vaatamata majanduskeskkonnas valitsevale ebakindlusele on uute tellimuste maht ning koostöö oluliste raamlepinguliste klientidega säilinud.

 

 EUR’000   II kv II kv +/- 6 kuud 6 kuud +/-
    2021 2020 kv/kv 2021 2020 6k/6k
Müügitulu 36 310 39 014 -6,9% 67 028 74 012 -9,4%
Brutokasum 4 306 5 468 -21,3% 8 151 10 391 -21,6%
Ärikasum enne kulumit (EBITDA) 1 638 3 084 -46,9% 3 124 5 027 -37,9%
Ärikasum (EBIT) 651 2 156 -69,8% 1 168 3 209 -63,6%
Perioodi puhaskasum 488 1 971 -75,2% 785 2 674 -70,6%
 sh emaettevõtte omanike osa 485 1 979 -75,5% 795 2 708 -70,6%
Puhaskasum aktsia kohta (eurot) 0,03 0,11 -75,5% 0,04 0,15 -70,6%

 

Aruandekvartali äritegevuse kulud olid kokku 35,8 (2020 II kv: 37,1) miljonit eurot. Müüdud toodete ja teenuste kulud vähenesid kvartalite võrdluses 1,5 miljoni euro võrra 32,0 miljoni euroni, moodustades äritegevuskuludest 89,5%. Tööjõukulud kvartalite ja poolaastate võrdluses kasvasid, olles vastavalt 7,6 (2020 II kv: 6,7) ja 14,9 (2020 6k: 13,4) miljonit eurot. Valdava osa tööjõukulude kasvust andis lisatööde suurenemine, pidev valmisolek tootmistsükli jätkamiseks ning Leedu puhul ka koroonaviiruse tõkestamise meetmena tootmises mitme töövahetuse pidamine. Tööjõukulude ja keskmise töötasu kasvu mõjutas Soome ja Rootsi töötajate osakaalu tõus kontsernis, sest Skandinaavia riikides on palgatase märgatavalt kõrgem kui Eestis ja Leedus.

Aruandekvartali brutokasum oli 4 306 (2020 II kv: 5 468) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 11,9% (2020 II kv: 14,0%). Ärikasum (EBIT) oli 651 (2020 II kv: 2 156) tuhat eurot. Teise kvartali ärirentaabluseks kujunes 1,8% (2020 II kv: 5,5%).

Aruandekvartali puhaskasum oli 488 (2020 II kv: 1 971) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 485 (2020 II kv: 1 979) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli teises kvartalis 0,03 (2020 II kv: 0,11) eurot. Võrreldes eelmise aastaga mõjutas aruandeperioodi madalat kasumlikkust peamiselt planeeritust väiksem müügikäive, jätkuv ülemaailmne materjalide defitsiit ja tööjõukulude suurenemine. Tootmismaterjali kiire hinnatõus ning raske kättesaadavus tingisid ebaefektiivsuse töödes, kus tooteid ei saa valmistada planeeritud aja järgi.

Põhitegevusala ja turud

Kontserni põhitegevusala, tootmine, moodustas kontserni müügitulust kuue kuu arvestuses 88%. Uute raamlepingute tellimustega alustamise viibimine, planeeritud mahtude edasilükkumine ning limiteeritud tooraine kättesaadavus vähendasid tootmissegmendi müügitulu kvartalite võrdluses 1,5 miljoni euro võrra 31,6 miljoni euroni ning kuue kuu võrdluses 4,4 miljoni euro võrra 58,8 miljoni euroni.

Müük Eesti turule kasvas kvartalite võrdluses 1,1 miljoni euro võrra 6,9 miljoni euroni ja kuue kuu võrdluses 2,6 miljoni euro võrra 12,0 miljoni euroni, moodustades kuue kuu müügitulust 18% (2020 6k: 13%). Aruandekvartalis jätkati 2020. aasta teises kvartalis alustatud Elektrilevi OÜ raamhanke tehasetooteliste komplektalajaamade tootmise ja tarnetega.

Müük Soome turule on taastumas. Eelneva aasta teise kvartaliga võrreldes on müügitulu vähenenud vaid 0,6 miljoni euro võrra, olles 18,4 miljonit eurot. Poolaastate võrdluses on muutus suurem, müügitulu vähenes 5,5 miljoni euro võrra 33,0 miljonile eurole. Seda mõjutas enim tellimuste vähenemine seoses lumerohke ja külma talvega, uute pikaajaliste tellimustega alustamine, kuid ka tarneraskused ja materjali defitsiit. Kontserni suurimale turule, Soome, müüdi esimesel poolaastal 49% (2020 6k: 52%) kontserni toodetest ja teenustest.

Rootsi turult teenitud müügitulu oli nii aruandekvartalite kui ka poolaastate võrdluses kasvutrendis, olles vastavalt  6,1 (2020 II kv: 5,9) ja 11,5 (2020 6k: 10,9) miljonit eurot. Rootsi moodustas esimese poolaasta müügitulust 17% (2020 6k: 15%), jäädes kontserni turgudest suuruselt kolmandaks turuks.

Teises kvartalis müüdi Norra turule 2,0 (2020 II kv: 4,4) miljoni euro väärtuses kontserni tooteid ja teenuseid. Kuue kuuga teeniti Norra turult 3,9 miljonit eurot, mis on 60,5% ehk 5,9 miljoni euro võrra vähem kui eelneva aasta samal perioodil. Müügitulu vähenemine oli tingitud rekordiliselt suurtest tellimustest võrdlusperioodil ning ka laevandusektor tellimusmahtude taastumise aeglasest tempost. Norra turg moodustas kuue kuu müügitulust 6% (2020 6k: 13%), olles kontserni jaoks suuruselt neljas turg.

Investeeringud

Harju Elekter investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 3,9 (2020 6k: 2,2) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvarainvesteeringutesse 0,2 (2020 6k: 1,3) miljonit eurot, materiaal­sesse põhivarasse 3,5 (2020 6k: 0,8) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,2 (2020 6k: 0,1) miljonit eurot. Valdav osa aruandeperioodi investeeringutest, 2,5 miljonit eurot, suunati Leedu tütarettevõtte tootmis- ja büroohoone neljanda etapi laiendusse. Investeeringu kogumaksumus oli 5,5 miljonit eurot. Lisaks alustati Allika Tööstuspargis tootmis- ja laoruumide kompleksi Laohotell III ehituse ettevalmistustega ning investeeriti tootmistehno­loogilisse põhivarasse.

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 8,18 euro tasemel. AS Harju Elektril oli 30.06.2021 seisuga 7983 aktsionäri. Aruandekvartali jooksul suurenes aktsionäride arv 596 võrra.

 

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
Auditeerimata
EUR’000 30.06.2021 31.12.2020
VARAD
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 1 576 2 843
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 27 215 27 226
Ettemaksed 1 366 820
Varud 24 623 18 856
Käibevara kokku 54 780 49 745
Põhivara
Edasilükkunud tulumaksu vara 575 514
Pikaajalised finantsinvesteeringud 21 259 11 918
Kinnisvarainvesteeringud 23 328 23 605
Materiaalne põhivara 24 879 22 494
Immateriaalne põhivara 7 224 7 199
Põhivara kokku 77 265 65 730
VARAD KOKKU 132 045 115 475
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Kohustused
Võlakohustused 15 292 12 056
Ostjate ettemaksed 1 919 4 182
Võlad tarnijatele ja muud võlad 22 208 15 837
Maksuvõlad 2 946 2 871
Lühiajalised eraldised 73 34
Lühiajalised kohustused kokku 42 438 34 980
Võlakohustused 9 469 7 032
Muud pikaajalised kohustused 65 66
Pikaajalised kohustused kokku 9 534 7 098
KOHUSTUSED KOKKU 51 972 42 078
Omakapital
Aktsiakapital 11 176 11 176
Ülekurss 804 804
Reservid 15 173 6 709
Jaotamata kasum 53 080 54 858
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 80 233 73 547
Mittekontrolliv osalus -160 -150
Omakapital kokku 80 073 73 397
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 132 045 115 475

 

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE
Auditeerimata
EUR’000 II kv II kv 6k 6k
2021 2020 2021 2020
Müügitulu 36 310 39 014 67 028 74 012
Müüdud toodete ja teenuste kulud -32 004 -33 546 -58 877 -63 621
Brutokasum 4 306 5 468 8 151 10 391
Turustuskulud -1 315 -1 180 -2 529 -2 488
Üldhalduskulud -2 437 -2 333 -4 654 -4 895
Muud äritulud 188 275 360 327
Muud ärikulud -91 -74 -160 -126
Ärikasum 651 2 156 1 168 3 209
Finantstulud 51 71 68 108
Finantskulud -60 -46 -158 -147
Kasum enne maksustamist 642 2 181 1 078 3 170
Tulumaks -154 -210 -293 -496
Perioodi puhaskasum 488 1 971 785 2 674
Puhaskasumi jaotus
    Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 485 1 979 795 2 708
    Mitte-kontrolliv osa puhaskasumist 3 -8 -10 -34
Puhaskasum aktsia kohta
   Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,03 0,11 0,04 0,15
   Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,03 0,11 0,04 0,15

Vahearuanne II kvartal 2021

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

 

Aktsiakapitali suurendamine seoses töötajate optsiooniprogrammi realiseerimisega ning märkimistulemused

ASi Harju Elekter nõukogu otsustas suurendada ettevõtte aktsiakapitali 175 565,25 euro võrra uute lihtaktsiate väljalaskmise teel. Aktsiakapitali suurendamine on tingitud vajadusest emiteerida uusi aktsiaid 3. mail 2018. aasta üldkoosoleku otsusega kinnitatud optsiooniprogrammis osalevatele Harju Elektri ja temaga samasse gruppi kuuluvate ettevõtete võtmeisikutele (juhtorganite liikmed, juhtivspetsialistide ja insenerid).

Optsiooniprogrammi realiseerimisega seotud aktsiaemissioonist võttis osa 96 Harju Elektri praegust ja endist töötajat, kes märkisid kokku 278 675 aktsiat 972 575, 75 euro eest. Aktsiaemissioon märgiti optsioonisaajate poolt 100% täis.

ASi Harju Elekter nõukogu otsused:

1.Suurendada Harju Elektri aktsiakapitali 175 565, 25 euro võrra, mille tulemusena suureneb ettevõtte aktsiakapital 11 176 124, 40 eurolt 11 351 689,65 euroni.

2. Aktsiakapitali suurendamise käigus lastakse välja 278 675 uut lihtaktsiat (ISIN kood: EE3100004250) arvestusliku väärtusega 0,63 eurot aktsia kohta. Aktsiakapitali suurendamine ja uute aktsiate eest tasumine toimub täies ulatuses rahaliste sissemaksetega. Aktsiad lastakse välja ülekursiga. Ühe aktsia väljalaskehind on 3,49 eurot ühe aktsia kohta, millest 0,63 eurot on aktsia arvestuslik väärtus ja 2,86 eurot on ülekurss.

3. Pärast aktsiakapitali suurendamist on Harju Elektril kokku 18 018 555 nimiväärtuseta lihtaktsiat. Aktsiakapitali suurendamisega seoses ei teki lihtaktsiatega seoses mistahes erisusi või eriõigusi. Aktsiakapitali suurendamise käigus välja lastavad aktsiad annavad õiguse saada dividendi alates 1. jaanuaril 2021 alanud majandusaasta eest.

4. Vastavalt Harju Elektri 3. mai 2018. a üldkoosoleku otsusele, millega kinnitati Harju Elektri aktsiaoptsiooniprogramm ja selle põhitingimused, kuulub Harju Elektri uute aktsiate märkimise eesõigus Harju Elektri nõukogu poolt kindlaks määratud Harju Elektri ja temaga samasse gruppi kuluvate äriühingute võtmeisikute, sh juhtorganite liikmete, juhtivspetsialistidele ja inseneridele ning kellega on sõlmitud vastavad optsioonilepingud. Harju Elektri aktsionäridele, kellele 3. mail 2018 üldkoosoleku otsusega kinnitatud aktsiaoptsiooniprogramm ei laiene, eesõigus märkida aktsiakapitali suurendamise käigus Harju Elektri aktsiaid on välistatud.

5. Märkimise eesõiguse teostamise tähtaeg ja aktsiate märkimise aeg oli 16. juuli 2021. Kõik optsioonisaajad esitasid tähtaegselt oma märkimisavalduse ning tasusid märkimisavalduses märgitud aktsiate eest.

Kõik aktsiaemissiooni käigus emiteeritud ASi Harju Elekter uued aktsiad noteeritakse Nasdaq Tallinna börsil päeval, mis järgneb päevale, mil Harju Elekter on teavitanud Nasdaq Tallinn aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisest.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikalahenduste väljatöötamine ja tootmine. Üha märkimisväärsem osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 800 spetsialisti ning kontserni 2021. a I kvartali müügitulud olid 30,7 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

 

Koostas:
Ursula Joon
Jurist
+372 674 7413

AS Harju Elekter investeerib Skeleton Technologies Group OÜ-sse

AS Harju Elekter osales Skeleton Technologies Group OÜ täiendavas omakapitali kaasamisvoorus 1,24 miljoni eurose investeeringuga. Investeerimisvoorus osalesid senised investorid. Skeleton Technologies’i osakapitali suurendamise järel on ASi Harju Elekter registreeritud osalus 7,22%.

Harju Elekter näeb jätkuvalt antud investeeringu atraktiivsust nii Skeletoni väärtuse kasvus kui ka koostöös superkondensaatorite moodulsüsteemide arenduses, tootmises ning kasutamises elektrienergia juhtimis- ja lülitussüsteemides.

Skeleton Technologies Group OÜ on Euroopa juhtiv grafeenil põhinevate superkondensaatorite ja energiasalvestussüsteemide tootja ja arendaja, mille kliendid on autotööstuse ettevõtted, tööstuslike seadmete tootjad ja juhtivad trammitootjad.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja tootmine. Üha märkimisväärsem osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 800 spetsialisti ning kontserni 2021. a I kvartali müügitulu oli 30,7 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

 

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
+372 5340 8444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

Harju Elektri tütarettevõte omandab osaluse laadimistarkvara arendamise ettevõttes Soomes

AS-i Harju Elekter tütarettevõte Harju Elekter Oy allkirjastas 28.06.2021 lepingu 5,5%-lise osaluse omandamiseks tehnoloogiaettevõttes IGL-Technologies Oy, mis tegeleb parkimise ja elektrisõidukite laadimisjaamade juhtimissüsteemide arendusega. Tehingu hind on ligikaudu 250 000 eurot.

Harju Elekter näeb investeeringuga tehnoloogia arendusettevõttesse võimalust tugevdada kontserni tegevust e-mobiilsuse valdkonnas ning koostöös IGL-Technologies Oy-ga lähitulevikus pakkuda elektriautode laadimissüsteemide tervikpakette nii Põhjamaade kui ka Baltikumi turgudel senisest veelgi laiemalt.

Harju Elekter kontserni Soome tütarettevõte Harju Elekter Oy on teinud IGL-Technologies Oy-ga enam kui kümne aasta jooksul edukalt koostööd ning paigaldanud ainuüksi Soome tänaseks üle 20 000 elektrisõidukite laadija. Lisaks on koostöös loodud Eestisse kaks laadimispunkti Ülemistele ning üks Tehnopoli teadusparki Mustamäel. Pilootprojekte on tehtud ka Lätis ja Leedus. Partnerluses on Harju Elektri rolliks olnud laadimisseadmete riistvara arendus, tootmine ja müük ning IGL-il tehnoloogiliselt sobiva tarkvara pakkumine ning seadmete opereerimine.

IGL-Technologies on Soome juhtiv laadimis- ja parkimistarkvara süsteemide arendaja ja korraldaja. Ettevõtte toodete hulka kuuluvad Soome ainulaadsed kombineeritud kaugjuhitavad laadimis- ja parkimissüsteemid  eTolppa ja eParking, millel on kokku enam kui 125 000 kasutajat.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja tootmine. Üha märkimisväärsem osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 800 spetsialisti ning kontserni 2021. a I kvartali müügitulu oli 30,7 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.

Tehing ei ole käsitletav olulise osaluse omandamisena ega tehinguna seotud isikuga Nasdaq OMX Tallinna börsi reglemendi tähenduses. AS-i Harju Elekter nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

 

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
+372 5340 8444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

AS Harju Elekter dividendimakse ex-päev

AS Harju Elekter (HAE1T, ISIN EE3100004250) fikseerib aktsionäride nimekirja dividendi maksmiseks 18.05.2021 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Ülaltoodust lähtudes on väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 17.05.2021. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2020. a majandusaasta eest.

AS Harju Elekter maksab dividendi 0,16 eurot aktsia kohta 25.05.2021.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Ursula Joon
Jurist
674 7413

ASi Harju Elekter aktsionäride üldkoosoleku otsused

29. aprillil 2021 kell 10 toimus Laulasmaal LaSpa konverentsikeskuses ASi Harju Elekter aktsionäride korraline üldkoosolek. Üldkoosolekust võttis osa 36 aktsionäri ja nende volitatud esindajat, kes olid esindatud kokku 10 601 232 häälega, mis moodustab häälte üldarvust 59,76%.

 ASi Harju Elekter aktsionäride üldkoosolek otsustas:

1. ASi Harju Elekter 2020. a majandusaasta aruande kinnitamine

Kinnitada ASi Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2020. a majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2020 on 115 475 tuhat eurot, aruandeaasta müügitulu 146 614 tuhat eurot ning aruandeaasta puhaskasum 5 528 tuhat eurot.

Otsuse poolt anti 10 601 232 häält, mis moodustas 100,00 % hääletanuist.

2. Kasumijaotuse kinnitamine

Kinnitada AS Harju Elekter 2020.a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 49 295 046 eurot
Emaettevõtte omanike osa 2020. a puhaskasumist   5 563 389 eurot
Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2020 54 858 435 eurot
Dividendideks ( 0,16 eurot aktsia kohta*)   2 838 381 eurot
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 52 020 054 eurot

*Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse 18.05.2021 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) on 17.05.2021, alates millest ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2020. majandusaasta eest. Dividendid makstakse aktsionäridele välja 25.05.2021 ülekandega aktsionäri pangaarvele.

Otsuse poolt anti 10 221 744 häält, mis moodustas 96,42 % hääletanuist.

3. Põhikirja muutmine

Muuta ASi Harju Elekter põhikirja ja kinnitada põhikirja uus redaktsioon üldkoosolekule esitatud kujul.

Otsuse poolt anti 10 549 240 häält, mis moodustas 99,51 % hääletanuist.

4. Audiitori valimine 2021. – 2023. a majandusaastaks

Nimetada ASi Harju Elekter 2021. – 2023. a majandusaasta audiitoriks AS PricewaterhouseCoopers (registrikood 10142876), määrata audiitori tasustamise kord vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule ja anda ASi Harju Elekter juhatusele õigus vastava lepingu sõlmimiseks. Audiitori nõusolek olemas.

Otsuse poolt anti 10 594 932 häält, mis moodustas 99,94 % hääletanuist.

5. Aktsiaoptsiooniprogrammi 2021 – 2022 kinnitamine

Kinnitada aktsiaoptsiooniprogramm üldkoosolekule esitatud kujul ja anda ASi Harju Elekter nõukogule volitus aktsiaoptsiooniprogrammi läbiviimiseks.

Otsuse poolt anti 10 107 919 häält, mis moodustas 95,35 % hääletanuist.

Majandusaasta aruanne, põhikirja uus redaktsioon ja aktsiaoptsiooni tingimused on leitavad ASi Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com alajaotuses „Aktsionäride üldkoosolek 2021“

Üldkoosolekut kajastava veebiseminari salvestust on võimalik vaadata https://youtu.be/-eAd2fndZng

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Ursula Joon
Jurist
674 7413

 

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-3/2021

I kvartal oli Harju Elekter kontserni jaoks aastat ettevalmistav: alustati arendusi uute raamlepingute täitmiseks Soomes ja Rootsis, jõuti Leedu tehase laienduse ehitusega lõppfaasi ja käivitati tööstusroboti täiskoormusel töö. Kuigi müügitulu kasvas nii Eestis kui ka Rootsis, mõjutasid müügitulu vähenemist tellijate paigaldustööde edasilükkumine kontserni suurimal turul, Soomes. Hoolimata tervise- ja toorainekriisist, ei pidanud kontsern tootmist ühekski päevaks täielikult seiskama. Kliendipäringute ja tellimuste suurenemine kõigis tegevussegmentides annab alust arvata, et kriisi taandudes terendab väljakutseid pakkuv, kuid põnev majandus­tsükkel.

Müügitulu, kulud ja kasum

Kontserni konsolideeritud auditeerimata müügitulu I kvartalis oli 30,7 (2020 I kv: 35,0) miljonit eurot, mis on võrreldava perioodi suhtes 12,2% tagasihoidlikum. Lisaks tavapärasele sesoonsusele avaldasid aruandekvartali müügitulule mõju lumerohkete talvekuude tõttu edasi lükkunud tellijate paigaldustööd, mis võrreldaval perioodil sarnast mõju ei avaldanud. Olukorda võimendasid materjali defitsiidist tingitud tarneraskused.

 

 EUR’000   I kv I kv +/-
    2021 2020 kv/kv
Müügitulu   30 717 34 998 -12,2%
Brutokasum   3 844 4 923 -21,9%
Ärikasum enne kulumit (EBITDA)   1 485 1 943 -23,5%
Ärikasum (EBIT)   516 1 053 -51,0%
Perioodi puhaskasum   297 703 -57,8%
 sh emaettevõtte omanike osa   310 728 -57,4%
Puhaskasum aktsia kohta (eurot)   0,02 0,04 -57,4%

 

Aruandekvartali äritegevuse kulud olid kokku 30,3 (2020 I kv: 33,9) miljonit eurot. Valdava osa äritegevuskulude 10,7%-sest langusest andis müüdud toodete ja teenuste kulude vähenemine: kvartalite võrdluses 3,2 miljonit eurot. Tööjõukulud kvartalite võrdluses kasvasid, olles 7,3 (2020 I kv: 6,6) miljonit eurot. Tööjõukulude ja keskmise töötasu kasvu mõjutas enim Rootsi töötajate osakaalu tõus kontsernis, sest Skandinaavia riikides on palgatase märgatavalt kõrgem kui Eesti ja Leedu ettevõtetes.

I kvartali konsolideeritud brutokasum oli 3844 (2020 I kv: 4923) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 12,5% (2020 I kv: 14,1%). Konsolideeritud ärikasum (EBIT) oli 516 (2020 I kv: 1053) tuhat eurot. Esimese kvartali ärirentaabluseks kujunes 1,7% (2020 I kv: 3,0%).

Aruande­kvartali konsolideeritud puhaskasum oli 297 (2020 I kv: 703) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 310 (2020 I kv: 728) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli esimeses kvartalis 0,02 (2020 I kv: 0,04) eurot. Madalat kasumlikkust mõjutasid tööjõukulude suurenemine, väiksem käive ning järsk tooraine hinna kasv.

Põhitegevusala ja turud

Kontserni põhitegevusala, tootmine, moodustas kontserni konsolideeritud müügitulust 89%. Uute tellimustega alustamine, tavapärane sesoonsus ja tooraine kättesaadavus vähendasid tootmissegmendi müügitulu kvartalite võrdluses 4,1 miljoni euro võrra 27,2 miljoni euroni.

Kontserni suurimad sihtturud on Eesti, Soome, Rootsi ja Norra, mistõttu nendel turgudel toimuv mõjutab tugevalt kontserni müügimahtusid. Müük Eesti turule kasvas kvartalite võrdluses 1,5 miljoni euro võrra 5,1 miljoni euroni. Aruandekvartalis jätkati 2020. aasta teisest kvartalist alustatud Elektrilevi OÜ raamhanke tehasetooteliste komplektalajaamade tootmise ja tarnetega.

Müük Soome turule langes kvartalite võrdluses 4,9 miljoni euro võrra 14,6 miljoni euroni ja seda mõjutas enim tellimuste vähenemine seoses lumerohke ja külma talvega, uute pikaajaliste tellimustega alustamine, kuid ka mõningased tarneraskused ja materjali defitsiit. Kontserni suurimale turule, Soome müüdi aruandekvartalis 47,5% (2020 I kv: 55,6%) kontserni toodetest ja teenustest.

Aruandekvartalite võrdluses on Rootsi turult teenitud müügitulu kasvanud 0,4 miljoni euro võrra 5,3 miljoni euroni. Rootsi moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 17,4% (2020 I kv: 14,3%) , olles suuruselt teine turg.

Kontserni turgudest neljandal kohal on Norra, moodustades kontserni I kvartali müügitulust 6,1%. Esimeses kvartalis müüdi Norra turule 1,9 miljoni euro väärtuses kontserni tooteid ja teenuseid, mis on 3,6 miljonit vähem kui eelneva aasta samal perioodil. Norra müügitulu vähenemine oli tingitud rekordiliselt suurtest tellimustest võrdlusperioodil.

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 8,3 euro tasemel. AS Harju Elektril on 31.03.2021 seisuga 7387 aktsionäri. Aruandekvartali jooksul suurenes aktsionäride arv 2303 võrra.

 

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
Auditeerimata    
EUR’000 31.03.2021 31.12.2020
VARAD
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 2 614 2 843
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 26 663 27 226
Ettemaksed 1 454 820
Varud 21 104 18 856
Käibevara kokku 51 835 49 745
Põhivara    
Edasilükkunud tulumaksu vara 569 514
Pikaajalised finantsinvesteeringud 12 373 11 918
Kinnisvarainvesteeringud 23 375 23 605
Materiaalne põhivara 24 068 22 494
Immateriaalne põhivara 7 186 7 199
Põhivara kokku 65 571 65 730
VARAD KOKKU 119 406 115 475
     
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL    
Kohustused    
Võlakohustused 11 317 12 056
Ostjate ettemaksed 2 760 4 182
Võlad tarnijatele ja muud võlad 20 703 15 837
Maksuvõlad 2 454 2 871
Lühiajalised eraldised 35 34
Lühiajalised kohustused kokku 37 269 34 980
Võlakohustused 7 921 7 032
Muud pikaajalised kohustused 65 66
Pikaajalised kohustused kokku 7 986 7 098
KOHUSTUSED KOKKU 45 255 42 078
Omakapital    
Aktsiakapital 11 176 11 176
Ülekurss 804 804
Reservid 7 123 6 709
Jaotamata kasum 55 211 54 858
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 74 314 73 547
Mittekontrolliv osalus -163 -150
Omakapital kokku 74 151 73 397
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 119 406 115 475
     
 

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE

Auditeerimata
EUR’000 I kv I kv  
  2021 2020  
Müügitulu 30 717 34 998  
Müüdud toodete ja teenuste kulud -26 873 -30 075  
Brutokasum 3 844 4 923  
Turustuskulud -1 214 -1 308  
Üldhalduskulud -2 217 -2 561  
Muud äritulud 172 52  
Muud ärikulud -69 -53  
Ärikasum 516 1 053  
Finantstulud 17 37  
Finantskulud -98 -102  
Kasum enne maksustamist 435 988  
Tulumaks -138 -285  
Perioodi puhaskasum 297 703  
Puhaskasumi jaotus  
    Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 310 728  
    Mitte-kontrolliv osa puhaskasumist -13 -25  
Puhaskasum aktsia kohta  
   Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,02 0,04  
   Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,02 0,04  

2021. a I kv vahearuanne

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Harju Elekter sõlmis lepingu AS-iga Ehitusfirma Rand ja Tuulberg Laohotell 3 ehituseks

AS Harju Elekter sõlmis 22. aprillil AS Ehitusfirma Rand ja Tuulbergiga ehituslepingu Laohotell 3 ehitamiseks Allika tööstusparki. Lepingu järgi on ehituse maksumus 2,1 miljonit eurot.

Laohotell 3, Harju Elektri kolmas tootmis- ja laoruumide kompleks Allika tööstuspargis, Tallinna piiril Paldiski mnt ääres, valmib 2022. aasta maiks. Eelnevalt on laohotelli projektid olnud Harju Elektri jaoks edukad. Laohotell 1 valmis 2018. aasta alguses. Laohotell 2 ehitus valmis eelmise aasta lõpus ja täideti rentnikega täies mahus.

Tööstusliku kinnisvara arendamine ja haldamine on üks kolmest Harju Elekter kontserni põhilisest tegevusvaldkonnast, millega tegeletakse Eestis, Soomes ja Leedus.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamine ja tootmine. Üha märkimisväärsem osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 800 spetsialisti ning Kontserni 2020. a. müügitulud olid 146,6 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

 

Lisainfo:
Aron Kuhi-Thalfeldt, kinnisvara- ja energeetikateenistuse juht, +372 5171448

 

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
Tel 671 2761
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

Aktsionäride üldkoosolek

Aktsiaseltsi Harju Elekter juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub 29. aprillil 2021 algusega kell 10.00 LaSpa (endise nimega Hestia Hotel Laulasmaa Spaa) konverentsisaalis nimega „Nimbus“ aadressil Puhkekodu tee 4, Laulasmaa, Lääne-Harju vald.

Viiruse leviku vältimiseks palub juhatus tungivalt üldkoosolekust füüsiliselt osa mitte võtta ja kasutada võimalust hääletada üldkoosoleku päevakorras olevaid punkte enne üldkoosolekut e-posti või posti teel ning jälgida üldkoosolekut veebiseminari vahendusel. Täpsem teave enne üldkoosolekut hääletamise ja veebiseminaril osalemise kohta on toodud üldkoosoleku kutses ning kodulehe alamlehel “Aktsionäride üldkoosolek 2021”.

ASi Harju Elekter aktsionäride korralise üldkoosoleku kutse, päevakord ja ettepanekud

Aktsiaseltsi Harju Elekter juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub 29. aprillil 2021 algusega kell 10.00 LaSpa (endise nimega Hestia Hotel Laulasmaa Spaa) konverentsisaalis nimega „Nimbus“ aadressil Puhkekodu tee 4, Laulasmaa, Lääne-Harju vald.

Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 29.04.2021 kell 9.15. Vastavalt äriseadustiku § 297 lõikele 5 fikseeritakse koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist, so 22.04.2021 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

ASi Harju Elekter juhatus kinnitab, et üldkoosoleku toimumiskohas rakendatakse koosolekul füüsiliselt osalejate kaitsmiseks vajalikke meetmeid COVID-19 viiruse leviku võimaluse vähendamiseks, sh on koosoleku toimumiskohas olemas desinfitseerimis- ja isikukaitsevahendid. Vajadusel täiendatakse rakendatavaid meetmeid vastavalt koosoleku toimumise ajal kehtivale olukorrale ja võimalikele ühiskondlikele piirangutele. Üldkoosolekul on lubatud füüsiliselt osaleda ainult haigusnähtudeta aktsionäril isiklikult või tema volitatud esindajal ning kohustuslik on kanda kaitsemaski. Koos viibida ja liikuda võivad kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Viiruse leviku vältimiseks palub juhatus tungivalt üldkoosolekust füüsiliselt osa mitte võtta ja kasutada võimalust hääletada üldkoosoleku päevakorras olevaid punkte enne üldkoosolekut e-posti või posti teel ning jälgida üldkoosolekut veebiseminari vahendusel. Täpsem teave enne üldkoosolekut hääletamise ja veebiseminaril osalemise kohta on toodud käesoleva teate osas „Korralduslikud küsimused“ ning ASi Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com.

Aktsiaseltsi Harju Elekter nõukogu määras alljärgneva üldkoosoleku päevakorra ja kooskõlastas järgmised ettepanekud:

  1. ASi Harju Elekter 2020. a majandusaasta aruande kinnitamine

Kinnitada ASi Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2020. a majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2020 on 115 475 tuhat eurot, müügitulu 146 614 tuhat eurot ning aruandeaasta puhaskasum 5 528 tuhat eurot.

  1. Kasumijaotuse kinnitamine

Kinnitada AS Harju Elekter 2020. a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum  49 295 046 eurot
Emaettevõtte omanike osa 2020. a puhaskasumist  5 563 389 eurot
Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2020  54 858 435 eurot

Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt:

Dividendideks ( 0,16 eurot aktsia kohta*)  2 838 381 eurot
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist  52 020 054 eurot

*Dividendid makstakse aktsionäridele välja 25.05.2021 ülekandega aktsionäri pangaarvele. Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse 18.05.2021 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) on 17.05.2021, alates millest ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2020. majandusaasta eest.

  1. Põhikirja muutmine

Muuta ASi Harju Elekter põhikirja ja kinnitada põhikirja uus redaktsioon üldkoosolekule esitatud kujul.

  1. Audiitori nimetamine 2021.- 2023. a majandusaastaks

Nimetada ASi Harju Elekter 2021. – 2023. a majandusaasta audiitoriks AS PricewaterhouseCoopers (registrikood 10142876), määrata audiitori tasustamise kord vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule ja anda ASi Harju Elekter juhatusele õigus vastava lepingu sõlmimiseks. Audiitori nõusolek olemas.

  1. Aktsiaoptsiooniprogrammi 2021 – 2022 kinnitamine

Kinnitada aktsiaoptsiooniprogramm üldkoosolekule esitatud kujul ja anda ASi Harju Elekter nõukogule volitus aktsiaoptsiooniprogrammi läbiviimiseks.

————————————————————————————–

KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, hiljemalt 14.04.2021.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, hiljemalt 26.04.2021. Täpsem teave äriseadustiku § 287 (aktsionäri õigus teabele), § 293 lõikes 2 (õigus nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda) ja § 293′ lõigetes 3 (kohustus esitada samaaegselt päevakorra täiendamise nõudega otsuse eelnõu või põhjendus) ja 4 (õigus esitada iga päevakorra punkti kohta otsuse eelnõu) nimetatud õiguste teostamise korra ja tähtaja kohta on avalikustatud ASi Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com. Samas avaldatakse ka aktsionäride poolt esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused, kui selliseid laekub. Pärast üldkoosoleku päevakorra, sh täiendavate punktide ammendamist, saavad aktsionärid küsida juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta.

ASi Harju Elekter majandusaasta aruande ja päevakorrapunktide otsuseprojektidega on võimalik tutvuda Nasdaq Tallinn veebileheküljel http://www.nasdaqbaltic.com ja ASi Harju Elekter koduleheküljel www.harjuelekter.com või Keilas, Paldiski mnt 31 (3. korrus). Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressile yldkoosolek@harjuelekter.com. Küsimused, vastused ja koosoleku seisukohad avaldatakse ASi Harju Elekter koduleheküljel internetis.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest e-posti aadressil yldkoosolek@harjuelekter.com või üle andes nimetatud dokumendi(d) tööpäevadel kella 10.00 kuni 16.00, hiljemalt 26.04.2021 ASi Harju Elekter kontoris Paldiski mnt 31 (3. korrus) Keilas. Volikirja blanketid, mida aktsionär võib esindaja volitamiseks kasutada, on kättesaadavad ASi Harju Elektri kodulehel www.harjuelekter.com.

Enne üldkoosolekut hääletamiseks palume aktsionäridel täita hääletussedel, mis on kättesaadav ASi Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com ning üldkoosoleku kokkukutsumise börsiteatele lisatult. E-posti teel hääletamisel tuleb täidetud hääletussedel digitaalselt allkirjastada ning saata e-kirjaga aadressil yldkoosolek@harjuelekter.com hiljemalt 28. aprillil 2021. aastal kella 11.00-ks.

Posti teel hääletamisel tuleb täidetud hääletussedel omakäeliselt allkirjastada ning koos koopiaga allkirjastaja isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest saata postiga hiljemalt 28. aprillil 2021. aastal kella 11.00-ks aadressil AS Harju Elekter, Paldiski mnt 31, Keila 76606.

Arvesse ei võeta hääletussedeleid, mis laekuvad pärast eelnimetatud tähtaega. Juhul, kui aktsionär edastab mitu täidetud hääletussedelit, loetakse kehtivaks  hääletussedel, mille digitaalse allkirja ajatempel või postitamise ajamärk on hiliseim. Kõik varasemad hääletussedelid loetakse kehtetuks.

Juhul, kui enne üldkoosolekut hääletussedeli edastanud aktsionär osaleb üldkoosolekul ka füüsiliselt, loetakse kõik aktsionäri poolt enne üldkoosolekut saadetud hääletussedelid kehtetuks. Täpne enne üldkoosolekut hääletamise kord on toodud aktsionäri teabe dokumendis, mis on kättesaadav nii ASi Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com kui ka üldkoosoleku kokkukutsumise börsiteatele lisatult.

Üldkoosolekul füüsiliselt osalejate registreerimiseks esitada füüsilisest isikust aktsionäril – isikut tõendav dokument; füüsilisest isikust aktsionäri esindajal – isikut tõendav dokument ja kirjalik volikiri; juriidilisest isikust aktsionäri seadusjärgsel esindajal – väljavõte vastavast (äri)registrist, kus juriidiline isik on registreeritud ja esindaja isikut tõendav dokument; juriidilisest isikust aktsionäri tehingujärgsel esindajal tuleb lisaks nimetatud dokumentidele esitada juriidilise isiku seadusjärgse esindaja poolt väljastatud kirjalik volikiri. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku dokumendid palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. AS Harju Elekter võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav. Isikut tõendava dokumendina palume esitada pass või ID kaart.

Üldkoosoleku veebiseminaril osalemiseks tuleb aktsionäril registreeruda hiljemalt 28. aprillil 2021. aastal kell 11.00 siin: https://attendee.gotowebinar.com/register/1919203457728378381. Peale registreerumist saadetakse link veebiseminarile ning juhised keskkonna kasutamiseks. Kui osalete veebiseminaril esimest korda, palutakse alla laadida vajalik rakendus. Juhul kui rakenduse allalaadimine ei õnnestu, avaneb automaatselt veebibrauser. Veebiseminar toimub eesti keeles. Veebiseminari kaudu on võimalik jälgida ja kuulata üldkoosolekul toimuvat. Veebiseminari kaudu ei ole võimalik osaleda hääletamisel. Veebiseminaril tutvustavad ettevõtte tulemusi ja küsimustele vastavad juhatuse esimees Tiit Atso ja nõukogu esimees Endel Palla. Kuna veebiseminari aeg on piiratud, palume küsimused saata hiljemalt 28. aprillil 2021 kell 11.00-ks e-kirjaga aadressil yldkoosolek@harjuelekter.com.
Veebiseminar salvestatakse ning avalikustatakse nii ASi Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com kui ka Nasdaq Baltic youtube.com kontol.

Küsimusi üldkoosoleku, sh hääletamise kohta saab esitada e-posti aadressil: yldkoosolek@harjuelekter.com  või telefonil 6747 413.

Leiate üldkoosoleku lisadokumendid meie kodulehe “Aktsionäride üldkoosolek 2021” alamlehelt.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

 

Koostas:
Ursula Joon
Jurist
Tel 674 7413

ASi Harju Elekter auditeeritud majandusaasta aruanne 2020

AS Harju Elekter esitab juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2020. aasta konsolideeritud auditeeritud majandusaruande. Võrreldes 23.02.2021 avaldatud esialgsete tulemustega, ei ole finantstulemused muutunud.

Kontserni 2020. aasta konsolideeritud auditeeritud müügitulu oli 146,6 miljonit eurot, ärikasum 6,5 miljonit eurot ja puhaskasum 5,5 miljonit eurot.

2020. a majandusaasta auditeeritud aruanne on kättesaadav NASDAQ Tallinna börsil ja ASi Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com

Majandusaasta aruanne 2020

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Harju Elektri Rootsi tütarettevõte sõlmis uued lepingud Regional Stockholmiga metroojaamade uuendamiseks

Harju Elekter kontserni Rootsi tütarettevõte Harju Elekter AB sõlmis ühistranspordi eest vastutava administratiivasutusega Region Stockholm elektriprojekti lepingud, mille alusel uuendatakse Stockholmi metroojaamad Albanos ja Rådhusetis 2022. aasta aprilliks ja septembriks. Lepingute orienteeruv maht on 3,1 miljonit eurot.

Harju Elektri uued projektid Stockholmi metrood haldava Region Stockholmiga on koostööjätkuks juba möödunud sügisel alguse saanud Slusseni metroojaama ajakohastamisele.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikalahenduste väljatöötamine ja tootmine. Harju Elektri kliendid on peamiselt suured elektri jaotusvõrgu-, tööstus- ja merendussektori ettevõtted Põhjamaades. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 800 spetsialisti ning Kontserni 2020. a müügitulud olid 146,6 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

Lisainfo:
Mikael Schwartz Jonsson, Harju Elekter AB juht, +46 73 870 01 51

 

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
+372 5340 8444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

 

 

Harju Elektri tütarettevõte võitis Enefit Connect OÜ hanke

Harju Elekter kontserni Eesti tütarettevõte Energo Veritas OÜ osutus edukaks Enefit Connect OÜ hankes hermeetiliste jaotustrafode tarnimiseks. 12 miljoni euro suuruse kogumahuga raamleping sõlmitakse 3 aastaks võimalusega pikendada 2 aasta võrra. Lepingu tingimuste täpsustamine ning raamlepingu sõlmimine toimub märtsikuu jooksul.

Kontsern on läbi aastate panustanud tegevusse Eesti turul, osaledes võimalikes hangetes, müües jae- ja projektimüügiks elektriseadmeid ning pakkudes tööstuslikke rendipindasid äriklientidele. Müük Eesti turule kasvas möödunud aastal 23,5 (2019: 16,7) miljoni euroni, moodustades konsolideeritud müügitulust 16%.

Enefit Connect OÜ on Eesti Energia kontserni tütarettevõte, mis haldab elektrivõrke ja suurt osa Eesti tänavavalgustusvõrgust, ehitab internetivõrku, arendab elektriautode laadimisvõrku ning pakub klientidele tänapäevasel tehnoloogial põhinevaid uusi energialahendusi.

Energo Veritas OÜ on elektrimaterjalide ja -seadmete müügiettevõte esindustega Tallinnas ja Tartus. Ettevõtte suurimateks klientideks on elektri- ja telekommunikatsioonivõrgu ettevõtted, ehitajad, elektriinstallaatorid ning tööstusettevõtted. Peamisteks tootevaldkondadeks on kaablid ja installatsioonimaterjalid, kilbid ja madalpingeseadmed, valgustid ja valgusallikad, boilerid ja kütteseadmed ja elektriautode laadijad.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikalahenduste väljatöötamine ja tootmine. Üha märkimisväärsem osa Harju Elektri tehnilistest lahendustest on suunatud taastuvenergia sektorisse, pakkudes päikeseenergia jaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 800 spetsialisti ning Kontserni 2020. a. müügitulud olid 146,6 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

 

Lisainfo:
Kristo Reinhold, Energo Veritas OÜ juhataja, +372 5187906

 

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
Tel 671 2761
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

Harju Elektri töötaja Marko Paavel oli Prototronis noorte juhendajaks

Noortel on lennukad ideed ja tahe tegutseda, aga vahel jääb teadmistest ja julgusest veidi puudu. Siin saavad appi tulla kogenud ja avatud mõtteviisiga entusiastid, et neile oma teadmistega toeks olla. Üks selline mentorprogrammiga võistlus on Prototron, kus käis noori juhendamas ASi Harju Elekter Elektrotehnika Energy ärisuuna juht Marko Paavel. 

Mida noorte juhendamine annab, kui ajakulukas see on ning mida arvab Ultralingi meeskond Marko juhendamisest? Lasime asjaosalistel suud puhtaks rääkida. Loodetavasti inspireerib see mõnda hakkajat järgmisel korral noortele oma nõuga abiks olema.

Mis on üldse Prototron Junior?

See on 13-19aastastele suunatud tehnoloogiapõhine ettevõtlusprogramm, kuhu saab esitada oma idee ja edu korral selle ka ellu viia. Ultralink muideks võitis Prototron Junior võistluse. Nende tooteks on UV-kiirgusega ise-desinfitseeriv ukselink. Aga nüüd asja kallale…

Marko sõnul pole tal suurt usku annetamisse, kuid võimalus anda midagi ühiskonnale tagasi on teda alati kõnetanud. Kuna Tehnikaülikoolis on ta varasemalt noori juhendanud, sündis otsus Prototronis sarnast asja teha üsna kiiresti.

“Pealekasvavat põlvkonda on tihtipeale nimetatud lumehelbekesteks – mina aga näen, et märkimisväärne osa noortest on valmis midagi oma kätega tegema ja looma.”

Juhendamine toimus korra või paar nädalas ca tund aega korraga läbi Teams’i keskkonna. “Esitasin neile küsimusi ja tõin välja põhimõtteid ja tegevusi, mis uue toote turuletoomise juures vajalikud on. Nemad omakorda andsid mulle ülevaate oma tegevusplaanidest ja vajadusel jagasin siis näpunäiteid, kuidas ja mida paremini võiks teha,” ütleb Marko ning lisab, et kõige keerulisem oli selle protsessi juures etteantud kindel ajaraamistik: “See oli suhteliselt lühike aeg, et prototüüp nullist üles ehitada.”

Kuivõrd on noored valmis soovitusi kuulama ja ka kasutama?

Selle peale ütleb Marko, et noored oskasid konstruktiivset kriitikat väga hästi vastu võtta ja sellest õppida: “Nad pidid mitmel korral oma mugavusstsoonist välja tulema.” Ultralingi meeskond kommenteeris omakorda Marko juhendamist nii: “Ta innustas meid tegema asju, mis olid ebameeldivad – selle tulemusel saime rohkem kogemusi ja ilmselt ilma temata me võitnud poleks. Näiteks soovitas ta meil teha turu-uuringut telefoni, mitte e-kirja teel. Ise oleksime kindlasti mugavamat teed läinud ja lihtsalt kirjad välja saatnud. Keskkooliõpilasel võtab ikka põlved nõrgaks kui peab ettevõtete juhtidele kõnesid tegema, aga kokkuvõttes saime sellega hakkama.”

Mida see kogemus andis?

Marko sõnul pakub Prototronis noorte juhendamine väljakutset: “Õpilasfirma näol ei ole tegemist veel enda eriala tipptegijatega, aga nad pürgivad sinnapoole. See tähendab teist lähenemist. Lisaks pole teema alati juhendaja põhialaga otseselt seotud, seega peab ka ise pingutama ja laiemalt mõtlema. Ultralink polnud kohustatud minuga töötama – nad oleksid võinud mind lihtsalt mitte kuulata ja asju omamoodi ajada. Kui saad oma mõtteid edasi anda ja neid kuulda võetakse, on see hea tunne.”

Ultralingi meeskond julgustab kõiki, kes on noorte juhendamist kaalunud, see teekond ette võtta: “Arvame, et see roll pakub mentorile vaheldust oma igapäevatöö kõrval. Saab näha, kuidas õpilasfirma areneb ja kindlasti ka uhkust tunda. Omalt poolt tunneme, et Marko olemasolu andis meile turvatunde ja julguse pingutada.”

Miks võitis just Ultralink?

“Kui vaatan, mis ettevõtted viimase viie hulgas olid, siis arvan, et žüriile avaldas muljet Ultralingi valmis prototüüp,” ütleb Marko ning lisab, et see toode on just praegusel ajal väga aktuaalne ja vajalik tehniline lahendus, et pidurdada haiguste levikut.

Ultralink sai tootmiseks esimese rahastuse. Neil on Markoga kokkulepe, et nad võivad iga kell taas tema poole pöörduda, sest ettevõte vajab edasiarendust nii tehnilises mõttes kui referentsklientide leidmisel.

“Panime ettevõttele nimeks Ultralink, sest see koosneb kahest sõnast, mis meie toodet iseloomustavad: ultraviolettkiirgus ja ukselink. Suupärane ja lihtne meelde jätta,” ütlevad õpilasfirma liikmed. Ukselingi sees on inertsiandur, mis tuvastab, kui keegi linki vajutab. Seejärel käivitub ultraviolettkiirguse diood, mis hävitab bakterid ja viirused. Kui kalli tootega on tegemist? “Meie toode ei maksa väga palju rohkem kui teised head ja kvaliteetsed lingid. Vaadates seda tehnoloogiat, mis seal sees on, jääb hind kuskil 150€ kanti,” ütlevad võitjameeskonna liikmed.

 

Artikli autor: Helen Külaots

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-12/2020

Müügitulu, kulud ja kasum

Harju Elekter kontserni jaoks kujunes nii IV kvartal kui ka 2020. aasta tervikuna muutusterohkeks ja hoolimata keerulisest aastast edukaks. Kontserni viimaste aastate suuremahulised investeeringud ja aktiivne müügitöö suurendamaks turuosa nii Skandinaavias kui ka koduriigis on vilja kandnud. Varasematest perioodidest üle kandunud ja aruandeaastal lisandunud müügitellimused tõid kaasa rekordilise müügitulu ning kasumi nii aruandekvartalis kui -aastal.

 

 EUR’000   IV kv IV kv +/- 12 kuud 12 kuud +/-
    2020 2019 kv/kv 2020 2019 12k/12k
Müügitulu 35 243 31 246 12,8% 146 614 143 397 2,2%
Brutokasum 5 585 3 995 39,8% 21 209 18 244 16,3%
Ärikasum enne kulumit (EBITDA) 2 400 1 112 115,8% 10 340 6 791 52,3%
Ärikasum (EBIT) 1 335 210 535,7% 6 546 3 273 100,0%
Perioodi puhaskasum 1 159 55 2007,3% 5 528 2 367 133,5%
 sh emaettevõtte omanike osa 1 165 77 1413,0% 5 563 2 460 126,1%
Puhaskasum aktsia kohta (eurot) 0,07 0,00 1413,0% 0,31 0,14 126,1%

Kontserni konsolideeritud auditeerimata müügitulu aruandekvartalis oli 35,2 (2019 IV kv: 31,2) miljonit eurot ja aruandeaastal kokku 146,6 (2019: 143,4) miljonit eurot.

Aruandekvartali äritegevuse kulud kokku olid 34,0 (2019 IV kv: 31,1) miljonit eurot. Valdava osa kulude kasvust moodustas müüdud toodete ja teenuste kulude suurenemine: kvartalite võrdluses 2,4 miljonit eurot. Kontserni ettevõtted otsisid aktiivselt uuteks perioodideks võimalusi ärimahtude suurendamiseks, osaledes mitmetes hangetes, mistõttu turustuskulud on võrreldava kvartali suhtes kasvanud 0,7 miljoni võrra 2,2 miljoni euroni. Tööjõukulud kvartalite ja aastate võrdluses kasvasid, olles vastavalt 7,3 (2019 IV kv: 7,2) miljonit eurot ja 27,3 (2019: 26,7) miljonit eurot. Tööjõukulude kasvu põhjuseks on eelkõige Kontserni ettevõtete head 2020. aasta majandustulemused, lisaks keerulisel aastal tehtud erakorralised tootmisvahetused, millega kaasnesid tööaja suurenemine ja kõrgemad lisatasud.

Aruandekvartali konsolideeritud brutokasum oli 5 585 (2019 IV kv: 3 995) tuhat eurot ning brutokasumi marginaaliks kujunes 15,8% (2019 IV kv: 12,8%). Aruandeaasta konsolideeritud brutokasum oli 21 209 (2019: 18 244) tuhat eurot ja brutokasumi marginaal oli 14,5% (2019: 12,7%). Konsolideeritud ärikasum (EBIT) edestas kvartalite võrdluses kuuekordselt eelmise aasta sama perioodi näitajat ja kahekordistus aastate võrdluses, olles vastavalt 1 335 (2019 IV kv: 210) ja 6 546 (2019: 3 273) tuhat eurot. Aruandekvartali ärirentaablus suurenes 3,1 protsendipunkti võrra 3,8%ni ja 12 kuuga 2,2 protsendipunkti võrra 4,5%ni.

Aruandekvartali konsoli­deeritud puhaskasum oli 1 159 (2019 IV kv: 55) tuhat eurot ning puhaskasum aktsia kohta 0,07 (2019 IV kv: 0,00) eurot. 2020. aasta puhaskasum kasvas võrreldava perioodi suhtes 133,5% jõudes 5 528 (2019: 2 367) tuhande euroni. Aruandeaasta puhaskasum aktsia kohta oli 0,31 (2019: 0,14) eurot.

Põhitegevusala ja turud

Kontserni põhitegevusala, tootmine moodustas Kontserni konsolideeritud müügitulust 86%. Kontserni suurimad sihtturud on Eesti, Soome, Rootsi ja Norra. Müük Eesti turule kasvas kvartalite võrdluses 2,9 miljoni euro võrra 6,5 miljoni euroni ning aastate võrdluses 6,7 miljonit 23,5 miljoni euroni. Suurem osa 2019. aastal võidetud Elektrilevi OÜ raamhanke tehasetooteliste komplektalajaamade tarneid lükkusid üksikute materjalide ja komponentide tarneraskuste tõttu aruandeaasta teise poolde.

Enim suurenes müük Rootsi turule. Aruandekvartalite võrdluses peaaegu kahekordistunud Rootsi turult teenitud müügitulu oli 9,1 miljonit eurot. Aastate võrdluses suurenes Rootsi müügitulu 7,0 miljoni euro võrra 26,5 miljoni euroni, olles kokkuvõttes suuruselt teine turg. Kasvu tagas nii Eestis toodetud alajaamade müügi suurenemine Rootsi turule kui ka üleüldine tellimuste kasv Rootsis.

Kontserni turgudest neljandal kohal on Norra, moodustades Kontserni IV kvartali müügitulust 7,8%, olles 2,8 miljonit eurot. Aruandeaastal teeniti Norra turult 16,7 miljonit eurot, mis on 4,9 miljoni euro võrra vähem kui 2019. aastal. Norra müügitulu vähenemise on tinginud rekordiliselt suurtest tellimustest eelneva aasta III ja IV kvartalis.

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 5,18 euro tasemel. AS Harju Elektril on 31.12.2020 seisuga 5 084 aktsionäri. Aruandekvartali jooksul suurenes aktsionäride arv 253 võrra.

Ettepanek dividendideks

Kontserni dividendipoliitika järgi makstakse dividendideks vähemalt kolmandik tavapärase majandustegevuse puhaskasumist. Juhatus võtab dividendi ettepanekut tehes arvesse märgatavalt paranenud majandustulemusi, samas ka suurenenud investeeringuid ja finantsseisu. Kooskõlastatult Nõukoguga teeb juhatus ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja 0,16 eurot aktsia kohta, kokku 2,8 miljonit eurot, mis moodustab 51% 2020. aasta puhaskasumist.

 

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
Auditeerimata
EUR’000 31.12.2020 31.12.2019
VARAD
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 2 843 4 878
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 27 226 22 958
Ettemaksed 820 1 166
Varud 18 856 19 010
Käibevara kokku 49 745 48 012
Põhivara
Edasilükkunud tulumaksu vara 514 472
Pikaajalised finantsinvesteeringud 11 918 10 494
Kinnisvarainvesteeringud 23 605 21 259
Materiaalne põhivara 22 494 20 402
Immateriaalne põhivara 7 199 7 260
Põhivara kokku 65 730 59 887
VARAD KOKKU 115 475 107 899
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Kohustused
Võlakohustused 12 056 11 305
Ostjate ettemaksed 4 182 2 212
Võlad tarnijatele ja muud võlad 15 837 16 448
Maksuvõlad 2 871 2 959
Lühiajalised eraldised 34 34
Lühiajalised kohustused kokku 34 980 32 958
Võlakohustused 7 032 7 901
Muud pikaajalised kohustused 66 64
Pikaajalised kohustused kokku 7 098 7 965
KOHUSTUSED KOKKU 42 078 40 923
Omakapital
Aktsiakapital 11 176 11 176
Ülekurss 804 804
Reservid 6 709 3 412
Jaotamata kasum 54 858 51 699
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 73 547 67 091
Mittekontrolliv osalus -150 -115
Omakapital kokku 73 397 66 976
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 115 475 107 899
 

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE

Auditeerimata
EUR’000 IV kv IV kv 12 k 12 k
2020 2019 2020 2019
Müügitulu 35 243 31 246 146 614 143 397
Müüdud toodete ja teenuste kulud -29 658 -27 251 -125 405 -125 153
Brutokasum 5 585 3 995 21 209 18 244
Turustuskulud -2 208 -1 508 -5 847 -5 706
Üldhalduskulud -2 140 -2 300 -9 259 -9 229
Muud äritulud 213 85 707 255
Muud ärikulud -115 -62 -264 -291
Ärikasum 1 335 210 6 546 3 273
Finantstulud 21 4 137 139
Finantskulud -110 -58 -379 -225
Kasum enne maksustamist 1 246 156 6 304 3 187
Tulumaks -87 -101 -776 -820
Perioodi puhaskasum 1 159 55 5 528 2 367
Puhaskasumi jaotus
    Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 1 165 77 5 563 2 460
    Mitte-kontrolliv osa puhaskasumist -6 -22 -35 -93
Puhaskasum aktsia kohta
   Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,07 0 0,31 0,14
   Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,07 0 0,31 0,14

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

1-12/2020 vahearuanne

Harju Elekter sõlmis Rootsis olulise lepingu

Harju Elekter kontserni Rootsi tütarettevõte Harju Elekter AB sõlmis 10.02.2021 Rootsi suurima jaotusvõrguettevõtte E.ON Energidistribution AB-ga raamlepingu, mille alusel tarnitakse kolme aasta jooksul ligi 1500 alajaama. Lepingu orienteeruv maht on 15 miljonit eurot.

Alajaamad toodetakse AS Harju Elekter Elektrotehnika tehases Eestis. Alajaamade tootmine Harju Elekter kontserni Eesti tehases on viimaste aastate jooksul olulisel määral suurenenud, ulatudes täna keskmiselt 2000 alajaamani aastas.

E.ON Energidistribution AB on Rootsi suurim jaotusvõrguettevõte, mille elektrivõrgus on üle 44 000 alajaama ja mis varustab elektrienergiaga üle miljoni era- ja ärikliendi Rootsis. E.ON Energidistribution AB emaettevõte E.ON on rahvusvaheline eraomandis olev energiatarnija, mis keskendub taastuvatele energiaallikatele, elektrivõrkudele ja uue energia kliendilahendustele.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikalahenduste väljatöötamine ja tootmine. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elektri kliendid on peamiselt suured elektri jaotusvõrgu-, tööstus- ja merendussektori ettevõtted Põhjamaades. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 800 spetsialisti ning Kontserni 2020. a. üheksa kuu müügitulud olid 111,4 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

 

Lisainfo:
Mikael Schwartz Jonsson, Harju Elekter AB tegevjuht, +46 73 870 01 51
Indrek Ulmas, Harju Elekter Elektrotehnika AS tegevjuht, + 372 5061208

 

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
Tel 671 2761
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

AS Harju Elekter kommenteerib oma aktsiate kauplemisaktiivsust

AS Harju Elekter peab võimalikuks, et ettevõtte aktsia hinna ning kauplemisaktiivsuse kiire kasv Nasdaq Tallinna börsil on seotud hiljuti ajakirjanduses ilmunud hinnangutega Skeleton Technologies Group OÜ tegevusperspektiivide kohta.

AS Harju Elekter tegi pikaajalise strateegilise investeeringu superkondensaatorite arendamise ja tootmisega tegelevasse firmasse Skeleton Technologies Group OÜ juba 2015. aastal. Harju Elektri osalus ettevõttes on 7,64%.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
Tel 671 2761
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

Harju Elekter kontsern sõlmis lepingu Soome suurima jaotusvõrguettevõttega

Harju Elekter kontsern sõlmis 19.01.2021 lepingu Soome suurima jaotusvõrguettevõttega Caruna Oy. Raamleping on aastateks 2021-2023 ning selle orienteeruv maht järgneva 3 aasta peale kokku on ligikaudu 14 miljonit eurot.

Sõlmitud raamlepingu kohaselt Harju Elekter Elektrotehnika AS and Harju Elekter Oy toodavad ja tarnivad Carunale kolme aasta jooksul umbes 1000 jaotus- ja komplektalajaama. Lepingut on võimalik pikendada kokku kahe jätkuaasta võrra aastani 2025, pikendamise otsus tehakse pärast 2023. aastat iga aasta kohta eraldi.

Caruna Oy on Soome suurim jaotusvõrguettevõte, kes omab orienteeruvalt 20%list turuosa Soomes, vastutades 700 000 ettevõtte ja üksikisiku elektrienergia varustatuse eest Lõuna-, Edela- ja Lääne-Soomes, Joensuus, Kirde-Uusimaal, Lapis ja Satakunnas. Caruna pakub Soomes tööd ligikaudu 300 töötajale ja 1000 lisatöölisele. Caruna investeerib suurelt veekindla jaotusvõrgu ehitamisesse, millesse on suunatud viimastel aastatel rohkem kui 200 miljonit eurot.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikalahenduste väljatöötamine ja tootmine. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elektri kliendid on peamiselt suured elektri jaotusvõrgu-, tööstus- ja merendussektori ettevõtted Põhjamaades. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 800 spetsialisti ning Kontserni 2020. a. üheksa kuu müügitulud olid 111,4 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
674 7400

 

Lisainfo:
Jan Osa, Harju Elekter Oy juht, tel +358 40 561 6669

 

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
Tel 671 2761
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

Harju Elekter kontserni Soome tütarettevõte vahetas nime

ASi Harju Elekter 100%lise Soome tütarettevõtte Satmatic Oy uueks ärinimeks on alates 14.01.2021 Harju Elekter Oy.

Soome tütarettevõtte nimevahetus viidi läbi eesmärgiga ühildada ärinimed igapäevaselt kasutatava kaubamärgiga. Ühise Harju Elektri logo kasutamine aitab tugevdada kontserni konkurentsivõimet ning loob täiendavat kasu ja võimalusi turundustegevuses.

Harju Elekter Oy jätkab kõikide seniste ärisuundadega ning lahenduste pakkumisega nii energia-, tööstus- kui ka ehitussektorile. Muudatuse tulemusena kontaktisikute andmed ei muutu ning kontserni poolt pakutavate toodete ja teenuste ulatus võrreldes senisega Soomes pigem laieneb.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikalahenduste väljatöötamine ja tootmine. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elektri kliendid on peamiselt suured elektri jaotusvõrgu-, tööstus- ja merendussektori ettevõtted Põhjamaades. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 800 spetsialisti ning Kontserni 2020. a. üheksa kuu müügitulud olid 111,4 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

 

Lisainfo:
Jan Osa, Harju Elekter Oy juht, tel +358 40 561 6669

 

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
Tel 671 2761
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

Kontserni Soome tütarettevõtete ühinemine ja jagunemine

Harju Elekter kontserni Soome tütarettevõtte Satmatic Oy (ühendav ühing) ühendas endasse oma 100%-lised tütarettevõtted Finnkumu Oy ja Kiinteistö Oy Ulvila Sammontie 9 (ühendatavad ühingud). Ettevõtete ühinemise tulemusena on Finnkumu Oy ja Kiinteistöt Oy Ulvila Sammontie 9 õigusjärglaseks Satmatic Oy. Satmatic Oy tegevjuhina jätkab Jan Osa. Juhatuse koosseisus jätkavad esimehena Simo Puustelli, aseesimehena Tiit Atso ja liikmetena Endel Palla ja Andres Allikmäe.

Ühinemise järgselt viidi läbi Satmatic Oy osaline jagunemine, millega  Satmatic Oy andis Harju Elekter Kiinteistöt Oy-le üle kinnisvaraomandid Ulvilas ja Keraval. Harju Elekter Kiinteistöt Oy põhitegevuseks on kontsernile kuuluva tööstusliku kinnisvara haldamine. Ettevõtte juhatusse kuuluvad esimees Aron Kuhi-Thalfeldt, liikmed Tiit Atso ja Andres Allikmäe, tegevjuht on Simo Puustelli.

Ühinemine ja jagunemine viidi läbi vastavalt Soomes kehtivatele õigusaktidele ja kanti Soome äriregistrisse 31.12.2020. Tehingud on kontsernisisesed ning ei oma olulist mõju kontserni konsolideeritud majandustulemustele.

Soome tütarettevõtete ühinemine ja jagunemine on seotud kontserni otsusega lihtsustada kontserni struktuuri ning müügi- ja turundustöö koordineerimist, samuti eraldada kinnisvara haldamine tootmistegevusest. Muudatuste tulemusena kontaktisikute andmed ei muutu ning kontserni poolt pakutavate toodete ja teenuste ulatus võrreldes senisega Soomes pigem laieneb.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikalahenduste väljatöötamine ja tootmine. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elektri kliendid on peamiselt suured elektri jaotusvõrgu-, tööstus- ja merendussektori ettevõtted Põhjamaades. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 800 spetsialisti ning Kontserni 2020. a. üheksa kuu müügitulud olid 111,4 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Lisainfo: Jan Osa, Satmatic Oy tegevjuht tel +358 40 561 6669

 

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
Tel 671 2761
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

Arhiiv

Finantsaruannete avaldamine 2021. aastal

AS Harju Elekter soovib oma aktsionäridele head pühadeaega ning teatab, et avaldab konsolideeritud finantstulemused 2021. aastal järgmiselt:

2020. a 4. kvartali vahearuanne    23.02.2021
2021. a 1. kvartali vahearuanne     28.04.2021
Aktsionäride korraline üldkoosolek 29.04.2021
2021. a 2. kvartali vahearuanne    28.07.2021
2021. a 3. kvartali vahearuanne     27.10.2021

Majandustulemused avaldatakse eesti ja inglise keeles ning kõik teated on pärast avaldamist börsisüsteemis nähtavad ka Harju Elekter koduleheküljel www.harjuelekter.com.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
Tel +372 53408444
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

Muudatused Harju Elekter kontserni Rootsi tütarettevõtetega

Tulenevalt ASi Harju Elekter nõukogu ja juhatuse otsusest koondada kontserni ettevõtted kaubamärgi Harju Elekter alla, muudeti Rootsi tütarettevõtte SEBAB AB nimi Harju Elekter AB-ks.

Seni Harju Elekter AB nime all tegutsenud Rootsi tütarettevõte nimetati ümber Harju Elekter Services AB-ks. Mõlema  tütarettevõtte nimemuudatus kanti Rootsi äriregistrisse 14.12.2020.

Rootsi tütarettevõtete nimevahetus viidi läbi eesmärgiga ühitada ärinimed igapäevaselt kasutatava kaubamärgiga. Ühise Harju Elektri logo kasutamine aitab tugevdada kontserni konkurentsivõimet ning loob täiendavat kasu ja võimalusi turundustegevuses.

Harju Elekter AB (endise ärinimega SEBAB AB) jätkab energia tootmiseks ja jaotuseks vajalike elektrilahenduste väljatöötamise ning tehniliste hoonete tootmisega. Harju Elekter Services AB (endise ärinimega Harju Elekter AB) on viimased kolm aastat aktiivselt tegutsenud Rootsis kontserni keskpinge- ja alajaama toodete müügiesindusena, kuid need ülesanded võtab üle Harju Elekter AB. Sellega lõppeb Rootsi tütarettevõtete ümberstruktureerimise viimane etapp. Struktuurimuudatus ei mõjuta kontserni majandustulemusi.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikalahenduste väljatöötamine ja tootmine. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elektri kliendid on peamiselt suured elektri jaotusvõrgu-, tööstus- ja merendussektori ettevõtted Põhjamaades. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 800 spetsialisti ning Kontserni 2020. a. üheksa kuu müügitulud olid 111,4 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

 

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
Tel 671 2761
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

 

 

Harju Elekter kontserni Rootsi tütarettevõtete ühinemine kanti äriregistrisse

29.10.2020 kanti Rootsi äriregistrisse Harju Elekter kontserni 100%-liste Rootsi tütarettevõtete SEBAB AB ja Grytek AB ühinemine. Ettevõtete ühinemise tulemusena on Grytek AB õigusjärglane SEBAB AB.

Rootsi tütarettevõtete ühinemine on seotud kontserni plaaniga viia kõik tütarettevõtted Harju Elektri nime ja brändi alla, et lihtsustada kontserni müügi- ja turundustöö koordineerimist.

SEBAB AB tegevdirektorina jätkab Mikael Schwartz Jonsson. Juhatuse koosseisus jätkavad esimehena Tiit Atso ning liikmetena Andres Allikmäe, Andres Toome ja Thomas Andersson.

Tütarettevõtete ühinemine on kontsernisisene ega oma mõju Harju Elekter kontserni majandustulemustele.

Harju Elekter on enam kui 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mille põhitegevusalaks on elektri- ja automaatikalahenduste väljatöötamine ja tootmine. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elektri kliendid on peamiselt suured elektri jaotusvõrgu-, tööstus- ja merendussektori ettevõtted Põhjamaades. Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligikaudu 800 spetsialisti ning Kontserni 2020. a. üheksa kuu müügitulud olid 111,4 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

 

Lisainfo:
Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

 

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
Tel 671 2761
E-mail: marit.tack@harjuelekter.com

 

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-9/2020

Müügitulu, kulud ja kasum

Harju Elekter kontsernile olid nii kolmas kvartal kui ka üheksa kuud maailmamajanduses valitsevast surutisest hoolimata edukad ja jätkati eesmärgipäraselt kasumlikkuse parandamisega. Kasutusele võetud meetmed aitasid hoida inimesed terved ning säilitada tootmise tavapärase taseme kõikides tehastes.

 

 EUR’000     III kv   III kv +/- 9 kuud 9 kuud +/-
      2020   2019 kv/kv 2020 2019 9k/9k
Müügitulu 37 360 42 262 -11,6% 111 372 112 150 -0,7%
Brutokasum 5 234 5 375 -2,6% 15 625 14 249 9,7%
Ärikasum enne kulumit (EBITDA) 2 913 2 446 19,1% 7 939 5 679 39,8%
Ärikasum (EBIT) 2 002 1 561 28,3% 5 211 3 064 70,1%
Perioodi puhaskasum 1 694 1 319 28,4% 4 369 2 313 88,9%
 sh emaettevõtte omanike osa 1 691 1 359 24,4% 4 398 2 384 84,5%
Puhaskasum aktsia kohta (eurot) 0,10 0,08 24,4% 0,25 0,13 84,5%

Kontserni 2020. aasta III kvartali konsolideeritud müügitulu jäi mõnevõrra alla võrreldava kvartali rekordilisele müügikäibele, olles samas läbi aegade hea tulemus. Aruandekvartali konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 37,4 (2019 III kv: 42,3) miljonit eurot ja üheksa kuu konsolideeritud müügitulu 111,4 (2019 9k: 112,2) miljonit eurot.

Aruandekvartali äritegevuse kulud vähenesid kõikides kulugruppides – kokku 5,2 miljonit eurot. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes vähenesid 24,1% ulatuses turustuskulud, 0,4 miljoni võrra 1,2 miljoni euroni, sest maailmas leviva koroonaviiruse (COVID-19) tõttu tehti enamus müügitööd virtuaalselt. Suurim muutus võrreldes möödunud aasta III kvartaliga oli müüdud toodete ja teenuste kulude vähenemine 4,8 miljoni euro võrra. Üldhaldus­kulud vähenesid eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 3,1%, 2,2 miljoni euroni. Tööjõukulud jäid kvartalite võrdluses samale tasemele, olles 6,6 miljoni eurot.

Aruandekvartali ja üheksa kuu konsolideeritud brutokasum oli vastavalt 5 234 (2019 III kv: 5 375) ja 15 625 (2019 9k: 14 249) tuhat eurot ning brutokasumi marginaaliks kujunes mõlema perioodi puhul 14,0% (2019 III kv ja 9k: 12,7%). Konsolideeritud ärikasumit (EBIT) teeniti kolmandas kvartalis 2 002 (2019 III kv: 1 561) tuhat eurot ja üheksa kuuga 5 211 (2019 9k: 3 064) tuhat eurot. Aruandekvartali ärirentaablus suurenes 1,7 protsendipunkti võrra 5,4%ni ja üheksa kuuga 2,0 protsendipunkti võrra 4,7%ni.

Aruandekvartali konsoli­deeritud puhaskasum oli 1 694 (2019 III kv: 1 319) tuhat eurot, ning puhaskasum aktsia kohta 0,10 (2019 III kv: 0,08) eurot. Üheksa kuu puhaskasum kasvas võrreldava perioodi suhtes 88,9% jõudes 4 369 (2019 9k: 2 313) tuhande euroni. Üheksa kuu puhaskasum aktsia kohta oli 0,25 (2019 9k: 0,13) eurot.

Põhitegevusala ja turud

Harju Elektri põhitegevusala, tootmine, moodustas Kontserni konsolideeritud müügitulust nii aruandekvartalis kui ka üheksa kuuga 86%. Kontserni kolm kõige suuremat sihtturgu on Eesti, Soome ja Rootsi. Müük Eesti turule kasvas kvartalite võrdluses 3,0 miljoni euro võrra 7,7 miljoni euroni ning üheksa kuu võrdluses 3,8 miljonit eurot 17,0 miljoni euroni. Müügikasvu põhjuseks oli Elektrilevi OÜ raamhange, mille tarned jäid valdavalt III kvartalisse.

Müük Soome turule langes kolmandate kvartalite võrdluses 2,2 miljoni euro võrra 16,5 miljoni euroni ning seda mõjutas enim tellimuste vähenemine. Viimases kvartalis tekkinud tellimuste langus mõjutas ka 9 kuu tulemust, kus müügitulu Soome turule vähenes 2,1 miljoni euro võrra 54,9 miljoni euroni.

Müük Rootsi turule suurenes kolmandate kvartalite võrdluses 1,2 miljoni euro võrra 6,6 miljoni euroni. Üheksa kuu võrdluses suurenes Rootsi müügitulu 2,7 miljoni euro võrra 17,5 miljoni euroni, olles kokkuvõttes suuruselt teine turg. Rootsi turul tagas kasvu nii Eestis toodetud alajaamade müügi suurenemine Rootsi turule kui ka üleüldine tellimuste kasv.

Kontsern investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 4,1 (2019 9k: 4,4) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvara­investeeringu­tesse 2,1 (2019 9k: 0,7) miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 1,8 (2019 9k: 3,4) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,2 (2019 9k: 0,3) miljonit eurot. III kvartali suurimaks arendusprojektiks oli Leedus tootmis- ja büroohoone laienduse neljanda etapi ehitusega alustamine. Tehase laiendusse suunatud investeeringud võimaldavad Harju Elekter UAB-l kahekordistada tehase tulusid. Lisaks investeeriti Allika Tööstuspargi tootmis­hoone ehitusse ning soetati kinnistuid.

 

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 4,44 euro tasemel. AS Harju Elektril on 30.09.2020 seisuga 4 831 aktsionäri. Aruandekvartali jooksul on aktsionäride arv suurenenud 261 võrra.

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
Auditeerimata
EUR’000 30.09.2020 31.12.2019
VARAD
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 3 367 4 878
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 26 464 22 958
Ettemaksed 1 048 1 166
Varud 21 213 19 010
Käibevara kokku 52 092 48 012
Põhivara
Edasilükkunud tulumaksu vara 513 472
Pikaajalised finantsinvesteeringud 8 146 10 494
Kinnisvarainvesteeringud 22 758 21 259
Materiaalne põhivara 20 330 20 402
Immateriaalne põhivara 7 200 7 260
Põhivara kokku 58 947 59 887
VARAD KOKKU 111 039 107 899
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Kohustused
Võlakohustused 8 871 11 305
Ostjate ettemaksed 3 947 2 212
Võlad tarnijatele ja muud võlad 19 264 16 448
Maksuvõlad 2 555 2 959
Lühiajalised eraldised 35 34
Lühiajalised kohustused kokku 34 672 32 958
Võlakohustused 7 901 7 901
Muud pikaajalised kohustused 95 64
Pikaajalised kohustused kokku 7 996 7 965
KOHUSTUSED KOKKU 42 668 40 923
Omakapital
Aktsiakapital 11 176 11 176
Ülekurss 804 804
Reservid 2 842 3 412
Jaotamata kasum 53 693 51 699
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 68 515 67 091
Mittekontrolliv osalus -144 -115
Omakapital kokku 68 371 66 976
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 111 039 107 899

 

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE
Auditeerimata
EUR’000 III kv III kv 9k 9k
2020 2019 2020 2019
Müügitulu 37 360 42 262 111 372 112 150
Müüdud toodete ja teenuste kulud -32 126 -36 887 -95 747 -97 901
Brutokasum 5 234 5 375 15 625 14 249
Turustuskulud -1 150 -1 516 -3 639 -4 198
Üldhalduskulud -2 225 -2 296 -7 119 -6 929
Muud äritulud 167 39 494 171
Muud ärikulud -24 -41 -150 -229
Ärikasum 2 002 1 561 5 211 3 064
Finantstulud 8 25 116 147
Finantskulud -122 -77 -269 -179
Kasum enne maksustamist 1 888 1 509 5 058 3 032
Tulumaks -194 -190 -689 -719
Perioodi puhaskasum 1 694 1 319 4 369 2 313
Puhaskasumi jaotus
Emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 1 691 1 359 4 398 2 384
Mitte-kontrolliv osa puhaskasumist 3 -40 -29 -71
Puhaskasum aktsia kohta
Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,10 0,08 0,25 0,13
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,10 0,08 0,25 0,13

1-9/2020 vahearuanne

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

 

Harju Elekter kontsern sõlmis lepingu Soome suuruselt teise elektrivõrgu ettevõttega

Harju Elekter kontsern sõlmis kaheksa-aastase raamlepingu Soome suuruselt teise elektrivõrgu ettevõttega Elenia OY. Esimese tarnelepingu allkirjastasid Harju Elekter ja Elenia aastateks 2021-2023.

Raamlepingu tingimuste kohaselt on Elenial õigus korraldada raamlepingu sõlminud partnerite seas minikonkursse ning valituks osutunud partneriga sõlmitakse kindlaks määratud perioodiks tarneleping komplektalajaamade tarnimiseks. 22. septembril sõlmitud tarnelepingu alusel toodavad Harju Elektri tütarettevõtted AS Harju Elekter Elektrotehnika ja Satmatic OY Eleniale kolme aasta jooksul ligi 2000 komplektalajaama. Lepingu maht on orienteeruvalt 20 miljonit eurot.

Alajaamade tootmine Harju Elekter kontserni Eesti ja Soome tehastes on viimaste aastate jooksul olulisel määral suurenenud, ulatudes täna keskmiselt 4000 alajaamani aastas.

Elenia Grupp on Soome suuruselt teine elektrivõrguettevõte, mis teenindab 430 000 klienti Kanta- ja Päijät-Hämes, Pirkanmaal, Kesk-Soomes ning Lõuna- ja Põhja-Pohjanmaal. Ettevõtte tegevusalaks lisaks elektrivõrgu teenuse pakkumisele on elektrivõrgu käitamine ja kaasajastamine ning elektrivõrkude ja -ühenduste ehitamine oma partnerettevõtetega.

Harju Elekter kontsern on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elektri Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab üle 800 spetsialisti ning Kontserni 2020.a 6 kuu müügitulud olid 74 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

Lisainfo:
Jan Osa, Satmatic Oy ja Finnkumu Oy juhataja, tel +358 40 561 6669
Indrek Ulmas, Harju Elekter Elektrotehnika AS juhataja, tel + 372 5061208

 

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
+372 53408444

Harju Elektri Rootsi tütarettevõte sõlmis Stockholmi Slusseni metroojaama elektrialajaama uuendamisega seotud lepingu

Harju Elekter kontserni tütarettevõte SEBAB AB sõlmis ühistranspordi eest vastutava administratiivasutusega Region Stockholm elektriprojekti lepingu, mille alusel uuendatakse põhjalikult Stockholmi Slusseni metroojaama alajaam. Aastane projekt saab alguse käesolevas septembris ja lepingu orienteeruv maht on 3,5 miljonit eurot.

Region Stockholmi vastutusala hulka kuulub kohaliku ühistranspordi arendamine ja haldamine. Metroojaama rekonstrueerimine on osa ulatuslikust Stockholmi Slusseni piirkonna ümberehitusest, mis hõlmab uute rajatiste ehitamist ja transpordi ümberkujundamist 2025. aastaks.

Harju Elekter kontsern on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elektri Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab üle 800 spetsialisti ning Kontserni 2020.a 6 kuu müügitulud olid 74 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

 

Tiit Atso
Juhatuse esimees
+372 674 7400

Lisainfo:
Mikael Schwartz Jonsson, SEBAB AB juhataja, +46 73 870 01 51

 

Koostas:
Marit Tack
Kommunikatsioonijuht
+372 53408444

Harju Elekter kontsern võitis olulise hanke Soomes

Harju Elekter kontserni kuuluv Soome tootmisettevõte Finnkumu Oy võitis Järvi-Suomen Energia Oy ja Savon Voima Verkko Oy ühishanke komplektalajaamade tarnimiseks. Lepingu orienteeruv maht on 18 miljonit eurot. Tarned toimuvad aastatel 2021 kuni 2023 võimalusega lepingu pikendamiseks nelja aasta võrra.

Järvi-Suomen Energia ehitab, hooldab ja arendab Soome ainulaadse järvepiirkonna elektrivõrku. Kohaliku jaotusvõrgu operaatorina hooldab Järvi-Suomen Energia ligikaudu 27 000-kilomeetrist elektrivõrku ja tagab, et tuled põleksid üle 100 000 kodus.

Savon Voima Grupp on Savon Energiaholding Oy 100% tütarettevõtja, mida omab 20 omavalitsust. Ettevõtja on üks suurimaid energiateenuste müüjaid Soomes. Lisaks emaettevõtjale hõlmab Savon Voima Grupp Savon Voima Verkko Oy, kes pakub võrguteenuseid. Grupi ärivaldkondadeks on elektrienergia jaotus, elektrienergia tootmine ja kaugküte.

Harju Elekter kontsern on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab üle 800 spetsialisti ning Kontserni 2020.a 6 kuu müügitulud olid 74 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Finnkumu Oy on Satmatic Oy 100% tütarettevõte.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
674 7400

Lisainfo: Jan Osa, Satmatic Oy ja Finnkumu Oy juhataja, tel +358 40 561 6669

Koostas:
Ursula Joon
Jurist
674 7413

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-6/2020

Müügitulu ja kasum

Maailmas ja Eestis leviv koroonaviiruse (Covid-19) pandeemia Kontserni müügitulude mahtu aruandekvartalis oluliselt ei mõjutanud. 2020. aasta II kvartali konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 39,0 (2019 II kv: 40,6) miljonit eurot. Mõningast müügitulu langust mõjutas üksikute materjalide ning komponentide tarne viivitused, mille tõttu osade tellimuste realiseerumine lükkus edasi järgmisse kvartalisse. Kokkuvõttes kasvas Kontserni esimese poolaasta konsolideeritud müügitulu kokku 5,9% ehk 4,1 miljonit euro võrra, jõudes 74,0 miljoni euroni. Vaatamata majanduskeskkonnas valitsevale ebakindlusele on uute tellimuste maht ning oluliste raamlepinguliste klientidega koostöö säilinud. Klientide mitmed uued võimalikud projektid on otsuste langetamise järgus.

muutus

jaanuar – juuni

muutus

aprill – juuni

aasta

(tuhat eurot)

6k/6k

2020

2019

II kv/II kv

2020

2019

2019

Müügitulu

5,9%

74 012

69 889

-3,9%

39 014

40 606

143 397

Brutokasum

17,1%

10 391

8 875

7,5%

5 468

5 087

18 244

Ärikasum enne kulumit (EBITDA)

55,5%

5 027

3 232

49,3%

3 084

2 065

6 791

Ärikasum (EBIT)

113,6%

3 209

1 502

80,4%

2 156

1 195

3 273

Perioodi puhaskasum

169,0%

2 674

994

137,8%

1 971

829

2 367

 sh emaettevõtte omanike osa

164,1%

2 708

1 025

134,8%

1 979

843

2 460

Puhaskasum aktsia kohta

164,1%

0,15

0,06

134,8%

0,11

0,05

0,14

Aruandekvartali konsolideeritud brutokasum oli 5 468 (2019 II kv: 5 087) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 14,0% (2019 II kv: 12,5%). Konsolideeritud ärikasum (EBIT) oli 2 156 (2019 II kv: 1 195) tuhat eurot. Teise kvartali ärirentaabluseks kujunes 5,5%. Aruande¬kvartali konsolideeritud puhaskasum oli 1 971 (2019 II kv: 829) tuhat eurot, millest Emaettevõtte omanike osa moodustas 1 979 (2019 II kv: 843) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli teises kvartalis 0,11 (2019 II kv: 0,05) eurot. Kui 2019. aasta teise kvartali madalat kasumlikkust mõjutas tootmise sisendhindade ja töötasude tõus, aga ka Soome elektrivõrkude eeldatust madalam tellimusmahu tõttu tootmise alakoormatus, siis aruandekvartalis on Kontsern teinud suure sammu kasumlikkuse parandamise suunas, kahekordistades ärikasumit.

Esimese poolaasta konsolideeritud brutokasum oli 10 391 (2019 6k: 8 875) tuhat eurot ja brutokasumi marginaal 14,0% (2019 6k: 12,7%). Kuue kuuga teeniti konsolideeritud ärikasumit (EBIT) 3 209 (2019 6k: 1 502) tuhat eurot. Kokkuvõttes oli Kontserni esimese poolaasta puhaskasum 2 674 (2019 6k: 994) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta kasvas võrreldava perioodi suhtes 164,1% ja jõudis 0,15 (2019 6k: 0,06) euroni.

Turud

Müük Eesti turule kasvas kvartalite võrdluses 5,7 (2019 II kv: 5,0) miljoni euroni, andes aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 14,7% (2019 II kv 12,4%). Alanud on Elektrilevi OÜ alajaamade uue raamhanke teenindamine, kuid kriisiolukorra tõttu tekkinud üksikud materjali ja komponentide tarneraskused on oodatud müügitulu kasvu Eesti turule aeglustanud. Kokkuvõttes on müük Eesti turule kuue kuuga kasvanud 0,8 miljonit eurot 9,4 miljoni euroni, moodustades 6 kuu konsolideeritud müügitulust 12,6%.

Kontserni suurima turu Soome müük on olnud kvartalite võrdluses languses. Aruandekvartali müügitulu vähenes 3,2 miljoni euro võrra 19,0 miljoni euroni ning seda mõjutas enim tellimuste vähenemise ja seadmete tarnete viibimine. Poolaastate võrdluses suurt muutust müügitulu võrdluses ei olnud, kuue kuu müügitulu Soome turule oli 38,5 (2019 6k: 38,3) miljonit eurot, andes konsolideeritud müügitulust 52,0% (2019 6k: 54,8%). Valdav osa müügimahust moodustas toodangu müük Soome elektrivõrguettevõtetele. Kontsernis välja arendatud HECON-rivikapisüsteemi tootesarja lahendustega on Kontsern jõudnud esimeste projektide tarni¬miseni, ning saadud klientidelt positiivset tagasisidet.

Aruandekvartalis Rootsi turult teenitud müügitulu oli 5,9 miljonit eurot, mis on 0,3 miljonit eurot enam kui 2019. aasta teises kvartalis. Rootsi turu osakaal konsolideeritud müügitulust tõusis aruandekvartalis 1,3 protsendipunkti võrra 15,2%ni. Poolaastate võrdluses suurenes Rootsi müügitulu 1,5 miljoni euro võrra 10,9 miljoni euroni, jäädes kokkuvõttes kolmandaks turuks. Kasvu tagas eelkõige Eestis toodetud alajaamade müügi suurenemine Rootsi turule. 2018. aastal allkirjastatud Rootsi suurima jaotusvõrguettevõtte E.ON Energidistribution AB raamlepingu tellimustest on kvartali lõpu seisuga tarnitud 86,2%. Lisaks tarniti Rootsi turule esimeses kvartalis kümme kompaktalajaama Ellevio AB võrgule.

Kontserni turgudest neljandal kohal on Norra, andes Kontserni II kvartali müügitulust 11,2%. Aruandekvartalis teenitud müügitulu oli 4,4 miljonit eurot, vähenedes 2019. aasta teise kvartaliga võrreldes 1,1 miljonit eurot. Seevastu esimesel poolaastal teeniti Norra turult 9,8 miljonit eurot, kasvades 0,3 miljoni euro võrra. Valdav osa Norra turu müügimahust tuli laevaehitussektorile suunatud toodete müügist. Lisaks Leedu tütarettevõttele andis panuse Norra turu kasvule ka Eesti tootmisettevõte, kes lähetas aruandekvartalis Norrasse kolm HEKA1SB alajaama.

Kvartalite võrdluses jäi müük Hollandi turule samale tasemele, olles 1,8 miljonit eurot. Kuue kuu võrdluses on müük Hollandi turule langenud 0,4 miljoni euro võrra 3,1 miljoni euroni.

Enim suurenes müük muudele turgudele, mis nii kvartalite kui kuue kuu võrdluses kasvas 1,7 miljonit eurot. Kontserni muudest turgudest olid suurimad Taani, Saksamaa ja Poola, kust teeniti kuue kuuga müügitulu vastavalt 1,3 miljonit, 0,3 miljonit ja 0,6 miljonit eurot.

Tegevussegmendid

Traditsiooniliselt suurima osa, aruandekvartalis 85,0% ja poolaastaga 85,4% müügitulust andis Tootmine, mis on Kontserni põhitegevusalaks. Eriolukorrast tekkinud mõningased tarneraskused vähendasid tootmissegmendi müügitulu kvartalite võrdluses 2,8 miljonit eurot 33,1 miljoni euroni. Kontserni elektriseadmeid tootvate ettevõtete müügimahtude kasvu toel suurenes Tootmise segmendi müügimaht kuue kuuga 1,7 miljoni euro võrra 63,2 miljoni euroni.

Kinnisvarasegmendi müügitulu on eelnevate perioodidega võrreldes langenud. Põhjuseks on ajutised rendihinna alanduse kokkulepped tagamaks rentnike toimetulek keerulises eriolukorras. Aruandekvartalis teeniti renditulu Keila, Allika ja Haapsalu tööstusparkide rendipindadelt 0,77 (2019 II kv: 0,83) miljoni eurot, kuue kuuga 1,61 (2019 6k: 1,70) miljonit eurot.

Muu segmenteerimata tegevuste müügitulu oli aruandekvartalis 5,1 miljoni eurot, olles 2019. aasta teise kvartali müügitulust 1,3 miljonit enam. Oluliselt on suurenenud ka kuue kuu müügitulu: 2,5 miljonit eurot. Elektrikaupade projektimüügi müügitulu tuli valdavalt elektrivõrgu ja muu taristu valdkonna klientidelt, ehitusettevõtetelt ning riigisektorist ja elektriinstallatsioonitööde müügitulu laevaehitussektorilt.

Kulud

Aruandekvartali äritegevuse kulud on vähenenud kõikides kulugruppides – kokku 2,4 miljonit eurot. Müüdud toodete ja teenuste kulude vähenemine edestas müügitulude langust 1,7 protsendipunkti võrra, suurendades brutokasumi marginaali 2019. aasta teise kvartali näitajate suhtes 1,5 protsendipunkti võrra. Enim on võrreldava kvartali suhtes vähenenud turustuskulud, 0,3 miljoni võrra 1,2 miljoni euroni, moodustades kogu Kontserni II kvartali äritegevuse kuludest 3,2%. Turustuskulude osakaal Kontserni müügituludest on langenud kvartalite võrdluses 0,6 protsendipunkti võrra 3,0%le. Kui võrreldava perioodi turustuskulude tõusu põhjustas ekspordi kasvule keskendumine siis maailmas leviva koroonaviiruse (Covid-19) tõttu on vaadeldaval perioodil enamus müügitööd tehtud virtuaalselt. Kahjumlike tagajärgede ennetamiseks on ostu ja hanke tegevuse juures pööratud kõrgendatud tähelepanu materjalide olemasolule tootmisüksustes ning tarnekindluse tagamisele.

Kokkuvõttes oli äritegevuse kulude kasv poolaastate võrdluses 2,0 protsendipunkti võrra väiksem müügitulu juurdekasvust. Brutokasumi marginaal kasvas võrreldava perioodi suhtes 1,3 protsendipunkti võrra 14,0ni. Esimese poolaasta äritegevuse kulud olid kokku 71,0 (2019 6k: 68,3) miljonit eurot, millest suurim kasv – 2,6 miljonit eurot oli müüdud toodete ja teenuste osas. Üldhaldus¬kulude osakaal Kontserni müügitulust moodustas aruandekvartali müügitulust 6,0% ja kuue kuuga 6,6%, jäädes Kontserni äritegevuse kuludest eelmise aasta mõlema perioodiga võrreldes samale tasemele.

2019. aasta II kvartaliga võrreldes vähenesid lõppenud kvartali tööjõukulud 0,1 miljonit eurot 6,7 miljoni euroni ning suurenesid 6 kuu võrdluses 0,1 miljonit. Tööjõukulude määr Kontserni müügitulust langes, olles esimesel poolaastal 18,1% (2019 6k: 19,0%). Kuue kuuga on tööjõukuluna kajastatud aktsiaoptsiooni¬programmide kulu summas 120 (2019 6k: 89) tuhat eurot.

Põhivarade kulumit arvestati teises kvartalis kuludesse kokku 0,9 miljonit eurot, ning esimesel poolaastal 1,8 miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes vastavalt 58 ja 88 tuhat eurot.

Personal

Suurenenud tootmismahtude teenindamiseks uues tootmishoones on Leedu tütarettevõtte töötajate arv aastaga suurenenud 18 inimese võrra. Samas Eesti ettevõtted on osaliselt ümberstruktureerimise kui ka puhkuste edasi lükkamise tõttu palganud aruandekvartalis vähem hooajalist tööjõudu kui võrreldaval perioodil. Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 829 inimest, mis on kokkuvõttes 19 töötajat vähem kui aasta tagasi. Teises kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 789 inimest, mis oli keskmiselt 10 töötajat enam kui võrreldaval perioodil. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 5,3 (2019 II kv: 5,5) miljonit eurot. Aasta keskmine kuu töötasu Kontserni töötaja kohta oli 2 195 (2019 II kv: 2 335) eurot.

Investeeringud

Kontsern investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 2,2 (2019 6k: 3,0) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvara¬investeeringu¬tesse 1,3 (2019 6k: 0,2) miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 0,8 (2019 6k: 2,6) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,1 (2019 6k: 0,2) miljonit eurot. Esimeses kvartalis alustati Leedus tootmis- ja büroohoone laienduse neljanda etapi ehituse ettevalmistusega. Lisaks investeeriti Allika Tööstuspargi tootmishoone ehitusse ning soetati kinnistuid.

Muudatused Kontserni ettevõtete juhtkondades

ASi Harju Elekter nõukogu nimetas oma 16.03.2020 toimunud koosolekul alates 4.05.2020 ettevõtte juhatuse esimeheks praeguse juhatuse liikme ja finantsjuhi Tiit Atso. Aktsiaseltsi senine juhatuse esimees Andres Allikmäe siirdus pärast juhatuse liikme lepingu lõppemist 3.05.2020 äriarenduse juhi ametikohale ASi Harju Elekter tegevjuhtkonnas. ASi Harju Elekter juhatus jätkab kaheliikmelisena: Tiit Atso (juhatuse esimees) ja Aron Kuhi-Thalfeldt (juhatuse liige).

Alates 1.01.2020 on määratud uus tegevjuht Rootsi tütarettevõtetele SEBAB AB ja Grytek AB. Mikael Schwartz Jonsson alustas Harju Elekter Grupis tööd 1.10.2019. 3-kuulisel üleminekuperioodil töötati tihedas koostöös senise tegevjuhi Thomas Anderssoniga, kes siirdus alates 1.01.2020 Rootsi müügi- ja marketingijuhi ametikohale.

Aruandekvartalis toimunud olulisemad sündmused

  • Eesmärgiga lihtsustada müügi- ja turundustöö koordineerimist ja Rootsi tütarettevõtete juhtimist, otsustas Harju Elekter 2020. aasta jooksul ühendada oma Rootsi tütarettevõtted SEBAB AB ja Grytek AB ühiseks Harju Elekter kontserni ettevõtteks.
  • Soome majandusleht Kauppalehti pärjas Finnkumu Oy „Achievers“ 2016-2020 tiitliga. Tunnustuse saajaid iseloomustab väljakujunenud äritegevus, stabiilne kasv, head tulemused ja kasumlikkus, tugev finantsstruktuur ja likviidsus jätkusuutliku tegevuse tagamiseks.
  • 22. mail 2020 pandi nurgakivi Harju Elektri Laohotellile II Saue vallas, Allika Tööstuspargis. Käesoleva aasta sügisel valmiva hoone kogupind on 3 877 ruutmeetrit. Laohotell II on Harju Elektri viies rakendusse võetav kinnistu Harkus, Paldiski maantee ääres asuvas 30 ha suuruses 18 kinnistuga Allika Tööstuspargis.
  • Energo Veritas OÜ sulges alates 31. maist 2020 oma kahjumliku Keila kaupluse ning kogu Põhja-Eesti klientide teenindamine suundus ettevõtte uude müügiesindusse Tallinnasse, Tuisu 19.
  • 30. juunil 2020 toimus ASi Harju Elekter aktsionäride korraline üldkoosolek, kus kinnitati 2019. majandusaasta aruanne, kasumijaotuse ettepanek ning otsustati maksta aktsionäridele 2019. aasta eest dividende 0,14 eurot aktsia kohta, kokku 2,5 miljonit eurot. Dividendid kanti aktsionäride pangakontodele 21. juulil 2020.

Aruandekuupäevajärgsed sündmused 

Juulis 2020 otsustati, et ASi Harju Elekter Leedu tütarettevõte Harju Elekter UAB alustab käesoleva aasta septembris Panevežyses tehase laiendamise 4. etapiga. Ehitustöid teostab Kaminta UAB ning tööd kestavad 2021. aasta märtsini. Pärast ehitustööde lõppu suureneb Leedu tütarettevõtte kontori- ja tootmispind seniselt 8 765 m2-lt 16 761 m2-le. Investeeringu kogumaksumus on kuni 6 miljonit eurot, millest 70% finantseeritakse pangalaenuga ja 30% omavahenditest.Tehase laiendusse suunatud investeeringud võimaldavad Harju Elekter UABl kahekordistada tehase tulusid. Laienemise järgselt suureneb töötajate arv praeguselt 241 inimeselt 350 inimeseni.

Harju Elekter UAB fookus on toodete, teenuste ja lahenduste välja töötamine ja tootmine ekspordiks süsteemi integraatoritele merendus- ja tööstussektoris, tarnides spetsiaalselt kliendi tarbeks välja töötatud energiajaotuse ja sagedusinverter lahendusi. Harju Elekter UAB omab merendusalaseid DNV GL ja RINA sertifikaate.

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 4,39 euro tasemel.

 

AS HARJU ELEKTER

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

30.06.2020

Auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD

   30.06.20

     31.12.19

Raha ja raha ekvivalendid                             3 906                             4 878
Nõuded ostjatele ja muud nõuded            26 788      22 958
Ettemaksed                1 879         1 166
Varud        21 958      19 010
KÄIBEVARA KOKKU        54 531      48 012
Edasilükkunud tulumaksu vara             517           472
Pikaajalised finantsinvesteeringud          8 047      10 494
Kinnisvarainvesteeringud 22 173 21 259
Materiaalne põhivara 19 918 20 402
Immateriaalne põhivara 7 199 7 260
PÕHIVARA KOKKU 57 854 59 887
VARAD KOKKU 112 385 107 899
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 6 772 11 305
Ostjate ettemaksed 2 824 2 212
Võlad tarnijatele ja muud võlad 24 202 16 448
Maksuvõlad 3 559 2 959
Lühiajalised eraldised 160 34
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 37 517 32 958
Võlakohustused 8 264 7 901
Muud pikaajalised kohustused 97 64
PIKAAJALISED KOHUSTUSED 8 361 7 965
KOHUSTUSED KOKKU 45 878 40 923
Aktsiakapital 11 176 11 176
Ülekurss 804 804
Reservid 2 673 3 412
Jaotamata kasum 52 003 51 699
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 66 656 67 091
Mitte-kontrolliv osalus -149 -115
OMAKAPITAL KOKKU 66 507 66 976
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 112 385 107 899

 

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE

01.01.-30.06

Auditeerimata
EUR’000
Kontsern    KV2 2020    KV2 2019    6K 2020    6K 2019
Müügitulu 39 014 40 606 74 012 69 889
Müüdud toodete kulud -33 546 -35 519 -63 621 -61 014
Brutokasum 5 468 5 087 10 391 8 875
Turustuskulud -1 180 -1 474 -2 488 -2 682
Üldhalduskulud -2 333 -2 450 -4 895 -4 634
Muud äritulud 275 83 327 131
Muud ärikulud -74 -51 -126 -188
Ärikasum 2 156 1 195 3 209 1 502
Finantstulud 71 24 108 125
Finantskulud -46 -61 -147 -104
Kasum enne maksustamist 2 181 1 158 3 170 1 523
Tulumaks -210 -329 -496 -529
Perioodi puhaskasum, sh 1 971 829 2 674 994
emaettevõtte omanike osa 1 979 843 2 708 1 025
mitte-kontrolliv osa -8 -14 -34 -31
Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,11 0,05 0,15 0,06
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,11 0,05 0,15 0,06

1-6/2020 aruanne

Tiit Atso
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Harju Elekter investeerib Leedu tütarettevõtte tehase laiendusse kuni 6 miljonit eurot

ASi Harju Elekter Leedu tütarettevõte Harju Elekter UAB alustab septembris tehase laiendamise 4. etapiga Panevežyses. Ehitustöid teostab Kaminta UAB ning tööd kestavad 2021.a märtsini. Pärast ehitustööde lõppu suureneb Leedu tütarettevõtte kontori- ja tootmispind seniselt 8765 m2-lt 16761 m2-le. Investeeringu kogumaksumus on kuni 6 miljonit eurot, millest 70% finantseeritakse pangalaenuga ja 30% omavahenditest.

Tehase laiendusse suunatud investeeringud võimaldavad Harju Elekter UABl kahekordistada tehase tulusid ning suurendada töötajate arvu praeguselt 241 inimeselt 350 inimeseni.

Harju Elekter UAB fookus on toodete, teenuste ja lahenduste välja töötamine ja tootmine süsteemi integraatoritele merendus- ja tööstussektoris, tarnides spetsiaalselt kliendi tarbeks välja töötatud energiajaotuse ja sagedusinverter lahendusi. Harju Elekter UAB omab merendusalaseid DNV GL ja RINA sertifikaate.

Harju Elekter kontsern on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elektri Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab üle 800 spetsialisti ning Kontserni 2019.a müügitulu oli 143,4 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
6 747 400

Koostas:
Ursula Joon
Jurist
6 747 413

Harju Elekter dividendimakse ex-päev

AS Harju Elekter (HAE1T, ISIN EE3100004250) fikseerib aktsionäride nimekirja dividendi maksmiseks 14.07.2020 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Ülaltoodust lähtudes on väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 13.07.2020, alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2019. majandusaasta eest.

AS Harju Elekter maksab dividendi 0,14 eurot aktsia kohta välja 21.07.2020 ülekandega aktsionäri pangaarvele.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
674 7400

Koostas:
Ursula Joon
Jurist
674 7413

Harju Elekter aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

Täna, 30. juunil 2020 algusega kell 10 toimus Keilas, Keskväljak 12 ASi Harju Elekter aktsionäride korraline üldkoosolek. Üldkoosolekust võttis osa 52 aktsionäri ja nende volitatud esindajat, kes olid esindatud kokku 11 478 288 häälega, mis moodustab häälte üldarvust 64,70%.

Üldkoosoleku päevakord oli järgmine:
1. ASi Harju Elekter 2019. aasta majandusaasta aruande kinnitamine
2. Kasumijaotuse kinnitamine

1.ASi Harju Elekter 2019. a majandusaasta aruande kinnitamine
Üldkoosolek otsustas:
Kinnitada ASi Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2019. majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2019 on 107 899 tuhat eurot, müügitulud 143 397 tuhat eurot ning aruandeaasta puhaskasum 2 367 tuhat eurot.

Otsuse poolt anti 11 450 687 häält, mis moodustas 99,76 % hääletanuist.

2.Kasumijaotuse kinnitamine
Üldkoosolek otsustas:
Kinnitada AS Harju Elekter 2019.a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum

49 238 503 eurot

Emaettevõtte omanike osa 2019.a puhaskasumist

2 460 606 eurot

Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2019

51 699 109 eurot

Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt:

Dividendideks ( 0,14 eurot aktsia kohta*)

 2 483 583 eurot

Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist

49 215 526 eurot

*Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse 14.07.2020 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) on 13.07.2020, alates millest ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2019. majandusaasta eest. Dividendid makstakse aktsionäridele välja 21.07.2020 ülekandega aktsionäri pangaarvele.

Otsuse poolt anti 11 461 073 häält, mis moodustas 99,85 % hääletanuist.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Ursula Joon
Jurist
674 7413

Aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

Aktsiaseltsi Harju Elekter juhatus kutsub 30. juunil 2020. aastal algusega kell 10.00 Keila Kultuurikeskuse saalis (Keskväljak 12, Keila) kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku.

Aktsiaseltsi Harju Elekter nõukogu määras alljärgneva üldkoosoleku päevakorra ja kooskõlastas järgmised otsuseprojektid:

1. ASi Harju Elekter 2019.a majandusaasta aruande kinnitamine

Kinnitada ASi Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2019. majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2019 on 107 899 tuhat eurot, müügitulud 143 397 tuhat eurot ning aruandeaasta puhaskasum 2 367 tuhat eurot.

2. Kasumijaotuse kinnitamine

Tulenevalt kehtinud eriolukorrast ning majanduse tuleviku väljavaadete ebaselgusest seoses koroonaviiruse levikuga, otsustas juhatus muuta varem avaldatud ettepanekut dividendi maksmisel ja vähendas seda esialgselt 0,18 eurolt aktsia kohta 0,14 euroni aktsia kohta.
Kinnitada AS Harju Elekter 2019.a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum                                                                                             49 238 503 eurot

Emaettevõtte omanike osa 2019.a puhaskasumist                                                                           2 460 606 eurot

Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2019                                                                            51 699 109 eurot

Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt:

Dividendideks ( 0,14 eurot aktsia kohta*)                                                                                          2 483 583 eurot

Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist                                                                               49 215 526 eurot

*Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse 14.07.2020 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) on 13.07.2020, alates millest ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2019. majandusaasta eest. Dividendid makstakse aktsionäridele välja 21.07.2020 ülekandega aktsionäri pangaarvele.

——————————————————————-

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, hiljemalt 15.06.2020.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, hiljemalt 27.06.2020. Täpsem teave äriseadustiku § 287 (aktsionäri õigus teabele), § 293 lõikes 2 (õigus nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda) ja § 293′ lõigetes 3 (kohustus esitada samaaegselt päevakorra täiendamise nõudega otsuse eelnõu või põhjendus) ja 4 (õigus esitada iga päevakorra punkti kohta otsuse eelnõu) nimetatud õiguste teostamise korra ja tähtaja kohta on avalikustatud Harju Elekter AS kodulehel www.harjuelekter.com. Samas avaldatakse ka aktsionäride poolt esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused, kui selliseid laekub. Pärast üldkoosoleku päevakorra, sh täiendavate punktide ammendamist, saavad aktsionärid küsida juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta.

ASi Harju Elekter majandusaasta aruande ja päevakorrapunktide otsuseprojektidega on võimalik tutvuda Nasdaq Tallinn interneti-leheküljel www.nasdaqbaltic.com/market/ ja ettevõtte koduleheküljel www.harjuelekter.com või Keilas, Paldiski mnt 31. Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressile yldkoosolek@harjuelekter.com. Küsimused, vastused ja koosoleku seisukohad avaldatakse ettevõtte koduleheküljel internetis.

Vastavalt äriseadustiku § 297 lg 5 fikseeritakse koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri 22.06.2020 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Koosolekule registreerimine algab 30.06.2020 kell 9.00.

Üldkoosolekul osalejate registreerimiseks palume esitada: füüsilisest isikust aktsionäril – isikut tõendav dokument, füüsilisest isikust aktsionäri esindajal – isikut tõendav dokument ja kirjalik volikiri; juriidilisest isikust aktsionäri seadusjärgsel esindajal – väljavõte vastavast (äri)registrist, kus juriidiline isik on registreeritud ja esindaja isikut tõendav dokument; juriidilisest isikust aktsionäri tehingujärgsel esindajal tuleb lisaks nimetatud dokumentidele esitada juriidilise isiku seadusjärgse esindaja poolt väljastatud kirjalik volikiri.

Välisriigis registreeritud juriidilise isiku dokumendid palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. AS Harju Elekter võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav. Isikut tõendava dokumendina palume esitada pass või ID-kaart.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest e-posti aadressil yldkoosolek@harjuelekter.com või üle andes nimetatud dokumendi(d) tööpäevadel kella 8.30 kuni 16.00, hiljemalt 28.06.2020 AS Harju Elekter sekretariaadis Paldiski mnt 31 (3. korrus) Keilas.

Eesmärgiga hoida aktsionäride tervist ja piirata osalejate arvu üldkoosolekul, pakub ASi Harju Elekter juhatus võimalust määrata oma esindajaks ettevõtte jurist Ursula Joon, andes volikirja alusel täpsed juhised hääletamiseks iga päevakorrapunkti kohta. Volituse vorm on kättesaadav ettevõtte kodulehel www.harjuelekter.com.

Tiit Atso
Juhatuse esimees
674 7400

Aastaraamat 2019

Harju Elekter ühendab oma Rootsis tegutsevad äriühingud

Eesmärgiga lihtsustada müügi- ja turundustöö koordineerimist ja Rootsi tütarettevõtete juhtimist, otsustas Harju Elekter 2020. aasta jooksul ühendada oma Rootsi tütarettevõtted SEBAB AB ja Grytek AB ühiseks Harju Elekter kontserni ettevõtteks.

Harju Elekter Grupp on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab 800 spetsialisti ning Kontserni 2019.a müügitulu oli 143,4 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Tiit Atso
Juhatuse liige
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-3/2020

Juhatuse kommentaar
Harju Elekter alustas aastat ambitsioonikate plaanide ja eesmärkidega. Info turgudelt ja klientide ennustused olid optimistlikud, lisaks kandusid varasematest perioodidest üle mahukad hankelepingud. Äritegevus kõigis valdkondades oli juba aasta alguses aktiivne, Kontserni võtmeisikud suhtlesid aktiivselt klientide ja partneritega ning arendusmeeskonnad olid maksimaalselt rakendatud. Nii, nagu kogu maailma ettevõtlusele, saabus ka meie neljas riigis asuvatele firmadele kvartali lõpus uus reaalsus. Koroonaviiruse (Covid-19) plahvatuslik levik maailmas tõi kaasa eriolukorra kehtestamise nii Eestis kui kõikidel meie turgudel. On oluline märkida, et nii meie kui ka meie partnerid suutsid oma tegevusplaanid kiiresti väljakujunenud kriisiga kohandada ning jätkati praktiliselt esialgsete plaanide ja eelarvetega. Äritegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks rakendati erinevaid meetmeid ja muudeti oluliselt suhtlemisviise partneritega, tehased said range kontrolli ja viirustõrje eeskirjad. Oluliseks kujunes kaugtöö, olukorra pidev monitoorimine ja operatiivne infovahetus.

Kokkuvõttes olid Kontserni esimese kvartali majandustulemused head ning koroonaviiruse pandeemia tulemustele otsest mõju ei avaldanud. Tootmisressursid olid koormatud, tarneahelad toimisid, kliendid jätkasid tellimusi ning töötajate haigestumisi viirusesse suutsime vältida. 2020. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata müügitulu kasvas võrreldava perioodi suhtes 19,5% ja oli 35,0 (2019 I kv: 29,3) miljonit eurot. Konsolideeritud ärikasum (EBIT) oli 1 053 tuhat eurot, edestades kolmekordselt eelmise aasta sama perioodi näitajat ning puhaskasum 703 (2019 I kv: 165) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli esimeses kvartalis 0,04 (2019 I kv: 0,01) eurot.

Põhinäitajad

muutus kv/kv

jaanuar – märts

aasta

2020

2019

2019

Müügitulu (tuhat eurot)

19,5%

34 998

29 283

143 397

Brutokasum (tuhat eurot)

30,0%

4 923

3 788

18 244

Ärikasum enne kulumit (EBITDA) (tuhat eurot)

66,5%

1 943

1 167

6 791

Ärikasum (EBIT) (tuhat eurot)

243,1%

1 053

307

3 273

Perioodi puhaskasum (tuhat eurot)

326,3%

703

165

2 367

 sh emaettevõtte omanike osa (tuhat eurot)

300,2%

728

182

2 460

Müügitulu ja kasum
Kontserni 2020. aasta I kvartali konsolideeritud müügitulu oli 35,0 miljonit eurot. Vaatamata majanduses valitsevale madalseisule kasvas müügitulu kõikides Kontserni tootmisettevõtetes. Aruandekvartali võrdluses kasvas konsolideeritud müügitulu 19,5%, sealhulgas enim suurenes elektriseadmete müük: 4,7 miljonit eurot. Elektriseadmete müügist teenitud müügitulu moodustas 96,7% tootmissegmendi müügimahust ja 86,4% konsolideeritud müügitulust. Ülejäänud 13,6% Kontserni müügitulust teeniti metalltoodete müügist, elektrikaupade projekti- ja jaemüügist, tööstuskinnisvara rendilt ning laevaehitussektori elektritöödelt. Suurenenud ebakindlust koroonaviirusest tingitud pandeemia tõttu Kontsern järgnevate kvartalite müügitulu trendide osas veel täheldanud ei ole, Kontserni raamlepingulised kliendid on aastat alustanud prognoositud mahtudega ning valdavale osale esimese poolaasta planeeritud mahtudest on tellimused laekunud.

Aruandekvartali konsolideeritud brutokasum oli 4 923 (2019 I kv: 3 788) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 14,1% (2019 I kv: 12,9%). Konsolideeritud ärikasum (EBIT) oli 1 053 (2019 I kv: 307) tuhat eurot, edestades kolmekordselt eelmise aasta sama perioodi näitajat. Esimese kvartali ärirentaabluseks kujunes 3,0%. Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 703 (2019 I kv: 165) tuhat eurot, millest Emaettevõtte omanike osa moodustas 728 (2019 I kv: 182) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli esimeses kvartalis 0,04 (2019 I kv: 0,01) eurot. Kui võrreldava perioodi madalat kasumlikkust mõjutas tootmise sisendhindade ja töötasude tõus, aga ka Soome elektrivõrkude eeldatust madalam tellimusmahu tõttu tootmise alakoormatus, siis aruandekvartalis on Kontsern teinud suure sammu kasumlikkuse parandamise suunas.

Turud
Kontserni Eesti ettevõtted panustavad jätkuvalt tegevusse koduturul, osaledes võimalikes hangetes, müües jae- ja projektimüügiks elektriseadmeid ning pakkudes erinevaid tööstuslikke rendipindasid äriklientidele. Müük Eesti turule suurenes kvartalite võrdluses 80 tuhande euro võrra 3,6 (2019 I kv: 3,5) miljoni euroni, andes aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 10,3% (2019 I kv 12,0%). Hoogsalt on käima läinud Elektrilevi OÜ uue raamhanke teenindamine ning esimesed alajaamad on kliendile üle antud. Lisaks on kasvanud HETR-seeria kaablijaotus- ja liitumiskilpide toodete müük.

Suurima panuse konsolideeritud müügitulu kasvule sel aruandeperioodil andis Soome turg, kus kvartalite võrdluses kasvas müük 3,3 miljoni euro võrra 19,5 miljoni euroni.  Kontserni suurimale turule müüdi aruandekvartalis 55,6% (2019 I kv: 55,1%) Harju Elektri toodetest ja teenustest. Valdav osa müügimahust moodustas toodang  Soome elektrivõrguettevõtetele. Esimeses kvartalis realiseeriti Soome turul 350 alajaama, mis on 4% enam võrreldes aasta varasemaga. Kontsernis välja arendatud HECON-tootesarja lahendustega on Kontsern jõudnud esimeste projektide tarni­miseni Soomes, kust on tulnud klientidelt positiivset tagasisidet.

Kontserni turgudest teisel kohal on Norra, mis andis 15,5% Kontserni müügitulust. Müük Norra turule kasvas aruandekvartalis võrreldes 2019. aasta esimese kvartaliga 1,4 miljonit eurot ja jõudis 5,4 miljoni euroni. Valdav osa Norra müügimahust tuli laevaehitussektorile suunatud toodete müügist.

Rootsi turu osakaal konsolideeritud müügitulust kasvas aruandekvartalis 1,6 protsendipunkti võrra 14,3%ni, jäädes napilt Norra järel kolmandaks turuks. Aruandekvartalis oli Rootsi turult teenitud müügitulu oli 5,0 miljonit eurot, mis on 1,3 miljonit eurot rohkem, kui võrreldaval perioodil. Kasvu tagas eelkõige alajaamade müügi suurenemine Rootsis. 2018. aastal allkirjastatud Rootsi suurima jaotusvõrguettevõtte E.ON Energidistribution AB raamlepingu tellimustest on kvartali lõpu seisuga tarnitud 85%. Lisaks tarniti Rootsi  Ellevio AB elektrivõrkudele aruandekvartalis kümme kompaktalajaama, mis on Eesti tootmisettevõtte rekordtulemus.

Kvartalite võrdluses langes müük Hollandi turule 0,3 miljonit eurot 1,2 miljoni euroni, moodustades aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 3,6% (2019 I kv: 5,4%).

Tegevussegmendid
Kontserni tegevus jaotub kolme segmenti – tootmine, kinnisvara ja muud tegevused. Tootmissegmenti iseloomustavad tegevused on elektrienergia jaotus-, lülitus- ja muundamisseadmete ning automaatika-, protsessijuhtimis- ja mootorjuhtimisseadmete disainimine, müük, tootmine ja järelteenindus. Kinnisvarasegment hõlmab tööstusliku kinnisvara arendamist, projektijuhtimist, rentimist ning sellega kaasnevaid muid teenuseid rendipartneritele ja Kontserni ettevõtetele. Muud tegevused koondab enda alla ülejäänud segmenteerimata tegevusvaldkonnad, kus iga tegevusala ei ole piisavalt suure osakaaluga, et eraldi kajastatavat segmenti moodustada. Sellised tegevused on näiteks finantsinvesteeringute juhtimine, elektrikaupade jae- ja projektimüük ning laevaehituse elektriinstallatsioonitööd.

Traditsiooniliselt suurima osa, 89,4% (2019 I kv: 87,3%) müügitulust andis tootmine, mis on Kontserni põhitegevusalaks. Kontserni elektriseadmeid tootvate ettevõtete müügimahtude kasvu toel suurenes tootmise segmendi müügimaht kolme kuuga 22,3% 31,3 miljoni euroni.

Kinnisvarasegmendi müügitulu on olnud stabiilne ja mõjutatud enim rendipindade ja mingil määral ka rendihinde muutustest. Aruandekvartalis teeniti renditulu Keila, Allika ja Haapsalu tööstusparkide rendipindadelt 0,83 miljoni eurot, moodustades Kontserni müügitulust 2,4% (2019 I kv: 3,0%). Järgnevateks kvartaliteks prognoosime mõningast renditulu langust, et tagada rentnike toimetulek keerulises eriolukorras.

Muu segmenteerimata tegevuste müügitulu aruandekvartalis oli 2,9 miljoni eurot ning võrdlusperioodi suhtes siin olulist muutust toimunud ei ole. Elektrikaupade projektimüügi müügitulu tuli valdavalt elektrivõrgu ja muu taristu valdkonna klientidelt, ehitusettevõtetelt ning riigisektorist, elektriinstallatsioonitööde müügitulu laeva­ehitussektorilt.

Kulud
Aruandekvartali äritegevuse kulud kokku olid 33,9 (2019 I kv: 28,9) miljonit eurot. Põhiosa kulude kasvust moodustas müüdud toodete ja teenuste kulude suurenemine: kvartalite võrdluses 4,6 miljonit eurot. Müüdud toodete ja teenuste kulude kasv jäi alla müügitulude kasvutempole 1,5 protsendipunkti võrra, suurendades brutokasumi marginaali 2019. aasta esimese kvartali näitajate suhtes 1,2 protsendipunkti võrra. Muud äritegevus kulud kasvasid võrreldava perioodi suhtes 0,5 miljoni euro võrra. Suurim kasv – 17,3% oli üldhalduskulude osas. Üldhalduskulude osakaal Kontserni müügitulust moodustas aruandekvartali müügitulust 7,3% (2019 I kv: 7,5%), jäädes Kontserni äritegevuse kuludest eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes samale tasemel ja oli 7,5%. Turustuskulud on võrreldava kvartali suhtes vähenenud 0,1 miljoni võrra 1,3 miljoni euroni, moodustades kogu Kontserni äritegevuse kuludest 3,9%. Turustuskulude osakaal Kontserni müügituludest on langenud kvartalite võrdluses 0,4 protsendipunkti võrra 3,7%le. Kokkuvõttes oli äritegevuse kulude kasv esimeses kvartalis 2,0 protsendipunkti võrra väiksem müügitulu juurdekasvust.

Müügimahtude kasv ning tootmise laienemine Leedu tütarettevõttes on kaasa toonud vajaduse lisatööjõu ja ka ületunnitöö kasutamise järele. Lisaks on aruandeperioodi jooksul tööjõukuluna kajastatud aktsiaoptsiooni­programmide kulu summas 59 (2019 I kv: 44) tuhat eurot. Tööjõukulud suurenesid eelneva aastaga võrreldes 0,3 miljonit eurot 6,6 miljoni euroni. Tööjõukulude määr Kontserni müügitulust jätkas kvartali võrdluses langemist, olles 19,0% (2019 I kv: 21,8%).

Põhivarade kulumit arvestati esimeses kvartalis kuludesse kokku 0,9 miljonit eurot, mis ei ole oluliselt suurem 2019. aasta esimesest kvartalist.

Personal
Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 797 inimest, mis oli 53 töötajat enam kui aasta tagasi. Muutuse tingis märgatavalt suurenenud tootmismaht Leedu tütarettevõttes. Aruandeaastal töötas Kontsernis keskmiselt 776 inimest, mis oli keskmiselt 43 töötajat enam kui võrreldaval perioodil. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 5,0 (2019 I kv: 5,1) miljonit eurot. Aasta keskmine kuu töötasu Kontserni töötaja kohta oli 2 130 (2019 I kv: 2 303) eurot.

Investeeringud
Kontsern investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 1,1 (2019 I kv: 1,9) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvarainvesteeringutesse 0,7 (2019 I kv: 0,2) miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 0,4 (2019 I kv: 1,6) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,03 (2019 I kv: 0,1) miljonit eurot. Esimeses kvartalis alustati Leedus tootmis- ja büroohoone neljanda etapi ehituse ettevalmistusega. Lisaks investeeriti Allika Tööstuspargi tootmishoone ehitusse ning soetati kinnistuid. Suuremad investeeringud on teadlikult suunatud järgnevatesse kvartalitesse jälgides maailma üldist olukorda. Investeeritakse vältimatutel teemadel, mis on otseselt vajalikud tootmise korraldamiseks ning lepingute täitmiseks.

Aruandekvartalis toimunud olulisemad sündmused

  • ASi Harju Elekter nõukogu nimetas oma 16.03.2020 toimunud koosolekul alates 4.05.2020 ettevõtte juhatuse esimeheks praeguse juhatuse liikme ja finantsjuhi Tiit Atso. Aktsiaseltsi senine juhatuse esimees Andres Allikmäe siirdub pärast juhatuse liikme lepingu lõppemist 3.05.2020 äriarenduse juhi ametikohale ASi Harju Elekter tegevjuhtkonnas. ASi Harju Elekter juhatus jätkab kaheliikmelisena: Tiit Atso (juhatuse esimees) ja Aron Kuhi-Thalfeldt (juhatuse liige).
  • Eesmärgiga lihtsustada müügi- ja turundustöö koordineerimist ja Soome tütarettevõtete juhtimist, otsustas Harju Elekter 2020. aasta jooksul liita Satmatic Oy-ga tema tütarettevõtted Finnkumu Oy ja Kiinteistöyhtiö Ulvilan Sammontie 9. Järgmise sammuna viiakse kõik Soomes asuvad kinnisvarad Harju Elekter Kiinteistöyhtiö Oy alla.
  • Harju Elektri Rootsi tütarettevõte SEBAB AB sai I kvartalis kolm olulist hankevõitu oma toodete tarnimiseks Rootsi energiajaotussektorile. Erinevate projektide mahud kokku on 5,7 miljonit eurot ja tarned toimuvad käesoleva aasta jooksul, peamiselt I poolaastal.
  • AS Harju Elekter Elektrotehnika sai jätkutellimuse 2019. aastal tarnitud Singapuri andmelao alajaamade tarneks.
  • Saue vallas, Allika Tööstuspargi läheduses osteti kaks kinnistut kogupindalaga 14,6 ha. Kinnistud soetati eesmärgiga nii päikeseelektrijaamade rajamiseks kui ka võimalikeks kinnisvara arendusteks.
  • Harju Elekter osales veebruari alguses aasta suurimal elektriala messil Sähkö, Tele, Valo & AV Soomes Jyväskyläs. Tütarettevõtted olid koondunud ühisstendile, kus esitleti laia valikut Kontserni toodetest ja teenustest, sh 2500–4000 A lahenduste tarbeks Kontsernis välja arendatud MCC rivikapi süsteemi HECON ja Põhjamaade nõuetele disainitud sobivaid alajaamade mudelid.

Aktsia
Ettevõtte aktsia sulgus aruandeaasta viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 3,61 euro tasemel.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: Tiit Atso, Kontserni finantsjuht, tel 674 7400 ning ASi Harju Elekter I kvartali vahearuanne

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

31.03.2020

Auditeerimata
Kontsern
EUR’000
 

VARAD

           31.03.20         31.12.19
Raha, pangakontod 3 978 4 878
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 24 035 22 958
Ettemaksed 1 421 1 166
Varud 22 620 19 010
KÄIBEVARA KOKKU 52 054 48 012
Edasilükkunud tulumaksu vara 494 472
Pikaajalised finantsinvesteeringud 8 631 10 494
Kinnisvarainvesteeringud 21 743 21 259
Materiaalne põhivara 20 180 20 402
Immateriaalne põhivara 7 205 7 260
PÕHIVARA KOKKU 58 253 59 887
VARAD KOKKU 110 307 107 899
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 8 320 11 305
Ostjate ettemaksed 2 479 2 212
Võlad tarnijatele ja muud võlad 21 527 16 448
Maksuvõlad 3 412 2 959
Lühiajalised eraldised 217 34
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 35 955 32 958
Võlakohustused 7 900 7 901
Muud pikaajalised kohustused 63 64
PIKAAJALISED KOHUSTUSED 7 963 7 965
KOHUSTUSED KOKKU 43 918 40 923
Aktsiakapital 11 176 11 176
Ülekurss 804 804
Reservid 2 088 3 412
Jaotamata kasum 52 461 51 699
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 66 529 67 091
Mitte-kontrolliv osalus -140 -115
OMAKAPITAL KOKKU 66 389 66 976
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 110 307 107 899
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-31.03
Auditeerimata
EUR’000
Kontsern     KV1 2020 KV1 2019
Müügitulud    34 998  29 283
Müüdud toodete kulud -30 075 -25 495
Brutokasum 4 923 3 788
Turustuskulud -1 308 -1 208
Üldhalduskulud -2 561 -2 183
Muud äritulud 52 48
Muud ärikulud -53 -138
Ärikasum 1 053 307
Finantstulud 37 101
Finantskulud -102 -43
Kasum enne maksustamist 988 365
Tulumaks -285 -200
Perioodi puhaskasum, sh 703 165
emaettevõtte omanike osa 728 182
mitte-kontrolliv osa -25 -17
Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,04 0,01
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,04 0,01

1-3/2020 aruanne

Tiit Atso
Kontserni finantsjuht
tel 674 7400

Harju Elekter lükkab aktsionäride korralise üldkoosoleku edasi

Aktsionäride korraline üldkoosolek oli kavandatud toimuma 30. aprillil 2020. Tulenevalt COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas, on Vabariigi Valitsus välja kuulutanud eriolukorra, mille alusel on kehtestatud mitmesugused piirangud, sh piirangud (avalikele) kogunemistele.

AS Harju Elekter on otsustanud aktsionäride üldkoosoleku edasi lükata kuni erakorraliste asjaolude äralangemiseni. Üldkoosoleku toimumisest teavitatakse aktsionäre seaduses sätestatud nõuete kohaselt ja viisil.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

Auditeeritud majandusaasta aruanne 2019

AS Harju Elekter esitab 2019. aasta konsolideeritud auditeeritud majandusaruande ja sõltumatu vandeaudiitori aruande, mis on kinnitatud aktsiaseltsi nõukogu poolt 27.03.2020 ning on kättesaadav NASDAQ Tallinna Börsil ja emitendi kodulehel www.harjuelekter.com

Kontserni 2019. aasta konsolideeritud müügitulu oli 143,4 miljonit eurot, ärikasum 3,3 miljonit eurot ja puhaskasum 2,5 miljonit eurot ning finantstulemused ei ole võrreldes esialgsete auditeerimata tulemustega (avaldatud 21.02.2020) muutunud.

2019. a auditeeritud majandusaasta aruanne on lisatud käesolevale teatele manusena.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

Majandusaasta aruanne 2019

Aastaraamat 2019

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Juhatuse esimehe nimetamine

ASi Harju Elekter nõukogu nimetas oma 16.03.2020 toimunud koosolekul alates 4.05.2020 ettevõtte juhatuse esimeheks praeguse juhatuse liikme ja finantsjuhi Tiit Atso.

Tiit Atso (sünd.1982) omab pikaajalist finantsjuhtimise kogemust, olles AS Harju Elekter kontserni finantsjuht alates 2014. aastast ning täitnud alates 2016. aastast juhatuse liikme kohuseid. Eelnevalt on Tiit Atso töötanud mitmetel finantsvaldkonnaga seotud ametikohtadel, viimastena neist Viru Keemia Grupp ASis arendusprojektide finantsjuhina (2012-2014) ja finantskontrollerina (2010-2012) ning Deloitte Audit Eesti ASis finantsauditi projektijuhina (2007-2010). Tiit Atso on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis bakalaureuseõppe finants- ja juhtimisarvestuse erialal ning omandanud keskkonnaökonoomika magistrikraadi. Tiit Atso ei oma ASi Harju Elekter aktsiaid.

Alates 4.05.2020 jätkab ASi Harju Elekter juhatus kaheliikmelisena: Tiit Atso (juhatuse esimees) ja Aron Kuhi-Thalfeldt (juhatuse liige).

Harju Elekter Grupp on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab 800 spetsialisti ning Kontserni 2019. aasta müügitulud olid 143 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Endel Palla
Nõukogu esimees
+372 5047785

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-12/2019

Juhatuse kommentaar
Harju Elekter Grupi tegevusi 2019. aastal kirjeldavad tabavalt sõnad: muutused ja ümberkujundamised. Muutuv keskkond ja tulevikku vaatavad väljakutsed ühendamaks ja ümber korraldamaks kontserni äristruktuuri, ei teinud tulemuste saavutamist meile lihtsaks. Vaatamata sellele, kasvatasime me jõudsalt oma müügitulusid 143,4 miljoni euroni (+18,7%) ja ärikasumit 3,3 miljoni euroni (+35,6%). Ootused suuremale kasumlikkusele ei täitunud seoses keeruliste suurprojektide viivituste ja arvatust suuremate kuludega Rootsis, aga ka Eesti ettevõtete alakoormatusest seoses märkimisväärsete muutustega Soome alajaamaturul. Samas oleme uhked kontserni Leedu ja Soome tootmisfirmade üle, kes tegid läbi aegade parima tulemuse.

Kooskõlastatult nõukoguga teeme ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja 0,18 eurot aktsia kohta, kokku 3,2 miljonit eurot.

Põhinäitajad

jaanuar – detsember

oktoober – detsember

(tuhat eurot)

2019

2018

muutus %

2019

2018

muutus %

Müügitulu

143 397

120 804

18,7%

31 246

31 669

-1,3%

Brutokasum

18 244

15 976

14,2%

3 995

4 867

-17,9%

Ärikasum enne kulumit (EBITDA)

6 791

5 001

35,8%

1 112

1 701

-34,6%

Ärikasum (EBIT)

3 273

2 413

35,6%

210

1 007

-79,1%

Perioodi puhaskasum

2 367

1 514

56,3%

55

736

-92,5%

 sh emaettevõtte omanike osa

2 460

1 546

59,1%

77

735

-89,5%

Müügitulu ja kasum
Kontsern arendab ja toodab elektrijaotus-, juht- ja jõuautomaatikaseadmeid ning mitmesuguseid metalltooteid, mis kokku moodustas Kontserni müügitulust ligikaudu 95%. Lisaks sellele teenitakse müügitulu ka tööstuskinnisvara rendilt ning laevaehitussektori elektritöödelt. Aruandekvartali müügitulu oli sesoonsust arvestades ootuspärane ning jäi võrreldava perioodiga sarnasele 31,2 (2018 IV kv: 31,7) miljoni euro tasemele. Kontserni 12 kuu müügitulu jätkas tõusu, kasvades võrreldava perioodi suhtes 18,7% ja jõudes 143,4 (2018: 120,8) miljoni euroni. Enim kasvatas müügitulusid elektriseadmete müügi suurenemine: kvartalite võrdluses 0,8 miljonit eurot ja 12 kuu võrdluses 28,0 miljonit eurot. Eelkõige on suurenenud Leedus toodetud laevandus- ja tööstussektorile müüdud elektriseadmete mahud.

Aruandekvartali konsolideeritud brutokasum oli 3 995 (2018 IV kv: 4 867) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 12,8% (2018 IV kv: 15,4%). Neljanda kvartali konsolideeritud ärikasum (EBIT) oli 210 (2018 IV kv: 1 007) tuhat eurot ja puhaskasum 55 (2018 IV kv: 736) tuhat eurot. Madalat kasumlikkust mõjutasid enim müügimahu kasv madalama marginaaliga toodete osas Rootsi turul, mitmete mahukate projektide kliendipoolsete tähtaegade edasilükkumine, Rootsi krooni kursi muutus, Eesti ettevõtete tootmisvõimsuste alakoormatus seoses Soome elektrivõrkude madalamast tellimusmahust ning mitmete nõuete ja varude allahindlused.

Aruandeaasta konsolideeritud brutokasum oli 18 244 (2018: 15 976) tuhat eurot ja brutokasumi marginaal 12,7% (2018: 13,2%). Konsolideeritud ärikasumit (EBIT) teeniti aruandeaastal 3 273 (2018: 2 413) tuhat eurot. Kokkuvõttes oli Kontserni aruandeaasta puhaskasum 2 367 (2018: 1 514) tuhat eurot ning puhaskasum aktsia kohta oli 0,14 (2018: 0,09) eurot.

Turud
Kontserni Eesti ettevõtted panustavad jätkuvalt tegevusse koduturul, osaledes võimalikes hangetes, müües jae- ja projektimüügiks elektriseadmeid ning pakkudes erinevaid tööstuslikke rendipindasid äriklientidele. Müük Eesti turule vähenes kvartalite võrdluses 1,2 miljoni euro võrra 3,5 (2018 IV kv: 4,7) miljoni euroni, kuid kasvas 12 kuu jooksul 1,3 miljoni euro võrra 16,7 (2018: 15,4) miljoni euroni. Kokkuvõttes, Eesti turu osakaal konsolideeritud müügitulust seoses välisturu kasvamisega langes, olles 11,3% kvartalis ja 11,7% aruandeaastal (2018 IV kv: 15,1% ja 12k: 12,8%).

Aruandekvartali ja 12 kuu müügitulu Soome turule on vähenenud, olles vastavalt 14,8 ja 71,8 (2018 IV kv: 16,2 ja 12k: 75,5) miljonit eurot.  Müügitulu langust mõjutas enim Soome elektri- ja võrguehitusobjektide renoveerimise kava korrigeerimine algselt planeeritust väiksemale mahule. Samas kasvas müük teistes elektriseadmete valdkondades. Kokkuvõttes andis Soome turg 47,4% (2018 IV kv: 51,2%) Kontserni aruandekvartali ning 50,1% (2018: 62,5%) 12 kuu müügitulust ning kuigi see on 12,4 protsendipunkti vähem võrreldes eelmise perioodiga, jätkab Soome endiselt Kontserni suurima turuna. Soome turu osakaalu languse Kontserni müügitulust tingis ka müügitulude hoogne kasv Rootsi, Norra ja Hollandi turul.

Rootsi turult aruandekvartalis teenitud müügitulu oli 4,8 (2018 IV kv: 5,1) miljonit eurot, mis on 0,3 miljonit eurot väiksem, kui võrreldaval perioodil. Samas kasvas aruandeaasta müügitulu 44,5% ehk 6,0 miljonit eurot 19,5 miljoni euroni. Kasvu tagasid nii alajaamade müügi suurenemine Rootsis kui ka Rootsi tütarettevõtetele suuremate projektide lisandumine. Rootsi turu osakaal konsolideeritud müügitulust kasvas 12 kuuga 13,6%ni (2018: 11,2%).

Kontserni Leedu tütarettevõtte eduka müügitöö tulemusena on enim kasvanud Kontserni müük Norra turule. Aruandekvartalis teenitud müügitulu oli 3,8 (2018 IV kv: 3,0) miljonit eurot ja 12 kuuga kokku 21,6 (2018: 8,7) miljonit eurot, kasvades kvartalite võrdluses 23,5% ja aastate võrdluses 148,1%. Mitmekordistunud müük Norra turule on 12 kuu võrdluses tõstnud turu osakaalu Kontserni müügitulust 15,0%ni (2018: 7,2%) ning Norra turu Kontserni turgudest teisele kohale.

2018. aasta teisel poolaastal alustati tarneid Hollandi turule, kus on õnnestunud saavutada stabiilne müügitulu tõus. Kvartalite võrdluses kasvas müük Hollandi turule 1,5 miljonit eurot ning 12 kuuga 7,3 miljonit eurot. Aruandekvartalis moodustas Hollandi turg 8,6% (2018 IV kv: 3,9%) ning aruandeaastal 7,2% (2018: 2,4%) konsolideeritud müügitulust.

Tegevussegmendid
Tootmissegmendi müügitulu jäi kvartalite võrdluses samale tasemele, 26,7 miljonile eurole. Samas 12 kuu müügitulu on suurenenud eelneva aastaga võrreldes 25,0 miljonit eurot 124,8 miljoni euroni, moodustades Kontserni müügitulust 87,1% (2018: 82,6%). Tootmissegmendi müügitulu kasvamisse on enim panustanud Leedu ettevõtte, kelle tootmisvõimsus on uue tootmishoone avamisega märgatavalt tõusnud ning müügitulu kolmekordistunud.

Kinnisvara segmendi müügitulu püsis kvartalite võrdluses 0,8 miljoni euro tasemel, kuna vastvalminud tootmis- ja laopinnad Allika tööstuspargis anti rendile juba 2018. aasta lõpus. 12 kuuga kinnisvarasegmendilt teenitud müügitulu suurenes 24,8% ja jõudis 3,3 (2018: 2,6) miljoni euroni, moodustades aruandeaasta Kontserni müügitulust 2,3% (2018: 2,2%). Renditulu teenitakse Keila, Allika ja Haapsalu tööstusparkide rendipindadelt. ’

Muu segmenteerimata tegevuste müügitulu on kvartalite võrdluses vähenenud 0,5 miljoni euro võrra 3,8 miljoni euroni ning 12 kuu võrdluses 3,1 miljoni euro võrra 15,3 miljoni euroni. Võrdlusperioodi osas on vähenemine tingitud 2018. aasta esimesel poolaastal teostatud suuremahulistest elektritööde projektidest laevaehituse sektoris.

Kulud
Aruandekvartali äritegevuse kulud olid kokku 31,1 (2018 IV kv: 30,6) miljonit eurot ning 12 kuuga 140,1 (2018: 118,3) miljonit eurot. Aruandeaasta kulude kasvu peamiseks põhjuseks oli planeeritust suuremad projektide läbiviimise kulud Rootsis, mida mõjutasid ka Rootsi krooni kursi muutus. Põhiosa kulude kasvust moodustas müüdud toodete ja teenuste kulude suurenemine: kvartalite võrdluses 0,5 ja aastate võrdluses 20,3 miljonit eurot. Müüdud toodete ja teenuste kulude kasv edestas müügitulude kasvutempot 0,7 protsendipunkti võrra, vähendades brutokasumi marginaali võrreldavate perioodide näitajate suhtes 2,6 ja 0,5 protsendipunkti võrra. Turustuskulud on võrreldava kvartali suhtes vähenenud 0,1 miljoni võrra ja 12 kuu võrdluses kasvanud 0,4 miljonit eurot. Turustuskulude osakaal müügituludest on nii kvartalite kui 12 kuu võrdluses langenud, moodustades vastavalt 4,8% ja 4,0% (2018 IV kv: 5,1% ja 2018: 4,4%). Kontserni ettevõtted on osalenud mitmetel erialamessidel ning otsivad aktiivselt võimalusi ärimahtude suurendamiseks.

Tootmise laienemiseks palgatud uute töötajate lisandumine Leedu tütarettevõttes ning kohaliku kvalifitseeritud tööjõu nõudlusega kaasnev palgasurve on kasvatanud aruandeperioodi tööjõukulusid. Lisaks on aruandeaasta jooksul tööjõukuluna kajastatud aktsiaoptsiooniprogrammide kulu summas 189 ( 2018: 97) tuhat eurot. Tööjõukulud suurenesid kvartalite võrdluses 6,9% 7,2 miljoni euroni ning 12 kuu võrdluses 7,9% 26,7 miljoni euroni. Tööjõukulude määr Kontserni müügitulust kvartali võrdluses tõusis 23,0%le (2018 IV: 21,2%), aastate võrdluses aga langes 18,6%le (2018: 20,5%).

Kasutusele võetud innovaatiline tootmisliin ja -hooned suurendasid kvartalite võrdluses põhivara kulumit 0,2 miljoni euro võrra 0,9 miljoni euroni ning 12 kuu võrdluses 0,9 miljoni euro võrra 3,5 miljoni euroni.

Personal
Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 791 inimest, mis oli 55 töötajat enam kui aasta tagasi. Muutuse tingis märgatavalt suurenenud tootmismaht Leedu tütarettevõttes. Aruandeaastal töötas Kontsernis keskmiselt 778 inimest, mis oli keskmiselt 65 töötajat enam kui võrreldaval perioodil. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 5,8 (2018 IV kv: 4,5) miljonit eurot, kokku aruandeaastas 21,4 (2018: 18,5) miljonit eurot. Aasta keskmine kuu töötasu Kontserni töötaja kohta oli 2 296 eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 6,0%. Leedu Vabariigi otsus arvestada osa sotsiaalmaksust töötaja brutopalgana mõjutas küll Kontserni palgakulu, kuid Kontserni tööjõukuludele olulist mõju ei avaldanud.

Investeeringud
Kontsern investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 5,5 miljonit eurot, sealhulgas kinnisvarainvesteeringutesse 0,9 miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 4,2 miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,4 miljonit eurot. Valdav osa investeeringutest, 3,2 miljonit eurot, oli suunatud Leedu tütarettevõtte tootmishoone  laiendusse, selle teenindamiseks vajaliku taristu ehitusse ning uutesse tootmisseadmetesse. Ülejäänud osa investeeringutest paigutati Eesti tütarettevõtte uue esinduskaupluse ja kesklao integreerimisse ning Kontserni ettevõtete ja tööstusparkide arendusprojektidesse. Võrreldaval perioodil investeeriti põhivarasse kokku 10,6 miljoni eurot, millest 1,0 miljonit eurot soetati äriühenduste kaudu ning lisaks tütarettevõtte Prima Power tootmisliini, Allika Tööstuspargi ning Haapsalu päikeseelektrijaama ehitusse.

Aruandekvartalis toimunud olulisemad sündmused

  • Tütarettevõte AS Harju Elekter Elektrotehnika võitis Elektrilevi OÜ hanke tehasetooteliste komplektalajaamade võimsustega 630 kVA ja 1000 kVA ning kaasnevate komponentide tarnimiseks. 62 kuu pikkuse lepingu maht on 27,8 miljonit eurot.
  • ASi Harju Elekter tütarettevõte Telesilta Oy ja Uudenkaupungin Työvene Oy allkirjastasid lepingu elektritööde teostamiseks Soome Piirivalve tarbeks ehitatavatel seitsmel rannavalvelaeval. Lepingu maht on 4 miljonit eurot ning töid teostatakse aastatel 2020-2023.

Aruandekuupäeva  järgsed sündmused

  • Eesmärgiga lihtsustada müügi- ja turundustöö koordineerimist ja Soome tütarettevõtete juhtimist, otsustas Harju Elekter 2020. aasta jooksul liita Satmatic Oy-ga tema tütarettevõtted Finnkumu Oy ja Kiinteistöyhtiö Ulvilan Sammontie 9 Oy. Järgmise sammuna viiakse kõik Soomes asuvad kinnisvarad Harju Elekter Kiinteistöyhtiö Oy alla ning seejärel nimetatakse Satmatic Oy ümber Harju Elekter Oy-ks.

Aktsia
Ettevõtte aktsia sulgus aruandeaasta viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 4,21 euro tasemel.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: Tiit Atso, Kontserni finantsjuht, tel 674 7400 ning ASi Harju Elekter IV kvartali vahearuanne

 

KONSOLIDEERITUD BILANSS 31.12.2019
Auditeerimata
Kontsern
EUR’000
 

VARAD

                  31.12.19                 31.12.18
Raha, pangakontod 4 878 3 142
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 22 958 22 218
Ettemaksed 1 166 1 173
Varud 19 010 17 468
KÄIBEVARA KOKKU 48 012 44 001
Edasilükkunud tulumaksu vara 472 98
Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 10 494 9 587
Kinnisvarainvesteeringud 21 259 19 804
Materiaalne põhivara 20 402 17 403
Immateriaalne põhivara 7 260 7 260
PÕHIVARA KOKKU 59 887 54 152
VARAD KOKKU 107 899 98 153
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 11 305 6 656
Ostjate ettemaksed 2 212 1 740
Võlad tarnijatele ja muud võlad 16 448 14 911
Maksuvõlad 2 959 2 409
Lühiajalised eraldised 34 14
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 32 958 25 730
Võlakohustused 7 901 5 449
Muud pikaajalised kohustused 64 35
PIKAAJALISED KOHUSTUSED 7 965 5 484
KOHUSTUSED KOKKU 40 923 31 214
Aktsiakapital 11 176 11 176
Ülekurss 804 804
Reservid 3 412 2 665
Jaotamata kasum 51 699 52 316
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 67 091 66 961
Mitte-kontrolliv osalus -115 -22
OMAKAPITAL KOKKU 66 976 66 939
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 107 899 98 153
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-31.12
Auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV4 2019 KV4 2018  12K 2019  12K 2018
Müügitulud 31 246 31 669                 143397             120804
Müüdud toodete kulud -27 251 -26 802 -125 153 -104 828
Brutokasum 3 995 4 867 18 244 15 976
Turustuskulud -1 508 -1 623 -5 706 -5 267
Üldhalduskulud -2 300 -2 224 -9 229 -8 223
Muud äritulud 85 64 255 124
Muud ärikulud -62 -77 -291 -197
Ärikasum 210 1 007 3 273 2 413
Finantstulud 4 16 139 157
Finantskulud -58 -27 -225 -63
Kasum enne maksustamist 156 996 3 187 2 507
Tulumaks -101 -260 -820 -993
Perioodi puhaskasum, sh 55 736 2 367 1 514
emaettevõtte omanike osa 77 735 2 460 1 546
mitte-kontrolliv osa -22 1 -93 -32
Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,00 0,04 0,14 0,09
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,00 0,04 0,14 0,09

1-12/2019 aruanne

Tiit Atso
Kontserni finantsjuht
674 7400

Harju Elekter ühendab Soome äriühingud

Eesmärgiga lihtsustada müügi- ja turundustöö koordineerimist ja Soome tütarettevõtete juhtimist, otsustas Harju Elekter 2020. aasta jooksul liita Satmatic Oy-ga tema tütarettevõtted Finnkumu Oy ja Kiinteistöyhtiö Ulvilan Sammontie 9. Järgmise sammuna viiakse kõik Soomes asuvad kinnisvarad Harju Elekter Kiinteistöyhtiö Oy alla ning seejärel nimetatakse Satmatic Oy ümber Harju Elekter Oy-ks.

Harju Elekter Grupp on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab 800 spetsialisti ning Kontserni 2019.a 9 kuu müügitulud olid 112,2 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Finantsaruannete avaldamine 2020. aastal

AS Harju Elekter soovib oma aktsionäridele häid pühi ning teatab, et avaldab konsolideeritud finantstulemused 2020. aastal järgmiselt:

2019.a 4.kvartali vahearuanne           21.02.2020
2020.a 1.kvartali vahearuanne           29.04.2020
Aktsionäride korraline üldkoosolek     30.04.2020
2020.a 2.kvartali vahearuanne           29.07.2020
2020.a 3.kvartali vahearuanne           28.10.2020

Majandustulemused avaldatakse eesti ja inglise keeles ning kõik teated on pärast nende avaldamist börsisüsteemis nähtavad ka ASi Harju Elekter koduleheküljel www.harjuelekter.com

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

Muudatustest Harju Elekter juhtimises

ASi Harju Elekter nõukogu annab teada, et juhatuse esimees Andres Allikmäe siirdub pärast juhatuse liikme lepingu lõppemist 3.05.2020. aastal äriarenduse juhi ametikohale ASi Harju Elekter tegevjuhtkonnas.

Andres Allikmäe liitus ettevõttega 1982.aastal ja nimetati juhatuse esimeheks 1999.aastal. Kontsern on viimastel aastatel Soomes, Rootsis ja Leedus jõuliselt laienenud ning ettevõtete integreerimine ja Kontserni sünergilise koostöö võimaluste parem kasutamine nõuab Harju Elekter Grupis äriarenduse juhi ametikoha loomist, kus pikaaegse juhi kogemused tulevad kasuks.

ASi Harju Elekter juhatus on 3-liikmeline ning järgmistest võimalikest muudatustest juhatuse koosseisus antakse teada nende toimumisel.

Harju Elekter Grupp on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab 799 spetsialisti ning Kontserni 2019.a 9 kuu müügitulud olid 112,2 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Endel Palla
Nõukogu esimees
674 7400

Harju Elekter võitis Elektrilevi hanke

ASi Harju Elekter tütarettevõte AS Harju Elekter Elektrotehnika võitis Elektrilevi OÜ hanke tehasetooteliste komplektalajaamade võimsustega 630 kVA ja 1000 kVA ning kaasnevate komponentide tarnimiseks. Eesti suurim võrguettevõtja Elektrilevi OÜ edastas ametliku teate hanke võidu kohta, vastavalt millele on 62 kuu pikkuse lepingu maht 27,8 miljonit eurot. Lepingu tingimuste täpsustamine ning raamlepingu sõlmimine toimub veel käesoleval aastal.

Kontsern on läbi aastate panustanud tegevusse Eesti turul, osaledes võimalikes hangetes, müües jae- ja projektimüügiks elektriseadmeid ning pakkudes tööstuslikke rendipindasid äriklientidele. Müük Eesti turule kasvas käesoleva aasta üheksa kuuga 13,2 (2018 9k: 10,7) miljoni euroni, moodustades konsolideeritud müügitulust 12%.

Harju Elekter Grupi tehastes on toodetud käesoleval aastal ca 3000 alajaama, sh 2000 neist ASis Harju Elekter Elektrotehnika. Tütarettevõtte tootmisvõimsused laienesid oluliselt 2017. aastal, mil võeti kasutusele uued tootmishallid Keila Tööstuspargis.

Elektrilevi on suurim võrguettevõte Eestis, hallates ligikaudu 60 000 kilomeetrit elektriliine ja 24 000 alajaama. Lisaks haldab Elektrilevi tänavavalgustusvõrku Tallinnas ja Tartus, arendab kaasaegset elektriautode laadimisvõrgustikku ja kiire interneti võrku.

Harju Elekter Grupp on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab 799 spetsialisti ning Kontserni 2019.a 9 kuu müügitulud olid 112,2 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Harju Elektri tütarettevõte sai suure tellimuse

ASi Harju Elekter tütarettevõte Telesilta Oy ja Uudenkaupungin Työvene Oy allkirjastasid lepingu elektritööde teostamiseks Soome Piirivalve tarbeks ehitatavatel seitsmel rannavalvelaeval. Lepingu maht on 4 miljonit eurot ning tööd teostatakse aastatel 2020-2023.

Uusikaupungin Työvene Oy allkirjastas Soome Piirivalvega koostöölepingu, mille raames valmistab ja tarnib ta peatöövõtjana aastatel 2020 – 2023 piirivalvele 7 rannavalvelaeva, mis sobivad kõigi mereülesannete aastaringseks täitmiseks. Telesilta Oy vastutab elektritööde osa eest.

1987. aastal asutatud Uudenkaupungin Työvene (Uki Workboat) omab laialdasi kogemusi professionaalseks kasutamiseks mõeldud töölaevade projekteerimisel ning ehitamisel pakkudes kliendikohaseid projekte ja erilahendusi.

Harju Elekter Grupp on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab 799 spetsialisti ning Kontserni 2019.a 9 kuu müügitulud olid 112,2 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-9/2019

Juhatuse kommentaar
Kontserni aruandeperioodi näitajad on ootuspärased ning Kontserni eesmärk jätkata turuosa kasvatamist Põhjamaades on näidanud positiivset tulemust. Leedu ja Rootsi tütarettevõtted kasvatasid müügikäibeid ning tootmisega tegelevad Soome tütarettevõtted suutsid energiavõrgu toodete müügi mõningast langust kompenseerida tööstussektori ja taastuvenergia projektide kasvuga. Tehase laiendus Leedu tütarettevõtte kiire kasvu toetuseks on nende müügimahtu mitmekordistanud. ASi Harju Elekter kolmanda kvartali ja üheksa kuu konsolideeritud müügitulu on eelnevate perioodidega võrreldes jõudnud rekordilise tasemeni, olles vastavalt 42,3 miljonit eurot ja 112,1 miljonit eurot.

Viimastel aastatel on tehtud investeeringuid nii olemasolevate ettevõtete arengusse kui ka uute ettevõtete omandamisse, kuid investeeringute kasumlikkuse suurendamine nõuab veel aega. Kasumlikkust mõjutas tütarettevõtete haldussuutlikkuse kohandamine Kontserni vajadustele, aga ka klientide investeerimisotsuste hajumine varasemast pikemale perioodile. Ärikasumit teenis Kontsern kolmandas kvartalis 1,6 (2018 III kv: 0) miljonit eurot ja üheksa kuuga 3,1 (2018 9k: 1,4) miljonit eurot.

Käesoleval aastal on jõuliselt uuendatud tütarettevõtete juhtimist. Lähimates kvartalites osalevad tütarettevõtted mitmetes hangetes ja projektides, mis õnnestumise korral võimaldavad tugevdada meie turupositsioone ning liikuda uudsete innovaatiliste toodete ja teenuste pakkumisele tulevikus.

muutus %

jaanuar – september

muutus %

juuli – september

aasta

(tuhat eurot)

9k/9k

2019

2018

3.kv/3.kv

2019

2018

2018

Müügitulu

26%

112 150

89 134

44%

42 262

29 298

120 804

Brutokasum

28%

14 249

11 108

81%

5 375

2 963

15 976

Ärikasum enne kulumit (EBITDA)

72%

5 679

3 300

275%

2 446

654

5 001

Ärikasum (EBIT)

118%

3 064

1 406

19 498%

1 561

9

2 413

Perioodi puhaskasum

100%

2 313

1 158

12 699%

1 319

18

1 514

 sh emaettevõtte omanike osa

100%

2 384

1 190

12 699%

 1 359

11

1 546

Müügitulu ja kasum
Kontsern arendab ja toodab elektrijaotus-, juht- ja jõuautomaatikaseadmeid ning mitmesuguseid metalltooteid. Lisaks sellele teenitakse müügitulu ka tööstuskinnisvara rendilt ning laevaehitussektori elektritöödelt. Kontserni 2019. aasta III kvartali konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 42,3 (2018 III kv: 29,3) miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 44,2%. Üheksa kuu konsolideeritud müügitulu suurenes 25,8% ja jõudis 112,2 (2018 9k: 89,1) miljoni euroni. Peamine osa Kontserni müügitulu tõusust tuli elektriseadmete müügist: kvartalite võrdluses 11,7 miljonit eurot ja 9 kuu võrdluses 25,4 miljonit eurot. Eelkõige on suurenenud Leedus toodetud laevandus- ja töötussektorile müüdud elektriseadmete mahud.

Aruandekvartali konsolideeritud brutokasum oli 5 375 (2018 III kv: 2 963) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 12,7% (2018 III kv: 10,1%). Kolmanda kvartali konsolideeritud ärikasum (EBIT) oli 1 561 (2018 III kv: 9) tuhat eurot ja puhaskasum 1 319 (2018 III kv: 18) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli teises kvartalis 0,08 (2018 III kv: 0,00) eurot. Üheksa kuu konsolideeritud brutokasum oli 14 249 (2018 9k: 11 108) tuhat eurot ja brutokasumi marginaal 12,7% (2018 9k: 12,5%). Üheksa kuuga teeniti konsolideeritud ärikasumit (EBIT) 3 064 (2018 9k: 1 406) tuhat eurot. Kokkuvõttes oli Kontserni esimese üheksa kuu puhaskasum 2 313 (2018 9k: 1 158) tuhat eurot ning puhaskasum aktsia kohta oli 0,13 (2018 9k: 0,07) eurot.

Turud
Kontserni Eesti ettevõtted panustavad jätkuvalt tegevusse koduturul, osaledes võimalikes hangetes, müües jae- ja projektimüügiks elektriseadmeid ning pakkudes erinevaid tööstuslikke rendipindasid äriklientidele. Müük Eesti turule kasvas kolmandas kvartalis 4,7 miljoni euroni (2018 III kv: 4,3) ja üheksa kuuga 13,2 (2018 9k: 10,7) miljoni euroni, moodustades konsolideeritud müügitulust vastavalt 11,0 % ja 11,8% (2018 III kv 14,7% ja 9k: 12,0%).

Soome turu aruandekvartali müügitulu kasvas 1,1 miljonit eurot 18,6 miljoni euroni, kuid vähenes 9 kuu võrdluses 2,3 miljoni euro võrra 57,0 miljoni euroni, mida mõjutas enim Soome elektri- ja võrguehitusobjektide renoveerimise kava korrigeerimine algselt planeeritust väiksemale mahule. Elektri- ja võrguehitusobjektide müügi vähenemise kõrval kasvas müük Soome teistes elektriseadmete valdkondades. Soome turg andis Kontserni müügitulust aruandekvartalis 44,1% (2018 III kv: 60%) ning üheksa kuuga 50,8% (2019 9k: 66,5%), mis on küll 15,7 protsendipunkti vähem võrreldes eelmise perioodiga, kuid jätkab endiselt Kontserni suurima turuga. Soome turu osakaalu langusele Kontserni müügitulus avaldasid mõju ka Rootsi, Norra ja Hollandi turu müügitulude hoogne kasv.

Rootsi turu osakaalu tõus konsolideeritud müügitulus jätkus ning jõudis aruandekvartalis 12,7%ni (2018 III kv: 11,7%) ja üheksa kuuga 13,1%ni (2018 9k: 9,4%). Rootsi turult teenitud müügitulu oli aruandekvartalis 5,4 miljonit eurot ja üheksa kuuga kokku 14,7 miljonit eurot, kasvades vastavalt 2,0 ja 6,4 miljonit eurot. Kasvu tagasid alajaamade müügi suurenemine Rootsis ning 2018. aastal soetatud Rootsi tütarettevõtetele suuremate projektide lisandumine.

Kontserni Leedu tütarettevõtte eduka müügitöö tulemusena on enim kasvanud müük Norra turule, jõudes Kontserni turgudest teisele kohale. Müük Norra turule moodustades aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 19,7% (2018 III kv: 7,9%) ning üheksa kuuga 15,9% (2018 9k: 6,3%). Kvartalite võrdluses on müük Norra turule suurenenud 6,0 miljoni euroni võrra 8,3 miljonit euroni ja üheksa kuuga 12,1 miljoni euro võrra 17,8  miljoni euroni.

2018. aasta teisest poolaastast alustati tarneid Hollandi turule, kus on õnnestunud säilitada stabiilne müügitulu tõus. Kvartalite võrdluses kasvas müük Hollandi turule 2,9 miljoni eurot ning üheksa kuuga 7,0 miljonit eurot. Aruandekvartalis moodustas Hollandi turg 9,7% (2018 III kv: 4,0%) ning üheksa kuuga 6,7% (2018 9k: 0,6%) konsolideeritud müügitulust ning  müügitulu oli vastavalt 4,1 ja 7,6 miljonit eurot.

Tegevussegmendid
Tootmissegmendi müügitulu kasvas aruandekvartalis 11,7 miljonit eurot 36,6 miljoni euroni ning üheksa kuuga 25,0 miljonit eurot 98,2 miljoni euroni. Tootmissegmendi müügitulu kasv on tingitud elektriseadmete müügi kasvust, mis annab tootmissegmendi müügitulust peamise osa (99%). Tootmissegmendi müügitulu kasvamisse on enim panustanud Leedu ettevõtte, kelle tootmisvõimsus on uue tootmishoone avamisega märgatavalt tõusnud ning müügitulu kolmekordistunud.

Kinnisvara segmendi müügitulu kasvu tempo sarnaneb eelmiste kvartalite müügitulu kasvule. Kvartalite võrdluses kasvas müügitulu 0,2 miljonit eurot 0,8 miljoni euroni. Üheksa kuu jooksul oli kinnisvara segmendi müügitulu kokku 2,5 miljonit eurot, moodustades Kontserni üheksa kuu müügitulust 1,8% (2018 9k: 2,0%). Renditulu teenitakse rendipindadelt Allika tööstuspargis ning Keila ja Haapsalu tööstusparkide rentnikelt.

Muu segmenteerimata tegevuste müügitulu on kvartalite võrdluses suurenenud  1,1 miljoni euro võrra 4,9 miljoni euroni ning üheksa kuu võrdluses kahanenud 2,7 miljoni euro võrra 11,5 miljoni euroni. Võrdlusperioodi osas on vähenemine tingitud 2018. aasta esimesel poolaastal teostatud suuremahulistest elektritööde projektidest laevaehituse sektoris.

Kulud
Aruandekvartali äritegevuse kulud olid kokku 40,7 (2018 III kv: 29,3) miljonit eurot ning üheksa kuuga 109,0   (2018 9k: 87,7) miljonit eurot. Põhiosa kulude kasvust moodustas müüdud toodete ja teenuste kulude suurenemine: kvartalite võrdluses 10,6 ja üheksa kuuga 19,9 miljonit eurot, jäädes alla müügitulu kasvule ning suurendades brutokasumi marginaali võrreldavate perioodide näitajate suhtes vastavalt 2,6 ja 0,2 protsendipunkti võrra. Keskendumine ekspordi suurendamisele on toonud kaasa ka turustuskulude tõusu. Kontserni ettevõtted on osalenud mitmetel erialamessidel ning otsivad aktiivselt võimalusi ärimahtude suurendamiseks. Turustuskulud on võrreldava kvartali suhtes kasvanud 0,5 miljoni võrra ja üheksa kuu võrdluses 0,6 miljonit eurot. Turustuskulude osakaal müügituludest on kvartalite võrdluses jäänud samale tasemele ehk 3,6%le, kuid üheksa kuu võrdluses langenud 3,7%le (2019 9k: 4,1%).

Tootmise laienemiseks palgatud uute töötajate lisandumine Leedu tütarettevõttes, kvalifitseeritud tööjõu nõudlusega kaasnev palgasurve, aga ka töötajate osakaalu suurenemine Soomes ja Rootsis, kus palgatase on oluliselt kõrgem, on kasvatanud aruandeperioodi tööjõukulusid. Tööjõukulud suurenesid kvartalite võrdluses 6,4% 6,2 miljoni euroni ning üheksa kuu võrdluses 7,9% 19,4 miljoni euroni. Tööjõukulude määr nii kvartali kui 9 kuu võrdluses langesid, moodustades Kontserni müügitulust vastavalt 14,6% (2018 III kv: 19,9%) ja 17,3% (2018 9k: 20,2%).

Uus kasutusele võetud innovatiivne tootmisliin ja -hooned suurendasid kvartalite võrdluses põhivara kulumit 0,2 miljoni euro võrra 0,9 miljoni euroni ning poolaastate võrdluses 0,7miljoni euro võrra 2,6 miljoni euroni.

Personal
Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 799 inimest, mis oli 71 töötajat enam kui aasta tagasi. Valdav osa ehk 109 töötajat värvati märgatavalt suurenenud tootmismahtude teenindamiseks Leedu tütarettevõttesse. Üheksa kuu jooksul töötas Kontsernis keskmiselt 779 inimest, mis oli keskmiselt 70 töötajat enam kui võrreldaval perioodil. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 5,0 (2018 III kv: 4,8) miljonit eurot, kokku üheksa kuuga 15,6 (2018 9k: 14,0) miljonit eurot. Keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli 2 230 eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 1,2%. Palgakulu mõjutas uute töötajate värbamine Rootsis, kuid ka Leedu Vabariigi otsus osa sotsiaalmaksust arvestada töötaja brutopalgana. Viimane muudatus ei avaldanud olulist mõju Kontserni tööjõukuludele.

Investeeringud
Kontsern investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 4,4 miljonit eurot, sealhulgas kinnisvarainvesteeringutesse 0,7 miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 3,4 miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,3 miljonit eurot. Valdav osa investeeringutest oli suunatud Leedu tütarettevõtte tootmishoone laiendusse. Ülejäänud osa investeeringutest paigutati Eesti tütarettevõtte uue esinduskaupluse ja kesklao integreerimisse ning Kontserni ettevõtete ja tööstusparkide arendusprojektidesse. Võrreldaval perioodil investeeriti põhivarasse kokku 7,5 miljoni eurot, millest 1,0 miljonit eurot soetati äriühenduste kaudu, ning lisaks tütarettevõtte Finn-Power tootmisliini, Allika Tööstuspargi ning Haapsalu päikeseelektrijaama ehitusse.

Aruandekvartalis toimunud olulisemad sündmused

  • Leedu tütarettevõte avas Panevežyses septembris pidulikult uue tootmishalli. Ligi aasta kestnud laiendustööde käigus suurenesid tütarettevõtte kontori- ja tootmispinnad seniselt 3 500 m2-lt 9 000 m2-ni. Lisaks soetati käesoleva aasta II kvartalis 1,9 ha ulatuses olemasolevate kinnistutega piirnevat maad Leedus, tagamaks võimaluse uuteks laiendusteks edaspidi. Investeeringute kogumaht ulatus 3,5 miljoni euroni. Tootmishoone laiendusse ja tehnoloogia uuendamisse suunatud investeeringud võimaldavad oluliselt lisada tootmisvõimsust tarnete tagamiseks tütarettevõtte klientidele laevaehituse ja tööstuse segmendis.
  • Telesilta Oy-l valmis 3.kvartalis mitu suurt projekti. Augustis valmis UTV Uusikaupunki laevatehases Poola Gdynia merendusameti tarbeks ehitatud töölaev Hydrograf-17, kus Telesilta Oy teostas töid elektri peatöövõtjana. Septembris andis UTV laevatehas kliendile üle esimese Soomes valmistatud hübriidparvlaeva Elvy, mille elektri- ja navigatsioonisüsteemi võtmed kätte lahendus valmis Telesilta Oy-s. Parvlaev hakkab sõitma Göta jõel Rootsis.
  • 30.08.2019 allkirjastati ostu-müügileping, kus ASi Harju Elekter tütarfirma Satmatic Oy ostis Ulvila linnavalitsuse omanduses oleva kinnisvarafirma Kiinteistö Oy Ulvila Sammontie 9. Tehingu hind oli 2,0 miljonit eurot. Tehingu käigus omandas Satmatic Oy 0,86 ha suuruse kinnistu koos kinnistul paiknevate tootmispindadega 4330 m2 ulatuses ning tegemist oli Satmatic Oy ja Ulvila linnavalitsuse poolt 17.11.2008 allkirjastatud lepingu lõpule viimisega, vastavalt millele oli Satmatic Oy-l õigus omandada 10-aastase rendiperioodi järel Sammontie 9, Ulvila kinnistu koos tootmishoonega. Tegevus järgib põhimõtet, vastavalt millele kuuluvad kontserni ettevõtete kasutuses olevad tootmispinnad kontserni omandusse.
  • Kontserni ettevõtete igapäevane äritegevus ja tootmiskorraldus baseeruvad rahvusvahelisele standardile vastaval kvaliteedi- ja keskkonnapoliitikal. Kehtiv ISO 9001 kvaliteedistandard on rakendatud enamikes kontserni tootmisettevõtetes. Telesilta Oy alustas ettevalmistustöid ISO 9001 juurutamiseks 2018. aastal. Käesoleva aasta septembris tunnistas Bureau Veritas ettevõtte äri- ja tootmiskorralduse vastavaks rahvusvahelisele kvaliteedistandardile ISO 9001 ning väljastas vastavasisulise sertifikaadi.
  • Soome majandusleht Kauppalehti pärjas Finnkumu Oy tema 2018/06–2019/05 majandustulemuste põhjal Menestyjät 2019 tiitliga. Sellise tunnustuse saajaid iseloomustab väljakujunenud äritegevus, stabiilne kasv, head tulemused ja kasumlikkus, tugev finantsstruktuur ja likviidsus jätkusuutliku tegevuse tagamiseks.
  • Kontserni tütarettevõtete – elektrikaupade projekti- ja jaemüüja Energo Veritas OÜ ning metallitehase AS Harju Elekter Teletehnika – koostöös arendati Elektrilevi kiire interneti võrgu projekti (Last mile ) tarbeks välja neli välist fiiberoptikakapi mudelit. Kappide tarned algasid septembris. Elektrilevi plaanib järgmise 5 aasta jooksul projekti investeerida ligikaudu 100 miljonit eurot, millest materjalid moodustavad umbes viiendiku.
  • Lähtudes ASi Harju Elekter nõukogu ja juhatuse otsusest koondada kontserni kõik ettevõtted Harju Elekter kaubamärgi alla, kinnitati Leedu tütarettevõtte RIFAS UAB uueks ärinimeks HARJU ELEKTER UAB. Vastav kanne nime muutuse kohta tehti Leedu Äriregistris 2. juulil 2019. Ühise logo kasutamine aitab tugevdada kontserni konkurentsivõimet ning loob lisakasu ja võimalusi turundustegevuses, andes selge kuvandi Harju Elekter Grupi võimekusest.
  • Seoses Harju Elekter kontserni tegevuse restruktureerimisega Soomes ning Satmatic Oy ja Finnkumu Oy koondamisega ühise juhtimise alla määras Kontsern tütarettevõtetele uue ühise tegevjuhi, senise ASi Harju Elekter Elektrotehnika juhataja Jan Osa, kes alustas Satmatic Oys 1.04.2019 ja Finnkumu Oys 1.07.2019. ASi Harju Elekter Elektrotehnika juhataja ametikohale nimetati alates 1.04.2019 senine müügiosakonna juhataja Indrek Ulmas. Muudatus toimus ka Telesilta Oy juhtkonnas, kus alates 1.10.2019 nimetati tegevjuhiks senine juhtkonna liige ja projektijuht Joonas Puustelli. Ettevõtte pikaaegne juht Kari Laulajainen jätkab firmas vähemalt 2020. aasta lõpuni, toetades ettevõtte tegevust projektijuhtimise ja müügi vallas. Alates 1.1.2020 on määratud uus tegevjuht ka Rootsi tütarettevõtetele SEBAB AB ja Grytek AB. Mikael Schwartz Jonsson alustab Harju Elekter Grupis tööd 1.10.2019 ning 3-kuulisel üleminekuperioodil töötatakse tihedas koostöös senise tegevjuhiga. SEBAB AB, Grytek AB pikaaegne tegevjuht Thomas Andersson siirdub alates 1.01.2020 Rootsi müügi- ja marketingijuhi ametikohale.
  • Kontserni tütarettevõtted osalesid ka 3.kvartalis aktiivselt erialamessidel: Alihankinta messil Tamperes tutvustas Satmatic Oy kuluefektiivset lepingulist tootmismudelit, sõidukite laadimislahendusi ja tugevas kasvus olevat komponentide müüki ning AS Harju Elekter Teletehnika oma kvaliteetseid andmesidevõrgutooteid.

Aktsia
Ettevõtte aktsia hind aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil sulgus 4,10 euro tasemel.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: Tiit Atso, Kontserni finantsjuht, tel 674 7400 ning ASi Harju Elekter III kvartali vahearuanne

KONSOLIDEERITUD BILANSS 30.09.2019
Kontsern. Auditeerimata. EUR’000
VARAD 30.09.19 31.12.18
Raha, pangakontod 3 883 3 142
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 29 974 22 218
Ettemaksed 1 942 1 173
Varud 19 059 17 468
KÄIBEVARA KOKKU 54 858 44 001
Edasilükkunud tulumaksu vara 96 98
Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 9 828 9 587
Kinnisvarainvesteeringud 19 912 19 804
Materiaalne põhivara 21 148 17 403
Immateriaalne põhivara 7 181 7 260
PÕHIVARA KOKKU 58 165 54 152
VARAD KOKKU 113 023 98 153
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 10 824 6 656
Ostjate ettemaksed 3 254 1 740
Võlad tarnijatele ja muud võlad 20 075 14 911
Maksuvõlad 2 975 2 409
Lühiajalised eraldised 25 14
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 37 153 25 730
Võlakohustused 9 016 5 449
Muud pikaajalised kohustused 64 35
PIKAAJALISED KOHUSTUSED 9 080 5 484
KOHUSTUSED KOKKU 46 233 31 214
Aktsiakapital 11 176 11 176
Ülekurss 804 804
Reservid 3 396 2 665
Jaotamata kasum 51 507 52 316
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 66 883 66 961
Mitte-kontrolliv osalus -93 -22
OMAKAPITAL KOKKU 66 790 66 939
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 113 023 98 153
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-30.09
Auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV3 2019 KV3 2018 9K 2019 9K 2018
Müügitulud 42 262 29 298 112 150 89 134
Müüdud toodete kulud -36 887 -26 335 -97 901 -78 026
Brutokasum 5 375 2 963 14 249 11 108
Turustuskulud -1 516 -1 052 -4 198 -3 644
Üldhalduskulud -2 296 -1 882 -6 929 -5 998
Muud äritulud 39 17 171 60
Muud ärikulud -41 -37 -229 -120
Ärikasum 1 561 9 3 064 1 406
Finantstulud 25 171 147 523
Finantskulud -77 -15 -179 -38
Kasum enne maksustamist 1 508 165 3 032 1 891
Tulumaks -190 -147 -719 -734
Perioodi puhaskasum, sh 1 319 18 2 313 1 157
   emaettevõtte omanike osa 1 359 11 2 384 1 190
   mitte-kontrolliv osa -40 7 -71 -33
Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,08 0,00 0,13 0,07
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,08 0,00 0,13 0,07

1-9/2019 aruanne

Tiit Atso
Kontserni finantsjuht
674 7400

 

Harju Elekter juhatuse liikmete volituste pikendamine

ASi Harju Elekter nõukogu otsustas oma 29.10.2019 koosolekul pikendada juhatuse liikmete Tiit Atso (Kontserni finantsjuht) ja Aron Kuhi-Thalfeldt (Kinnisvara- ja energeetikateenistuse juhataja) volitusi järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks alates 1.11.2019.

Ettevõtte juhatus jätkab endises kolmeliikmelises koosseisus: Andres Allikmäe (esimees), Tiit Atso ja Aron Kuhi-Thalfeldt.

Endel Palla
Nõukogu esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Harju Elektri Leedu tütarettevõte avas pidulikult uue tootmishalli

ASi Harju Elekter Leedu tütarettevõte HARJU ELEKTER UAB avas täna, 19.septembril Panevežyses pidulikult uue tootmishalli. Ligi aasta kestnud laiendustööde käigus suurenesid tütarettevõtte kontori- ja tootmispinnad seniselt 3 500 m2-lt 9 000 m2-ni. Lisaks soetati käesoleva aasta II kvartalis 1,9 ha ulatuses olemasolevate kinnistutega piirnevat maad Leedus, tagamaks võimalus uuteks laiendusteks edaspidi. Investeeringute kogumaht ulatub 3,5 miljoni euroni.

Tootmishoone laiendusse ja tehnoloogia uuendamisse suunatud investeeringud võimaldavad oluliselt lisada tootmisvõimsust tarnete tagamiseks Leedu tütarettevõtte klientidele nii laevaehituse kui tööstuse segmendis.

HARJU ELEKTER UAB müügitulud kasvasid 2018. aastal võrreldes aasta varasemaga 85% 14,7 miljoni euroni. Uute pindade kasutusele võtmisega suurenes ka tütarettevõtte töötajate arv, mis oli 30.06.2019 seisuga 213 ehk 75 töötajat enam, kui aasta alguses.

Harju Elekter Grupp on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab 800 spetsialisti ning Kontserni 2018 müügitulud olid 120,8 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Muudatused Harju Elektri Rootsi tütarettevõtete juhtorganites

Seoses Harju Elektri tegevuse restruktureerimiskavaga Rootsis on määratud ASi Harju Elekter Rootsis asuvate 100%liste tütarettevõtete SEBAB AB ja Grytek AB tegevjuhi ametikohale alates 1.01.2020 Mikael Schwartz Jonsson, kes alustab Harju Elekter Grupis tööd 1.10.2019. 3-kuulisel ülemineku- ja sisse elamise perioodil töötatakse tihedas koostöös senise tegevjuhiga.

SEBAB AB, Grytek AB pikaaegne tegevjuht Thomas Andersson siirdub alates 1.01.2020 müügi- ja marketingijuhi ametikohale.

Mikael Schwartz Jonsson (sünd.1978) on lõpetanud Mälardalens Högskola bakalaureuseõppe inseneeria erialal (2002). Alates 2016. aastast töötas ta Eldon Enclosures, vastutades müügidirektorina ettevõtte müügi eest Rootsis, Norras ja Soomes. Eelnevalt on ta töötanud ka Rittal Scandinavian AB-s and Eldon AB-s. Mikael Schwartz Jonsson ei oma Harju Elektri aktsiaid.

Harju Elekter Grupp on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab 800 spetsialisti ning Kontserni 2018 müügitulud olid 120,8 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Lisainformatsioon: Andres Allikmäe, AS Harju Elekter juhatuse esimees, tel +372 674 7400 ja Thomas Andersson, SEBAB AB tegevjuht, tel +46 704 130502

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Muudatused Harju Elektri Soome tütarettevõtte tegevjuhtkonnas

ASi Harju Elekter 100%lise tütarettevõtte Telesilta Oy tegevjuhiks on alates 1.10.2019 nimetatud senine juhtkonna liige ja projektijuht Joonas Puustelli. Ettevõtte pikaaegne juht Kari Laulajainen jätkab firmas vähemalt 2020. aasta lõpuni, toetades ettevõtte tegevust projektijuhtimise ja müügi vallas.

Joonas Puustelli (sünd 5.06.1985) on lõpetanud Aalto Ülikooli magistriõppe mehaanika- ja mehatroonika erialal (2012) ning alustanud õpinguid Turu Rakenduskõrgkooli inseneriõppes (2018) tehnoloogiapõhise äri strateegilise juhtimise erialal. Telesilta Oy-s töötab Joonas Puustelli alates 2017. aastast, enne seda kvaliteedikontrolöri/projektiinsenerina Beacon Finland Ltd-s (2011-2017). Joonas Puustelli ei oma Harju Elektri aktsiaid.

Harju Elekter Grupp on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab 800 spetsialisti ning Kontserni 2018 müügitulud olid 120,8 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Harju Elektri tütarfirma ostis kinnisvarafirma Soomes

30.08.2019 allkirjastati ostu-müügileping, kus ASi Harju Elekter tütarfirma Satmatic Oy ostis Ulvila linnavalitsuse omanduses oleva kinnisvarafirma Kinnteistö Oy Ulvila Sammontie 9. Tehingu hind oli 2,0 miljonit eurot. Tehingu käigus omandas Satmatic Oy 0,86 ha suuruse kinnistu koos kinnistul paiknevate tootmispindadega 4330 mulatuses. Tegevus järgib põhimõtet, vastavalt millele kuuluvad kontserni ettevõtete kasutuses olevad tootmispinnad kontserni omandusse.

Tehingu näol oli tegemist ASi Harju Elekter tütarfirma Satmatic Oy ja Ulvila linnavalitsuse poolt 17.11.2008 allkirjastatud lepingu lõpule viimisega, vastavalt millele oli Satmatic Oy-l õigus omandada 10-aastase rendiperioodi järel Sammontie 9, Ulvila kinnistu koos tootmishoonega. Rendiperiood algas 01.09.2009.

Harju Elekter Grupp on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab 800 spetsialisti ning Kontserni 2018 müügitulud olid 120,8 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-6/2019

Juhatuse kommentaar
Esimene poolaasta on kujunenud edukaks Kontserni Leedu, Soome ja Rootsi ettevõtetele, kelle müügitulud on tugevalt kasvanud. Samas on Eesti ettevõtete jaoks poolaasta olnud märksa tagasihoidlikum eelkõige Soome elektrivõrkude renoveerimise kava korrektsiooni tõttu, mis on hoidnud Soome jaotusvõrkude alajaamade tellimused Eestist väiksemad kui algselt planeeritud. ASi Harju Elekter teise kvartali konsolideeritud müügitulu oli 40,6 miljoni eurot ja 6 kuu müügitulu 69,9 miljonit eurot. Ärikasumit teeniti aruandekvartalis 1,2 miljonit eurot ja esimesel poolaastal 1,5 miljonit eurot. Kasumlikkust mõjutasid oluliselt aruandekvartalis arvesse võetud kaks juriidilist vaidlust summas 0,4 miljoni eurot, mille tegelik kasum/kahjum selgub protsessi lõppemisel.

muutus

jaanuar – juuni

muutus

aprill – juuni

aasta

(tuhat eurot)

6k/6k

2019

2018

2.kv/2.kv

2019

2018

2018

Müügitulu

40,%

69 889

59 837

20,0%

40 606

33 851

120 804

Brutokasum

8,9%

8 875

8 146

5,9%

5 087

4 802

15 976

Ärikasum enne kulumit (EBITDA)

22,1%

3 232

2 647

14,9%

2 065

1 797

5 001

Ärikasum (EBIT)

7,4%

1 502

1 398

2,5%

1 195

1 166

2 413

Perioodi puhaskasum

-12,8%

994

1 140

-20,1%

829

1 038

1 514

 sh emaettevõtte omanike osa

-13,1%

1 025

1 180

-19,5%

843

1 047

1 546

Müügitulu ja kasum
Kontsern toodab ja müüb elektrijaotus-, juht- ja jõuautomaatikaseadmeid ning mitmesuguseid metalltooteid. Lisaks sellele teenitakse müügitulu ka tööstuskinnisvara rendilt ning laevaehitussektori elektritöödelt. Kontserni 2019. aasta II kvartali auditeerimata müügitulu oli 40,6 (2018 II kv: 33,9) miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 20,0%. Kasvu taga oli peamiselt elektriseadmete müügi tõus, mis suurendas aruandekvartali müügitulu 7,9 miljoni euro ja 6 kuuga 13,7 miljoni euro võrra ning tõstis elektriseadmete müügi osakaalu Kontserni müügitulus 88,0%ni. Esimese poolaasta konsolideeritud müügitulu suurenes 16,8% ja jõudis 69,9 (2018 6k: 59,8) miljoni euroni.

Aruandekvartali konsolideeritud brutokasum oli 5 087 (2018 II kv: 4 802) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 12,5% (2018 II kv: 14,2%). Teise kvartali konsolideeritud ärikasum (EBIT) oli 1 195 (2018 II kv: 1 166) tuhat eurot ja puhaskasum 829 (2018 II kv: 1 038) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli teises kvartalis 0,05 (2018 II kv: 0,06) eurot. Esimese poolaasta konsolideeritud brutokasum oli
8 875 (2018 6k: 8 146) tuhat eurot ja brutokasumi marginaal 12,7% (2018 6k: 13,6%). Kuue kuuga teeniti konsolideeritud ärikasumit (EBIT) 1 502 (2018 6k: 1 398) tuhat eurot. Kontserni esimese poolaasta puhaskasum oli 994 (2018 6k: 1 140) tuhat eurot ning puhaskasum aktsia kohta oli 0,06 (2018 6k: 0,07) eurot.

Turud
Müük Eesti turule kasvas teises kvartalis 5,0 miljoni euroni (2018 II kv: 3,5) ja esimesel poolaastal 8,6 (2018 6k: 6,4) miljoni euroni, moodustades konsolideeritud müügitulust mõlemal perioodil 12,3% (2018 II kv ja 6 k: 10,5%). Siinse turuosa kasvatamiseks panustavad Eesti ettevõtted osalemistele riigihangetes, aga ka rendipindade pakkumisele äriklientidele.

Soome kui Kontserni suurima turu müügitulu on võrdlusperioodidega võrreldes olnud marginaalses languses, vähenedes aruandekvartalis 1,5 miljonit eurot 22,2 miljoni euroni ja 6 kuuga 3,3 miljonit eurot 38,3 miljoni euroni ning see on peamiselt tingitud Soome elektri- ja võrguehitusobjektide renoveerimise kava korrigeerimisest planeeritust tagasihoidlikumaks. Aruandekvartalis müüdi Soome 54,7% (2018 II kv: 70,0%) ja esimesel poolaastal 54,8% (2018 6k: 69,6%) Kontserni toodetest ja teenustest. Soome turu osakaalu langusele Kontserni müügitulust avaldas mõju ka Rootsi ja Norra müügitulu kasv.

Aruandekvartali müügitulu Rootsi oli 5,6 miljonit eurot ja esimesel poolaastal 9,4 miljonit eurot, kasvades vastavalt 2,7 miljonit eurot ja 4,4 miljonit eurot. Rootsi turu osakaalu tõus konsolideeritud müügitulus jätkus, jõudes aruandekvartalis 13,9%ni (2018 II kv: 8,8%) ja esimesel poolaastal 13,4% (2018 6k: 8,3%). Tõusu tagasid nii Rootsi tütarettevõtete müügimahtude kasv kui ka teiste tütarettevõtete eesmärgipärane töö Rootsi suunal. Eeldame Rootsi müügitulude suurenemist ka järgnevatel kvartalitel, millele viitab nii Rootsi jaotusvõrguettevõtte E.ON Energidistribution AB tellimuste jätkuv kasvutrend kui ka mitmed uued suurprojektid, mille tellimuste täitmist alustati teises kvartalis.

Enim suurenes müük Norra turule, mis kvartalite võrdluses on kasvanud 4-kordseks 5,5 miljonit euroni (2018 II kv: 1,2) ja moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 13,5% (2018 II kv: 3,7%). Kuue kuuga on Norra turule müüdud 9,5 miljoni euro väärtuses tooteid ja teenuseid.

Neljandat kvartalit järjest on teenitud stabiilset müügitulu Hollandi turul. Aruandekvartalis moodustas Hollandi turg 4,6% (2018 II kv: 1,2%) ning esimesel poolaastal 4,9% (2018 6k: 0,9%) konsolideeritud müügitulust ning  müügitulu oli vastavalt 1,9 ja 3,5 miljonit eurot.

Tegevussegmendid
Tootmise segmendi müügitulu kasvas aruandekvartalis 8,4 miljonit eurot 35,9 miljoni euroni ja esimesel poolaastal 13,3 miljonit eurot 61,5 miljoni euroni ning peamise osa segmendi müügitulust (99%) annab elektriseadmete müük. Kinnisvara segmendi müügitulu kasvu tempo sarnaneb  esimesele kvartalile,  kvartalite võrdluses kasvas müügitulu 0,2 miljonit eurot 0,8 miljoni euroni. Esimesel poolaastal oli kinnisvara segmendi müügitulu kokku 1,7 miljonit eurot, moodustades Kontserni kuue kuu müügitulust 2,4%. Renditulu teenitakse uutelt rendipindadelt Allika tööstuspargis ning Keila ja Haapsalu tööstusparkide rentnikelt. Muu segmenteerimata tegevuste müügitulu on kvartalite võrdluses kahanenud 1,8 miljoni euro võrra 3,8 miljoni euroni ja poolaastate võrdluses 3,8 miljoni euro võrra 6,7 miljoni euroni ning see on peamiselt seotud elektritööde mahtude vähenemisega laevaehituse sektoris.

Kulud
Aruandekvartali äritegevuse kulud olid kokku 39,4 (2018 II kv: 32,7) miljonit eurot ning esimesel poolaastal 68,3 (2018 6k: 58,4) miljonit eurot. Põhiosa kulude kasvust moodustas müüdud toodete ja teenuste kulude suurenemine: kvartalite võrdluses 6,5 ja poolaastaga 9,3 miljonit eurot, edestades müügitulude kasvutempot ning vähendades brutokasumi marginaali võrreldavate perioodide näitajate suhtes vastavalt 1,7 ja 0,9 protsendipunkti võrra. Kontserni turustuskulud olid aruandekvartalis 1,5 miljonit eurot, kasvades marginaalselt (3%). Samas langes nii turustus- kui ka üldhalduskulude määr müügitulust, vähenedes kvartalite võrdluses 0,6 protsendipunkti võrra 3,6%le ja 0,5 protsendipunkti võrra 6,0%le ning poolaastate võrdluses 0,5 protsendipunkti võrra 3,8%le ja 0,3 protsendipunkti võrra 6,6%le.

Tootmise laienemiseks palgatud uute töötajate lisandumine Leedu tütarettevõttes, kvalifitseeritud tööjõu nõudlusega kaasnev palgasurve, aga ka töötajate osakaalu suurenemine Soomes ja Rootsis, kus palgatase on oluliselt kõrgem, on kasvatanud aruandeperioodi tööjõukulusid. Tööjõukulud suurenesid kvartalite võrdluses 5,0% 6,9 miljoni euroni ning poolaastate võrdluses 8,6% 13,2 miljoni euroni. Tööjõukulude määr moodustas aruandekvartali müügitulust 16,9% (2018 II kv: 19,3%) ja kuue kuu müügitulust 19,0% (2018 6k:20,4%).

Uus kasutusele võetud innovatiivne tootmisliin ja -hooned suurendasid kvartalite võrdluses põhivara kulumit 0,2 miljoni euro võrra 0,9 miljoni euroni ning poolaastate võrdluses 0,5 miljoni euro võrra 1,7 miljoni euroni.

Personal
Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 848 inimest, mis oli 96 töötajat enam kui aasta tagasi. Valdav osa ehk 75 töötajat värvati märgatavalt  suurenenud tootmismahtude teenindamiseks Leedu tütarettevõttesse. Teises kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 779 inimest, mis oli keskmiselt 66 töötajat enam  kui võrreldaval perioodil. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja
5,5 (2018 II kv: 4,9) miljonit eurot, kokku kuue kuuga 10,6 (2018 6 k: 9,3)  miljonit eurot. Keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli 2 335 eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 5,1%. Palgakulu mõjutas uute töötajate värbamine Rootsis kuid ka Leedu Vabariigi otsus osa sotsiaalmaksust arvestada töötaja brutopalgana. Viimane muudatus ei avaldanud olulist mõju Kontserni tööjõukuludele.

Investeeringud
Kontsern investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 3,0 miljonit eurot, sealhulgas kinnisvarainvesteeringutesse 0,2 miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 2,6 miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,2 miljonit eurot. Valdav osa investeeringutest, 1,8 miljonit eurot, oli suunatud Leedu tütarettevõtte tootmishoone laiendusse. Ülejäänud osa investeeringutest paigutati Eesti tütarettevõtte uue esinduskaupluse ja kesklao integreerimisse ning Kontserni ettevõtete ja tööstusparkide arendusprojektidesse. Võrreldaval perioodil investeeriti põhivarasse kokku 4,6 miljoni eurot, millest 1,0 miljonit eurot soetati äriühenduste kaudu.

Aruandekvartalis toimunud olulisemad sündmused

  • ASi Harju Elekter nõukogu ja juhatus on otsustanud koondada Kontserni kõik ettevõtted Harju Elekter kaubamärgi alla. Ühise logo kasutamine aitab tugevdada Kontserni konkurentsivõimet ning loob lisakasu ja võimalusi turundustegevuses, andes selge kuvandi Harju Elekter Grupi võimekusest. Eelnevast lähtudes kinnitati Leedu tütarettevõtte RIFAS UAB uueks ärinimeks HARJU ELEKTER UAB. Vastav kanne nime muutuse kohta tehti Leedu Äriregistris (Lithuanian Register of Legal Entities) 2. juulil 2019.
  • Mais osalesid Kontserni tütarettevõtted ühisstendiga Göteborgis Põhjamaade suurimal elektrialamessil Elfack, kus esitleti 2500A-4000A lahenduste tarbeks Kontsernis välja arendatud universaalse mehhaanikalahendusega mootorijuhtimiskeskuste (MCC) rivikapi süsteemi HECON ja kohaliku turu nõuetele disainitud seest-teenindatavat metallalajaama HEKA 1VM SS2; aprillis esitles Energo Veritas Tallinnas toimunud rahvusvahelisel ehitusmessil Eesti Ehitab Kontserni kaubandusgrupi tootevalikut.
  • Leedu tütarettevõtte tootmishoone laiendustööd Panevežyses on lõppjärgus. Tänaseks on uus tootmishall valmis ja 1. osas tootmine juba käib. Laienenud tehas avatakse pidulikult septembris, mille järel on tütarettevõttel senise 3 500 m2 asemel 9 000 m2 kontori- ja tootmispindasid. Investeeringute kogumaht on 3,5 miljonit eurot. Tootmishoone laiendusse ja tehnoloogia uuendamisse suunatud investeeringud võimaldavad oluliselt lisada tootmisvõimsust tarnete tagamiseks tütarettevõtte klientidele nii laevaehituse kui tööstuse segmendis. Esimeses kvartalis soetati Leedus täiendavalt 1,9 ha ulatuses olemasolevate kinnistutega piirnevat maad, et tagada võimalus uuteks laiendusteks tulevikus.
  • 2. mail 2019 toimus ASi Harju Elekter aktsionäride korraline üldkoosolek, kes kinnitas 2018. majandusaasta aruande, kasumijaotuse ettepaneku ning otsuse maksta aktsionäridele 2018. aasta eest dividende 0,18 eurot aktsia kohta, kokku 3,2 miljonit eurot. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeriti 16. mail 2019 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga ning dividendid kanti aktsionäride pangakontodele 24. mail 2019.
  • Tütarettevõte Energo Veritas OÜ avas 1. aprillil uue müügiesinduse ja kesklao Tallinnas, Tuisu 19. Laienes tootesortiment elektri- ja nõrkvoolumaterjalide, telekomi- ja elektrivõrgu ehituse ja valgustuse valdkonnas ning suurenes toodete müügi võimekus Eestis. Atraktiivne asukoht ja avaramad ruumid loovad paremad võimalused klientide teenindamiseks ja kauba operatiivseks väljastamiseks.
  • Elektrikaupade projekti- ja jaemüüja Energo Veritas OÜ võitis aruandekvartalis Elektrilevi jaotusvõrgu trafode hanke, mille maht on 1,3 miljonit eurot.
  • Seoses Harju Elekter kontserni tegevuse restruktureerimisega Soomes ning Satmatic Oy ja Finnkumu Oy koondamisega ühise juhtimise alla määras Kontsern tütarettevõtetele uue ühise tegevjuhi, senise ASi Harju Elekter Elektrotehnika juhataja Jan Osa, kes alustas Satmatic Oys 1.04.2019 ja Finnkumu Oys 1.07.2019. ASi Harju Elekter Elektrotehnika juhataja ametikohale nimetati alates 1.04.2019 senine müügiosakonna juhataja Indrek Ulmas.

Aktsia
Ettevõtte aktsia hind aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil sulgus 4,12 euro tasemel.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: Tiit Atso, Kontserni finantsjuht, tel 674 7400 ning ASi Harju Elekter II kvartali vahearuanne

KONSOLIDEERITUD BILANSS 30.06.2019
Auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 30.06.19 31.12.18
Raha, pangakontod 1 978 3 142
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 29 894 22 218
Ettemaksed 1 728 1 173
Varud 23 113 17 468
KÄIBEVARA KOKKU 56 713 44 001
Edasilükkunud tulumaksu vara 97 98
Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 10 245 9 587
Kinnisvarainvesteeringud 19 610 19 804
Materiaalne põhivara 20 916 17 403
Immateriaalne põhivara 7 214 7 260
PÕHIVARA KOKKU 58 082 54 152
VARAD KOKKU 114 795 98 153
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 12 299 6 656
Ostjate ettemaksed 2 536 1 740
Võlad tarnijatele ja muud võlad 22 738 14 911
Maksuvõlad 3 259 2 409
Lühiajalised eraldised 32 14
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 40 864 25 730
Võlakohustused 8 577 5 449
Muud pikaajalised kohustused 66 35
PIKAAJALISED KOHUSTUSED 8 643 5 484
KOHUSTUSED KOKKU 49 507 31 214
Aktsiakapital 11 176 11 176
Ülekurss 804 804
Reservid 3 213 2 665
Jaotamata kasum 50 148 52 316
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 65 341 66 961
Mitte-kontrolliv osalus -53 -22
OMAKAPITAL KOKKU 65 288 66 939
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 114 795 98 153
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-30.06
Auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV2 2019 KV2 2018 6K 2019 6K 2018
Müügitulud 40 606 33 851 69 889 59 837
Müüdud toodete kulud -35 519 -29 049 -61 014 -51 691
Brutokasum 5 087 4 802 8 875 8 146
Turustuskulud -1 474 -1 431 -2 682 -2 592
Üldhalduskulud -2 450 -2 187 -4 634 -4 116
Muud äritulud 83 29 131 43
Muud ärikulud -51 -47 -188 -83
Ärikasum 1 195 1 166 1 502 1 398
Finantstulud 24 342 125 353
Finantskulud -61 -11 -104 -25
Kasum enne maksustamist 1 158 1 497 1 523 1 726
Tulumaks -329 -459 -529 -586
Perioodi puhaskasum, sh 829 1 038 994 1 140
   emaettevõtte omanike osa 843 1 047 1 025 1 180
   mitte-kontrolliv osa -14 -9 -31 -40
Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,05 0,06 0,06 0,07
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,05 0,06 0,06 0,07

1-6/2019 aruanne

Tiit Atso
Kontserni finantsjuht
674 7400

 

Harju Elekter koondab firmad ühise kaubamärgi alla

ASi Harju Elekter nõukogu ja juhatus otsustasid koondada kontserni ettevõtted kaubamärgi Harju Elekter alla. Ühise logo kasutamine aitab tugevdada kontserni konkurentsivõimet ning loob lisakasu ja võimalusi turundustegevuses. Eelnevast lähtudes kinnitas AS Harju Elekter Leedu tütarettevõtte RIFAS UAB uueks ärinimeks HARJU ELEKTER UAB. Vastav kanne nime muutuse kohta tehti Leedu Äriregistris (Lithuanian Register of Legal Entities) 2. juulil 2019.

Harju Elekter Grupp on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab 750 spetsialisti ning 2018. aasta konsolideeritud müügitulu oli 120,8 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Harju Elekter dividendimakse ex-päev

AS Harju Elekter (HAE1T, ISIN EE3100004250) fikseerib aktsionäride nimekirja dividendi maksmiseks 16.05.2019 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Ülaltoodust lähtudes on väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 15.05.2019, alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2018. majandusaasta eest.

AS Harju Elekter maksab dividendi 0,18 eurot aktsia kohta välja 24.05.2019 ülekandega aktsionäri pangaarvele.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Harju Elekter aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

Täna, 2. mail 2019 algusega kell 10 toimus Keilas, Keskväljak 12 ASi Harju Elekter aktsionäride korraline üldkoosolek. Üldkoosolekust võttis osa 83 aktsionäri ja nende volitatud esindajat, kes olid esindatud kokku 12 173 587 häälega, mis moodustab häälte üldarvust 68,62%.

Üldkoosoleku päevakord oli järgmine:
1. ASi Harju Elekter 2018. aasta majandusaasta aruande kinnitamine
2. Kasumijaotuse kinnitamine

1.ASi Harju Elekter 2018. a majandusaasta aruande kinnitamine
Üldkoosolek otsustas:
Kinnitada ASi Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2018. majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2018 on 98 153 tuhat eurot, müügitulud 120 804 tuhat eurot ning aruandeaasta puhaskasum 1 514 tuhat eurot.

Otsuse poolt anti 12 173 087 häält, mis moodustas 100,00 % hääletanuist.

2.Kasumijaotuse kinnitamine
Üldkoosolek otsustas:
Kinnitada AS Harju Elekter 2018.a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum

50 769 939 eurot

Emaettevõtte omanike osa 2018.a puhaskasumist

1 545 940 eurot

Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2018

52 315 879 eurot

Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt:

Dividendideks ( 0,18 eurot aktsia kohta*)

 3 193 178 eurot

Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist

49 122 701 eurot

*Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse 16.05.2019 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) on 15.05.2019, alates millest ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2018. majandusaasta eest. Dividendid makstakse aktsionäridele välja 24.05.2019 ülekandega aktsionäri pangaarvele ning seoses tulumaksuseaduse muudatusega on dividendide väljamakse kahes osas.

Otsuse poolt anti 11 600 077 häält, mis moodustas 95,29 % hääletanuist.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

 

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-3/2019

Juhatuse kommentaar
ASi Harju Elekter esimese kvartali konsolideeritud müügitulu kasvas 29,3 miljoni euroni, ärikasumit teeniti 0,3 miljonit eurot. Madalat kasumlikkust mõjutas tootmise sisendhindade ja töötasude tõus ning Soome elektrivõrkude eeldatust madalam tellimusmaht. Tavapäraselt avaldab esimeses kvartalis teatud mõju ka sesoonsus.

muutus %

   jaanuar – märts

aasta

(tuhat eurot)

2019

2018

2018

Müügitulu

12,7%

29 283

25 986

120 804

Brutokasum

13,3%

3 788

3 344

15 976

Ärikasum enne kulumit (EBITDA)

37,5%

1 167

849

5 001

Ärikasum (EBIT)

33,0%

307

231

2 413

Perioodi puhaskasum

61,7%

165

102

1 514

 sh emaettevõtte omanike osa

37,2%

182

133

1 546

Müügitulu ja kasum
Kontsern toodab ja müüb elektrijaotus-, juht- ja jõuautomaatikaseadmeid ning mitmesuguseid metalltooteid. Lisaks sellele teenitakse müügitulu ka kinnisvarainvesteeringute rendilt ning laevaehitussektori elektritöödelt. Kontserni müügitulu oli aruandekvartalis 29,3 (2018 I kv: 26,0) miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 12,7%. Elektriseadmete müük kasvas esimeses kvartalis 5,7 miljoni euro võrra 25,6 miljoni euroni, mis oli ka aruandekvartali müügitulu tõusu peamiseks põhjuseks.

Aruandekvartali konsolideeritud brutokasum oli 3,8 (2018 I kv: 3,3) miljonit eurot, brutokasumi marginaal jäi võrreldava perioodi suhtes samale tasemele ehk 12,9%. Esimese kvartali konsolideeritud ärikasum (EBIT) oli 0,3 (2018 I kv: 0,2) miljonit eurot. Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 0,2 (2018 I kv: 0,1) miljonit eurot, millest Emaettevõtte omanike osa moodustas 0,2 (2018 I kv: 0,1) miljonit eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli esimeses kvartalis 0,01 (2018 I kv: 0,01) eurot.

Turud
Müük Eesti turule kasvas esimeses kvatalis 24,7% 3,5 miljoni euroni ja moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 12,0% (2018 I kv: 10,9%). Konkurents koduturul on tihe ning hangete kättesaamine raske. Siinse turuosa kasvatamiseks panustavad Eesti ettevõtted osalemistele riigihangetes, aga ka rendipindade pakkumisele äriklientidele.

Kontserni suurimale turule Soome müüdi aruandekvartalis 55,1% Kontserni toodetest ja teenustest (2018 I kv: 69,1%). Kvartalite võrdluses kahanes müük Soome turule 1,8 miljoni euro võrra 16,1 miljoni euroni. Müügitulu langust mõjutas enim Soome elektri- ja võrguehitusprojektide lükkumine aasta teise poolde,  nihutades osa aasta algusesse planeeritud töid edasi teise ja kolmandasse kvartalisse.

Enim suurenes müük Rootsi turule, mis kasvas esimeses kvartalis võrreldava perioodi suhtes 1,7 miljonit eurot 3,7 miljoni euroni. Rootsi turu osakaal konsolideeritud müügitulust tõusis aruandekvartalis 12,7%ni (2018 I kv: 7,7%). Kasvu tagasid nii 2018. aastal soetatud Rootsi tütarettevõtete müügitulude lisandumine kui ka teiste tütarettevõtete eesmärgipärane töö Rootsi suunal. Eeldame Rootsi müügimahtude suurenemist ka järgnevatel kvartalitel, millele viitab nii Rootsi suurima jaotusvõrguettevõtte E.ON Energidistribution AB tellimuste jätkuv kasvutrend kui ka mitmed uued suurprojektid, mille tellimused algavad teisest kvartalist. Mai alguses osalevad Kontserni tütarettevõtted ühise stendiga Skandinaavia suurimal elektriala messil Elfack, Göteborgis.

Müük Norra turule kahekordistus aruandekvartalite võrdluses ja jõudis 4 miljoni euroni, mis moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 13,7% (2018 I kv: 8,0%). Jätkuvad tarned Hollandi turule, kus juba kolmandat kvartalit järjest on õnnestunud säilitada stabiilne müügitulu. Hollandi turg moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 5,4%.

Tegevussegmendid
Tootmise segmendi müügitulu kasvas aruandekvartalis 5,0 miljonit eurot 25,6 miljoni euroni, moodustades aruandekvartalis 87,3% (2018 I kv: 79,2%) konsolideeritud müügituludest. Tootmissegmendi müügitulust annab peamise osa (99%) elektriseadmete müük. Kinnisvara segmendi müügitulu kasvas aruandekvartalis 0,2 miljonit eurot 0,9 miljoni euroni, jäädes eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes samale tasemele. Renditulu teenitakse uutelt rendipindadelt Allika tööstuspargis ning Keila ja Haapsalu tööstusparkide rentnikelt. Muu segmenteerimata tegevuste müügitulu on kvartalite võrdluses kahanenud 1,9 miljoni euro võrra 2,8 miljoni euroni ning see on peamiselt seotud elektritööde mahtude vähenemisega Soome laevaehituse sektoris.

Kulud
Aruandekvartali äritegevuse kulud olid kokku 28,9 (2018 I kv: 25,7) miljonit eurot. Kvartalite võrdluses kasvasid äritegevuse kulud 12,3% ehk 3,2 miljonit eurot, millest põhiosa moodustas müüdud toodete ja teenuste kulude suurenemine 2,9 miljonit eurot. Müüdud toodete kulud suurenesid samas kasvutempos müügituluga, jättes brutokasumi marginaali võrreldava perioodi näitajaga samale tasemele (12,9%). Kontserni turustuskulud olid aruandekvartalis 1,2 miljonit eurot ning turustuskulude määr müügitulust vähenes kvartalite võrdluses 0,4 protsendipunkti võrra 4,1%le. Üldhaldus­kulude osakaal aruandekvartali müügitulust moodustas 7,5% (2018 I kv: 7,4%).

Kohaliku tööjõu nõudlus ja sellega kasvav palgasurve, aga ka töötajate osakaalu suurenemine Soomes ja Rootsis, kus palgatase on oluliselt kõrgem kui teistes Kontserni ettevõtetes, on kasvatanud aruandeperioodi tööjõukulusid. Tööjõukulud suurenesid kvartalite võrdluses 12,9% 6,4 miljoni euroni. Tööjõukulude määr moodustas aruandekvartali müügitulust 21,8% (2018 I kv: 21,7%).

Personal
Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 744 inimest, mis oli 45 töötajat enam kui aasta tagasi. 2019. aasta esimeses kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 733 inimest, mis oli keskmiselt 54 töötajat enam kui võrreldaval perioodil. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 5,1 (2018 I kv: 4,4) miljonit eurot. Keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli 2 368 eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 10,3%. Palgakulu mõjutas uute töötajate värbamine Rootsis kuid ka Leedu Vabariigi otsus osa sotsiaalmaksust arvestada töötaja brutopalgana. Viimane muudatus ei avaldanud olulist mõju Kontserni tööjõukuludele.

Investeeringud
Aruandekvartalis jõudsid lõpule mitmed Kontserni jaoks olulised arendused, sh Leedu tütarettevõtte RIFAS UAB tootmishoone laienduse esimese etapi valmimine ja tootmise alustamine uutes hallides ning Eesti tütarettevõtte Energo Veritas OÜ uue esinduskaupluse ja kesklao avamine aadressil Tuisu 19 Tallinnas. Kokku investeeris Kontsern aruandekvartalis põhivarasse 1,9 miljonit eurot, sh kinnisvarainvesteeringutesse 0,1 miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 1,7 miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,1 miljonit eurot. Investeeringutest valdav osa, 1,4 miljonit eurot, paigutati Leedu tütarettevõtte tootmishoone laiendusse. Võrreldaval perioodil soetati põhivara kokku 2,3 miljoni euro väärtuses, millest 1,0 miljonit eurot soetati äriühenduste kaudu.

Sündmused

  • Leedu tütarettevõte RIFAS UAB tootmishoone laiendustööd Panevežyses on lõpusirgel ning uusi tootmispindasid võetakse etapi kaupa kasutusele. Tööd lõppevad teises kvartalis, mille järel  on tütarettevõttel senise 3 500 masemel 9 000 m2 kontori- ja tootmispindasid. Investeeringud tootmishoone laiendusse ja tehnoloogia uuendamisse võimaldavad oluliselt lisada tootmisvõimsust tarnete tagamiseks tütarettevõtte klientidele laevaehituses ja tööstuse segmendis. Investeeringute kogumaht on 3,5 miljonit eurot. Täiendavalt soetati esimeses kvartalis olemasolevate kinnistutega piirnev 1,9 ha maad, et tagada võimalus uuteks laiendusteks tulevikus.
  • Tütarettevõte AS Harju Elekter Elektrotehnika sai jaanuaris tellimuse 54 eriotstarbelise komplektalajaama tarnimiseks Konecranesile aastase perioodi jooksul. Tarned on suunatud Araabia Ühendemiraatidesse.
  • Tütarettevõte Energo Veritas OÜ avas 1. aprillil uue müügiesinduse ja kesklao Tallinnas, Tuisu 19. Hea asukoht ja suuremad ruumid loovad paremad võimalused klientide teenindamiseks ja kauba operatiivseks väljastamiseks. Oluliselt laieneb ka tootesortiment elektri- ja nõrkvoolumaterjalide, telekomi- ja elektrivõrgu ehituse ja valgustuse valdkonnas ning suureneb toodete müügi võimekus Eestis.
  • Seoses Harju Elekter kontserni tegevuse restruktureerimisega Soomes ning Satmatic Oy ja Finnkumu Oy koondamisega ühise juhtimise alla määras Kontsern Satmatic Oy ja Finnkumu Oy uueks tegevjuhiks senise ASi Harju Elekter Elektrotehnika juhataja Jan Osa, kes alustas Satmatic Oys alates 1.04.2019 ja alustab Finnkumu Oys alates 1.07.2019. ASi Harju Elekter Elektrotehnika juhataja ametikohale nimetati alates 1.04.2019 senine müügiosakonna juhataja Indrek Ulmas.

Aktsia
Ettevõtte aktsia hind aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil sulgus 4,90 euro tasemel.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: Tiit Atso, Kontserni finantsjuht, tel 674 7400 ning ASi Harju Elekter I kvartali vahearuanne

KONSOLIDEERITUD BILANSS 31.03.2019
Auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 31.03.19 31.12.18
Raha, pangakontod 4 168 3 142
Lühiajalised finantsinvesteeringud 0 0
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 24 355 22 218
Ettemaksed 1 654 1 173
Varud 21 752 17 468
KÄIBEVARA KOKKU 51 929 44 001
Edasilükkunud tulumaksu vara 97 98
Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 10 026 9 587
Kinnisvarainvesteeringud 19 762 19 804
Materiaalne põhivara 20 620 17 403
Immateriaalne põhivara 7 245 7 260
PÕHIVARA KOKKU 57 750 54 152
VARAD KOKKU 109 679 98 153
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 9 022 6 470
Ostjate ettemaksed 1 324 1 740
Võlad tarnijatele ja muud võlad 21 416 14 911
Maksuvõlad 2 551 2 409
Lühiajalised eraldised 17 14
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 34 330 25 544
Võlakohustused 7 762 5 635
Muud pikaajalised kohustused 34 35
PIKAAJALISED KOHUSTUSED 7 796 5 670
KOHUSTUSED KOKKU 42 126 31 214
Aktsiakapital 11 176 11 176
Ülekurss 804 804
Reservid 3 114 2 568
Jaotamata kasum 52 498 52 412
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 67 592 66 960
Mitte-kontrolliv osalus -39 -21
OMAKAPITAL KOKKU 67 553 66 939
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 109 679 98 153
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-31.03
Auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV1 2019 KV1 2018
Müügitulud 29 283 25 986
Müüdud toodete kulud -25 495 -22 642
Brutokasum 3 788 3 344
Turustuskulud -1 208 -1 161
Üldhalduskulud -2 183 -1 930
Muud äritulud 48 14
Muud ärikulud -138 -36
Ärikasum 307 231
Finantstulud 101 102
Finantskulud -43 -104
Kasum enne maksustamist 365 229
Tulumaks -200 -127
Perioodi puhaskasum, sh 165 102
   emaettevõtte omanike osa 182 133
   mitte-kontrolliv osa -17 -31
Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,01 0,01
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,01 0,01

Tiit Atso
Kontserni finantsjuht
674 7400

Muudatus tütarettevõtte juhatuses

AS Harju Elekter kontserni kuuluva Eesti tütarettevõtte AS Harju Elekter Teletehnika juhatuse liikme Andre Koit volitused lõppevad 4. aprillil. AS Harju Elekter Teletehnika juhatus jätkab üheliikmelisena. Juhataja Alvar Sass’i ametileping algas 13.11.2017.

AS Harju Elekter ja AS Harju Elekter Teletehnika tänavad Andre Koitu ettevõtte arengusse antud panuse eest.

Harju Elekter Grupp on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab enam kui 700 spetsialisti ning 2018. aasta konsolideeritud müügitulu oli 120,8 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
6 747 400

 

Koostas:

Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

AS Harju Elekter auditeeritud majandusaasta aruanne 2018

AS Harju Elekter esitab 2018. aasta konsolideeritud auditeeritud majandusaruande ja sõltumatu vandeaudiitori aruande, mis on kättesaadav väärtpaberibörsil Nasdaq Tallinna ja emitendi kodulehel www.harjuelekter.com

Kontserni 2018. aasta müügitulu oli 120,8 miljonit eurot, ärikasum 2,4 miljonit eurot ja puhaskasum 1,5 miljonit eurot.

2018. a auditeeritud majandusaasta aruanne ja aastaraamat on lisatud käesolevale teatele manustena.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

Majandusaasta aruanne 2018

Aastaraamat 2018

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-12/2018

ASi Harju Elekter 2018. aasta neljanda kvartali müügitulu oli 31,7 miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 10,9%. Aruandeaasta konsolideeritud müügitulu suurenes aastaga 18% 120,8 miljoni euroni. Kontserni 2018. aasta neljanda kvartali konsolideeritud puhaskasum oli 736 tuhat eurot ja aruandeaastal
1 514 tuhat eurot. Kooskõlastatult nõukoguga teeb Kontserni juhatus ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja 0,18 eurot aktsia kohta, kokku 3,2 miljonit eurot.

AS Harju Elekter on viimastel aastatel teinud suuremahulisi investeeringuid ja aktiivset müügitööd, et suurendada oma turuosa Skandinaavias. 2018. aasta algusest liideti Kontserniga kaks Rootsi firmat. Kõige selle tulemusena on Kontserni müügitulu viimase kahe aastaga kahekordistunud, kuid uute tütarettevõtete integreerimine Kontserni on pikaajalisem protsess ning soovitud kasumlikkuseni jõudmine nõuab lisaaega ja -kulutusi. Aruandeaasta kasumlikkust mõjutas oluliselt aruandeaasta teisel poolel arvesse võetud laevaehituse elektritöödega seotud võimalik kahjum 1,9 miljoni euro ulatuses. Kahjumi tegelik suurus selgub läbirääkimiste ja juriidiliste vaidluste lõppemisel.

muutus

jaanuar-detsember

muutus

oktoober-detsember

(tuhat eurot)

%

2018

2017

%

2018

2017

Müügitulu

18,0

120 804

102 402

10,9

31 669

28 552

Brutokasum

4,0

15 976

15 359

13,1

4 867

4 304

Ärikasum enne kulumit

-34,1

5 001

7 587

-27,5

1 701

2 345

Ärikasum

-55,7

2 413

5 442

-28,3

1 007

1 404

Perioodi puhaskasum

-94,8

1 514

29 132

-22,2

736

946

 sh emaettevõtte omanike

-94,7

1 546

29 129

-24,7

735

976

Perioodi puhaskasum ilma erakorralise tuluta

-64,7

1 514

4 293

-22,2

736

946

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Aruandekvartalis teeniti 84,2% (2017 IV kv: 75,9%) müügituludest Tootmise segmendist ning Kinnisvara ja Muud tegevusalad andsid müügimahust kokku 15,8% (2017 IV kv: 24,1%). Kinnisvara segmendi müügitulu kasvas aruandekvartalis 0,3 miljonit eurot 0,8 miljoni euroni ja aastate võrdluses 0,6 miljonit eurot 2,6 miljoni euroni ning seda peamiselt tänu renditulude suurenemisele seoses uute tootmis- ja laohoonete valmimise ja rendile andmisega Allika tööstuspargis. Aasta kokkuvõttes teeniti 82,6% (2017: 83,2%) Kontserni müügituludest Tootmise segmendist.

Kontserni väljapoolt Eestit teenitud müügitulu moodustas aruandekvartalis konsolideeritud müügitulust 84,9% (2017 IV kv: 85,7%), kasvades 2,4 miljoni euro võrra 26,9 miljoni euroni ja 12 kuuga 87,2% (2017: 84,0%), kasvades 19,4 miljoni euro võrra 105,4 miljoni euroni.

Kontserni suurim turg oli Soome, kuhu müüdi aruandekvartalis 51,2% ja 12 kuuga 62,5% Kontserni toodetest ja teenustest (2017. aastal vastavalt 75,4% ja 73,0%). Kvartalite võrdluses kahanes müük Soome turule 5,3 miljonit eurot 16,2 miljoni euroni, peamiseks põhjuseks oli elektrivõrkude tellimuste ajutine vähenemine. Kokkuvõttes jäi Soome müük eelneva aastaga võrreldes peaaegu samale tasemele ehk 75,5 (2017: 74,7) miljoni euro tasemele.

Enim suurenes müük Rootsi, kasvades neljandas kvartalis võrreldava perioodi suhtes ligi 10 korda 5,1 miljoni euroni ning viiekordistus aastate võrdluses 13,5 miljoni euroni. Rootsi turu osakaal konsolideeritud müügitulust moodustas aruandekvartalis 16,2% (2017 IV kv: 1,8%) ning aruandeaastal 11,2% (2017: 2,7%). Kasvu tagasid nii Rootsi tütarettevõtete soetamine kui ka Kontserni teiste ettevõtete eesmärgipärane müügitöö, mille tulemusena alustati lepingulisi tarneid Rootsi suurimale jaotusvõrguettevõttele E.ON Energidistribution AB.

Olulisematest turgudest kasvas müük veel Norra turule, jõudes aruandekvartalis 3,0 miljoni euroni ja aasta kokkuvõttes 8,7 miljoni euroni ning andes aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 9,6% (2017 IV kv: 8,2%) ja aastas 7,2% (2017: 5,7%). Et Leedu tütarettevõte teenis 98,2% (2017: 87,7%) aruandeaasta müügituludest väljapoolt koduturgu, jäi Leedu turu osakaal Kontserni müügituludes minimaalseks, olles 0,1% aruandekvartalis ning -aastal 0,3%. Kuigi müük Eesti turule neljandas kvartalis kasvas 16,4% 4,8 miljoni euroni, moodustades aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 15,1% (2017 IV kv: 14,3%), langes see aruandeaasta kokkuvõttes 5,8% 15,4 miljoni euroni. Languse peamiseks põhjuseks oli energiajaotussektori jätkuvalt madal investeeringutase ning tihe konkurents. Kontserni muudest turgudest oli suurim Holland, kust teeniti aruandekvartalis 1,3 miljonit eurot ning aruandeaastal 3,0 miljonit eurot müügitulu. Austria ja Taani turult teeniti aastaga müügitulu vastavalt 1,7 miljonit ja 0,9 miljonit eurot.

2018. aasta neljandas kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 727 inimest, mis oli keskmiselt 107 töötajat enam kui võrreldaval perioodil. 12 kuu arvestuses kasvas Kontserni keskmine töötajate arv 146 inimese võrra ja oli 713. Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 736 inimest, mis oli 106 töötajat enam kui aasta tagasi. Rootsi tütarettevõtete soetamisega lisandus Kontserni 45 töötajat. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 4 493 (2017 IV kv: 4 127) tuhat eurot ja 12 kuuga 18 539 (2017: 14 073) tuhat eurot. Aruandeaastal oli keskmine töötasu kuus ühe Kontserni töötaja kohta 2 166 eurot, kasvades keskmiselt 5%.

Neljanda kvartali konsolideeritud ärikasum oli 1 007 (2017 IV kv: 1 404) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 1 701 (2017 IV kv: 2 345) tuhat eurot. Aruandekvartali ärirentaabluseks kujunes 3,2% (2017 IV kv: 4,9%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 5,4% (2017 IV kv 8,2%).

Kontserni 2018. aasta ärikasum oli 2 413 (2017: 5 442) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 5 001 (2017: 7 587) tuhat eurot. Aruandeaasta ärirentaabluseks kujunes 2,0% (2017: 5,3%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 4,1% (2017: 7,4%). Uute soetatud tütarettevõtete integreerimine ja võidetud hangete ettevalmistamine on suurendanud kontserni arenduskulusid, turustuskulusid ning uute erialaspetsialistide palkamisest tingitult tööjõukulusid. Rentaablust mõjutasid ka ühekordsed kulud seoses AS Harju Elekter Teletehnika kolimisega renoveeritud pindadele ning tütarettevõtete kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise süsteemide resertifitseerimised.

Aruandekvartali puhaskasum enne maksustamist oli 996 (2017 IV kv: 1 234) tuhat eurot. Kolme viimase kuu arvestuslik tulumaksukulu oli 260 (2017 IV kv: 288) tuhat eurot. 12 kuu konsolideeritud kasum enne maksustamist oli 2 507 (2017: 30 215) tuhat eurot ning arvestuslik tulumaks 993 (2017: 1 083) tuhat eurot.

Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 736 (2017 IV kv: 946) tuhat eurot, millest Emaettevõtte omanike osa moodustas 735 (2017 IV kv: 976) tuhat eurot. Kokkuvõttes oli aruandeaasta konsolideeritud puhaskasum 1 514 (2017: 29 132) tuhat eurot. Emaettevõtte omanikele kuuluv osa moodustas 1 546 (2017:
29 129) tuhat eurot ja 12 kuu puhaskasum aktsia kohta oli 0,09 (2017: 1,64) eurot. 2017. aastal saadi PKC Group Oyj aktsiate müügist ühekordset tulu 24 839 tuhat eurot. Võrreldava perioodi konsolideeritud puhaskasum erakorralise tuluta oli 4 293 tuhat eurot ning võrreldav puhaskasum aktsia kohta 0,24 eurot.

Kontsern investeeris aruandeaastas põhivarasse kokku 10,6 (2017: 9,1) miljonit eurot. Käimasolevatesse arendustesse Allika Tööstuspargis ning Haapsalu päikesejaama ehituseks investeeriti aruandeaastal 2,5 miljonit eurot.

Ettevõtte aktsia hind Nasdaq Tallinna börsil 2018. aasta viimsel kauplemispäeval oli 4,12 eurot.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: Tiit Atso, Kontserni finantsjuht, tel 674 7400 ning ASi Harju Elekter IV kvartali ja 12 kuu vahearuanne

KONSOLIDEERITUD BILANSS 31.12.2018
Auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 31.12.2018 31.12.2017
Raha, pangakontod 3 142 10 992
Lühiajalised finantsinvesteeringud 0 9 935
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 22 218 13 575
Ettemaksed 1 173 1 174
Varud 17 468 13 037
KÄIBEVARA KOKKU 44 001 48 713
Edasilükkunud tulumaksu vara 98 56
Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 9 587 4 684
Kinnisvarainvesteeringud 19 804 17 881
Materiaalne põhivara 17 403 11 983
Immateriaalne põhivara 7 260 6 660
PÕHIVARA KOKKU 54 152 41 264
VARAD KOKKU 98 153 89 977
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 6 470 625
Ostjate ettemaksed 1 740 1 088
Võlad tarnijatele ja muud võlad 14 911 12 802
Maksuvõlad 2 409 2 376
Lühiajalised eraldised 14 245
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 25 544 17 136
Võlakohustused 5 635 2 910
Muud pikaajalised kohustused 35 0
PIKAAJALISED KOHUSTUSED 5 670 2 910
KOHUSTUSED KOKKU 31 214 20 046
Aktsiakapital 11 176 11 176
Ülekurss 804 804
Reservid 2 568 2 844
Jaotamata kasum 52 412 55 048
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 66 960 69 872
Mitte-kontrolliv osalus -21 59
OMAKAPITAL KOKKU 66 939 69 931
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 98 153 89 977
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 1.01.-31.12
Auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV4 2018 KV4 2017 12K 2018 12K 2017
Müügitulud 31 669 28 552 120 804 102 402
Müüdud toodete kulud -26 802 -24 248 -104 828 -87 043
Brutokasum 4 867 4 304 15 976 15 359
Turustuskulud -1 623 -1 059 -5 267 -3 866
Üldhalduskulud -2 224 -1 820 -8 223 -5 981
Muud äritulud 64 10 124 50
Muud ärikulud -77 -31 -197 -120
Ärikasum 1 007 1 404 2 413 5 442
Kasum finantsvara müügist 0 0 0 24 839
Finantstulud 16 20 157 30
Finantskulud -27 -190 -63 -96
Kasum enne maksustamist 996 1 234 2 507 30 215
Tulumaks -260 -288 -993 -1 083
Perioodi puhaskasum, sh 736 946 1 514 29 132
   emaettevõtte omanike osa 735 976 1 546 29 129
   mitte-kontrolliv osa 1 -30 -32 3
Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,04 0,06 0,09 1,64
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,04 0,06 0,09 1,64

IV KVARTALI JA 12 KUU KONSOLIDEERITUD AUDITEERIMATA VAHEARUANNE

Tiit Atso
Kontserni finantsjuht
674 7400

 

 

Muudatused Harju Elektri tütarettevõtete juhtorganites

Seoses Harju Elektri tegevuse restruktureerimiskavaga Soomes teavitame muudatustest ASi Harju Elekter 100%liste tütarettevõtete Satmatic Oy ja Finnkumu Oy tegevjuhtkonnas. 31.03.2019 lahkub Satmatic Oy tegevjuhi ametikohalt Rainer Timo Nurkkala ning 30.06.2019 Finnkumu Oy tegevjuht Maire Korpi.

Eelnevalt mainitud kaks ASi Harju Elekter Soome tütarettevõtet on plaanis koondada ühise juhtimise alla. Kontsern määrab Satmatic Oy ja Finnkumu Oy uueks tegevjuhiks senise ASi Harju Elekter Elektrotehnika juhataja Jan Osa, kes alustab Satmatic Oys alates 1.04.2019 ja Finnkumu Oys alates 1.07.2019.

Jan Osa (sünd.05.11.1969) on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli elektriajamite ja tööstusautomaatika erialal (1994) ja kaitsnud EBSis ärijuhtimise magistri (EMBA) kraadi (2017). Harju Elekter kontsernis töötab Jan Osa 1994. aastast, alates 2015.aastast ASi Harju Elekter Elektrotehnika juhatajana. Jan Osa omab 19 000 Harju Elektri aktsiat. Tema otsene osalus on 0,11%, kaudset osalust ei oma.

Seoses Jan Osa siirdumisega Soome tütarettevõtete tegevjuhiks nimetati ASi Harju Elekter Elektrotehnika juhatajaks ettevõtte senine müügidirektor Indrek Ulmas, kes asub juhataja ametikohustusi täitma alates 1.04.2019.

Indrek Ulmas (sünd 07.08.1972) on lõpetanud Pori Tehnikakõrgkooli elektriseadmete ja -süsteemide erialal (1992). Harju Elekter kontsernis töötab Indrek Ulmas alates 2015. aastast, alates 2018.aastast ASi Harju Elekter Elektrotehnika müügidirektorina. Indrek Ulmas ei oma Harju Elektri aktsiaid.

Harju Elekter Grupp on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab 700 spetsialisti ning Kontserni 9 kuu 2018 müügitulud olid 89,1 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
6 747 400

Lisainformatsioon: Andres Allikmäe, AS Harju Elekter juhatuse esimees, tel +372 674 7400 ja Simo Puustelli, Satmatic Oy, Finnkumu Oy juhatuse esimees, tel +358 50 086 5180

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Harju Elektri tütarettevõte sai suure tellimuse

ASi Harju Elekter tütarettevõte AS Harju Elekter Elektrotehnika sai tellimuse 54 eriotstarbelise komplektalajaama tarnimiseks Konecranesile aastase perioodi jooksul. Tarned on suunatud Araabia Ühendemiraatidesse. Vastavalt lepingule ja lähtudes asjaolust, et tehing ei ole Börsi reglemendi tähenduses oluline, osapooled tehingu väärtust ei avalikusta.

Alajaamade tootmine Kontserni Eesti ja Soome tehastes on viimaste aastate jooksul olulisel määral suurenenud, ulatudes täna keskmiselt 4000 alajaamani aastas.

Konecranes on maailma juhtiv tõsteseadmeid ja teenuseid pakkuv kontsern, mis teenindab väga erinevaid kliente, sh. tootvat ja töötlevat tööstust, laevatehaseid, sadamaid ja terminale.

Harju Elekter Grupp on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab 700 spetsialisti ning Kontserni 2018.a 9 kuu müügitulud olid 89,1 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

Lisainfo: Jan Osa, AS Harju Elekter Elektrotehnika juhataja, tel 674 7449.

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Finantsaruannete avaldamine 2019. aastal

AS Harju Elekter soovib oma aktsionäridele häid pühi ning teatab, et avaldab konsolideeritud finantstulemused 2019. aastal järgmiselt:

2018.a 4.kvartali vahearuanne           27.02.2019
2019.a 1.kvartali vahearuanne             2.05.2019
Aktsionäride korraline üldkoosolek       2.05.2019
2019.a 2.kvartali vahearuanne           31.07.2019
2019.a 3.kvartali vahearuanne           30.10.2019

Majandustulemused avaldatakse eesti ja inglise keeles ning kõik teated on pärast nende avaldamist börsisüsteemis nähtavad ka ASi Harju Elekter koduleheküljel www.harjuelekter.ee

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Tarnelepingu pikendamisest aastani 2020

Soome suurim jaotusvõrguettevõte Caruna kinnitas 2016. aastal sõlmitud alajaamade tarnelepingu pikendamist kahe jätkuaasta võrra aastani 2020. Lepingu orienteeruv maht järgneva 2 aasta peale kokku on 24 miljonit eurot.

Harju Elektri ja Caruna vahel 19.detsembril 2016. aastal sõlmitud leping on kasvatanud oluliselt alajaamade tootmist Harju Elekter Grupi Eesti ja Soome tehastes. Lisaks tavapärasele toodangule on ainuüksi Caruna Grupile valmistatud üle 1000 komplektalajaama aastas ning see on kasvatanud alajaamade aastatoodangu siinsetes tehastes enam kui 4000 alajaamani.

Harju Elekter Grupi viimaste aastate jõuline laienemine nii äriühenduste soetamise, uutele turgudele sisenemise kui ka tütarettevõtete aina tihedama integratsiooni näol suurendab kontserni võimekust pakkuda oma klientidele keerulisemaid insener-tehnilisi täislahendusi, võtmed-kätte projekte ja tugiteenuseid.

Caruna on Soome suurim jaotusvõrguettevõte, kes omab orienteeruvalt 20%list turuosa Soomes, vastutades 650 000 ettevõtte või üksikisiku elektrienergia varustatuse eest Lõuna-, Edela- ja Lääne-Soomes, Joensuus, Kirde-Uusimaal, Lapis ja Satakunnas.

Harju Elekter Grupp on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab 700 spetsialisti ning Kontserni 9 kuu müügitulud olid 89,1 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-9/2018

AS Harju Elekter on asetanud rõhu müügi suurendamisele ja turuosa võitmisele Skandinaavias. 9 kuu müügitulu suurenes 21%, kuid soovitud kasumlikkuseni jõudmine nõuab täiendavat aega ja kulutusi. Lepingujärgsete tellimuste täitmist III kvartalis pärssisid tuleohuga seotud elektritööde piirangud Soomes. Kasumlikkust mõjutas oluliselt III kvartalis arvesse võetud võimalik kahjum 1,5 miljoni euro ulatuses seoses laevaehituse elektritööde lisakuludega. Tegelik tulemus selgub läbirääkimiste ja juriidiliste vaidluste lõppemisel.

muutus

jaanuar-september

muutus

juuli-september

aasta

(tuhat eurot)

%

2018

2017

%

2018

2017

2017

Müügitulu

20,7

89 134

73 850

-6,2

29 298

31 228

102 668

Brutokasum

0,5

11 108

11 055

-35,5

2 963

4 580

15 625

Ärikasum enne kulumit

-31,4

3 300

5 241

-72,1

654

2 347

7 587

Ärikasum

-65,2

1 406

4 037

-99,5

9

1 915

5 442

Perioodi puhaskasum

-95,9

1 158

28 186

-99,1

18

1 798

29 132

 sh emaettevõtte omanike

-95,8

1 190

28 153

-99,4

11

1 798

29 129

Kontserni 9 kuu konsolideeritud müügitulu jõudis 89,1 (2017 9k: 73,9) miljoni euroni, millest aruandekvartalis teeniti 29,3 (2017 III kv: 31,2) miljonit eurot. Müügitulu kahanes kolmandas kvartalis 1,9 miljonit eurot, kuid kasvas üheksa kuu võrdluses 15,2 miljonit eurot. Müügimahtusid kasvatas nii tellimuste mahu suurenemine kui ka uute äriühenduste soetamine 2017. aasta teises pooles ja käesoleva aasta jaanuaris.

Aruandekvartalis teeniti 85,2% (2017 III kv: 80,0%) Kontserni müügituludest Tootmise segmendist ning Kinnisvara ja Muud tegevusalad andsid konsolideeritud müügimahust kokku 14,8% (2017 III kv: 20,0%). Üheksa kuuga moodustas Tootmise segment Kontserni müügituludest 82,0% (2017 9k: 86,0%). Tootmissegmendi müügitulust annab peamise osa (93-96%) elektriseadmete müük. Kinnisvara segmendi müügitulu kasvas aruandekvartalis 0,6 miljoni euroni ja üheksa kuuga 1,8 miljoni euroni. 2017. aasta sügisest Allika tööstuspargis valminud ja Stera Technologies ASile rendile antud uued tootmis- ja laohooned ning jooksva aasta alguses kasutusse võetud Laohotell on suurendanud renditulusid käesoleval aastal.

Kontserni väljapoolt Eestit teenitud müügitulu moodustas aruandekvartalis 85,3% (2017 III kv: 88,7%) konsolideeritud müügitulust, kahanedes 2,7 miljoni euro võrra 25,0 miljoni euroni ja 9 kuuga 88,0% (2017 9k: 83,3%), kasvades 16,9 miljoni euro võrra 78,5 miljoni euroni.

Kolmandas kvartalis kasvas müük Eesti turule 22,0% 4,3 miljoni euroni ja moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 14,7%. Üheksa kuu kokkuvõttes müük Eesti turule, seoses energiajaotussektori madala investeeringutasemega, siiski langes 13,3% ehk 1,6 miljonit eurot 10,7 miljoni euroni ja moodustas 12,0% Kontserni müügitulust.

Kontserni suurim turg on Soome, kuhu müüdi aruandekvartalis 60,0% ja üheksa kuuga 66,5%  Kontserni toodetest ja teenustest (2017. aastal vastavalt 78,0% ja 72,0%). Kvartalite võrdluses kahanes müük Soome turule 6,8 miljonit eurot 17,6 miljoni euroni, millest poole moodustas elektrivõrkude tellimuste vähenemine. Üheksa kuu võrdluses kasvas Soome müük 59,2 miljoni euroni ehk 6,1 miljoni euro võrra. Pool müügitulude kasvust tõi 2017. aasta juunis soetatud Soome tütarettevõte Telesilta Oy, kuid kasvu taga olid ka 2016-2017 aastatel sõlmitud suuremahulised lepingud Soome võrguettevõtetega.

Müük Rootsi turule kasvas kolmandas kvartalis võrreldava perioodi suhtes üle viie korra, 3,4 miljoni euroni. Üheksa kuu võrdluses kasvas müük Rootsi turule 6,2 miljoni euro võrra 8,4 miljoni euroni, moodustades kogu müügitulust 9,4% (2017 9k: 3,0%). Kasvu tagasid nii Rootsi tütarettevõtete soetamine kui ka Kontserni teiste tütarettevõtete eesmärgipärane töö müügi suurendamiseks Rootsi turul. AS Harju Elekter Elektrotehnika sõlmis esimeses kvartalis 3-aastase raamlepingu Rootsi suurima jaotusvõrguettevõttega E.ON Energidistribution AB ning alustas kolmandas kvartalis alajaamade tarneid Rootsi. Kokku on üheksa kuuga Rootsi tarnitud juba 150 alajaama, mis on 3 korda enam kui 2017. aastal kokku. Jätkus ka aktiivne töö Norra-suunalises tegevuses. Müük Norra turule kasvas aruandekvartalis 1,1 miljoni euro võrra 2,3 miljoni euroni ja üheksa kuuga 2,1 miljonit eurot 5,6 miljoni euroni, andes aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 7,9% ja üheksa kuuga 6,3%.

Kontserni muudest turgudest olid suurimad Holland, Austria ja Taani, kus teeniti üheksa kuuga müügitulu vastavalt 1,7 miljonit, 1,7 miljonit ja 0,8 miljonit eurot.

Aruandekvartali äritegevuse kulud olid kokku 29,3 miljonit eurot, jäädes võrreldava perioodiga samale tasemele. Üheksa kuuga kasvasid äritegevuse kulud 17,9 miljoni euro võrra 87,7 miljoni euroni. Põhiosa kulude kasvust ehk 15,2 miljonit eurot põhjustas müüdud toodete ja teenuste kulude suurenemine, mis edestas müügitulude kasvutempot ning vähendas 9 kuu brutokasumi marginaali võrreldava perioodi näitaja suhtes 2,5 protsendipunkti võrra. Kontserni kolmanda kvartali turustuskulud olid 1,1 miljonit eurot ja üheksa kuu kokkuvõttes 3,6 miljonit eurot. Turustuskulude määr moodustas aruandekvartali müügitulust 3,6% (2017 III kv: 3,1%) ja üheksa kuu müügitulust 4,1% (2017 9k: 3,8%). Spetsiifiliste tellimuste hüppeline tõus tõi kaasa arenduskulude tõusu olemasolevate toodete uuendamiseks, uue madalpinge tootesarja ning brändi arendamiseks. Spetsialistide palkamise ning personali kvalifitseerimisega kaasnesid koolituse ja uute töökohtade ettevalmistamise kulud;  mõju avaldasid ka Rootsi ja Soome tütarettevõtete juhtivtöötajate kõrgemad palgatasemed. Selle tulemusena on üldhalduskulude osakaal aruandekvartali müügitulus kasvanud 6,4%le (2017 III kv: 5,3%). Üheksa kuu üldhalduskulud olid 6,0 miljonit eurot, kasvades 1,8 miljoni euro võrra ja üldhalduskulude määr müügituludest moodustas 6,7% (2017 9k: 5,6%). Personali kasv, palgasurve, aga ka Soome ja Rootsi töötajate, kus palgatase on oluliselt kõrgem kui teistes Kontserni ettevõtetes,  osakaalu tõus, on suurendanud aruandeperioodi tööjõukulusid. Tööjõukulud suurenesid kolmandas kvartalis 13,4% 5,8 miljoni euroni ja üheksa kuuga 37,3% 18,0 miljoni euroni. Tööjõukulude määr moodustas aruandekvartali müügitulust 19,9% (2017 III kv: 16,4%) ning üheksa kuuga 20,1% (2017 9k: 17,8%).

2018. aasta III kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 733 inimest, mis oli keskmiselt 115 töötajat enam kui võrreldaval perioodil. Üheksa kuu arvestuses kasvas Kontserni keskmine töötajate arv 159 inimese võrra ja oli 709. Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 728 inimest, mis oli 104 töötajat enam kui aasta tagasi. Aasta algusega võrreldes on töötajate arv kasvanud 98 inimese võrra. Rootsi tütarettevõtete SEBAB AB ja Grytek AB soetamisega lisandus Kontserni 45 töötajat. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 4 766 (2017 III kv: 4 020) tuhat eurot ja üheksa kuuga 14 046 (2017 9k: 9 945) tuhat eurot. Üheksa kuu keskmine töötasu kuus ühe Kontserni töötaja kohta oli 2 203 eurot, kasvades võrreldavad perioodi suhtes keskmiselt 193 eurot.

Aruandekvartali konsolideeritud brutokasum oli 2 963 (2017 III kv: 4 580) tuhat eurot. Brutokasumi marginaaliks kujunes 10,1% (2017 III kv: 14,7%). Üheksa kuu konsolideeritud brutokasum oli 11 108 (2017 9k: 11 055) tuhat eurot ning brutokasumi marginaal 12,5% (2017 9k: 15,0%). Brutokasumi marginaali languse põhjustasid 2017. aastal arvele võetud kliendilepingute amortiseerimine kuludesse; samuti võeti III kvartalis arvesse võimalik kahjum 1,5 miljoni euro ulatuses seoses laevaehituse elektritööde lisakuludega. Tegelik tulemus selgub läbirääkimiste ja juriidiliste vaidluste lõppemisel.

Kolmanda kvartali konsolideeritud ärikasum oli 9 (2017 III kv: 1 915) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 654 (2017 III kv: 2 347) tuhat eurot. Kontserni üheksa kuu ärikasum oli 1 406 (2017 9k: 4 037) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 3 300 (2017 9k: 5 241) tuhat eurot. Üheksa kuu ärirentaabluseks kujunes 1,6% (2017 9k: 5,5%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 3,7% (2017 9k: 7,1%). Uute soetatud tütarettevõtete integreerimine ja võidetud hangete ettevalmistamine on suurendanud kontserni arenduskulusid ning ka uute erialaspetsialistide palkamisest tingitud tööjõukulusid. Samuti mõjutasid rentaablust ühekordsed kulud seoses AS Harju Elekter Teletehnika kolimisega renoveeritud pindadele, tütarettevõtete kvaliteedi ja keskkonnajuhtimise süsteemide resertifitseerimine.

Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 18 (2017 III kv: 1 798) tuhat eurot, millest Emaettevõtte omanike osa moodustas 11 (2017 III kv: 1 798) tuhat eurot. Kokkuvõttes oli üheksa kuu konsolideeritud puhaskasum  1 157 (2017 9k: 28 186) tuhat eurot. Emaettevõtte omanikele kuuluv osa moodustas 1 190 (2017 9k: 28 153) tuhat eurot ja 9 kuu puhaskasum aktsia kohta oli 0,07 (2017 9k: 1,59) eurot. 2017. aastal saadi PKC Group Oyj aktsiate müügist ühekordset finantstulu 24 839 tuhat eurot. Võrreldava perioodi konsolideeritud puhaskasum erakorralise tuluta oli 3 314 tuhat eurot.

Kontsern investeeris üheksa kuuga põhivarasse kokku 7,5 (2017 9k: 7,2) miljonit eurot, sealhulgas soetused äriühenduste kaudu moodustasid 1,0 (2017 9k: 1,7) miljonit eurot. Käimasolevatesse arendustesse Allika Tööstuspargis ning Haapsalu päikesejaama ehituseks investeeriti üheksa kuuga 2,0 miljonit eurot.

Ettevõtte aktsia hind 9 kuu lõpus Nasdaq Tallinna börsil jäi aasta alguse ehk 5,00 euro tasemele.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: Tiit Atso, Kontserni finantsjuht, tel 674 7400 ning ASi Harju Elekter III kvartali ja 9 kuu vahearuanne

KONSOLIDEERITUD BILANSS 30.09.2018
Auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 30.09.18 31.12.17
Raha, pangakontod 1 868 10 992
Lühiajalised finantsinvesteeringud 5 414 9 935
Nõuded ostjatele ja muud nõuded 22 711 13 575
Ettemaksed 1 299 1 118
Ettevõtte tulumaks 274 56
Varud 18 974 13 037
KÄIBEVARA KOKKU 50 540 48 713
Edasilükkunud tulumaksu vara 56 56
Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 4 696 4 684
Kinnisvarainvesteeringud 18 938 17 881
Materiaalne põhivara 15 879 11 983
Immateriaalne põhivara 7 211 6 660
PÕHIVARA KOKKU 46 781 41 264
VARAD KOKKU 97 321 89 977
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 5 334 625
Ostjate ettemaksed 1 989 1 088
Võlad tarnijatele ja muud võlad 15 943 12 802
Maksuvõlad 2 838 2 106
Ettevõtte tulumaksuvõlg 18 270
Lühiajalised eraldised 40 245
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 26 162 17 136
Võlakohustused 4 411 2 910
Muud pikaajalised kohustused 35 0
PIKAAJALISED KOHUSTUSED 4 446 2 910
KOHUSTUSED KOKKU 30 608 20 046
Aktsiakapital 11 176 11 176
Ülekurss 804 804
Reservid 2 715 2 844
Jaotamata kasum 52 040 55 048
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 66 735 69 872
Mitte-kontrolliv osalus -22 59
OMAKAPITAL KOKKU 66 713 69 931
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 97 321 89 977
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-30.09
Auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV3 2018 KV3 2017 9K 2018 9K 2017
Müügitulud 29 298 31 228 89 134 73 850
Müüdud toodete kulud -26 335 -26 648 -78 026 -62 795
Brutokasum 2 963 4 580 11 108 11 055
Turustuskulud -1 052 -983 -3 644 -2 807
Üldhalduskulud -1 882 -1 658 -5 998 -4 162
Muud äritulud 17 9 60 39
Muud ärikulud -37 -33 -120 -88
Ärikasum 9 1 915 1 406 4 037
Finantstulud 171 120 523 24 966
Finantskulud -15 -7 -38 -23
Kasum enne maksustamist 165 2 028 1 891 28 980
Tulumaks -147 -230 -734 -794
Perioodi puhaskasum, sh 18 1 798 1 158 28 186
   emaettevõtte omanike osa 11 1 798 1 190 28 153
   mitte-kontrolliv osa 7 0 -33 33
Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,00 0,10 0,07 1,59
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,00 0,10 0,07 1,59

Tiit Atso
Kontserni finantsjuht
674 7400

Harju Elekter tõstab tehnoloogilist võimekust

ASi Harju Elekter tütarettevõte AS Harju Elekter Teletehnika avas täna, 6.septembril oma uues tehaseosas pidulikult täisautomaatse lehtmetalli töötlemise liini. Soome firma Finn-Power Oy poolt tarnitud robotiseeritud tootmisliini käivitamine suurendab tehase võimekust toota paindlikult ühtse voona nii väike- kui suurpartiisid tõstes hüppeliselt tehase tootlikust ning viies tootmise kontsernis targatehase ehk Industry 4.0 tasemele. Lehtmetallkomponentide tootmismahu suurendamise vajadus oli tingitud kasvanud tellimuste efektiivse täitmise tagamisest nii kontserni ettevõtetele kui ka kontserniväliste klientidele.

Tehnoloogiliste uuenduste raames soetati veel kõrgtehnoloogiline painutuspink firmalt AMADA ning täisautomaatne presstarvikute paigaldusseade firmalt Haeger, mis liideti  kaasaegse juhtimistarkvaraga lehtmetalli töötlemise FMS automaatliiniga. Lisaks renoveeriti 2300 m2 ulatuses tootmishalle, mille käigus suurenesid tütarettevõtte tootmispinnad ligi 9000 m2ni. Investeeringute maksumus kokku oli 3 miljonit eurot.

ASi Harju Elekter Teletehnika põhitegevus on kliendikohaste lehtmetalltoodete ja -lahenduste valmistamine energeetika, elektrotehnika ja ka telekomi sektorile. Lisaks tehakse allhanketöid lehtmetalli töötlemise ja viimistluse alal. ASi Harju Elekter Teletehnika 2017. aasta müügitulud olid 5,1 miljonit eurot, millest eksport moodustas 26%. Ettevõttes töötab 91 inimest.

Tänavu 50. tegevusaastat tähistav Harju Elekter Grupp on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab 750 spetsialisti ning 6 kuu konsolideeritud müügitulud olid 59,8 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
6 747 400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Harju Elekter laiendab tootmisvõimekust Leedus

ASi Harju Elekter Leedu tütarettevõte RIFAS UAB sõlmis ehitusfirmaga Panevezio Statybos Trestas AB lepingu RIFAS tootmishoone laiendamiseks Panevežyses. Lepingu maksumus on 2,4 miljonit eurot ning leping sisaldab optsiooni täiendava juurdeehituse (800 m2) tellimiseks. Ehitustööd algavad pärast ehitusloa kätte saamist hiljemalt septembris. Pärast ehitustööde lõppu 2019. aastal suureneb Leedu tütarettevõtte kontori- ja tootmispind seniselt 3500 m2-lt 8200 m2-le. Laiendus võimaldab oluliselt lisada tootmisvõimsust, et pakkuda meie klientidele laevaehituse ja tööstuse segmentide tooteid ja lahendusi.

ASi Harju Elekter Leedu tütarettevõte RIFAS UAB kuulub kontserni alates 2003. aastast. Ettevõtte fookus on suunatud toodete ja lahenduste välja töötamisele ja lepingulisele tootmisele süsteemide integraatoritele merendus- ja tööstussektoris.

Harju Elekter Grupp on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab 750 spetsialisti ning 6 kuu konsolideeritud müügitulud olid 59,8 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.Ettevõtte fookus on suunatud toodete ja lahenduste välja töötamisele ja lepingulisele tootmisele süsteemide integraatoritele merendus- ja tööstussektoris.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
6 747 400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-6/2018

II kvartalis alustati mitmete I kvartalis edasi lükatud tellimuste täitmist. Hoogsalt algas tootmine ja müük Eesti, Soome ja Leedu ettevõtete jaoks, kus müügitulud on tugevalt kasvanud. Eelkõige on suurenenud alajaamade müük Soomes. Märksa tagasihoidlikumalt algas II kvartal ja esimene poolaasta Rootsi ettevõtetel, kus uue alajaamade lepingu täitmisega alustati alles II kvartali lõpus ning uusi mahukaid tellimusi saadi samuti alles aruandekvartali lõpus. I poolaastal suurenesid ettevalmistuse ja arendusega seotud kulud uute Rootsi ja Soome hankelepingute täitmiseks ja uute tütarettevõtete integreerimiseks.

muutus

jaanuar – juuni

muutus

aprill – juuni

aasta

(tuhat eurot)

%

2018

2017

%

2018

2017

2017

Müügitulu

40,4

59 837

42 622

34,9

33 851

25 102

102 668

Brutokasum

25,8

8 146

6 476

26,2

4 802

3 805

15 625

Ärikasum enne kulumit

-8,5

2 647

2 894

-2,5

1 797

1 844

7 587

Ärikasum

-34,1

1 398

2 123

-19,9

1 166

1 455

5 442

Perioodi puhaskasum

-95,7

1 140

26 389

-1,5

1 038

1 023

29 132

 sh emaettevõtte omanike

-95,5

1 180

26 356

6,6

1 047

982

29 129

Harju Elekter kontserni aruandekvartali müügitulu kasvas võrreldava perioodi suhtes 34,9% 33,9 miljoni euroni. Poolaasta konsolideeritud müügitulu suurenes võrreldava perioodi suhtes 40,4% ja jõudis 59,8 miljoni euroni. Müügimahtude tõus tuli läbi tellimuste mahu suurenemise, aga ka läbi uute äriühenduste soetamise 2017. aasta teises pooles ja käesoleva aasta jaanuarikuus.

Aruandekvartalis teeniti 81,5% (2017 II kv: 89,3%) müügituludest Tootmise segmendist ning Kinnisvara ja Muud tegevusalad andsid kokku 18,5% (2017 II kv: 10,7%) müügimahust. Poolaastaga moodustas Tootmise segment Kontserni müügituludest 80,5% ( 2017 I pa: 90,4%). Kinnisvara segmendi müügitulu kasvas aruandekvartalis 0,2 miljonit eurot 0,6 miljoni euroni ja poolaastate võrdluses 0,3 miljonit eurot 1,2 miljoni euroni. Kinnisvara segmendi müügitulu suurenemine võrreldes eelmise perioodiga on seotud pikaajalise suurrentniku lahkumisega Kontserni rendipindadelt 2017. aasta alguses, langetades võrdlusperioodi müügitulu. 2017. aasta sügisest Allika tööstuspargis valminud ja Stera Technologies ASile rendile antud uued tootmis- ja laohooned ning jooksva aasta alguses kasutusse võetud Laohotell on müügitulu languse Kinnisvara segmendis peatanud ja suurendanud renditulusid käesoleval aastal. Muu segmenteerimata tegevuste müügitulu on kvartalite võrdluses suurenenud 3,4 miljoni euro võrra 5,7 miljoni euroni ja esimese poolaastaga 7,3 miljoni euro võrra 10,4 miljoni euroni. Enam kui 90% segmendi müügitulu kasvust andis elektriinstallatsioonitööde tegevusala lisandumine 2017. aasta II poolaastast.

Müügitulu kasvas II kvartalis 8,7 miljonit eurot ja poolaastate võrdluses 17,2 miljonit eurot,  millest suurima osa 5,9 miljonit eurot aruandekvartalis ja 10,7 miljonit eurot 6 kuu arvestuses, andis elektriseadmete müügi kasv. Oluline osa elektriseadmete müügimahu 27,5%lisest juurdekasvust tuli läbi elektriseadmeid tootvate Rootsi tütarettevõtete soetamise 2018. aasta jaanuaris.

Kontserni väljapoolt Eestit teenitud müügitulu moodustas aruandekvartalis 89,5% (2017 II kv: 80,8%), kasvades 10,0 miljoni euro võrra 30,3 miljoni euroni ning poolaasta võrdluses 89,4%  (2017 I pa: 79,4%), kasvades 19,6 miljoni euro võrra 53,5 miljoni euroni.

Kontserni suurim turg on Soome, kuhu müüdi nii aruandekvartalis kui ka poolaastas 70,0% Kontserni toodetest ja teenustest (2017.aastal vastavalt 68,3% ja 67,6%). Kvartalite võrdluses kasvas müük Soome turule 6,5 miljonit eurot 23,7 miljoni euroni ning poolaastate võrdluses 44,6% ehk 12,8 miljonit eurot 41,7 miljoni euroni. Aruandekvartali müügitulu tõusust poole andis 2017. aasta juunis soetatud Soome tütarettevõte Telesilta Oy, kuid jõudsa kasvu taga olid ka 2016-2017 aastatel sõlmitud suuremahulised lepingud Soome võrguettevõtetega.

Müük Rootsi turule kasvas II kvartalis võrreldava perioodi suhtes neljakordseks, 3 miljoni euroni. I poolaastaga on müük Rootsi tõusnud 3,4 miljoni euro võrra 5,0 miljoni euroni, moodustades kogu müügitulust 8,3% (2017 I pa: 3,7%). Kasvu tagasid nii Rootsi tütarettevõtete soetamine kui ka Kontserni teiste tütarettevõtete eesmärgipärane töö müügi suurendamiseks Rootsi turul. AS Harju Elekter Elektrotehnika osalemine mitmetel Rootsi hangetel tõi I kvartalis alajaamade tarnimiseks 3-aastase raamlepingu Rootsi suurima jaotusvõrguettevõtte E.ON Energidistribution ABga, kellele tarnetega alustatakse III kvartalist.

Müük Norra turule aruandekvartalite võrdluses küll vähenes 0,4 miljoni euro võrra, kuid suurenes poolaasta võrdluses 1,0 miljoni euro võrra 3,3 miljoni euroni ning püsis konsolideeritud müügitulust 5,5% tasemel. Et Kontserni Leedu tütarettevõtte müük on suunatud pigem teistesse Euroopa riikidesse, siis Leedu turu kahanemine jätkub.

Seoses energiajaotussektori madala investeeringutasemega langes müük Eesti turule II kvartalis 26,3% 3,5 miljoni euroni ja moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 10,5%. Poolaasta kokkuvõttes kahanes müük Eesti turule 27,4% ehk 2,4 miljonit eurot 6,4 miljoni euroni, moodustades 10,7% Kontserni müügitulust.

Muudest turgudest olid suurimad Austria, Taani ja Holland, kust I poolaastal teeniti müügitulu vastavalt 1,7 miljonit, 0,7 miljonit ja 0,5 miljonit eurot.

Kvartalite võrdluses kasvasid äritegevuse kulud 38,1% ehk 9,0 miljonit eurot ja poolaastaga 44,3% ehk 17,9 miljoni euro võrra. Põhiosa kulude kasvust põhjustas müüdud toodete ja teenuste kulude suurenemine: kvartalite võrdluses 7,8 miljoni euro ja poolaastaga 15,5 miljoni euro võrra, edestades müügitulude kasvutempot ning vähendades brutokasumi marginaali võrreldavate perioodide näitajate suhtes vastavalt 1,0 ja 1,6 protsendipunkti võrra. Nii tootmismahtude suurenemisega tekkinud vajadus palgata Kontserni uusi töötajaid kui ka palgasurve on kasvatanud tööjõukulusid aruandeperioodil. Kasvanud on ka Soome ja Rootsi töötajate osakaal, kelle palgatase on oluliselt kõrgem kui teistes Kontserni ettevõtetes. Tööjõukulud suurenesid teises kvartalis 52,0% 6,5 miljoni euroni ja poolaastaga 52,7% 12,2 miljoni euroni. Tööjõukulude määr moodustas aruandekvartali müügitulust 19,3% (2017 II kv: 17,2%) ning poolaastal 20,4% (2017 I pa: 18,7%). Kontserni turustuskulud kasvasid kvartalite võrdluses 0,4 miljonit eurot 1,4 miljoni euroni ja poolaastaga 0,8 miljonit eurot 2,6 miljoni euroni ning turustuskulude määr moodustas aruandekvartali müügitulust 4,2% (2017 II kv: 4,1%) ja jäi poolaastal 4,3% tasemele.

Kontsern on teinud jätkuvalt kulutusi uute hangete ettevalmistamiseks ja uute äriühenduste soetamise lõpuleviimiseks 2018. aastal. Lisaks on spetsiifiliste tellimuste mahu hüppeline tõus toonud kaasa vajaduse palgata juurde spetsialiste ning mõju avaldasid ka Rootsi ja Soome uute tütarettevõtete juhtivtöötajate kõrgemad palgatasemed. Kõik see on kasvatanud üldhalduskulusid aruandekvartalis 0,9 miljonit eurot, viies üldhalduskulude osakaalu aruandekvartali müügitulus 6,5%le (2017 II kv: 5,3%). Poolaasta üldhalduskulud olid 4,1 miljonit eurot, kasvades 1,6 miljoni euro võrra ja üldhalduskulude osakaal vastavalt 6,9% (2017 I pa: 5,9%). Üldhalduskulude tõus oli valdavalt tingitud arenduskulude suurenemisest.

2018. aasta II kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 713 inimest, mis oli keskmiselt 171 töötajat enam kui võrreldaval perioodil. Kuue kuu arvestuses kasvas Kontserni keskmine töötajate arv 180 inimese võrra ja oli 696. Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 752 inimest, mis oli 170 töötajat enam kui aasta tagasi. Aasta algusega võrreldes on töötajate arv kasvanud 122 inimese võrra, sh 53 töötajat II kvartalis. Rootsi tütarettevõtete SEBAB AB ja Grytek AB soetamisega lisandus Kontserni 45 töötajat ning teises kvartalis veel 7 töötajat. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 4 906 (2017 II kv: 3 308) tuhat eurot ja poolaastaga 9 281 (2017 6k: 5 925) tuhat eurot. Kuue kuu keskmine töötasu kuus ühe Kontserni töötaja kohta oli 2 221 eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes keskmiselt 307 eurot.

Aruandekvartali konsolideeritud brutokasum oli 4 802 (2017 II kv: 3 805) tuhat eurot. Brutokasumi marginaaliks kujunes 14,2% (2017 II kv: 15,2%). Esimese poolaasta konsolideeritud brutokasum oli 8 146 (2017 I pa: 6 476) tuhat eurot ning brutokasumi marginaal oli 13,6% (2017 I pa: 15,2%). Rentaabluse langust põhjustas toormaterjali hind ja müügimahu oluline kasv madalama marginaaliga Rootsi turule. USA algatatud tollitariifide mõjutusest on Londoni börsi andmetel langusesse läinud pea kõik metallimaagid peale alumiiniumi. Hinnamuutus siin võiks avalduda III-IV kvartalis.

Teise kvartali konsolideeritud ärikasum oli 1 166 (2017 II kv: 1 455) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 1 797 (2017 II kv: 1 844) tuhat eurot. Aruandekvartali ärirentaabluseks kujunes 3,4% (2017 II kv: 5,8%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 5,3% (2017 II kv: 7,3%). Kontserni esimese poolaasta ärikasum oli 1 398 (2017 I pa: 2 123) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 2 647 (2017 I pa: 2 894) tuhat eurot. Poolaasta ärirentaabluseks kujunes 2,3% (2017 I pa: 5,0%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 4,4% (2017 I pa 6,8%). Uute soetatud ettevõtete integreerimine on suurendanud müügi- ja arenduskulusid. Jätkuvad ettevalmistused nii uute kui juba võidetud hangete ettevalmistamiseks, mistõttu on suurenenud arenduskulud ning uute erialaspetsialistide palkamisest tingitud tööjõukulud. Rentaablust mõjutasid ka ühekordsed kulud seoses AS Harju Elekter Teletehnika kolimisega uutele pindadele.

Aruandekvartali kasum enne maksustamist oli 1 497 (2017 II kv: 1 448) tuhat eurot. Kolme viimase kuu arvestuslik tulumaksukulu oli 459 (2017 II kv: 425) tuhat eurot. Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 1 038 (2017 II kv: 1 023) tuhat eurot, millest Emaettevõtte omanike osa moodustas 1 047 (2017 II kv: 982) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli II  kvartalis 0,06 (2017 II kv: 0,06) eurot.

Kuue kuu kasum enne maksustamist oli 1 726 (2017 I pa: 26 953) tuhat eurot ning arvestuslik tulumaks 586 (2017 I pa: 564) tuhat eurot. Kokkuvõttes oli esimese poolaasta konsolideeritud puhaskasum 1 140 (2017 I pa: 26 389) tuhat eurot. Emaettevõtte omanikele kuuluv osa oli 1 180 (2017 I pa: 26 356) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli 0,07 (2017 I pa: 1,49) eurot. 2017. aastal saadi PKC Group Oyj aktsiate müügist ühekordset finantstulu 24 839 tuhat eurot. Võrreldava perioodi konsolideeritud puhaskasum erakorralise tuluta oli 1 550 tuhat eurot.

Kontsern investeeris I poolaastal põhivarasse kokku 4,6 (2017 I pa: 4,5) miljonit eurot, sh soetused äriühenduste kaudu 1,0 (2017 I pa: 0,7) miljonit eurot ning käimasolevad arendused Allika Tööstuspargis 1,0 (2017 6k 2,9) miljonit eurot.

Ettevõtte aktsia hind tõusis I poolaastal Nasdaq Tallinna börsil 3,2% 5,00 eurolt 5,16 euroni.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: Tiit Atso, Kontserni finantsjuht, tel 674 7400 ning ASi Harju Elekter II kvartali ja 6 kuu vahearuanne.

KONSOLIDEERITUD BILANSS 30.06.2018
Auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 30.06.18 31.12.17
Raha, pangakontod 2 997 10 992
Müügivalmis finantsvara 5 251 9 935
Äritegevuse ja muud nõuded 24 248 13 575
Ettemaksed 1 204 1 118
Ettevõtte tulumaks 204 56
Varud 19 832 13 037
KÄIBEVARA KOKKU 53 736 48 713
Edasilükkunud tulumaksu vara 56 56
Pikaajalised finantsinvesteeringud 4 696 4 684
Kinnisvarainvesteeringud 18 528 17 881
Materiaalne põhivara 13 896 11 983
Immateriaalne põhivara 7 359 6 660
PÕHIVARA KOKKU 44 535 41 264
VARAD KOKKU 98 271 89 977
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 3 893 625
Ostjate ettemaksed 1 678 1 088
Võlad tarnijatele ja muud võlad 18 239 12 802
Maksuvõlad 3 423 2 106
Ettevõtte tulumaks 69 270
Lühiajalised eraldised 44 245
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 27 346 17 136
PIKAAJALISED KOHUSTUSED 4 233 2 910
KOHUSTUSED KOKKU 31 579 20 046
Aktsiakapital 11 176 11 176
Ülekurss 804 804
Reservkapital 2 715 2 844
Jaotamata kasum 51 978 55 048
Emaettevõtte osalus omakapitalis 66 673 69 872
Mitte-kontrolliv osalus 19 59
OMAKAPITAL KOKKU 66 692 69 931
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 98 271 89 977
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-30.06
Auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV2 2018 KV2 2017 6K 2018 6K 2017
Müügitulud 33 851 25 102 59 837 42 622
Müüdud toodete kulud -29 049 -21 297 -51 691 -36 146
Brutokasum 4 802 3 805 8 146 6 476
Turustuskulud -1 431 -1 028 -2 592 -1 824
Üldhalduskulud -2 187 -1 322 -4 116 -2 504
Muud äritulud 29 28 43 30
Muud ärikulud -47 -28 -83 -55
Ärikasum 1 166 1 455 1 398 2 123
Finantstulud 342 0 353 24 846
Finantskulud -11 -7 -25 -16
Kasum enne maksustamist 1 497 1 448 1 726 26 953
Tulumaks -459 -425 -586 -564
Perioodi puhaskasum, sh 1 038 1 023 1 140 26 389
   emaettevõtte omanike osa 1 047 982 1 180 26 356
   mitte-kontrolliv osa -9 41 -40 33
Tava puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,06 0,06 0,07 1,49
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,06 0,06 0,07 1,49

Tiit Atso
Kontserni finantsjuht
674 7400

Vahearuanne 1-6/2018

Harju Elekter dividendimakse ex-päev

AS Harju Elekter (HAE1T, ISIN EE3100004250) fikseerib aktsionäride nimekirja dividendi maksmiseks 17.05.2018 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Ülaltoodust lähtudes on väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 16.05.2018, alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2017. majandusaasta eest.

AS Harju Elekter maksab dividendi 0,24 eurot aktsia kohta välja 22.05.2018 ülekandega aktsionäri pangaarvele.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

 

Aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

Täna, 3. mail 2018 algusega kell 10 toimus Keilas, Keskväljak 12 ASi Harju Elekter aktsionäride korraline üldkoosolek. Üldkoosolekust võttis osa 103 aktsionäri ja nende volitatud esindajat, kes olid esindatud kokku 12 577 346 häälega, mis moodustab häälte üldarvust 70,90%.

Üldkoosoleku päevakord oli järgmine:
1. ASi Harju Elekter 2017. aasta majandusaasta aruande kinnitamine
2. Kasumijaotuse kinnitamine
3. Audiitori nimetamine ja tasustamine
4. Optsiooniprogrammi kinnitamine

1.ASi Harju Elekter 2017. a majandussaasta aruande kinnitamine

Üldkoosolek otsustas:
Kinnitada ASi Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2017. majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2017 on 89 977 tuhat eurot, müügitulud 102 402 tuhat eurot ning aruandeaasta puhaskasum 29 132 tuhat eurot.

Otsuse poolt anti 12 563 652 häält, mis moodustas 99,89 % hääletanuist.

2.Kasumijaotuse kinnitamine

Üldkoosolek otsustas:
Kinnitada AS Harju Elekter 2017.a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 25 919 289 eurot
2017.a. puhaskasum 29 128 985 eurot
Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2017 55 048 274 eurot

Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt:

Dividendideks ( 0,24 eurot aktsia kohta*)  4 257 571 eurot
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 50 790 703 eurot

Dividendid makstakse aktsionäridele välja 22.05.2018 ülekandega aktsionäri pangaarvele. *Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse 17.05.2018 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) on 16.05.2018, alates millest ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2017. majandusaasta eest.

Otsuse poolt anti 12 560 083 häält, mis moodustas 99,86 % hääletanuist.

3. Audiitori nimetamine ja tasustamine

Üldkoosolek otsustas:
Nimetada ASi Harju Elekter 2018.-2020. aasta auditi tegijaks AS PricewaterhouseCoopers, registrikood 10142876. Nõusolek olemas. Audiitori tasustamine toimub vastavalt lepingule.

Otsuse poolt anti 12 546 469 häält, mis moodustas 99,75 % hääletanuist.

4. Optsiooniprogrammi kinnitamine

Üldkoosolek otsustas:
Kinnitada ASi Harju Elekter aktsiaoptsiooniprogramm (edaspidi Optsiooniprogramm) alljärgnevatel põhitingimustel:

1. Optsiooniprogrammi eesmärgiks on ASi Harju Elekter ja temaga samasse gruppi kuuluvate äriühingute võtmeisikute, sh juhtorganite liikmed, juhtivspetsialistide, inseneride kaasamine ASi Harju Elekter aktsionärideks motiveerimaks nimetatud isikuid tegutsema ASi Harju Elekter parema majandustulemuse saamise nimel, tagades selle läbi ASi Harju Elekter majandusliku arengu ning täiendavate rahaliste vahendite kaasamise ASi Harju Elekter omakapitali ning suurendades selle läbi ASi Harju Elekter aktsiate väärtust.

2. Optsiooniprogrammi raames väljastab AS Harju Elekter igal aastal aktsiaoptsioone kuni kahe protsendi (2%) ulatuses ASi Harju Elekter aktsiate koguarvust. Optsiooniprogrammi tähtaeg on 3 (kolm) aastat, millele lisandub aktsiaoptsioonide realiseerimise tähtaeg.

3. Optsiooniprogrammi õigustatud isikute ring määratakse kindlaks ASi Harju Elekter nõukogu otsusega ASi Harju Elekter juhatuse ettepaneku alusel.

4. ASi Harju Elekter juhatus teavitab õigustatud isikuid punktis 3 toodud nõukogu otsusest kirjalikult.

5. Aktsiaoptsiooni õigustatud isikule võimaldatakse igal aastal mitte rohkem kui 10 000 (kümme tuhat) aktsiaoptsiooni. Iga aktsiaoptsioon annab õiguse omandada 1 (ühe) ASi Harju Elekter lihtaktsia.

6. Optsiooniprogrammis osalema õigustatud isikutel on õigus omandada aktsiaid nendega sõlmitavas optsioonilepingus sätestatud tingimustel ja korras. Optsiooniprogrammi tingimuste rakendamine ning aktsiaoptsiooni realiseerimise kord määratakse optsioonilepingus. Optsioonilepingu täpsed tingimused määrab ASi Harju Elekter nõukogu ning lepingud sõlmib ASi Harju Elekter juhatus.

7. Õigustatud isikuga sõlmitakse optsioonileping juuni kahe esimese nädala jooksul.

8. Eesmärgiga vältida katteta märkimisi, peab õigustatud isik optsioonilepingu sõlmimise päevaks olema tasunud lepingutasu kümme (0.10) eurosenti iga aktsiaoptsiooni kohta. Lepingutasu vormistatakse intressita laenuna ASile Harju Elekter ning arvestatakse aktsiaoptsioonide realiseerimisel osana sissemaksust, mis aktsiaoptsioonide mitterealiseerimisel tagastatakse. Kui õigustatud isik ei ole punktis 7 nimetatud ajavahemiku jooksul sõlminud optsioonilepingut ning tasunud lepingutasu, kaotab ta õiguse temale võimaldatud aktsiaoptsioone omandada.

9. Aktsiaoptsiooni õigustatud isikul on õigus välja antud aktsiaoptsioone realiseerida pärast kolmeaastase perioodi möödumist pärast temaga optsioonilepingu sõlmimist.

10. Aktsiaoptsiooni alusel omandatavate aktsiate väljalaskehinnaks on optsioonilepingu sõlmimisele eelneva 3 (kolme) kalendriaasta sulgemishindade keskmine NASDAQ Tallinna börsil 31.12 seisuga.

11. Aktsiaoptsioonide realiseerimisel on õigustatud isik kohustatud tasuma ASi Harju Elekter aktsiate eest nende väljalaskehinna ulatuses vastavalt temaga sõlmitud optsioonilepingule.

12. Aktsiaoptsioonide realiseerimise eelduseks on nõutav, et aktsiaoptsiooni õigustatud isikutel on kehtiv töö- või ametisuhe ASiga Harju Elekter või temaga samasse gruppi kuuluva äriühinguga.

13. Aktsiaoptsiooni õigustatud isikul ei ole õigus aktsiaoptsioone võõrandada, pantida või muul viisil koormata või käsutada. Aktsiaoptsioonid ei ole päritavad.

14. Optsiooniprogrammi tingimuste täitmiseks uute aktsiate emiteerimisel annavad need aktsionärile õiguse saada dividende alates majandusaastast, millal aktsiad emiteeriti, eeldusel, et dividendide saamiseks õigustatud isikute nimekirja ei ole enne aktsiate emiteerimist kindlaks määratud.

15. ASi Harju Elekter aktsionäride üldkoosolek annab ASi Harju Elekter nõukogule volituse anda aktsiaoptsioonid välja ilma igakordse ASi Harju Elekter aktsionäride üldkoosoleku otsuseta eeldusel, et aktsiaoptsioonid ja nende väljaandmiseks sõlmitavad optsioonilepingud vastavad täies ulatuses käesolevatele tingimustele.

16. Optsiooniprogrammi tingimuste täitmiseks ja aktsiaoptsioonide realiseerimiseks emiteeritakse uusi aktsiaid ning uute emiteeritavate aktsiate osas välistatakse seniste aktsionäride märkimise eesõigus vastavalt ÄS § 345 lg 1 sätetest tulenevalt.

Otsuse poolt anti 12 443 639 häält, mis moodustas 98,94 % hääletanuist.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

 

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-3/2018

Harju Elekter kontserni müügitulu kasvas aruandekvartalis 48,3% 26,0 miljoni euroni, millele aitas kaasa uute äriühenduste soetamine 2017. aasta teisel poolaastal. Lisaks tavapärasele sesoonsusele avaldasid kvartali kasumlikkusele mõju külmade talvekuude tõttu edasi lükkunud tellijate paigaldustööd, mistõttu toodeti suur kogus realiseerumist ootavat toodangut lattu. Oluliselt suuremad olid ka kütte- ja elektrikulud; lisaks tehti ettevalmistus- ja arendustöid Rootsi ja Soome uute hankelepingute täitmiseks. Samas annavad positiivsed trendid turul ja mahukad tellimusraamatud kindlust järgnevateks kvartaliteks.

muutus %

jaanuar – märts

aasta

2018

2017

2017

Müügitulu (tuhat eurot)

48,3

25 986

17 519

102 668

Brutokasum (tuhat eurot)

25,2

3 344

2 670

15 625

Ärikasum enne kulumit (EBITDA) (tuhat eurot)

-19,1

849

1 050

7 587

Ärikasum (EBIT) (tuhat eurot)

-65,4

231

668

5 442

Perioodi puhaskasum (tuhat eurot)

-99,6

102

25 366

29 132

 sh emaettevõtte omanike osa (tuhat eurot)

-99,5

133

25 374

29 129

Aruandekvartalis teeniti 79,2% (2017 I kv: 91,9%) müügituludest Tootmise segmendist ning Kinnisvara ja Muud tegevusalad andsid kokku 20,8% (2017 I kv: 8,1%) müügimahust. 2017. augustis avas AS Stera Saue ASile Harju Elekter kuuluvas Allika tööstuspargis uued tootmis- ja laohooned, kasvatades kinnisvara segmendi müügitulu võrreldava perioodi suhtes. Muu segmenteerimata tegevuste müügitulu suurenes kvartalite võrdluses 3,9 miljoni euro võrra 4,8 miljoni euroni, millest 71,3% moodustasid elektriinstallatsioonitööd (Telesilta Oy soetati 2017. aasta juunis).

Müügitulu kasvas võrreldava perioodi suhtes kõigi toodete ja teenuste osas. Suurima panuse müügimahu 8,5 miljoni euro suurusest tõusust andsid 52,6% ulatuses elektriseadmete müügimahu suurenemine ning 40,2% ulatuses elektriinstallatsioonitööde lisandumine 2017. aastal Kontserni teenustele. Elektriseadmete müük suurenes kvartalite võrdluses 4,5 miljoni euro võrra 19,8 miljoni euroni.

Kontserni väljapoolt Eestit teenitud müügitulu moodustas aruandekvartalis 89,1% (2017 I kv: 77,4%), kasvades 9,6 miljoni võrra 23,2 miljoni euroni.

Kontserni suurim turg on Soome, mis kasvas esimeses kvartalis 54,1% ehk 6,3 miljonit eurot 18,0 miljoni euroni. Kasvu peamiseks põhjuseks oli 2016. ja 2017. aastate lõpus sõlmitud lepingud Soome võrguettevõtetega. Olulise osa Soome segmendi müügitulu suurenemisele andis ka 2017. aasta juunis soetatud Telesilta Oy. Aruandekvartalis müüdi 69,1% Kontserni toodetest ja teenustest (2017 I kv: 66,5%) Soome turule.

I kvartalis kasvas müük Rootsi turule võrreldava perioodi suhtes kahekordseks, 2,0 miljoni euroni. Kasvu põhjuseks oli Kontserni ja ASi Harju Elekter Elektrotehnika eesmärgipärane töö müügi suurendamiseks Rootsi turul ning uute Rootsi ettevõtete lisandumine. ASi Harju Elekter Elektrotehnika osalemine mitmetel Rootsi hangetel tõi esimeses kvartalis alajaamade tarnimiseks 3-aastase raamlepingu Rootsi suurima jaotusvõrguettevõttega E.ON Energidistribution AB. Alajaamade tarnetega alustatakse II kvartalis.

Aruandekvartalis jätkus Leedu tütarettevõttel Rifas UAB tellimusmahtude suurenemine Norrast, mille tulemusena kasvasid tarned Norra turule kvartalite võrdluses ligi kolmekordseks 2,0 miljoni euroni, moodustades konsolideeritud müügitulust 8,0% (2017 I kv: 4,0%).

Muudelt turgudelt saadud tulu teeniti enamuses Austriast, Taanist ja Hollandist.

Seoses energiajaotussektori madala investeeringutasemega langes müük Eesti turule I kvartalis 28,8% 2,8 miljoni euroni ja moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 10,9%.

Kvartalite võrdluses kasvasid äritegevuse kulud I kvartalis 52,9% ehk 8,9 miljonit eurot, millest põhiosa oli müüdud toodete ja teenuste kulude suurenemine 7,8 miljonit eurot, edestades müügitulude kasvutempot ning vähendades brutokasumi marginaali võrreldava perioodi näitaja suhtes 2,3 protsendipunkti võrra. Tööjõukulud kasvasid 53,5% 5,6 miljoni euroni ja tööjõukulude määr moodustas aruandekvartali müügitulust 21,7%, suurenedes võrreldava perioodi näitaja suhtes 0,7 protsendipunkti võrra. Kontserni turustuskulud kasvasid kvartalite võrdluses 45,9%, kuid turustuskulude määr jäi 4,5% tasemele (2017 I kv: 4,5%). Kontsern on teinud jätkuvalt kulutusi uute hangete ettevalmistamiseks ja uute äriühenduste soetamise lõpuleviimiseks 2018. aastal, lisaks on spetsiifiliste tellimuste mahu hüppeline tõus toonud kaasa vajaduse palgata juurde spetsialiste. Kõik see on kasvatanud aruandekvartali üldhalduskulusid 0,7 miljonit eurot ja tõstnud üldhalduskulude osakaalu aruandekvartali müügitulus 7,4%ni (2017 I kv: 6,7%). Üldhalduskulude tõus oli valdavalt tingitud arenduskulude suurenemisest.

2018. aasta I kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 679 inimest, mis oli keskmiselt 189 töötajat enam kui võrreldaval perioodil. Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 699 inimest, mis oli 182 võrra rohkem kui aasta tagasi. Uute Rootsi tütarettevõtete SEBAB Oy ja Grytek Oy soetamisega lisandus esimeses kvartalis Kontserni 45 töötajat. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 4 375 (2017 I kv: 2 616) tuhat eurot. Palgakulude tõus on tingitud uute töötajate palkamisest seoses tootmismahtude olulise suurenemisega ning uute Rootsi tütarettevõtete soetamisega. Aruandekvartalis oli keskmine töötasu kuus ühe Kontserni töötaja kohta 2 147 eurot, kasvades võrreldavad perioodi suhtes keskmiselt 367 eurot.

Aruandekvartali konsolideeritud brutokasum oli 3 344 (2017 I kv: 2 670) tuhat eurot. Brutokasumi marginaaliks kujunes 12,9% (2017 I kv: 15,2%). Rentaabluse langust põhjustas majanduse üldisest heaolust tekkinud töötajate palgasurve ning kvartalite võrdluses on tõusnud toormaterjali, eelkõige lehtmetalli hind, mis kasvatasid müüdud toodete ja teenuste kulude taset.

Esimese kvartali konsolideeritud ärikasum oli 231 (2017 I kv: 668) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 849 (2017 I kv: 1 050) tuhat eurot. Aruandekvartali ärirentaabluseks kujunes 0,9% (2017 I kv: 3,8%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 3,3% (2017 I kv: 6,0%).

Aruandekvartali kasum enne maksustamist oli 229 (2017 I kv: 25 505) tuhat eurot. Kolme kuu  arvestuslik tulumaksukulu oli 127 (2017 I kv: 139) tuhat eurot.

Mitmeid Kontserni ettevõtteid mõjutas I kvartalis oodatust madalam tellimuste maht, mis on peamiseks rentaabluse languse põhjuseks. Jätkuvalt tehakse ettevalmistusi uute hangete ette­valmistamiseks, mistõttu on suurenenud arenduskulud ning tööle on võetud mitmeid erialaspetsialiste.

Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 102 (2017 I kv: 25 366) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 133 (2017 I kv: 25 374) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli I kvartalis 0,01 (2017 I kv: 1,43 eurot) eurot. Võrreldava perioodi konsolideeritud puhaskasum erakorralise tuluta (PKC Group Oyj aktsiate müügist 2017.aastal saadud ühekordne finantstulu 24 839 tuhat eurot) oli 527 tuhat eurot.

Kontsern investeeris I kvartali jooksul põhivarasse kokku 2,3 (2017 I kv: 1,7) miljonit eurot, sealhulgas soetused äriühenduste kaudu moodustasid 1,0 (2017 I kv: 0,4) miljonit eurot. Investeeringute kasv on seotud Allika Tööstuspargis käimasolevate arendustega ning investeeringutega tootmisesse.

Ettevõtte aktsia hind tõusis aruandekvartalis Nasdaq Tallinna börsil 24,8% 5,00 eurolt 6,24 euroni.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: Tiit Atso, Kontserni finantsjuht, tel 674 7400 ning ASi Harju Elekter I kvartali vahearuanne

KONSOLIDEERITUD BILANSS 31.03.2018
Auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 31.03.18 31.12.17
Raha, pangakontod 3 778 10 992
Müügivalmis finantsvara 9 845 9 935
Äritegevuse ja muud nõuded 19 540 13 575
Ettemaksed 1 289 1 118
Ettevõtte tulumaks 236 56
Varud 18 248 13 037
KÄIBEVARA KOKKU 52 936 48 713
Edasilükkunud tulumaksu vara 56 56
Pikaajalised finantsinvesteeringud 4 696 4 684
Kinnisvarainvesteeringud 18 374 17 881
Materiaalne põhivara 12 359 11 983
Immateriaalne põhivara 7 477 6 660
PÕHIVARA KOKKU 42 962 41 264
VARAD KOKKU 95 898 89 977
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 2 500 625
Ostjate ettemaksed 1 518 1 088
Võlad tarnijatele ja muud võlad 16 368 12 802
Maksuvõlad 2 806 2 106
Ettevõtte tulumaks 11 270
Lühiajalised eraldised 49 245
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 23 252 17 136
PIKAAJALISED KOHUSTUSED 2 720 2 910
KOHUSTUSED KOKKU 25 972 20 046
Aktsiakapital 11 176 11 176
Ülekurss 804 804
Reservkapital 2 737 2 844
Jaotamata kasum 55 181 55 048
Emaettevõtte osalus omakapitalis 69 898 69 872
Mitte-kontrolliv osalus 28 59
OMAKAPITAL KOKKU 69 926 69 931
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 95 898 89 977
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-31.03.
Auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV1 2018 KV1 2017
Müügitulud 25 986 17 519
Müüdud toodete kulud -22 642 -14 849
Brutokasum 3 344 2 670
Turustuskulud -1 161 -796
Üldhalduskulud -1 930 -1 182
Muud äritulud 14 2
Muud ärikulud -36 -26
Ärikasum 231 668
Finantstulud 102 24 846
Finantskulud -104 -9
Kasum enne maksustamist 229 25 505
Tulumaks -127 -139
Perioodi puhaskasum, sh 102 25 366
   emaettevõtte omanike osa 133 25 374
   mitte-kontrolliv osa -31 -8
Tava puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,01 1,43
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,01 1,43

Tiit Atso
Kontserni finantjuht
674 7400

ASi Harju Elekter auditeeritud majandusaasta aruanne 2017

AS Harju Elekter esitab 2017. aasta konsolideeritud auditeeritud majandusaruande ja sõltumatu vandeaudiitori aruande, mis on kättesaadav NASDAQ Tallinna Börsil ja emitendi kodulehel www.harjuelekter.ee

Kontserni 2017. aasta müügitulu oli 102,4 miljonit eurot, ärikasum oli 5,4 miljonit eurot ja puhaskasum 29,1 miljonit eurot.

2017. a auditeeritud majandusaasta aruanne ja aastaraamat on lisatud käesolevale teatele manustena.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

Aastaaruanne 2017

Aastaraamat 2017

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

AS Harju Elekter aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

Aktsiaseltsi Harju Elekter juhatus kutsub 3. mail 2018.a algusega kell 10.00 Keila Kultuurikeskuse saalis (Keskväljak 12, Keila) kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku.

Aktsiaseltsi Harju Elekter nõukogu määras alljärgneva üldkoosoleku päevakorra ja kooskõlastas järgmised ettepanekud:

1. AS Harju Elekter 2017. a majandusaasta aruande kinnitamine

Kinnitada ASi Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2017. majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2017 on 89 977 tuhat eurot, müügitulud 102 402 tuhat eurot ning aruandeaasta puhaskasum 29 132 tuhat eurot.

2. Kasumijaotuse kinnitamine

Kinnitada ASi Harju Elekter 2017.a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum  25 919 289 eurot
2017.a puhaskasum   29 128 985 eurot
Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2017 55 048 274 eurot

Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt:

Dividendideks ( 0,24 eurot aktsia kohta*)   4 257 571 eurot
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist  50 790 703 eurot

Dividendid makstakse aktsionäridele välja 22.05.2018 ülekandega aktsionäri pangaarvele. *Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse 17.05.2018 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) on 16.05.2018, alates millest ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2017. majandusaasta eest.

3. Audiitori nimetamine ja tasustamine

Nimetada ASi Harju Elekter 2018.-2020. aasta auditi tegijaks AS PricewaterhouseCoopers, registrikood 10142876. Nõusolek olemas. Audiitori tasustamine toimub vastavalt lepingule.

4. Optsiooniprogrammi kinnitamine

Kinnitada ASi Harju Elekter aktsiaoptsiooniprogramm (edaspidi Optsiooniprogramm) alljärgnevatel põhitingimustel:

  1. Optsiooniprogrammi eesmärgiks on ASi Harju Elekter ja temaga samasse gruppi kuuluvate äriühingute võtmeisikute, sh juhtorganite liikmed, juhtivspetsialistide, inseneride kaasamine ASi Harju Elekter aktsionärideks motiveerimaks nimetatud isikuid tegutsema ASi Harju Elekter parema majandustulemuse saamise nimel, tagades selle läbi ASi Harju Elekter majandusliku arengu ning täiendavate rahaliste vahendite kaasamise ASi Harju Elekter omakapitali ning suurendades selle läbi ASi Harju Elekter aktsiate väärtust.
  2. Optsiooniprogrammi raames väljastab AS Harju Elekter igal aastal aktsiaoptsioone kuni kahe protsendi (2%) ulatuses ASi Harju Elekter aktsiate koguarvust. Optsiooniprogrammi tähtaeg on 3 (kolm) aastat, millele lisandub aktsiaoptsioonide realiseerimise tähtaeg.
  3. Optsiooniprogrammi õigustatud isikute ring määratakse kindlaks ASi Harju Elekter nõukogu otsusega ASi Harju Elekter juhatuse ettepaneku alusel.
  4. ASi Harju Elekter juhatus teavitab õigustatud isikuid punktis 3 toodud nõukogu otsusest kirjalikult.
  5. Aktsiaoptsiooni õigustatud isikule võimaldatakse igal aastal mitte rohkem kui 10 000 (kümme tuhat) aktsiaoptsiooni. Iga aktsiaoptsioon annab õiguse omandada 1 (ühe) ASi Harju Elekter lihtaktsia.
  6. Optsiooniprogrammis osalema õigustatud isikutel on õigus omandada aktsiaid nendega sõlmitavas optsioonilepingus sätestatud tingimustel ja korras. Optsiooniprogrammi tingimuste rakendamine ning aktsiaoptsiooni realiseerimise kord määratakse optsioonilepingus. Optsioonilepingu täpsed tingimused määrab ASi Harju Elekter nõukogu ning lepingud sõlmib ASi Harju Elekter juhatus.
  7. Õigustatud isikuga sõlmitakse optsioonileping juuni kahe esimese nädala jooksul.
  8. Eesmärgiga vältida katteta märkimisi, peab õigustatud isik optsioonilepingu sõlmimise päevaks olema tasunud lepingutasu kümme (0.10) eurosenti iga aktsiaoptsiooni kohta. Lepingutasu vormistatakse intressita laenuna ASile Harju Elekter ning arvestatakse aktsiaoptsioonide realiseerimisel osana sissemaksust, mis aktsiaoptsioonide mitterealiseerimisel tagastatakse. Kui õigustatud isik ei ole punktis 7 nimetatud ajavahemiku jooksul sõlminud optsioonilepingut ning tasunud lepingutasu, kaotab ta õiguse temale võimaldatud aktsiaoptsioone omandada.
  9. Aktsiaoptsiooni õigustatud isikul on õigus välja antud aktsiaoptsioone realiseerida pärast kolmeaastase perioodi möödumist pärast temaga optsioonilepingu sõlmimist.
  10. Aktsiaoptsiooni alusel omandatavate aktsiate väljalaskehinnaks on optsioonilepingu sõlmimisele eelneva 3 (kolme) kalendriaasta sulgemishindade keskmine NASDAQ Tallinna börsil 31.12 seisuga.
  11. Aktsiaoptsioonide realiseerimisel on õigustatud isik kohustatud tasuma ASi Harju Elekter aktsiate eest nende väljalaskehinna ulatuses vastavalt temaga sõlmitud optsioonilepingule.
  12. Aktsiaoptsioonide realiseerimise eelduseks on nõutav, et aktsiaoptsiooni õigustatud isikutel on kehtiv töö- või ametisuhe ASiga Harju Elekter või temaga samasse gruppi kuuluva äriühinguga.
  13. Aktsiaoptsiooni õigustatud isikul ei ole õigus aktsiaoptsioone võõrandada, pantida või muul viisil koormata või käsutada. Aktsiaoptsioonid ei ole päritavad.
  14. Optsiooniprogrammi tingimuste täitmiseks uute aktsiate emiteerimisel annavad need aktsionärile õiguse saada dividende alates majandusaastast, millal aktsiad emiteeriti, eeldusel, et dividendide saamiseks õigustatud isikute nimekirja ei ole enne aktsiate emiteerimist kindlaks määratud.
  15. ASi Harju Elekter aktsionäride üldkoosolek annab ASi Harju Elekter nõukogule volituse anda aktsiaoptsioonid välja ilma igakordse ASi Harju Elekter aktsionäride üldkoosoleku otsuseta eeldusel, et aktsiaoptsioonid ja nende väljaandmiseks sõlmitavad optsioonilepingud vastavad täies ulatuses käesolevatele tingimustele.
  16. Optsiooniprogrammi tingimuste täitmiseks ja aktsiaoptsioonide realiseerimiseks emiteeritakse uusi aktsiaid ning uute emiteeritavate aktsiate osas välistatakse seniste aktsionäride märkimise eesõigus vastavalt ÄS § 345 lg 1 sätetest tulenevalt.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, hiljemalt 18.04.2018. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, hiljemalt 30.04.2018. Täpsem teave äriseadustiku § 287 (aktsionäri õigus teabele), § 293 lõikes 2 (õigus nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda) ja § 293′ lõigetes 3 (kohustus esitada samaaegselt päevakorra täiendamise nõudega otsuse eelnõu või põhjendus) ja 4 (õigus esitada iga päevakorra punkti kohta otsuse eelnõu) nimetatud õiguste teostamise korra ja tähtaja kohta on avalikustatud Harju Elekter AS kodulehel www.harjuelekter.ee. Samas avaldatakse ka aktsionäride poolt esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused, kui selliseid laekub. Pärast üldkoosoleku päevakorra, sh täiendavate punktide ammendamist, saavad aktsionärid küsida juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta.

ASi Harju Elekter majandusaasta aruande ja päevakorrapunktide otsuseprojektidega on võimalik tutvuda Nasdaq Tallinn interneti-leheküljel http://www.nasdaqbaltic.com/market/ ja ettevõtte internetileheküljel www.harjuelekter.ee või Keilas, Paldiski mnt 31. Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressile yldkoosolek@he.ee. Küsimused, vastused ja koosoleku seisukohad avaldatakse ettevõtte koduleheküljel internetis.

Vastavalt äriseadustiku § 297 lg 5 fikseeritakse koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri 26.04.2018 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Koosolekule registreerimine algab 03.05.2018 kell 9.00.

Üldkoosolekul osalejate registreerimiseks palume esitada: füüsilisest isikust aktsionäril – isikut tõendav dokument, füüsilisest isikust aktsionäri esindajal – isikut tõendav dokument ja kirjalik volikiri; juriidilisest isikust aktsionäri seadusjärgsel esindajal – väljavõte vastavast (äri)registrist, kus juriidiline isik on registreeritud ja esindaja isikut tõendav dokument; juriidilisest isikust aktsionäri tehingujärgsel esindajal tuleb lisaks nimetatud dokumentidele esitada juriidilise isiku seadusjärgse esindaja poolt väljastatud kirjalik volikiri.

Välisriigis registreeritud juriidilise isiku dokumendid palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. AS Harju Elekter võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav. Isikut tõendava dokumendina palume esitada pass või ID-kaart.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest e-posti aadressil yldkoosolek@he.ee või üle andes nimetatud dokumendi(d) tööpäevadel kella 8.30 kuni 16.00, hiljemalt 02.05.2018 AS Harju Elekter sekretariaadis Paldiski mnt 31 (3. korrus) Keilas.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

 

Harju Elekter Grupp võitis Elektrilevi hanke

ASi Harju Elekter tütarettevõte AS Harju Elekter Elektrotehnika võitis Elektrilevi OÜ hanke 250kVA alajaamade tarnimiseks. Eesti suurim võrguettevõtja Elektrilevi OÜ edastas ametliku teate hanke võidu kohta, vastavalt millele on 5-aastase lepinguperioodi kogumaht 2,25 miljonit eurot. Lepingu tingimuste täpsustamine ning raamlepingu sõlmimine on kavas märtsikuu jooksul.

Harju Elekter Grupi tehastes toodeti möödunud aastal ca 3000 alajaama. Tellimusmahu tõrgeteta täitmiseks laiendati 2017.aastal ASi Harju Elekter Elektrotehnika tootmisvõimsusi ning tütarettevõtte tegevus siirdati uutesse tootmishallidesse Keila Tööstuspargis.

Elektrilevi OÜl on 475 000 klienti üle Eesti, kelle elektrivarustuse kindlustamiseks hooldatakse ligi 61 000 km elektriliine ja üle 24 000 alajaama.

Harju Elekter Grupp on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligi 700 spetsialisti ning Kontserni 2017. aasta müügitulud olid 102,4 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-12/2017

Harju Elekter Grupi jaoks kujunesid nii IV kvartal kui ka 2017. aasta tervikuna muutuste rohkeks ja erakordselt edukaks. 2016. aasta lõpus sõlmitud suuremahulised lepingud ja lisandunud müügitellimused tõid kaasa rekordilised müügitulud ning ajaloo suurimad kasumid. Kontserni juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku maksta aktsionäridele dividende 0,24 eurot aktsia kohta, kokku 4,3 miljonit eurot, mis moodustab 100% aruandeaasta tavapärasest puhaskasumist.

muutus

jaanuar-detsember

muutus

oktoober-detsember

(tuhat eurot)

%

2017

2016

%

2017

2016

Müügitulu

67,8

102 668

61 167

75,6

28 818

16 408

Brutokasum

50,8

15 625

10 361

83,1

4 570

2 496

Ärikasum enne kulumit

58,8

7 587

4 777

62,3

2 345

894

Ärikasum

71,1

5 442

3 181

88,3

1 404

487

Perioodi puhaskasum

803,6

29 132

3 224

52,3

946

375

 sh emaettevõtte omanike

804,9

29 129

3 219

64,5

976

369

Perioodi puhaskasum ilma erakorralise tuluta

33,2

4 293

3 224

Kontserni müügitulu oli aruandekvartalis 28,8 (2016 IV kv: 16,4) miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 75,6%. Aruandeaasta konsolideeritud müügitulu suurenes võrreldava perioodi suhtes 67,8% 102,7 (2016: 61,2) miljoni euroni. Müügitulude tõus tuli peamiselt läbi tellimuste mahu märgatava kasvu seoses 2016. aasta lõpus sõlmitud uute lepingutega ning 2017. aasta jaanuaris saadud suurtellimusega eriotstarbeliste alajaamade tarnimiseks Ameerika Ühendriikidesse. Kolmandast kvartalist lisandus Telesilta Oy soetamisega elektritööde teenus, moodustades Kontserni müügitulust aruandekvartalis 14,6% ja aruandeaastal 7,7%.

Aruandekvartalis teeniti 76,1% (2016 IV kv: 91,2%) müügituludest Tootmise segmendist ning Kinnisvara ja Muud tegevusalad andsid kokku 23,9% (2016 IV kv: 8,8%) müügimahust. Aastaga kasvas tootmissegmendi müügimaht 29,6 miljoni euro võrra 85,4 miljoni euroni, millest 97,1% saadi elektriseadmete müügist. Kinnisvara segmendi müügitulu vähenemist mõjutas PKC Group Oyj lahkumine Kontserni rendipindadelt 2017. aasta alguses. Vabanenud tootmispinnad võeti ASi Harju Elekter Elektrotehnika poolt täielikult kasutusele IV kvartalis 2017. Augustis avas AS Stera Saue ASile Harju Elekter kuuluvas Allika tööstuspargis uued tootmis- ja laohooned. Tulu nendelt rendipindadelt kajastus nii Kontserni rendituludes kui ka Kinnisvara segmendi tuludes kolmandast kvartalist. Juunis soetatud Soome ettevõtte Telesilta Oy majandusnäitajate kajastamine alates III kvartalist tõi kaasa muu segmenteerimata tegevuste müügitulu kasvu nii aruandekvartalis kui aruandeaastal tervikuna. Elektriinstallatsioonitööd moodustasid muust segmenteerimata müügitulust aruandekvartalis 66,0% ja 12 kuu arvestuses 51,8% ning Energo Veritas OÜ soetamisega elektrikaupade vahendusmüük vastavalt 27,3% ja 35,0%.

Kontserni väljapoolt Eestit teenitud müügitulu moodustas aruandekvartalis 85,8% (2016 IV kv: 75,4%) ja 2017. aastal 84,0% (2016: 78,1%).

Kontserni suurim turg on jätkuvalt Soome. Aruandekvartalis müüdi 75,6% Kontserni toodetest ja teenustest (2016 IV kv: 62,2%) Soome turule, kasvades aastaga 11,6 miljonit eurot ehk 113,6%. Aastate võrdluses kasvas müük Soome turule 34,0 miljonit eurot 75,0 miljoni euroni, moodustades kogu müügitulust 73,0% (2016: 67,0%). Kasvu  peamiseks põhjuseks oli 2016. aasta lõpus sõlmitud lepingud Soome võrguettevõtetega, kelle tellimused algasid I kvartalis 2017. Soome turu kasvule andis märkimisväärse panuse ka uue tütarettevõtte Telesilta Oy soetus, suurendades Kontserni müügitulu aastate võrdluses 12,9%.

Müük Norra turule kasvas aastaga kahekordseks 5,9 miljoni euroni, moodustades konsolideeritud müügitulust 5,7%. Kasvu peamiseks põhjuseks oli Leedu tütarettevõtte Rifas UAB tellimusmahtude suurenemine Norra turul. Müük Rootsi turule suurenes 12 kuuga 0,6 miljoni euro võrra 2,7 miljoni euroni.

Kasvas ka müük Eesti turule: aruandeaastal 22,7% 16,4 miljoni euroni, moodustades 16,0% Kontserni müügitulust ja neljandas kvartalis 1,6% 4,1 miljoni euroni, andes aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 14,2%.

Äritegevuse kulud on aruandeaastal kasvanud sünkroonis müügitulu kasvuga. Kvartalite võrdluses kasvasid äritegevuse kulud IV kvartalis 72,3% ehk 11,5 miljonit eurot ja aastases võrdluses 67,6% ehk 39,2 miljonit eurot. Põhiosa kulude kasvust põhjustas müüdud toodete ja teenuste kulude suurenemine: kvartalite võrdluses 74,3% ehk 10,3 miljonit eurot ja aastases võrdluses 71,3% ehk 36,2 miljonit eurot. Kontserni turustus- ja üldhalduskulud kasvasid aruandekvartalis kokku 1,1  miljoni euro võrra 3,1 miljoni euroni ja aastaga 3,0 miljonit eurot 10,1 miljon euroni. Nii turustus- kui ka üldhalkduskulude määrad olid languses, moodustades aruandekvartalis müügitulust vastavalt  4,6% (2016 IV kv: 5,0%) ja 6,3% (2016 IV kv: 7,1%). 12 kuuga vähenes nii turustus- kui ka üldhalduskulude määr ühe protsendipunkti võrra ning olid vastavalt 4,0% ja 5,8%. Spetsiifiliste tellimuste mahu hüppeline tõus on toonud kaasa vajaduse palgata juurde spetsialiste, millega kaasnesid koolitus- ja uute töökohtade ettevalmistamise kulud. Kontsern on viimases kvartalis teinud kulutusi uute hangete ettevalmistamiseks ning uute tütarettevõtete soetamiseks 2018. aastal.

Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 630 inimest, mis oli 150 võrra rohkem kui aasta tagasi. Telesilta Oy ja Energo Veritas OÜ soetamisega lisandus kontserni 42 töötajat. 2017. aasta IV kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 620 (2017 IV kv: 467) inimest ja aastases arvestuses oli keskmine töötajate arv 567 ehk keskmiselt 112 töötajat enam kui võrreldaval perioodil. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 4 127 (2016 IV kv: 3 167) tuhat eurot, aasta jooksul kokku 14 073 (2016:        10 597) tuhat eurot. Töötasude tõus oli tingitud uute töötajate palkamisest seoses tootmismahtude olulise suurenemisega, kuid jäi siiski alla müügitulu kasvule (67,8%). Seoses heade majandustulemustega suurenesid ka tulemustasud ja aasta lõpus moodustatud reservid. Aruandeaastal oli keskmine töötasu kuus ühe Kontserni töötaja kohta 2 067 eurot, kasvades keskmiselt 76 euro võrra. Keskmist töötasu kasvu mõjutas Soome töötajate osakaalu tõus Kontsernis, kuna Soomes on palgatase oluliselt kõrgem kui Eesti ja Leedu ettevõtetes. Tööjõukulud kasvasid aruandekvartalis 51,6% 5,6 miljoni euroni ja aastaga 38,9% 18,7 miljoni euroni. Tööjõukulude määr moodustas aruandeaasta müügitulust 18,2%, vähenedes võrreldava perioodi suhtes 3,8 protsendipunkti võrra.

Aruandekvartali konsolideeritud brutokasum oli 4 570 (2016 IV kv: 2 496) tuhat eurot. Brutokasumi marginaaliks kujunes 15,9% (2016 IV kv: 15,2%). Aruandeaasta konsolideeritud brutokasum oli 15 625 (2016: 10 361) tuhat eurot ja brutokasumi marginaal 15,2 % (2016: 16,9%).

Neljanda kvartali konsolideeritud ärikasum oli 1 404 (2016 IV kv: 487) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 2 345 (2016 IV kv: 894) tuhat eurot. Aruandekvartali ärirentaabluseks kujunes 4,9% (2016 IV kv: 3,0%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 8,1% (2016 IV kv 5,5%).

Kontserni 2017. aasta ärikasum oli 5 442 (2016: 3 181) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 7 587 (2016: 4 777) tuhat eurot. Aruandeaasta ärirentaabluseks kujunes 5,3% (2016: 5,2%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 7,4% (2016: 7,8%). Rentaabluse languse põhjusteks on renditulude vähenemine seoses PKC Group Oyj lahkumisega Kontserni rendipindadelt 2017. aasta alguses ja globaalne toormaterjalide hinnatõus. Euroopa juhtivad lehtmetalli tootjad tõstsid esimesel poolaastal toormaterjali hindasid, mis kasvatasid müüdud toodete ja teenuste kulude taset. Samuti mõjutasid rentaablust ühekordsed kulud seoses AS Harju Elekter Elektrotehnika kolimisega uutele tootmispindadele.

Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 946 (2016 IV kv: 375) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 976 (2016 IV kv: 369) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli IV  kvartalis 0,06 (2016 IV kv: 0,02 eurot) eurot.

Kokkuvõttes oli 2017. aasta  konsolideeritud puhaskasum 29 132 (2016: 3 224) tuhat eurot. Emaettevõtte omanikele kuuluv osa oli 29 129 (2016: 3 219) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli 1,64 (2016: 0,18) eurot. Suure puhaskasumi põhjuseks oli PKC Group Oyj aktsiate müügist saadud ühekordne finantstulu        24 839 tuhat eurot. Aasta konsolideeritud puhaskasum erakorralise tuluta oli 4 293 (2016: 3 224) tuhat eurot ja puhaskasum aktsia kohta 0,24 (2016: 0,18 eurot) eurot.

Kontsern investeeris aasta jooksul põhivarasse kokku 7,3 (2016: 4,8) miljonit eurot. Investeeringute kasv on seotud Allika Tööstuspargis käimasolevate arendustega ning investeeringutega tootmisesse.

Raha ja rahaekvivalendid kasvasid aastaga 7,7 miljoni euro võrra 11,0 miljoni euroni ja võrreldaval perioodil  kahanesid 2,4 miljoni euro võrra 3,3 miljoni euroni.

Ettevõtte aktsia hind tõusis aruandeaastal Nasdaq Tallinna börsil 75,4% 2,85 eurolt 5,00 euroni.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: Tiit Atso, Kontserni finantsjuht, tel 674 7400 ning ASi Harju Elekter IV kvartali ja 12 kuu vahearuanne.

KONSOLIDEERITUD BILANSS 31.12.2017
Auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 31.12.17 31.12.16
Raha, pangakontod 10 992 3 278
Müügivalmis finantsvara 9 935 0
Äritegevuse ja muud nõuded 13 575 8 480
Ettemaksed 1 118 771
Ettevõtte tulumaks 56 24
Varud 13 037 9 712
KÄIBEVARA KOKKU 48 713 22 265
Edasilükkunud tulumaksu vara 56 37
Pikaajalised finantsinvesteeringud 4 684 21 990
Kinnisvarainvesteeringud 17 881 13 273
Materiaalne põhivara 11 983 10 972
Immateriaalne põhivara 6 660 5 431
PÕHIVARA KOKKU 41 264 51 703
VARAD KOKKU 89 977 73 968
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 625 804
Ostjate ettemaksed 1 088 0
Võlad tarnijatele ja muud võlad 12 802 9 140
Võlg aktsionäridele 0 1 242
Maksuvõlad 2 106 1 075
Ettevõtte tulumaks 270 133
Lühiajalised eraldised 245 15
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 17 136 12 409
PIKAAJALISED KOHUSTUSED 2 910 1 167
KOHUSTUSED KOKKU 20 046 13 576
Aktsiakapital 11 176 12 418
Ülekurss 804 804
Reservkapital 2 844 19 214
Jaotamata kasum 55 048 29 113
Emaettevõtte osalus omakapitalis 69 872 60 307
Mitte-kontrolliv osalus 59 85
OMAKAPITAL KOKKU 69 931 60 392
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 89 977 73 968
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-31.12.
Auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV4 2017 KV4 2016 2017 2016
Müügitulud 28 818 16 408 102 668 61 167
Müüdud toodete kulud -24 248 -13 912 -87 043 -50 806
Brutokasum 4 570 2 496 15 625 10 361
Turustuskulud -1 325 -818 -4 132 -3 034
Üldhalduskulud -1 820 -1 165 -5 981 -4 138
Muud äritulud 10 10 50 76
Muud ärikulud -31 -36 -120 -84
Ärikasum 1 404 487 5 442 3 181
Finantstulud 20 6 24 869 775
Finantskulud -190 -7 -96 -24
Kasum enne maksustamist 1 234 486 30 215 3 932
Tulumaks -288 -111 -1 083 -708
Perioodi puhaskasum, sh 946 375 29 132 3 224
   emaettevõtte omanike osa 976 369 29 129 3 219
   mitte-kontrolliv osa -30 6 3 5
Tava puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,06 0,02 1,64 0,18
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,06 0,02 1,64 0,18

Tiit Atso
Kontserni finantsjuht
674 7400

Harju Elekter Grupp võitis olulise hanke Rootsis

ASi Harju Elekter tütarettevõte AS Harju Elekter Elektrotehnika võitis Rootsis hanke alajaamade tarnimiseks. Rootsi suurim jaotusvõrguettevõte E.ON Energidistribution AB edastas eile ametliku teate hanke võidu kohta vastavalt millele tarnitakse 3-aastase lepinguperioodi vältel Rootsi üle 2000 alajaama. Veebruaris toimub lepingu tingimuste ja mahu täpsustamine ning raamleping on kavas sõlmida märtsis.

Harju Elekter Grupi Eesti ja Soome tehastes toodeti möödunud aastal 3000 alajaama. Käesoleval aastal eeldame alajaamade tootmise ja müügi kasvu nii Rootsis kui ka Soomes. Tellimusmahu tõrgeteta täitmiseks laiendati 2017.aastal ASi Harju Elekter Elektrotehnika tootmisvõimsusi ning tütarettevõtte tegevus siirdati uutesse tootmishallidesse Keila Tööstuspargis.

E.ON Energidistribution AB on Rootsi suurim jaotusvõrguettevõte, kelle elektrivõrgus on üle 44 000 alajaama. E.ON Energidistribution AB varustab elektrienergiaga üle miljoni era- ja ärikliendi Rootsis. E.ON Energidistribution AB emaettevõte E.ON on rahvusvaheline eraomandis olev energiatarnija, mis keskendub taastuvatele energiaallikatele, elektrivõrkudele ja uue energia kliendilahendustele.

Harju Elekter Grupp on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligi 700 spetsialisti ning Kontserni 9 kuu müügitulud olid 74 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

ASi Harju Elekter tütarettevõte võitis Soomes olulise hanke

ASi Harju Elekter Eesti tütarettevõte AS Harju Elekter Elektrotehnika allkirjastas 18.01.2018 lepingu Soome suurima elektrivõrguga Caruna Oy neile madalpingeliste liitumis- ja arvestikappide tarnimiseks 2+1+1 aasta jooksul. Lepingu orienteeriv maht on Caruna hinnangul vähemalt 5 miljonit eurot.

Harju Elekter Grupil on Caruna Grupiga juba kehtivad lepingud alajaamade tarnimiseks, tänu millele on Kontserni Eesti ja Soome tehastes kasvanud alajaamade tootmine aastaga 1000 alajaamalt 3000 alajaamani aastas. Tellimusmahu tõrgeteta täitmiseks suurendati möödunud aasta jooksul ühtlasi ASi Harju Elekter Elektrotehnika tootmisvõimsusi, siirdades tütarettevõtte tegevuse uutesse tootmishallidesse Keila Tööstuspargis.

Caruna Grupp on Soome suurim jaotusvõrguettevõte, kes omab orienteeruvalt 20%list turuosa Soomes, vastutades 650 000 ettevõtte või üksikisiku elektrienergia varustatuse eest Lõuna-, Edela- ja Lääne-Soomes, Joensuus, Kirde-Uusimaal, Lapis ja Satakunnas.

Harju Elekter Grupp on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligi 700 spetsialisti ning Kontserni 9 kuu müügitulud olid 74 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

Lisainfo: Jan Osa, AS Harju Elekter Elektrotehnika juhataja, tel 674 7449.

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Muudatused Harju Elektri Soome tütarettevõtete juhtorganites

Alates 1. jaanuarist 2018 nimetati ASi Harju Elekter Soome tütarettevõtte Satmatic Oy tegevjuhiks senine müügidirektor Rainer Nurkkala ning Finnkumu Oy tegevjuhiks senine müügidirektor Maire Korpi.

Satmatic Oy pikaaegne juht Simo Puustelli jätkab ASi Harju Elekter Soome tütarettevõtete – Satmatic Oy, Finnkumu Oy, Telesilta Oy – juhatustes esimehena ning Harju Elekter Kiinteistöt Oy tegevjuhina. Finnkumu Oy pikaaegne juht Matti Ollila jätkab Finnkumu Oy juhatuse liikmena.

Rainer Timo Nurkkala (sünd 13.10.1959) on lõpetanud Tampere Tehnikakõrgkooli IT eriala (2005) ja Atlanta Tehnoloogiainstituudi tehnoloogiajuhtimise eriala (2002). Satmatic Oys töötab Rainer Nurkkala alates 2009. aastast. Rainer Nurkkala ei oma Harju Elektri aktsiaid.

Maire Korpi (sünd 31.03.1956) on lõpetanud Vaasa Tehnikakõrgkooli insenerina (1978). Finnkumu Oys töötab Maire Korpi alates 2004. aastast. Maire Korpi ei oma Harju Elektri aktsiaid.

Harju Elekter Grupp on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu tehastes töötab ligi 700 spetsialisti ning Kontserni 9 kuu müügitulud olid 74 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
6 747 400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Finantsaruannete avaldamine 2018. aastal

AS Harju Elekter soovib oma aktsionäridele häid pühi ning teatab, et avaldab konsolideeritud finantstulemused 2018. aastal järgmiselt:

2017.a 4.kvartali vahearuanne           28.02.2018
2018.a 1.kvartali vahearuanne           25.04.2018
Aktsionäride korraline üldkoosolek    3.05.2018
2018.a 2.kvartali vahearuanne           25.07.2018
2018.a 3.kvartali vahearuanne           24.10.2018

Majandustulemused avaldatakse eesti ja inglise keeles ning kõik teated on pärast nende avaldamist börsisüsteemis nähtavad ka ASi Harju Elekter koduleheküljel internetis aadressil http://www.harjuelekter.ee

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

AS Harju Elekter ostis SEBAB AB

AS Harju Elekter allkirjastas 12. detsembril 2017. aastal lepingu müügi- ja tehnilisi lahendusi pakkuva Rootsi ettevõtte SEBAB AB ning tehasevalmistuses tehnilisi hooneid tootva sõsarettevõtte Grytek AB kõigi aktsiate omandamiseks firmalt Tnåa AB. Tehingu hinnaks kujunes kahe ettevõtte eest kokku 3,6 miljonit eurot (36,0 miljonit SEK), millest 3,0 miljonit eurot (30,1 miljonit SEK) tasutakse tehingu jõustumise päeval 8. jaanuaril 2018 ning ülejäänud osa vastavalt lepingule hiljem. Soetatud ettevõtted jätkavad esialgu oma nime ja kaubamärgi all Kontserni 100%liste tütarettevõtetena.

Harju Elekter Grupp on Rootsi turul aktiivselt tegutsenud 2010. aastast, tarnides Rootsi klientidele alajaamu ja tööstusautomaatika lahendusi. Tehingu tulemusena sisenetakse uutesse perspektiivsetesse turusegmentidesse Rootsis ning laiendatakse Kontserni tooteportfelli. Ühtlasi suureneb Harju Elektri võimekus pakkuda oma Rootsi klientidele keerulisemaid insener-tehnilisi täislahendusi, võtmed-kätte projekte ja tugiteenuseid.

SEBAB AB ja Grytek AB juhatuste liikmeteks nimetati Andres Allikmäe, Tiit Atso (Kontserni finantsjuht) ja Thomas Andersson, kes jätkab ühtlasi SEBAB AB ja Grytek AB tegevdirektorina.

SEBAB AB, finantskokkuvõte 2014-2016

tuhat SEK (1 SEK = 0,099 EUR) 2014 2015 2016
Raha- ja pangakontod 3 496 1 828 6 809
Äritegevuse nõuded 22 177 32 100 26 115
Varud 7 745 7 515 9 054
Põhivara 846 678 1 719
Varad kokku 34 264 42 121 43 697
Kohustused 14 822 20 834 19 228
Omakapital 19 442 21 287 24 469
   sh. aktsiakapital 120 120 120
Müügitulu 91 109 80 394 90 749
Ärikasum 3 895 5 232
Puhaskasum 3 139 2 877 1 628
Tavapuhaskasum aktsia kohta (SEK) 3 139 2 877 1 628
Aktsiate arv 1 000 1 000 1 000
Dividend aktsia kohta (SEK) 0,0 0,0 0,0

SEBAB AB majandustegevuses ei ole pärast viimase majandusaasta lõppu toimunud olulisi muudatusi. Tehingu osaks olev Grytek AB ei oma Börsi reglemendi mõistes olulist tähendust.

Harju Elekter kontserni ettevõtete ja soetatud ettevõtete SEBAB AB ja Grytek AB vahel ei ole kehtivaid lepinguid, samuti ei ole viimastel kehtivaid laenulepinguid ega ka kohtu- või vahekohtumenetlusi, mis võiksid oluliselt mõjutada äriühingute majandustegevust.

Konsolideeritud raamatupidamise aruannetes kajastatakse SEBAB AB ja Grytek AB majandustulemusialates 1. jaanuarist 2018.

SEBAB AB on spetsialiseerunud energia tootmiseks ja jaotuseks vajalike kesk- ja madalpingeliste lahenduste välja töötamisele ja tarnimisele infrastruktuuri-, ehitus- ja taastuvenergiasektorile. Ettevõtte peakorter koos tootmis-, müügi- ja teenindusüksuse ning laoga on Malmös. Ettevõtte insener-tehnilisi lahendusi pakkuvad harukontorid asuvad veel ka Stockholmis, Borlänges ja mujal Rootsis. SEBAB AB sõsarettevõte Grytek AB toodab tehasevalmistuses tehnilisi hooneid. Ettevõtete 2016. aasta käive oli kokku 12 miljonit eurot.

1968. aastal tegevust alustanud Harju Elekter Grupp on arenenud juhtivaks kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistajaks Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootjaks Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine.

Tehingu järel kuuluvad Harju Elekter kontserni järgmised 100%lised tütarettevõtted: Harju Elekter AB, SEBAB AB ja Grytek AB Rootsis, AS Harju Elekter, AS Harju Elekter Elektrotehnika, AS Harju Elekter Teletehnika ja Energo Veritas OÜ (81%) Eestis, Satmatic Oy, Finnkumu Oy, Telesilta Oy ja Harju Elekter Kiinteistöt Oy Soomes ning Rifas UAB ja Automatikos Iranga UAB (67%) Leedus. Lisaks on ASil Harju Elekter finantsinvesteeringud Läti elektriseadmete müügifirmas SIA Energokomplekss (14%) ja Eesti idufirmas Skeleton Technologies Group OÜ (10%).

Harju Elekter Grupi Eesti, Soome ja Leedu tehastes töötab enam kui 600 spetsialisti ning Kontserni 9 kuu müügitulud olid 74 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Nasdaq Tallinna börsi reglemendi tähenduses ei ole antud tehingu puhul tegemist tehinguga seotud isikute vahel.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
6747 400

Lisainfo: Tiit Atso, Kontserni finantsjuht/juhatuse liige, tel 674 7400.

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Parandusteade: AS Harju Elekter ostis SEBAB AB

Parandus: SEBAB AB finantskokkuvõtte tabelisse on lisatud 2014.a ärikasum 5288 tuhat SEK.

AS Harju Elekter allkirjastas 12. detsembril 2017. aastal lepingu müügi- ja tehnilisi lahendusi pakkuva Rootsi ettevõtte SEBAB AB ning tehasevalmistuses tehnilisi hooneid tootva sõsarettevõtte Grytek AB kõigi aktsiate omandamiseks firmalt Tnåa AB. Tehingu hinnaks kujunes kahe ettevõtte eest kokku 3,6 miljonit eurot (36,0 miljonit SEK), millest 3,0 miljonit eurot (30,1 miljonit SEK) tasutakse tehingu jõustumise päeval 8. jaanuaril 2018 ning ülejäänud osa vastavalt lepingule hiljem. Soetatud ettevõtted jätkavad esialgu oma nime ja kaubamärgi all Kontserni 100%liste tütarettevõtetena.

Harju Elekter Grupp on Rootsi turul aktiivselt tegutsenud 2010. aastast, tarnides Rootsi klientidele alajaamu ja tööstusautomaatika lahendusi. Tehingu tulemusena sisenetakse uutesse perspektiivsetesse turusegmentidesse Rootsis ning laiendatakse Kontserni tooteportfelli. Ühtlasi suureneb Harju Elektri võimekus pakkuda oma Rootsi klientidele keerulisemaid insener-tehnilisi täislahendusi, võtmed-kätte projekte ja tugiteenuseid.

SEBAB AB ja Grytek AB juhatuste liikmeteks nimetati Andres Allikmäe, Tiit Atso (Kontserni finantsjuht) ja Thomas Andersson, kes jätkab ühtlasi SEBAB AB ja Grytek AB tegevdirektorina.

SEBAB AB, finantskokkuvõte 2014-2016

tuh SEK (1 SEK = 0,099 EUR) 2014 2015 2016
Raha- ja pangakontod 3 496 1 828 6 809
Äritegevuse nõuded 22 177 32 100 26 115
Varud 7 745 7 515 9 054
Põhivara 846 678 1 719
Varad kokku 34 264 42 121 43 697
Kohustused 14 822 20 834 19 228
Omakapital 19 442 21 287 24 469
   sh. aktsiakapital 120 120 120
Müügitulu 91 109 80 394 90 749
Ärikasum 5 288 3 895 5 232
Puhaskasum 3 139 2 877 1 628
Tavapuhaskasum aktsia kohta (SEK) 3 139 2 877 1 628
Aktsiate arv 1 000 1 000 1 000
Dividend aktsia kohta (SEK) 0,0 0,0 0,0

SEBAB AB majandustegevuses ei ole pärast viimase majandusaasta lõppu toimunud olulisi muudatusi. Tehingu osaks olev Grytek AB ei oma Börsi reglemendi mõistes olulist tähendust.

Harju Elekter kontserni ettevõtete ja soetatud ettevõtete SEBAB AB ja Grytek AB vahel ei ole kehtivaid lepinguid, samuti ei ole viimastel kehtivaid laenulepinguid ega ka kohtu- või vahekohtumenetlusi, mis võiksid oluliselt mõjutada äriühingute majandustegevust.

Konsolideeritud raamatupidamise aruannetes kajastatakse SEBAB AB ja Grytek AB majandustulemusi alates 1. jaanuarist 2018.

SEBAB AB on spetsialiseerunud energia tootmiseks ja jaotuseks vajalike kesk- ja madalpingeliste lahenduste välja töötamisele ja tarnimisele infrastruktuuri-, ehitus- ja taastuvenergiasektorile. Ettevõtte peakorter koos tootmis-, müügi- ja teenindusüksuse ning laoga on Malmös. Ettevõtte insener-tehnilisi lahendusi pakkuvad harukontorid asuvad veel ka Stockholmis, Borlänges ja mujal Rootsis. SEBAB AB sõsarettevõte Grytek AB toodab tehasevalmistuses tehnilisi hooneid. Ettevõtete 2016. aasta käive oli kokku 12 miljonit eurot.

1968. aastal tegevust alustanud Harju Elekter Grupp on arenenud juhtivaks kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistajaks Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootjaks Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine.

Tehingu järel kuuluvad Harju Elekter kontserni järgmised 100%lised tütarettevõtted: Harju Elekter AB, SEBAB AB ja Grytek AB Rootsis, AS Harju Elekter, AS Harju Elekter Elektrotehnika, AS Harju Elekter Teletehnika ja Energo Veritas OÜ (81%) Eestis, Satmatic Oy, Finnkumu Oy, Telesilta Oy ja Harju Elekter Kiinteistöt Oy Soomes ning Rifas UAB ja Automatikos Iranga UAB (67%) Leedus. Lisaks on ASil Harju Elekter finantsinvesteeringud Läti elektriseadmete müügifirmas SIA Energokomplekss (14%) ja Eesti idufirmas Skeleton Technologies Group OÜ (10%).

Harju Elekter Grupi Eesti, Soome ja Leedu tehastes töötab enam kui 600 spetsialisti ning Kontserni 9 kuu müügitulud olid 74 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Nasdaq Tallinna börsi reglemendi tähenduses ei ole antud tehingu puhul tegemist tehinguga seotud isikute vahel.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
6747 400

Lisainfo: Tiit Atso, Kontserni finantsjuht/juhatuse liige, tel 674 7400.

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Harju Elekter allkirjastas kavatsuste protokolli SEBAB AB kõigi aktsiate omandamiseks

AS Harju Elekter allkirjastas kavatsuste protokolli müügi- ja tehnilisi lahendusi pakkuva Rootsi ettevõtte SEBAB AB kõigi aktsiate omandamiseks. Õiglase hinna välja selgitamiseks ja kokku leppimiseks alustatakse juriidilise ülevaatuse (due diligence) protsessiga. Tehing on kavas lõpule viia hiljemalt 1.01.2018.

SEBAB AB on spetsialiseerunud energia tootmiseks ja jaotuseks vajalike kesk- ja madalpingeliste lahenduste välja töötamisele ja tarnimisele infrastruktuuri-, ehitus- ja taastuvenergiasektorile. Ettevõtte peakorter koos tootmis-, müügi- ja teenindusüksuse ning laoga on Malmös. Ettevõtte insener-tehnilisi lahendusi pakkuvad harukontorid asuvad veel ka Stockholmis, Borlänges ja mujal Rootsis. Tehingu hulka kuulub ka tehnilisi hooneid tootva sõsarettevõtte Grytek AB 100% osaluse omandamine. Ettevõtete 2016. aasta käive oli kokku 12 miljonit eurot.

Harju Elekter Grupp on aktiivselt tegelenud Rootsi turul alates 2011. aastast, tarnides Rootsi klientidele alajaamu ja tööstusautomaatika lahendusi. Koostöö tulemusena sisenetakse uutesse perspektiivsetesse turusegmentidesse Rootsis ning laiendatakse Kontserni tooteportfelli. Suureneb ka Harju Elektri võimekus pakkuda oma Rootsi klientidele keerulisemaid insener-tehnilisi täislahendusi, võtmed-kätte projekte ja tugiteenuseid.

1968. aastal tegevust alustanud Harju Elekter Grupp on arenenud juhtivaks kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistajaks Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootjaks Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome ja Leedu tehastes töötab enam kui 600 spetsialisti ning Kontserni 9 kuu müügitulud olid 74 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Tiit Atso
Juhatuse liige
6747 400

Lisainfo: Endel Palla, AS Harju Elekter nõukogu esimees, tel 674 7400.

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Muudatused tütarettevõtte juhatuses

27.10.2017 toimunud ASi Harju Elekter Teletehnika nõukogu koosolekul nimetati uue juhatuse liikmena juhatuse esimeheks Alvar Sass, kes hakkab vastutama ASi Harju Elekter tütarettevõtte üldjuhtimise eest. Alvar Sass alustab Harju Elekter kontsernis tööd 13.11.2017. Seega jätkab ASi Harju Elekter Teletehnika juhatus alates 13.11.2017 kaheliikmelisena koosseisus Andre Koit ja Alvar Sass.

Alvar Sass on töötanud 2006. aastast metalli- ja plastikutöötlemise ettevõttes Radius Machining OÜ, alates 2012. aastast tegevjuhina. Osalemine äriühingute juhtorganites: Radius Space OÜ juhatuse liige; Vientitec OÜ juhatuse liige. Alvar Sass omab 6903 Harju Elektri aktsiat.

Harju Elekter Grupp on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome ja Leedu tehastes töötab enam kui 600 spetsialisti ning Kontserni 9 kuu müügitulud olid 74 miljonit eurot. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
6 747 400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-9/2017

Kontserni Harju Elekter 2017. aasta üheksa kuud ja III kvartal kujunesid edukaks. 2016. aasta lõpus sõlmitud suuremahulised lepingud ja lisandunud müügitellimused kasvatasid nii müügitulusid kui ka ärikasumit. Müügimahtude ja majandustulemuste suurenemisele avaldas mõju ka tütarettevõtete Energo Veritas OÜ ja Telesilta Oy soetamine 2017. aastal.

muutus

jaanuar-september

muutus

juuli-september

aasta

(tuhat eurot)

%

2017

2016

%

2017

2016

2016

Müügitulu

65,0

73 850

44 759

97,7

31 228

15 794

61 167

Brutokasum

40,8

11 055

7 852

74,1

4 580

2 630

10 348

Ärikasum enne kulumit

34,9

5 241

3 883

68,0

2 347

1 397

4 777

Ärikasum

49,8

4 037

2 694

87,2

1 915

1 023

3 181

Perioodi puhaskasum

889,4

28 186

2 849

106,7

1 798

870

3 224

 sh emaettevõtte omanike

888,0

28 153

2 849

108,6

1 798

862

3 219

Kontserni müügitulu oli aruandekvartalis 31,2 (2016 III kv: 15,8) miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 97,7%. Kolmandas kvartalis lisandus Telesilta Oy soetamisega elektritööde teenus, suurendades aruandekvartali Kontserni müügitulu 11,8%. Üheksa kuu konsolideeritud müügitulu suurenes võrreldava perioodi suhtes 65% ehk 73,9 (2016 9k: 44,8) miljoni euroni. Müügitulude tõus tuli peamiselt läbi tellimuste mahu märgatava kasvu seoses 2016. aasta lõpus sõlmitud uute lepingutega.

Aruandekvartalis teeniti 86,0% (2016 III kv: 91,2%) müügituludest Tootmise segmendist ning Kinnisvara ja Muud tegevusalad andsid kokku 14,0% (2016 III kv: 8,8%) müügimahust. Enam kui 97% tootmissegmendi konsolideeritud müügitulust andis elektriseadmete müük. Kinnisvara segmendi müügitulu vähenemist mõjutas PKC Group Oyj tootmistegevuse lõpetamine Eestis ning lahkumine Kontserni rendipindadelt 2017. aasta alguses. Vabanenud tootmispinnad võeti kasutusele ASi Harju Elekter Elektrotehnika poolt. Juunis soetatud Soome laevaehituse elektritööde ettevõte Telesilta Oy majandusnäitajate kajastamine alates III kvartalist tõi kaasa muu segmenteerimata tegevuste müügitulu kasvu nii aruandekvartalis kui 9 kuu osas tervikuna. Augustis avas AS Stera Saue ASile Harju Elekter kuuluvas Allika tööstuspargis uued tootmis- ja laohooned. Tulu nendelt rendipindadelt kajastus nii Kontserni rendituludes kui ka Kinnisvara segmendi tuludes alates aruandekvartalist.

Kontserni väljapoolt Eestit teenitud müügitulu moodustas kolmandas kvartalis 88,7% (2016 III kv: 81,2%) ja üheksa kuuga 83,3% (2016 9k: 79,1%).

Kontserni suurim turg on endiselt Soome. Aruandekvartalis müüdi 78,0% Kontserni toodetest ja teenustest (2016 III kv: 68,8%) Soome turule, kasvades aastaga 13,5 miljonit eurot ehk 124,4%. Üheksa kuu võrdluses kasvas müük Soome turule 72,7% ehk 22,4 miljonit eurot 53,2 miljoni euroni, moodustades kogu müügitulust 72,0% (2016 9k: 68,8%). Kasvu  peamiseks põhjuseks oli 2016. aasta lõpus sõlmitud lepingud Soome võrguettevõtetega, kelle tellimused algasid I kvartalis 2017.

Müügimahtude kasvatamine Rootsi turul on jätkuvalt Kontserni ja ASi Harju Elekter Elektrotehnika üheks prioriteediks. Müük Rootsi turule suurenes aruandekvartalis 14,0% 0,6 miljoni euroni ja 9 kuuga 40,7% 2,2 miljoni euroni. Müük Norra turule on üheksa kuuga kasvanud kahekordseks 3,5 miljoni euroni, moodustades konsolideeritud müügitulust 4,7%.

Kvartalite võrdluses kasvasid äritegevuse kulud kolmandas kvartalis 98,0% ehk 14,5 miljonit eurot ja üheksa kuu võrdluses 65,7% ehk 27,7 miljoni euro võrra. Põhiosa äritegevuse kuludest moodustasid müüdud toodete ja teenuste kulud, mis kasvasid müügituludest kiiremini. Ekspordi suurenemine on toonud kaasa ka turustuskulude tõusu, mis kasvasid kvartalite võrdluses 39,6% ja 9 kuu võrdluses 26,7%. Siiski, turustuskulude osakaal müügituludest langes, moodustades aruandekvartali müügitulust 3,2% (2016 III kv: 4,6%) ja 9 kuu arvestuses 3,8% (2016 9k: 5,0%). Seoses suurte tellimuste ja sellega seotud uute toodete väljatöötamisega palgati uusi töötajaid, mis tõi kaasa arendus- ja seeläbi ka üldhalduskulude tõusu. Kokkuvõttes üldhaldus­kulude määr langes ning moodustas aruandekvartali müügituludest 5,3% ja 9 kuuga 5,6%, kahanedes aruandeperioodide võrdluses vastavalt 0,5 ja 1,0 protsendipunkti võrra.

2017. aasta kolmandas kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 618 inimest, mis oli keskmiselt 171 töötajat enam kui võrreldaval perioodil ja üheksa kuu arvestuses oli keskmine töötajate arv 550 ehk 99 töötajat enam kui võrreldaval perioodil. Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 624 inimest, mis oli 170 võrra rohkem kui aasta tagasi, sh lisandus Telesilta Oy ja Energo Veritas OÜ soetamisega 42 töötajat.  Aasta alguse seisuga on  töötajate arv kasvanud 144 töötaja võrra. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 4 020 (2016 III kv: 2 722) tuhat eurot, mida oli 47,7% enam kui võrreldaval perioodil. 9 kuuga maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 9 945 (2016 9k: 7 430) tuhat eurot ehk 33,8% enam kui võrreldaval perioodil. Töötasude kasv on tingitud uute töötajate palkamisest seoses tootmismahtude olulise suurenemisega, kuid jääb siiski müügitulu kasvule (65 %) alla.  Üheksa kuu keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli 2 010 (2016 9k: 1 829) eurot, kasvades 9,9%. Keskmist töötasu kasvu mõjutas Soome töötajate osakaalu tõus Kontsernis, kuna Soomes on palgatase oluliselt kõrgem kui Eesti ja Leedu ettevõtetes.

Kolmanda kvartali konsolideeritud brutokasum oli 4 580 (2016 III kv: 2 630) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 14,7% (2016 III kv: 16,7%). Üheksa kuu konsolideeritud brutokasum oli 11 055 (2016 9k: 7 852) tuhat eurot. Üheksa kuu brutokasumi marginaaliks kujunes 15,0 % (2016 9k: 17,5%).

Aruandekvartali konsolideeritud ärikasum oli 1 915 (2016 III kv: 1 023) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 2 347 (2016 III kv: 1 397) tuhat eurot. Aruandekvartali ärirentaabluseks kujunes 6,1% (2016 III kv: 6,5%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 7,5% (2016 III kv 8,8%).

Kontserni üheksa kuu ärikasum oli 4 037 (2016 9k: 2 694) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 5 241 (2016 9k: 3 883) tuhat eurot. Üheksa kuu ärirentaabluseks kujunes 5,5% (2016 9k: 6,0%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 7,1% (2016 9k: 8,7%). Rentaabluse languse üheks põhjuseks on renditulude vähenemine seoses PKC Group Oyj lahkumisega Kontserni rendipindadelt 2017. aasta alguses ja metallide hinnatõus maailmaturul. Samuti mõjutasid rentaablust ühekordsed kulud seoses AS Harju Elekter Elektrotehnika kolimisega uutele tootmispindadele.

Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 1 798 (2016 III kv: 870) tuhat eurot, millest ema- ettevõtte omanike osa moodustas 1 798 (2016 III kv: 862) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli III  kvartalis 0,10 eurot (2016 III kv: 0,05 eurot).

Kokkuvõttes oli üheksa kuu konsolideeritud puhaskasum 28 187 (2016 9k: 2 849) tuhat eurot ning emaettevõtte omanikele kuuluv osa 28 154 (2016 9k: 2 850) tuhat eurot. Puhaskasumit aktsia kohta teeniti 1,59 (2016 9k: 0,16) eurot. Suure puhaskasumi põhjuseks oli Motherson Sumi Systems Limited poolt PKC Group Oyj aktsiate ülevõtmine, hinnaga 23,55 eurot aktsia kohta. ASi Harju Elekter omanduses oli 1 094 641 PKC Group Oyj aktsiat. Aktsiate müügist saadi finantstulu 24 839 tuhat eurot.

Kontsern investeeris üheksa kuuga põhivarasse kokku 7,2 (2016 9k: 1,4) miljonit eurot, sh soetused äriühenduste kaudu moodustasid 1,7 miljonit eurot. Investeeringute kasv on seotud Allika Tööstuspargis käimasolevate arendustega ning investeeringutega tootmise segmenti.

Käesoleva aasta 9 kuuga on ettevõtte aktsia hind tõusnud Nasdaq Tallinna börsil 57,2% 2,85 eurolt 4,45 euroni.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: Tiit Atso, Kontserni finantsjuht, tel 674 7400 ning ASi Harju Elekter 3.kvartali vahearuanne.

KONSOLIDEERITUD BILANSS 30.09.2017
Auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 30.09.17 31.12.16
Raha, pangakontod 13 271 3 278
Müügivalmis finantsvara 5 116 0
Äritegevuse ja muud nõuded 17 769 8 480
Ettemaksed 1 097 771
Ettevõtte tulumaks 113 24
Varud 13 224 9 712
KÄIBEVARA KOKKU 50 590 22 265
Edasilükkunud tulumaksu vara 37 37
Pikaajalised finantsinvesteeringud 4 684 21 990
Kinnisvarainvesteeringud 15 983 13 273
Materiaalne põhivara 12 598 10 972
Immateriaalne põhivara 7 033 5 431
PÕHIVARA KOKKU 40 335 51 703
VARAD KOKKU 90 925 73 968
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 92 804
Ostjate ettemaksed 1 177 0
Võlad tarnijatele ja muud võlad 14 468 9 140
Võlg aktsionäridele 0 1 242
Maksuvõlad 2 724 1 075
Ettevõtte tulumaks 320 133
Lühiajalised eraldised 145 15
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 18 926 12 409
PIKAAJALISED KOHUSTUSED 3 014 1 167
KOHUSTUSED KOKKU 21 940 13 576
Aktsiakapital 11 176 12 418
Ülekurss 804 804
Reservkapital 2 846 19 214
Jaotamata kasum 54 070 29 113
Emaettevõtte osalus omakapitalis 68 896 60 307
Mitte-kontrolliv osalus 89 85
OMAKAPITAL KOKKU 68 985 60 392
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 90 925 73 968
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-30.09.
Auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV3 2017 KV3 2016 9k 2017 9k 2016
Müügitulud 31 228 15 794 73 850 44 759
Müüdud toodete kulud -26 648 -13 164 -62 795 -36 907
Brutokasum 4 580 2 630 11 055 7 852
Turustuskulud -983 -704 -2 807 -2 216
Üldhalduskulud -1 658 -922 -4 162 -2 973
Muud äritulud 9 31 39 83
Muud ärikulud -33 -12 -88 -52
Ärikasum 1 915 1 023 4 037 2 694
Finantstulud 120 2 24 966 769
Finantskulud -7 -6 -23 -17
Kasum enne maksustamist 2 028 1 019 28 980 3 446
Tulumaks -230 -149 -794 -597
Perioodi puhaskasum, sh 1 798 870 28 186 2 849
   emaettevõtte omanike osa 1 798 862 28 153 2 850
   mitte-kontrolliv osa 0 8 33 -1
Tava puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,10 0,05 1,59 0,16
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,10 0,05 1,59 0,16

Tiit Atso
Kontserni finantsjuht
674 7400

Tütarettevõtte juhataja ametilepingu lõpetamine

ASi Harju Elekter tütarettevõtte juht Urmas Paisnik lahkub AS Harju Elekter Teletehnika tegevjuhi ning ühtlasi ka juhatuse liikme ametikohalt 1.oktoobrist 2017. Ettevõtte juhatus jätkab ühe liikmega, kelleks on Andre Koit.

AS Harju Elekter ja AS Harju Elekter Teletehnika tänavad Urmas Paisnikku ettevõtte arengusse antud panuse eest.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
6 747 400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Läbirääkimiste alustamine

AS Harju Elekter alustas läbirääkimisi müügi- ja tehnilisi lahendusi pakkuva Rootsi ettevõttega SEBAB AB. Ettevõte on spetsialiseerunud energia tootmiseks ja jaotuseks vajalike kesk- ja madalpingeliste lahenduste välja töötamisele ja tarnimisele infrastruktuuri-, ehitus- ja taastuvenergiasektorile. Ettevõtte peakorter koos tootmis-, müügi- ja teenindusüksuse ning laoga on Malmös. Ettevõtte insener-tehnilisi lahendusi pakkuvad harukontorid asuvad veel ka Stockholmis, Borlänges ja mujal Rootsis. Ettevõtte 2016. aasta käive oli 12 miljonit eurot.

Harju Elekter Grupp on aktiivselt tegelenud Rootsi turul alates 2011. aastast, tarnides Rootsi klientidele alajaamu ja tööstusautomaatika lahendusi. Koostöö tulemusena sisenetakse uutesse perspektiivsetesse turusegmentidesse Rootsis ning laiendatakse Kontserni tooteportfelli. Suureneb ka Harju Elektri võimekus pakkuda oma Rootsi klientidele keerulisemaid insener-tehnilisi täislahendusi, võtmed-kätte projekte ja tugiteenuseid. Edukad läbirääkimised võivad viia ettevõtte aktsiate omandamiseni.

1968. aastal tegevust alustanud Harju Elekter Grupp on arenenud juhtivaks kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistajaks Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootjaks Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome ja Leedu tehastes töötab enam kui 600 spetsialisti ning Kontserni müügitulud on üle 60 miljoni euro aastas. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
6747 400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Tütarettevõtte juhataja ametilepingu lõpetamine

ASi Harju Elekter Leedu tütarettevõtte juht Aidas Setikas lahkub Rifas UAB juhataja ametikohalt. Alates 1.augustist 2017 võttis ettevõtte juhi kohustused ja ülesanded üle Rifas UAB äriarenduse juht Tomas Prusas.

Tomas Prusas (sünd 22.05.1978) on lõpetanud Kaunase Tehnikaülikooli energeetika eriala (2001) ja Vilniuse Ülikooli ärijuhtimise eriala (2006). Harju Elekter Grupis töötab Tomas Prusas alates 2014. aastast.

AS Harju Elekter ja Rifas UAB tänavad Aidas Setikast ettevõtte arengusse antud panuse eest.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
6 747 400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-6/2017

Harju Elekter kontserni 2017. aasta esimene poolaasta kujunes edukaks. Aasta lõpus sõlmitud suuremahulised lepingud ja lisandunud müügitellimused kasvatasid oluliselt nii müügitulusid kui ka ärikasumit. Erakorralised tulud PKC Group Oyj aktsiate realiseerimisest andsid puhaskasumi märkimisväärse tõusu ja tugeva rahavoo perspektiivseteks investeeringuteks.

muutus

jaanuar – juuni

muutus

aprill – juuni

aasta

(tuhat eurot)

%

2017

2016

%

2017

2016

2016

Müügitulu

47,2

42 622

28 965

45,9

25 102

17 208

61 167

Brutokasum

24,0

6 476

5 222

20,7

3 805

3 153

10 348

Ärikasum enne kulumit

16,3

2 894

2 486

8,1

1 844

1 706

4 777

Ärikasum

26,9

2 123

1 671

13,6

1 455

1 281

3 181

Perioodi puhaskasum

1 233,5

26 389

1 979

-38,7

1 023

1 668

3 224

 sh emaettevõtte omanike

1 225,9

26 356

1 988

-40,9

982

1 664

3 219

Kontserni müügitulu oli aruandekvartalis 25,1 (2016 II kv: 17,2) miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 45,9%, poolaasta konsolideeritud müügitulud suurenesid võrreldava perioodi suhtes 47,2% 42,6 (2016 I pa: 29,0) miljoni euroni. Müügitulude tõus tuli peamiselt läbi tellimuste mahu märgatava suurenemise seoses 2016. aasta lõpus sõlmitud uute lepingutega.

Aruandekvartalis teeniti 89% (2016 II kv: 93%) müügituludest Tootmise segmendist, Kinnisvara ja Muud tegevusalad andsid kokku 11% (2016 II kv: 7%) müügimahust. Tootmissegmendi müügitulust tuli enam kui 96% elektriseadmete müügist, mis kasvas II kvartalis 6,5 miljoni euro võrra 21,6 miljoni euroni ja poolaasta võrdluses 12,0 miljoni euro võrra 37,0 miljoni euroni.

Kontserni väljastpoolt Eestit teenitud müügitulu moodustas II kvartalis 80,8% (2016 II kv: 80,9%) ja poolaastal 79,4% (2016 I pa: 78%).

Kontserni suurim turg oli jätkuvalt Soome. Aruandekvartalis müüdi 68,3% Kontserni toodetest ja teenustest (2016 II kv: 71,8%) Soome turule, kasvades aastaga 4,8 miljonit eurot ehk 38,9%. Poolaastate võrdluses kasvas müük Soome turule 45,8% ehk 9,1 miljonit eurot 28,8 miljoni euroni, moodustades kogu müügitulust 67,6% (2016 I pa: 68,2%). Kasvu  peamiseks põhjuseks oli 2016. aasta lõpus sõlmitud lepingud Soome võrguettevõtetega, kelle tellimused algasid juba I kvartalis 2017.

Kontserni müügitulu kasvas ka Norra turul. Müük Norra turule suurenes aruandekvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,5 miljonit ja poolaastate võrdluses 1,8 miljonit eurot.

Müügimahtude kasvatamine Rootsi turul on jätkuvalt Kontserni ja ASi Harju Elekter Elektrotehnika üheks prioriteediks. Müük Rootsi turule suurenes aruandekvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,4 miljonit eurot ja poolaastate võrdluses 0,6 miljonit eurot.

II kvartalis kasvas 46,6% ehk 1,5 miljoni euro võrra 4,8 miljoni euroni ka Eesti müük, moodustades 19,2% aruandekvartali konsolideeritud müügitulust. Poolaasta kokkuvõttes kasvas müük Eesti turule 37,9% ehk 2,4 miljonit eurot jõudes 8,8 miljoni euroni ja moodustades 20,6% Kontserni müügituludest.

Kvartalite võrdluses kasvasid äritegevuse kulud II kvartalis 48,3% ehk 7,7 miljonit eurot ja poolaastate võrdluses 48,2% ehk 13,2 miljoni euro võrra. Põhiosa äritegevuse kuludest moodustasid müüdud toodete ja teenuste kulud, mis kasvasid müügituludest kiiremine. Peamiseks põhjuseks siin oli globaalne toormaterjalide hinnatõus, aga ka lisatööjõu palkamine. Ekspordi suurenemine on toonud kaasa ka turustuskulude tõusu, kasvades kvartalite võrdluses 30,3% ja poolaastaga 20,6%. Siiski turustuskulude määr langes, moodustades aruandekvartali müügitulust 4,1% (2016 II kv: 4,6%) ja 6 kuu arvestuses 4,3% (2016 I pa: 5,2%). Seoses suurte tellimuste ja sellega seotud uute toodete väljatöötamisega palgati uusi töötajaid, mis tõi kaasa arendus- ja seeläbi ka üldhalduskulude tõusu. Kokkuvõttes üldhaldus­kulude määr langes ning moodustas aruandekvartali müügituludest 5,3% ja poolaastas 5,9%, kahanedes aruandeperioodide võrdluses vastavalt 1,1 ja 1,2 protsendipunkti.

2017. aasta II  kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 542 inimest, mis oli keskmiselt 88 töötajat enam kui võrreldaval perioodil ja kuue kuu arvestuses oli keskmine töötajate arv 516 ehk 62 töötajat enam kui võrreldaval perioodil. Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 582 inimest, mis oli 112 võrra rohkem kui aasta tagasi. Aasta alguse seisuga on  töötajate arv kasvanud 102 töötaja võrra. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 3 308 (2016 II kv: 2 781) tuhat eurot, mida oli 19,0% enam kui võrreldaval perioodil ning poolaastaga 5 925 (2016 II pa: 5 155) tuhat eurot ehk 14,9% enam kui võrreldaval perioodil. Töötasude kasv on tingitud uute töötajate palkamisest seoses tootmismahtude olulise kasvuga. Poolaasta keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli 1 914 (2016 I pa: 1 894) eurot, kasvades 1,1%.

II kvartali konsolideeritud brutokasum oli 3 805 (2016 II kv: 3 153) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 15,2% (2016 II kv: 18,3%). Esimese poolaasta konsolideeritud brutokasum oli 6 476 (2016 I pa: 5 222) tuhat eurot. Esimese poolaasta brutokasumi marginaaliks kujunes 15,2% (2016 I pa: 18,0%).

Aruandekvartali konsolideeritud ärikasum oli 1 455 (2016 II kv: 1 281) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 1 844 (2016 II kv: 1 706) tuhat eurot. Aruandekvartali ärirentaabluseks kujunes 5,8% (2016 II kv: 7,4%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 7,3% (2016 II kv 9,9%).

Kontserni esimese poolaasta ärikasum oli 2 123 (2016 I pa: 1 671) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 2 894 (2016 I pa: 2 486) tuhat eurot. Poolaasta ärirentaabluseks kujunes 5,0% (2016 I pa: 5,8%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 6,8% (2016 I pa 8,6%). Rentaabluse languse üheks põhjuseks on renditulude vähenemine seoses PKC Group Oyj lahkumisega Kontserni rendipindadelt 2017. aasta alguses. Samuti mõjutasid rentaablust ühekordsed kulud seoses AS Harju Elekter Elektrotehnika kolimisega uutele tootmispindadele.

Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 1 023 (2016 II kv: 1 668) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 982 (2016 II kv: 1 664) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli II  kvartalis 0,06 eurot (2016 II kv: 0,09 eurot). Puhaskasumi vähenemine aruandekvartalite võrdluses on seotud finantstulude vähenemisega. 2016 II kvartalis laekus PKC Group Oyj dividende 766 tuhat eurot.

Kokkuvõttes oli esimese poolaasta  konsolideeritud puhaskasum 26 389 (2016 I pa: 1 979) tuhat eurot. Emaettevõtte omanikele kuuluv osa oli 26 356 (2016 I pa: 1 988) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli 1,49 (2016 I pa: 0,11) eurot. Suure puhaskasumi põhjuseks oli Motherson Sumi Systems Limited poolt PKC Group Oyj aktsiate ülevõtmine, hinnaga 23,55 eurot aktsia kohta. AS Harju Elekter omanduses oli 1 094 641 PKC Group Oyj aktsiat. Aktsiate müügist saadi finantstulu 24 839 tuhat eurot.

Kontsern investeeris 6 kuuga põhivarasse kokku 4,5 (2016 I pa: 0,5) miljonit eurot. Investeeringute kasv on seotud Allika Tööstuspargis käimasolevate arendustega.

Ettevõtte aktsia hind tõusis Nasdaq Tallinna börsil esimese poolaasta jooksul 46,6% 2,83 eurolt 4,15 euroni.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: Tiit Atso, Kontserni finantsjuht, tel 674 7400 ning ASi Harju Elekter 2.kvartali vahearuanne

KONSOLIDEERITUD BILANSS 30.06.2017
Auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 30.06.17 31.12.16
Raha, pangakontod 17 598 3 278
Äritegevuse ja muud nõuded 16 113 8 480
Ettemaksed 1 372 771
Ettevõtte tulumaks 73 24
Varud 14 771 9 712
KÄIBEVARA KOKKU 49 927 22 265
Edasilükkunud tulumaksu vara 37 37
Pikaajalised finantsinvesteeringud 4 684 21 990
Kinnisvarainvesteeringud 15 934 13 273
Materiaalne põhivara 11 301 10 972
Immateriaalne põhivara 6 119 5 431
PÕHIVARA KOKKU 38 075 51 703
VARAD KOKKU 88 002 73 968
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 178 804
Ostjate ettemaksed 1 402 0
Võlad tarnijatele ja muud võlad 13 379 9 140
Võlg aktsionäridele 0 1 242
Maksuvõlad 2 567 1 075
Ettevõtte tulumaks 193 133
Lühiajalised eraldised 81 15
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 17 800 12 409
PIKAAJALISED KOHUSTUSED 3 014 1 167
KOHUSTUSED KOKKU 20 814 13 576
Aktsiakapital 11 176 12 418
Ülekurss 804 804
Reservkapital 2 847 19 214
Jaotamata kasum 52 272 29 113
Emaettevõtte osalus omakapitalis 67 099 60 307
Mitte-kontrolliv osalus 89 85
OMAKAPITAL KOKKU 67 188 60 392
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 88 002 73 968
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-30.06.
Auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV2 2017 KV2 2016 6k 2017 6k 2016
Müügitulud 25 102 17 208 42 622 28 965
Müüdud toodete kulud -21 297 -14 055 -36 146 -23 743
Brutokasum 3 805 3 153 6 476 5 222
Turustuskulud -1 028 -789 -1 824 -1 512
Üldhalduskulud -1 322 -1 104 -2 504 -2 051
Muud äritulud 28 42 30 52
Muud ärikulud -28 -21 -55 -40
Ärikasum 1 455 1 281 2 123 1 671
Finantstulud 0 766 24 846 767
Finantskulud -7 -5 -16 -11
Kasum enne maksustamist 1 448 2 042 26 953 2 427
Tulumaks -425 -374 -564 -448
Perioodi puhaskasum, sh 1 023 1 668 26 389 1 979
   emaettevõtte omanike osa 982 1 664 26 356 1 988
   mitte-kontrolliv osa 41 4 33 -9
Tava puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,06 0,09 1,49 0,11
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,06 0,09 1,49 0,11

Tiit Atso
Kontserni finantsjuht
674 7400

Harju Elekter ostis Telesilta Oy

AS Harju Elekter allkirjastas 2. juunil 2017. aastal lepingu Soome laevaehituse elektritööde ettevõtte Telesilta Oy kõigi aktsiate ostuks. Telesilta Oy jätkab oma nime ja kaubamärgi all Kontserni 100%lise tütarettevõttena. Telesilta Oy ostuga laiendab Kontsern teadmisi ja oskusi laevade elektri- ja automaatikaseadmete valmistamisel ja paigaldamisel ning siseneb perspektiivsesse Soome laevaehituse sektorisse.

Tehing jõustus allkirjastamise päeval, mil toimusid ka rahalised arveldused. Vastavalt lepingule ja lähtudes asjaolust, et tehing ei ole Börsi reglemendi tähenduses oluline, osapooled tehingu väärtust ei avalikusta.

Telesilta Oy juhatuse esimeheks nimetati Simo Puustelli ning liikmeteks Andres Allikmäe, Tiit Atso, Pertti Vuorinen ja Kari Laulajainen, kes jätkab ühtlasi Telesilta Oy tegevdirektorina.

Konsolideeritud raamatupidamise aruannetes kajastatakse Telesilta Oy majandustulemusi alates käesoleva aasta 1. juulist.

Telesilta Oy on Soomes Uusikaupunkis 1978. aastal asutatud elektritööde ettevõte, mis on spetsialiseerunud laevade elektrisüsteemide projekteerimisele, seadmete valmistamisele ja paigaldamisele, seadistamise ja hoolduseni välja. Ettevõtte 2016. aasta käive oli 4,5 miljonit eurot ning ettevõttes töötab 30 inimest.

Harju Elekter Grupp on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistaja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootja Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome ja Leedu tehastes töötab enam kui 500 spetsialisti ning Kontserni müügitulud on üle 60 miljoni euro aastas. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Nasdaq Tallinna börsi reglemendi tähenduses ei ole antud tehingu puhul tegemist tehinguga seotud isikute vahel.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Läbirääkimiste alustamine

AS Harju Elekter alustas läbirääkimisi laevaehituse elektritööde ettevõttega Telesilta Oy. Koostöö tulemusena omandab Kontsern uusi teadmisi ja oskusi laevade elektri- ja automaatikaseadmete valmistamisel ja paigaldamisel ning siseneb perspektiivsesse laevaehituse sektorisse. Edukad läbirääkimised võivad viia ettevõtte aktsiate omandamiseni.

Telesilta Oy on Soomes Uusikaupunkis 1978. aastal asutatud elektritööde ettevõte, mis on spetsialiseerunud laevade elektrisüsteemide projekteerimisele, seadmete valmistamisele ja paigaldamisele, seadistamise ja hoolduseni välja.

1968. aastal tegevust alustanud Harju Elekter Grupp on arenenud juhtivaks kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistajaks Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootjaks Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome ja Leedu tehastes töötab enam kui 500 spetsialisti ning Kontserni müügitulud on üle 60 miljoni euro aastas. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Juhatuse esimehe volituste pikendamine

ASi Harju Elekter nõukogu pikendas oma 3.5.2017 koosolekul juhatuse esimehe Andres Allikmäe volitusi alates 4.5.2017 järgnevaks 3 aastaks. Juhatuse liikmed Tiit Atso ja Aron Kuhi-Thalfeldt jätkavad kehtivate volituste alusel kuni 31.10.2019.

Ühtlasi nimetasid nõukogu liikmed 27.4.2017 aktsionäride üldkoosoleku poolt valitud liikmete seast nõukogu esimeheks senise esimehe Endel Palla ning aseesimeheks Andres Toome. Nõukogu liikmed Andres Toome ja Triinu Tombak jätkavad auditi komitee liikmetena.

Tiit Atso
Juhatuse liige
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

Täna, 27.aprillil 2017 algusega kell 10 toimus Keilas, Keskväljak 12 ASi Harju Elekter aktsionäride korraline üldkoosolek. Üldkoosolekust võttis osa 97 aktsionäri ja nende volitatud esindajat, kes olid esindatud kokku 12 980 332 häälega, mis moodustab häälte üldarvust 73,17%.

Üldkoosoleku päevakord oli järgmine:
1. ASi Harju Elekter 2016. aasta majandusaasta aruande kinnitamine
2. Kasumijaotuse kinnitamine
3. Nõukogu liikmete volituste pikendamine, uue nõukogu liikme valimine
4. Nõukogu liikmete tasustamine

1.ASi Harju Elekter 2016. a majandussaasta aruande kinnitamine

Üldkoosolek otsustas:
Kinnitada AS Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2016. majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2016 on 73 968 tuhat eurot, müügitulud 61 167 tuhat eurot ning aruandeaasta puhaskasum 3 224 tuhat eurot.

Otsuse poolt anti 12 980 332 häält, mis moodustas 100,0 % hääletanuist.

2.Kasumijaotuse kinnitamine

Üldkoosolek otsustas:
Kinnitada AS Harju Elekter 2016.a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 25 894 937 eurot
2016.a. puhaskasum  3 218 644 eurot
Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2016 29 113 581 eurot

Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt:

Dividendideks ( 0,18 eurot aktsia kohta*)  3 193 178 eurot
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 25 920 403 eurot

Dividendid makstakse aktsionäridele välja 16.05.2017 ülekandega aktsionäri pangaarvele. *Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse seisuga 11.05.2017 kl 23.59.

Otsuse poolt anti 12 943 720 häält, mis moodustas 99,72 % hääletanuist.

3. Nõukogu liikmete volituste pikendamine, uue nõukogu liikme valimine

Üldkoosolek otsustas:

3.1  Pikendada nõukogu liikmete Endel Palla, Triinu Tombak, Andres Toome ja Aare Kirsme volitusi viieks aastaks kuni 03.05.2022. Nõusolekud olemas.

Otsuse poolt anti 12 971 293 häält, mis moodustas 99,93 % hääletanuist.

Üldkoosolek otsustas:

3.2  Valida uueks nõukogu liikmeks alates 04.05.2017 Arvi Hamburg, kelle volitused kehtivad viis aastat, kuni 03.05.2022. Nõusolek olemas.

Otsuse poolt anti 12 941 562 häält, mis moodustas 99,70 % hääletanuist.

4. Nõukogu liikmete tasustamine

Üldkoosolek otsustas:

Määrata alates 04.05.2017 ASi Harju Elekter nõukogu esimehe tasuks 1600 EUR/kuus, nõukogu liikme tasuks 1000 EUR/kuus. Määrata nõukogu liikmetele koosolekul osalemise tasu 200 EUR. Koosolekul osalemise tasu ei maksta, kui nõukogu liige osaleb koosolekul telefoni teel. Tegevjuhtkonnas töötavale nõukogu liikmele rakendada ASis kehtivat premeerimissüsteemi.

Otsuse poolt anti 12 579 833 häält, mis moodustas 96,91 % hääletanuist.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatisooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Kontserni majandustulemused, 1-3/2017

Harju Elekter kontserni 2017. aasta esimene kvartal oli edukas. Aasta lõpus sõlmitud suuremahulised lepingud ja müügitellimused kasvatasid müügitulusid ja ärikasumit ning PKC Grupp Oyj aktsionäridele tehtud ülevõtmispakkumise realiseerumisega teeniti aktsiate müügist ühekordset finantstulu summas 24,8 miljonit eurot.

muutus %

jaanuar – märts

aasta

2017

2016

2016

Müügitulu (tuhat eurot)

49,0

17 519

11 757

61 167

Brutokasum (tuhat eurot)

29,0

2 670

2 069

10 348

Ärikasum enne kulumit (EBITDA) (tuhat eurot)

34,6

1 050

780

4 777

Ärikasum (EBIT) (tuhat eurot)

71,3

668

390

3 181

Perioodi puhaskasum (tuhat eurot)

8 063,2

25 366

311

3 224

 sh emaettevõtte omanike osa (tuhat eurot)

7 726,0

25 374

324

3 219

Aruandekvartali konsolideeritud müügitulu oli 17,5 (2016 I kv: 11,8) miljonit eurot. Aruandekvartali müügitulu kasvas võrreldava perioodi suhtes 49% ehk 5,8 miljonit eurot. 92% müügituludest saadi Tootmise segmendist ning Kinnisvara ja Muud tegevusalad andsid kokku 8% konsolideeritud müügimahust. Elektriseadmete müük andis enam kui 95% (2016 I kv: 94%) Tootmise segmendi müügitulust ning 88% (2016 I kv: 84%) kogu Kontserni müügitulust. Elektriseadmete müük kasvas 56% ehk 5,5 miljonit eurot.

Kontserni väljapoolt Eestit teenitud müügitulu moodustas I kvartalis 77,4% (2016 I kv: 73,8%).

Kontserni suurim turg – Soome – on kasvanud aastaga 57% ehk 4,2 miljonit eurot. Aruandekvartalis müüdi 67% Kontserni toodetest ja teenustest (2016 I kv: 63%) Soome turule. Kasvu põhjuseks on 2016. aasta lõpus sõlmitud lepingud Soome võrguettevõtetega, kelle tellimused algasid juba I kvartalis.

Jätkus Kontserni ja ASi Harju Elekter Elektrotehnika eesmärgipärane töö müügimahtude kasvatamiseks Rootsi turul, mille tulemusena on müük Rootsi turule suurenenud aruandekvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga viiendiku võrra 1,0 miljoni euroni.

Aruandekvartalis kasvas müük Eesti turule 28,7% ehk 0,9 miljonit eurot 4,0 miljoni euroni, andes aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 22,6%.

Kvartalite võrdluses kasvasid äritegevuse kulud I kvartalis 48,1% ehk 5,5 miljonit eurot. Kulude kasv on tingitud peamiselt metallihinna tõusust maailmaturul ning samuti on tõusnud Kontserni Eesti ettevõtete tootmistöötajate töötasud. Kontserni keskendumisel ekspordi suurendamisele on toonud kaasa turustuskulude tõusu, kasvades aruandekvartalis 10% võrreldava perioodi suhtes. Turustuskulude määr moodustas müügitulust 4,5% (2016 I kv: 6,1%). Üldhalduskulud kasvasid aruandekvartalis 24,8% ehk 235 tuhande euro võrra. Enam kui poole üldhalduskulude kasvust andis arenduskulude kasv, mis on seotud uute tellimustega seotud toodete väljatöötamisega. Üldhaldus­kulude määr moodustas müügituludest 6,7%, kahanedes 1,4 protsendipunkti võrra.

2017. aasta I  kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 490 inimest, mis oli keskmiselt 37 töötajat enam kui võrreldaval perioodil. Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 517 inimest, mis oli 45 võrra rohkem kui aasta tagasi. Aasta alguse seisuga on töötajate arv kasvanud 37 võrra. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 2 616 (2016 I kv: 2 374) tuhat eurot, mida oli 10,2% enam kui võrreldaval perioodil. Töötasude kasv on tingitud uute töötajate palkamisest seoses tootmismahtude olulise kasvuga. Keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli 1 780 (2016 I kv: 1 747) eurot.

Esimese kvartali konsolideeritud brutokasum oli 2 670 (2016 I kv: 2 069) tuhat eurot. Aruandekvartali brutokasumi marginaaliks kujunes 15,2% (2016 I kv: 17,6%).

Aruandekvartali konsolideeritud ärikasum oli 668 (2016 I kv: 390) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 1 050 (2016 I kv: 780) tuhat eurot. Kolme kuu ärirentaabluseks kujunes 3,8% (2016 I kv: 3,3%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 6,0% (2015 I kv 6,6%).

Aruandekvartali kasum enne maksustamist oli 25 505 (2016 I kv: 385) tuhat eurot. Kolme kuu arvestuslik tulumaksukulu oli 139 (2016 I kv: 74) tuhat eurot.

Aruandeperioodi konsolideeritud puhaskasum oli 25 366 (2016 I kv: 311) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 25 374 (2016 I kv: 324) tuhat eurot. Suure puhaskasumi põhjuseks oli Motherson Sumi Systems Limited poolt PKC Group Oyj aktsiate ülevõtmine hinnaga 23,55 eurot aktsia kohta. AS Harju Elekter omanduses oli 1 094 641 PKC Group Oyj aktsiat. Aktsiate müügist saadi finantstulu 24 839 tuhat eurot.

Puhaskasum aktsia kohta oli I kvartalis 1,43 eurot (2016 I kv: 0,02 eurot). Aktsia hind tõusis esimeses kvartali jooksul 32,5% 2,83 eurolt 3,75 euroni.

Kontsern investeeris 3 kuuga põhivarasse kokku 1,7 miljonit (2016 I kv: 49 tuhat) eurot. Investeeringu-te kasv on seotud Allika Tööstuspargis käimasolevate arendustega.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

Lisainformatsioon: Tiit Atso, Kontserni finantsjuht, tel 674 7400 ning ASi Harju Elekter 1.kvartali vahearuanne

KONSOLIDEERITUD BILANSS 31.03.2017
Auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 31.03.17 31.12.16
Raha, pangakontod 26 517 3 278
Äritegevuse ja muud nõuded 11 458 8 480
Ettemaksed 793 771
Ettevõtte tulumaks 70 24
Varud 11 917 9 712
KÄIBEVARA KOKKU 50 755 22 265
Edasilükkunud tulumaksu vara 37 37
Pikaajalised finantsinvesteeringud 4 684 21 990
Kinnisvarainvesteeringud 14 181 13 273
Materiaalne põhivara 11 004 10 972
Immateriaalne põhivara 5 848 5 431
PÕHIVARA KOKKU 35 754 51 703
VARAD KOKKU 86 509 73 968
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 720 804
Ostjate ettemaksed 1 104 857
Võlad tarnijatele ja muud võlad 10 528 8 283
Võlg aktsionäridele 0 1 242
Maksuvõlad 1 675 1 075
Ettevõtte tulumaks 61 133
Lühiajalised eraldised 15 15
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 14 103 12 409
PIKAAJALISED KOHUSTUSED 3 014 1 167
KOHUSTUSED KOKKU 17 117 13 576
Aktsiakapital 11 176 11 176
Ülekurss 804 804
Reservkapital 2 844 19 214
Jaotamata kasum 54 487 29 113
Emaettevõtte osalus omakapitalis 69 311 60 307
Mitte-kontrolliv osalus 81 85
OMAKAPITAL KOKKU 69 392 60 392
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 86 509 73 968
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-31.03.
Auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV1 2017 KV1 2016
Müügitulud 17 519 11 757
Müüdud toodete kulud -14 849 -9 688
Brutokasum 2 670 2 069
Turustuskulud -796 -723
Üldhalduskulud -1 182 -947
Muud äritulud 2 10
Muud ärikulud -26 -19
Ärikasum 668 390
Finantstulud 24 846 1
Finantskulud -9 -6
Kasum enne maksustamist 25 505 385
Tulumaks -139 -74
Perioodi puhaskasum, sh 25 366 311
   emaettevõtte omanike osa 25 374 324
   mitte-kontrolliv osa -8 -13
Tava puhaskasum aktsia kohta (EUR) 1,43 0,02
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 1,43 0,02

Tiit Atso
Kontserni finantsjuht
674 7400

AS Harju Elekter ostis enamusosaluse Energo Veritas OÜs

AS Harju Elekter ostis 80,5% suuruse osaluse elektrimaterjalide ja -seadmete müügiettevõttes Energo Veritas OÜ. Tehing jõustus 29. märtsil 2017. aastal, mil toimusid ka rahalised arveldused. Vastavalt lepingule ja lähtudes asjaolust, et tehing ei ole Börsi reglemendi tähenduses oluline, osapooled tehingu väärtust ei avalikusta. Tehingu järgselt liidetakse ASi Harju Elekter kaubandusgrupi äritegevus Energo Veritas OÜga, kes jätkab Kontserni tütarettevõttena.

Energo Veritas OÜ ostuga ning Kontserni tütarettevõttena tegutseva kaubandusüksuse moodustamisega suurendab Kontsern oma turuosa Eestis, laiendab oluliselt tootesortimenti ning loob eeldused Kontserni toodete müügi võimendamiseks Eestis ja Baltimaades. Ettevõtte fookus suundub just projektijuhtimisel põhinevale müügi- ja kaubandustegevusele.

Kontserni uue tütarettevõtte Energo Veritas OÜ juhatajana jätkab senine ettevõtte juhataja Kristo Reinhold. Ettevõtte nõukogusse nimetati ASi Harju Elekter juhatuse esimees Andres Allikmäe, ASi Harju Elekter juhatuse liige Tiit Atso ja ASi Harju Elekter Elektrotehnika müügidirektor Tiit Luman.

Energo Veritas OÜ on 2015. aastal kohalikul kapitalil loodud elektrimaterjalide ja -seadmete müügiettevõte, mis pakub tehnilist konsultatsiooni ja lahenduste väljatöötamist, kaupade komplekteerimist vastavalt kliendi soovidele ja tarneid ehitusobjektile. Ettevõtte suurimateks tarnijateks on enamik elektrimaterjalide tootjatehased või nende esindajad, samuti ollakse mitmete toodete maaletoojad. Firma 2016. aasta käive oli 4,2 miljonit eurot ning ettevõttes töötab 7 inimest.

1968. aastal tegevust alustanud Harju Elekter Grupp on arenenud juhtivaks kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistajaks Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootjaks Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome ja Leedu tehastes töötab enam kui 500 spetsialisti ning Kontserni müügitulud on üle 60 miljoni euro aastas. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

NASDAQ Tallinna börsi reglemendi tähenduses ei ole antud tehingu puhul tegemist tehinguga seotud isikute vahel.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

ASi Harju Elekter auditeeritud majandusaasta aruanne 2016

ASi Harju Elekter nõukogu kiitis heaks 2016. aasta auditeeritud majandusaruande. Finantstulemused ei ole võrreldes esialgsete auditeerimata tulemustega (avaldatud 27.02.2017) muutunud.

Kontserni 2016. aasta müügitulu oli 61,2 miljonit eurot, nii äri- kui ka puhaskasum olid 3,2 miljonit eurot.

2016. a auditeeritud majandusaasta aruanne on lisatud käesolevale teatele manusena.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

Aastaaruanne 2016

Aastaraamat 2016

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

AS Harju Elekter aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

Aktsiaseltsi Harju Elekter juhatus kutsub 27. aprillil 2017.a algusega kell 10.00 Keila Kultuurikeskuse saalis (Keskväljak 12, Keila) kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku.

Aktsiaseltsi Harju Elekter nõukogu määras alljärgneva üldkoosoleku päevakorra ja kooskõlastas järgmised ettepanekud:

1. AS Harju Elekter 2016. a majandusaasta aruande kinnitamine
Kinnitada ASi Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2016. majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2016 on 73 968 tuhat eurot, müügitulud 61 167 tuhat eurot ning aruandeaasta puhaskasum 3 224 tuhat eurot.

2. Kasumijaotuse kinnitamine
Kinnitada ASi Harju Elekter 2016.a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 25 894 937 eurot
2016.a puhaskasum  3 218 644 eurot
Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2016 29 113 581 eurot

Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt:

Dividendideks ( 0,18 eurot aktsia kohta*)  3 193 178 eurot
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 25 920 403 eurot

Dividendid makstakse aktsionäridele välja 16.05.2017 ülekandega aktsionäri pangaarvele.
*Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse seisuga 11.05.2017 kl 23.59.

3. Nõukogu liikmete volituste pikendamine, uue nõukogu liikme valimine
Pikendada nõukogu liikmete Endel Palla, Triinu Tombak, Andres Toome ja Aare Kirsme volitusi viieks aastaks kuni 03.05.2022.

Valida uueks nõukogu liikmeks alates 04.05.2017 Arvi Hamburg, kelle volitused kehtivad viis aastat, kuni 03.05.2022

4. Nõukogu liikmete tasustamine
Määrata alates 04.05.2017 ASi Harju Elekter nõukogu esimehe tasuks 1600 EUR/kuus, nõukogu liikme tasuks 1000 EUR/kuus. Määrata nõukogu liikmetele koosolekul osalemise tasu 200 EUR. Koosolekul osalemise tasu ei maksta, kui nõukogu liige osaleb koosolekul telefoni teel. Tegevjuhtkonnas töötavale nõukogu liikmele rakendada ASis kehtivat premeerimissüsteemi.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, hiljemalt 12.04.2017. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, hiljemalt 24.04.2017. Täpsem teave äriseadustiku § 287 (aktsionäri õigus teabele), § 293 lõikes 2 (õigus nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda) ja § 293′ lõigetes 3 (kohustus esitada samaaegselt päevakorra täiendamise nõudega otsuse eelnõu või põhjendus) ja 4 (õigus esitada iga päevakorra punkti kohta otsuse eelnõu) nimetatud õiguste teostamise korra ja tähtaja kohta on avalikustatud Harju Elekter AS kodulehel www.harjuelekter.ee. Samas avaldatakse ka aktsionäride poolt esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused, kui selliseid laekub. Pärast üldkoosoleku päevakorra, sh täiendavate punktide ammendamist, saavad aktsionärid küsida juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta.

ASi Harju Elekter majandusaasta aruande ja päevakorrapunktide otsuseprojektidega on võimalik alates 03.04.2017 tutvuda Nasdaq Tallinn internetileheküljel http://www.nasdaqbaltic.com/market/ ja ettevõtte internetileheküljel www.harjuelekter.ee või Keilas, Paldiski mnt 31. Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressile yldkoosolek@he.ee. Küsimused, vastused ja koosoleku seisukohad avaldatakse ettevõtte koduleheküljel internetis.

Vastavalt äriseadustiku § 297 lg 5 fikseeritakse koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri seisuga 20.04.2017 kell 23.59. Koosolekule registreerimine algab 27.04.2017 kell 9.00.

Üldkoosolekul osalejate registreerimiseks palume esitada: füüsilisest isikust aktsionäril – isikut tõendav dokument, füüsilisest isikust aktsionäri esindajal – isikut tõendav dokument ja kirjalik volikiri; juriidilisest isikust aktsionäri seadusjärgsel esindajal – väljavõte vastavast (äri)registrist, kus juriidiline isik on registreeritud ja esindaja isikut tõendav dokument; juriidilisest isikust aktsionäri tehingujärgsel esindajal tuleb lisaks nimetatud dokumentidele esitada juriidilise isiku seadusjärgse esindaja poolt väljastatud kirjalik volikiri.

Välisriigis registreeritud juriidilise isiku dokumendid palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. AS Harju Elekter võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav. Isikut tõendava dokumendina palume esitada pass või ID kaart.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest e-posti aadressil yldkoosolek@he.ee või üle andes nimetatud dokumendi(d) tööpäevadel kella 8.30 kuni 16.00, hiljemalt 26.04.2017 AS Harju Elekter sekretariaadis Paldiski mnt 31 (3. korrus) Keilas.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

AS Harju Elekter nõustub PKC Group Oyj aktsiate ülevõtmispakkumisega

ASi Harju Elekter nõukogu otsustas oma 16.3.2017 koosolekul aktsepteerida Motherson Sumi Systems Limited pakkumist PKC Group Oyj kõigi aktsiate ülevõtmiseks hinnaga 23,55 eurot aktsia kohta. ASile Harju Elekter kuulub 1 094 641 PKC Group Oyj aktsiat. Kui ülevõtmispakkumine realiseerub, tähendab see ASile Harju Elekter 25,8 miljoni euro laekumist 29.3.2017.

Motherson Sumi Systems Limited ja PKC Group Oyj sõlmisid 19.1.2017 ühinemislepingu, mille kohaselt ühendatakse Motherson Sumi Systems Limited ja PKC Group Oyj juhtmeköidiste äritegevused. Ülevõtmispakkumine kestab 6.2.-21.3.2017.

AS Harju Elekter on PKC Group Oyj aktsionär alates ettevõtte loomisest 1994.aastal.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Kontserni majandustulemused, 1-12/2016

Harju Elekter kontserni 2016. aasta oli sarnane eelmise majandusaastaga. Tänu uutele lepingutele ja sisemistele ümberkorraldustele kasvas IV kvartalis müügitulu 9,2% ning ärikasum mitmekordistus, mis loob eelduse edukaks 2017. aastaks.

2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 61,2 (2015: 60,7) miljonit eurot ning ärikasum 3,2 (2015: 3,3) miljonit eurot. 2016. aasta 12 kuu konsolideeritud puhaskasum oli 3,22 (2015: 3,18) miljonit eurot. Konsolideeritud müügitulu aruandekvartalis oli 16,4 (2015 IV kv: 15,0) miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 9,2% ehk 1,4 miljonit eurot. Elektriseadmete müük kasvas IV kvartalis 1,2 miljoni euro võrra 14,2 miljoni euroni, mis oligi müügitulu kasvu peamiseks põhjuseks.

oktoober – detsember

muutus

jaanuar – detsember

muutus

(tuhat eurot)

2016

2015

%

2016

2015

%

Müügitulu

16 408

15 030

9,2

61 167

60 656

0,8

Brutokasum

2 496

2 079

20,1

10 348

10 299

0,5

Ärikasum enne kulumit

895

498

79,7

4 777

4 819

-0,9

Ärikasum

487

79

517,8

3 181

3 276

-2,9

Perioodi puhaskasum

375

-16

2 443,7

3 224

3 186

1,2

sh emaettevõtte omanike osa

369

-8

4 712,5

3 219

3 190

0,9

Aruandekvartalis teeniti 91% (2015 IV kv: 91%) müügituludest Tootmise segmendist ning Kinnisvara ja Muud tegevusalad andsid kokku 9% (2015 IV kv: 9%) müügimahust. Tootmissegmendi müügitulust suurima osa (94-95%) annab elektriseadmete müük.

Kontserni väljapoolt Eestit teenitud müügitulu moodustas 2016. aastal 78,1% (2015: 76,6%) ja aruandekvartalis 75,4% (2015 IV kv: 76,8%).

Aruandekvartalis kasvas müük Eesti turule 15,4% ehk 0,5 miljoni eurot 4,0 miljoni euroni, andes aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 24,6%. Kontsern müüs 2016. aastal Eesti turule 21,9% (2015: 23,4%) oma toodetest ja teenustest. Aastaga vähenesid tarned Eesti turule 0,8 miljoni euro võrra ehk 5,8%. Langus on tingitud investeeringute jätkuvast vähenemisest Eesti energiajaotussektoris.

Samas on Soome suunalised tarned aruandeaastal kasvanud 5,5% ehk 2,1 miljonit eurot, aruande­kvartalis aga jäi müügimaht võrreldava perioodi tasemele. Enamus Kontserni ettevõtteid on suutnud oma müügimahtusid Soome turule kasvatada, mille tulemusel kasvas Soome turu osakaal Kontserni müügitulus 67%ni (2015: 64,1%).

Kontsern jätkas 2016. aastal aktiivset tööd Rootsi suunalises tegevuses nii müügi kui ka tootearenduse vallas. Rootsi turult teenitud müügitulu kasvas IV kvartalis 24,2% ja aastaga 47,3%.

Tulenevalt madalast naftahinnast ning Leedu ettevõtte põhikliendi omanikuvahetusest, vähenesid Kontserni Norra suunalised tarned aruandeaastal veidi enam kui neljandiku võrra ehk 1 miljoni euro võrra. Tellimuste mahud IV kvartalis mõnevõrra taastusid, kasvades aruandekvartalis 0,5 miljoni euro võrra 1,1 miljoni euroni, mis andis 6,8% Kontserni viimase kvartali müügitulust.

Kvartalite võrdluses kasvasid äritegevuse kulud IV kvartalis 6,7% ehk 1 miljonit eurot ja aastases võrdluses 1,1% ehk 0,6 miljonit eurot. Põhiosa kulude kasvust põhjustas müüdud toodete ja teenuste kulude suurenemine, mis kasvasid 1,0 miljoni euro võrra ehk 7,4% võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga ja aastases võrdluses 0,5 miljonit eurot ehk 0,9%, jäädes aruandekvartalis alla sama perioodi müügitulu 9,2%lisele kasvutempole. Aastate võrdluses kasvasid müüdud toodete ja teenuste kulud müügituluga samas tempos ehk 0,8%.

Kontserni jätkuv keskendumine ekspordi suurendamisele on kaasa toonud ka turustuskulude tõusu, kasvades aruandekvartalis 18% ja aastaga 14% võrreldavate perioodide suhtes. Turustuskuludes on enim kasvanud tööjõukulud, seda nii ettevõtetes toimunud struktuurimuudatuste kui ka lisatasude maksmise tõttu. Valdav osa turustuskulude tõusust tuli Kontserni Soome ettevõtetest. Turustuskulude määr moodustas müügitulust 5,0% (2015: 4,4%). Üldhalduskulud seevastu kahanesid aruandekvartalis 6,8% ja aastases võrdluses 4,6%. Üldhaldus­kulude määr moodustas aasta müügitulust 6,8%, kahanedes 0,3 protsendipunkti võrra.

Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontserni ettevõtetes kokku 480 inimest (31.12.2015: 470). 2016. aastal töötas Kontsernis keskmiselt 455 inimest, mis oli keskmiselt 17 töötajat vähem kui võrreldaval perioodil. Aruandekvartalis suurenes keskmine töötajate arv 4 töötaja võrra 467ni. Tootmise optimeerimine Kontserni Eesti ettevõtetes tõi kuni 2016. aasta III kvartalini kaasa töötajate arvu vähenemise, kuid pärast mitmete suuremahuliste müügilepingute sõlmimist on taas alustatud töökohtade loomist. Uute töötajate värbamine on töö­jõu­turul valitseva tiheda konkurentsi ning kasvava palgasurve tõttu keeruline. Töötajate värbamiseks ning olemasolevate hoidmiseks alustati IV kvartalis töötajate palgatasemete ülevaatamist. Lisaks tõid Kontserni Soome ettevõtete head majandustulemused 2016. aastal kaasa lisatasude väljamaksmise ja reservide tõusu, millega kaasnes Kontserni tööjõukulude kasv. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja  3 167 (2015 IV kv: 2 439) tuhat eurot ning aastaga 10 597 (2015: 9 695) tuhat eurot. Keskmine kuutöötasu Kontserni töötaja kohta oli
1 940 (2016: 1 711) eurot.

Aruandekvartali brutokasum oli 2 496 (2015 IV kv: 2 079) tuhat eurot ja brutokasumi marginaal 15,2% (2015 IV kv: 13,8%). Aruandeaasta konsolideeritud brutokasum oli 10 348 (2015: 10 299) tuhat eurot. Brutokasumi margi­naaliks kujunes 16,9% (2015: 17,0%). Kontserni brutokasumi marginaalile avaldas 2016.aasta II poolaastal mõju maailmaturu metalli­hinna tõus.

Kontserni IV kvartali ärikasum oli 487 (2015 IV kv: 79) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 895 (2015 IV kv: 498) tuhat eurot. Kvartali ärirentaablus oli 3,0% (2015 IV kv: 0,5%) ja ärirentaablus enne kulumit oli 5,5% (2015 IV kv: 3,3%). Kontserni 2016. aasta ärikasum oli 3 181 (2015: 3 276) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 4 777 (2015: 4 819) tuhat eurot. Kontserni ärikasumile avaldas mõju metallitehaste liitmisega seotud otsesed lisakulud, mida kogunes kokku 134 tuhat eurot. IV kvartaliks sai metallitehaste liitmine lõpetatud, masinate ja seadmete kolimisest ja ümber­seadistamisest tekkinud tootmistõrked likvideeritud ning probleemid tähtaegadest kinnipidamisel vähenenud mini­maalseks. Aruandeaasta ärirentaabluseks kujunes 5,2% (2015: 5,4%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 7,8% (2015: 7,9%).

Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 375 (2015 IV kv: -16) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 369 (2015 IV kv: -8) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli aruandekvartalis 0,02 eurot ja võrreldaval perioodil 0,00 eurot. Puhaskasumi marginaaliks kujunes 2,3% (2015 IV kv:
-0,1%).

Kokkuvõttes oli 2016. aasta konsolideeritud puhaskasum 3 224 (2015: 3 186) tuhat eurot. Ema­ettevõtte omanikele kuuluv osa moodustas 3 219 (2015: 3 190) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli 0,18 (2015: 0,18) eurot.

Kontsern on aasta jooksul investeerinud materiaalsesse põhivarasse ja kinnisvarasse kokku 4,6 (2015: 2,3) miljonit eurot, millest 3 miljonit eurot investeeriti Kontserni Allika Tööstusküla tootmishoonete arendamisse.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
Tel 674 7400

Lisainformatsioon:
Tiit Atso, Kontserni finantsjuht, tel 674 7400 ning ASi Harju Elekter 4.kvartali ja 12 kuu vahearuanne

KONSOLIDEERITUD BILANSS 31.12.2016
Auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 31.12.2016 31.12.2015
Raha, pangakontod 3 278 5 711
Äritegevuse ja muud nõuded 8 480 6 678
Ettemaksed 771 278
Ettevõtte tulumaks 24 28
Varud 9 712 7 148
KÄIBEVARA KOKKU 22 265 19 843
Edasilükkunud tulumaksu vara 37 57
Pikaajalised finantsinvesteeringud 21 990 20 188
Kinnisvarainvesteeringud 13 273 12 990
Materiaalne põhivara 10 972 8 010
Immateriaalne põhivara 5 431 5 491
PÕHIVARA KOKKU 51 703 46 736
VARAD KOKKU 73 968 66 579
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 804 296
Võlad tarnijatele ja muud võlad 9 140 6 043
Võlg aktsionäridele 1 242 0
Maksuvõlad 1 075 944
Ettevõtte tulumaks 133 146
Lühiajalised eraldised 15 34
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 12 409 7 463
PIKAAJALISED KOHUSTUSED 1 167 912
KOHUSTUSED KOKKU 13 576 8 375
Aktsiakapital 12 418 12 418
Registreerimata aktsiakapital -1 242 0
Ülekurss 804 804
Reservkapital 19 214 18 047
Jaotamata kasum 29 113 26 817
Emaettevõtte osalus omakapitalis 60 307 58 086
Mitte-kontrolliv osalus 85 118
OMAKAPITAL KOKKU 60 392 58 204
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 73 968 66 579
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-31.12.2016
Auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV42016 KV42015 2016 2015
Müügitulud 16 408 15 030 61 167 60 656
Müüdud toodete kulud -13 912 -12 951 -50 819 -50 357
Brutokasum 2 496 2 079 10 348 10 299
Turustuskulud -818 -696 -3 034 -2 657
Üldhalduskulud -1 165 -1 249 -4 138 -4 337
Muud äritulud 10 4 93 70
Muud ärikulud -36 -59 -88 -99
Ärikasum 487 79 3 181 3 276
Finantstulud 6 48 775 835
Finantskulud -7 -9 -24 -49
Kasum enne maksustamist 486 118 3 932 4 062
Tulumaks -111 -134 -708 -876
Perioodi puhaskasum, sh 375 -16 3 224 3 186
   emaettevõtte omanike osa 369 -8 3 219 3 190
   mitte-kontrolliv osa 6 -8 5 -4
Tava puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,02 0,00 0,18 0,18
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,02 0,00 0,18 0,18

Tiit Atso
Kontserni finantsjuht
Tel 674 7400

Motherson Sumi Systems tegi PKC Group aktsiatele ülevõtmispakkumise

Motherson Sumi Systems Limited ja PKC Group Oyj sõlmisid 19.jaanuaril 2017 ühinemislepingu, mille kohaselt nad nõustusid ühendama Motherson Sumi Systems Limited ja PKC Group Oyj juhtmeköidiste äritegevused. PKC Group Oyj aktsionäridele pakutav tasu iga PKC Group Oyj aktsia eest on EUR 23,55.

AS Harju Elekter on PKC Group Oyj aktsionär alates 1994.aastast. Ettevõttele kuulub 31.12.2016 seisuga 1 094 641 PKC Group Oyj aktsiat.

Rohkem informatsiooni PKC Group Oyj börsiteade: (http://www.pkcgroup.com/investors/stock-exchange-releases.html).

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Aktsiakapitali vähendamisest tulenevad väljamaksed

18. oktoobril 2016 kanti äriregistrisse ASi Harju Elekter aktsiakapitali vähendamine 28. aprillil 2016 toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel. Ettevõtte registreeritud aktsiakapitali uus suurus on 11 176 124,40 eurot, mis on jagatud 17 739 880 nimiväärtuseta aktsiaks, mille arvestuslik väärtus on 0,63 eurot.

Aktsiakapitali vähendamine summas 1 241 791,60 eurot ehk 0.07 eurot aktsia kohta makstakse aktsionäridele välja vastavalt seaduses sätestatud kolme kuu möödumisel aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest, so. 20. jaanuaril 2017.

Aktsiakapitali vähendamisest tulenevate väljamaksete saamiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeriti 12. mail 2016 kella 23.59 seisuga.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

TÄPSUSTUS: Harju Elektri tütarettevõte sai suure tellimuse

ASi Harju Elekter tütarettevõte AS Harju Elekter Elektrotehnika sai 10.01.2017 kaks tellimuskirja kokku 86 eriotstarbelise komplektalajaama tarnimiseks Konecranesile kaheaastase perioodi jooksul. Tarned on suunatud Ameerika Ühendriikidesse. Vastavalt kokkuleppele tehingu hinda ei avalikustata.

Harju Elekter Grupp on viimaste kuude jooksul saanud 3 suurt lepingut. Saadud tellimuste tulemusel kasvab alajaamade tootmine Kontserni Eesti ja Soome tehastes väga olulisel määral ehk tänane aastatoodang, mis on ca 1100 alajaama, võib kasvada nende tellimustega kuni 2500 alajaamani.

Tellimusmahu tõrgeteta täitmiseks suurendatakse esimese poolaasta jooksul ASi Harju Elekter Elektrotehnika tootmisvõimsusi ning tütarettevõte siirdab oma tegevuse uutesse, PKC Eesti käsutusest vabanevatesse tootmishallidesse Keila Tööstuspargis.

Konecranes on maailma juhtiv tõsteseadmeid ja teenuseid pakkuv kontsern, mis teenindab väga erinevaid kliente, sh. tootvat ja töötlevat tööstust, laevatehaseid, sadamaid ja terminale.

1968. aastal tegevust alustanud Harju Elekter Grupp on arenenud juhtivaks kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistajaks Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootjaks Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome ja Leedu tehastes töötab enam kui 500 spetsialisti ning Kontserni müügitulud on üle 60 miljoni euro aastas. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

Lisainfo: Jan Osa, AS Harju Elekter Elektrotehnika juhataja, tel 674 7449.

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

 

Harju Elektri tütarettevõte sai suure tellimuse

ASi Harju Elekter tütarettevõte AS Harju Elekter Elektrotehnika sai tellimuse 86 eriotstarbelise komplektalajaama tarnimiseks Konecranesile kaheaastase perioodi jooksul. Tarned on suunatud Ameerika Ühendriikidesse. Vastavalt kokkuleppele tehingu hinda ei avalikustata.

Harju Elekter Grupp on viimaste kuude jooksul sõlminud 3 suuremahulist lepingut, mille tulemusel kasvab alajaamade tootmine Kontserni Eesti ja Soome tehastes väga olulisel määral. Tellimusmahu tõrgeteta täitmiseks suurendatakse esimese poolaasta jooksul ASi Harju Elekter Elektrotehnika tootmisvõimsusi ning tütarettevõte siirdab oma tegevuse uutesse, PKC Eesti käsutusest vabanevatesse tootmishallidesse Keila Tööstuspargis.

Konecranes on maailma juhtiv tõsteseadmeid ja teenuseid pakkuv kontsern, mis teenindab väga erinevaid kliente, sh. tootvat ja töötlevat tööstust, laevatehaseid, sadamaid ja terminale.

1968. aastal tegevust alustanud Harju Elekter Grupp on arenenud juhtivaks kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete valmistajaks Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud tootjaks Skandinaavia riikides. Harju Elektri põhitegevusalaks on elektrienergia jaotuseks ja ülekandeks vajalike seadmete välja töötamine, tootmine ja müük. Põhitegevust toetavad lehtmetalltoodete tehas Eestis ning tööstuskinnisvara arendamine ja rentimine. Harju Elekter Grupi Eesti, Soome ja Leedu tehastes töötab enam kui 500 spetsialisti ning Kontserni müügitulud on üle 60 miljoni euro aastas. Harju Elektri aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsil.

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

Lisainfo: Jan Osa, AS Harju Elekter Elektrotehnika juhataja, tel 674 7449.

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Finantsaruannete avaldamine 2017.a

AS Harju Elekter soovib oma aktsionäridele häid pühi ning teatab, et avaldab konsolideeritud finantstulemused 2017. aastal järgmiselt:

2016.a 4.kvartali vahearuanne           27.02.2017
2017.a 1.kvartali vahearuanne           26.04.2017
Aktsionäride korraline üldkoosolek   27.04.2017
2017.a 2.kvartali vahearuanne           26.07.2017
2017.a 3.kvartali vahearuanne           25.10.2017

Majandustulemused avaldatakse eesti ja inglise keeles ning kõik teated on pärast nende avaldamist börsisüsteemis nähtavad ka ASi Harju Elekter koduleheküljel internetis aadressil http://www.harjuelekter.ee

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Harju Elekter Grupp allkirjastas suuremahulise lepingu

Harju Elekter Grupp võitis Soome suurima jaotusvõrguettevõtte Caruna hanke alajaamade tarnimiseks. Vastavalt 19.detsembril 2016 sõlmitud 2+1+1 aasta lepingule lisandub Harju Elekter Grupi Eesti ja Soome elektriseadmete tehaste tänasele toodangule üle 1000 tehases valmistatud komplektalajaama aastas Caruna Grupile, tuues kaasa alajaamade tootmise olulise kasvu. Lepingu orienteeruv maht on 12 miljonit eurot aastas.

Caruna on Soome suurim jaotusvõrguettevõte, kes omab orienteeruvalt 20%list turuosa Soomes, vastutades 650 000 ettevõtte või üksikisiku elektrienergia varustatuse eest Lõuna-, Edela- ja Lääne-Soomes, Joensuus, Kirde-Uusimaal, Lapis ja Satakunnas.

Harju Elekter on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete tootja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud ettevõte Skandinaavia riikides. Harju Elekter Gruppi kuuluvad elektriseadmete valmistajatehased Eestis, Soomes ja Leedus: AS Harju Elekter Elektrotehnika (100%), Satmatic Oy (100%), Finnkumu Oy (100%) ja Rifas UAB (100%), samuti lehtmetalltoodete valmistaja AS Harju Elekter Teletehnika (100%) ja Kontserni Soome ettevõtetega seotud kinnisvara haldamise firma Harju Elekter Kiinteistöt Oy (100%). Lisaks on ASil Harju Elekter finantsinvesteeringud Läti elektriseadmete müügifirmas SIA Energokomplekss (14%), superkondensaatorite tootjafirmas Skeleton Technologies Group OÜ (Eesti, 10%) ja Soome börsiettevõttes PKC Group Oyj (5%).

Andres Allikmäe
Juhatuse esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Kontserni majandustulemused, 1-9/2016

Konsolideeritud müügitulu oli aruandekvartalis 15,8 (2015 III kv: 18,1) miljonit eurot. Müügitulu kahanes aruandekvartalis tugeva võrdlusperioodi suhtes 12,7% ehk 2,3 miljonit eurot. 9 kuu konsolideeritud müügitulu jäi aasta varasemaga samale tasemele ja oli 44,8 (2015 9k: 45,6) miljonit eurot. Kontsern teenis 9 kuuga puhaskasumit 2,85 (2015 9k: 3,20) miljonit eurot.

muutus

juuli-september

muutus

jaanuar-september

aasta

(tuhat eurot)

%

2016

2015

%

2016

2015

2015

Müügitulu

-12,7

15 794

18 091

-1,9

44 759

45 626

60 656

Brutokasum

-23,5

2 630

3 441

-4,5

7 852

8 220

10 299

Ärikasum enne kulumit

-36,0

1 397

2 181

-10,1

3 883

4 321

4 819

Ärikasum

-42,8

1 023

1 788

-15,7

2 694

3 197

3 276

Perioodi puhaskasum

-46,3

870

1 620

-11,0

2 849

3 203

3 186

 sh emaettevõtte omanike

-47,0

862

1 627

-10,9

2 850

3 199

3 190

Aruandekvartali müügituludest saadi 91,2% (2015 III kv: 92,9%) Tootmise segmendist ning Kinnisvara ja Muud tegevusalad andsid kokku 8,8% (2015 III kv: 7,1%) müügimahust. Elektriseadmete müük on kolmandas kvartalis võrreldava perioodi suhtes kahanenud 16,1% ehk 2 566 tuhat eurot ja 9 kuu võrdluses 2,3% ehk 914 tuhat eurot andes 85,6% kogu Kontserni müügitulust. Teiste toodete ja teenuste osas on müügitulu aruandekvartalis kasvanud 12,4% olles 269 tuhat eurot suurem kui võrreldaval perioodil.

Kontserni väljapoolt Eestit teenitud müügitulu moodustas 2016. aasta üheksa kuuga 79,1% (2015 9k: 76,5%) ja aruandekvartalis 81,2% (2015 III kv: 77,5%). Kontserni suurim turg – Soome – on kasvanud aastaga 7,6% ehk 2 185 tuhat eurot. Aruandekvartalis müüdi 68,8% Kontserni toodetest ja teenustest (2015 III kv: 65,4%) Soome turule. Müügitulu Rootsi turule on kasvanud kolmandas kvartalis 68,3% ja aastaga 57,8%.  Nii 2015. kui ka 2016. aastal on Kontserni Rootsi-suunalise tegevuse eest vastutav AS Harju Elekter Elektrotehnika teinud väga aktiivselt tööd nii müügi kui ka tootearenduse vallas, et suurendada Kontserni müügimahtusid Rootsi turule.

Kontserni Norra turu müügitulu on 9 kuuga vähenenud 45,6% tulenevalt Leedu ettevõtte põhikliendi omanikuvahetusest, mistõttu on müügitellimused edasi lükkunud järgnevatesse perioodidesse.

Kontsern müüs 2016. aasta 9 kuuga Eesti turule 20,9% (2015: 23,5%) oma toodetest ja teenustest. Aastaga vähenesid tarned Eesti turule 1,1 miljoni euro võrra ehk 12,7%. Langus on tingitud investeeringute jätkuvas vähenemises Eesti energiajaotussektoris.

Äritegevuse kulud kahanesid aruandekvartalis 9,3% ja 9 kuuga 0,8% võrreldes eelmise aasta samade perioodidega. Müüdud toodete ja teenuste kulu kahanes aruandekvartalis 10,1% ja üheksa kuu võrdluses 1,3%. Turustuskulud kasvasid aruandekvartalis 14,7% ja üheksa kuuga 13% võrreldavate perioodide suhtes. Turustuskulude määr moodustas müügitulust 5,0% (2015 9k: 4,3%). Turustuskuludes on enim kasvanud tööjõukulud, seda nii ettevõtetes toimunud struktuurimuudatuste kui ka lisatasude maksmise tõttu. Seevastu üldhalduskulud kahanesid aruandekvartalis 10,9% ja üheksa kuuga 3,8% võrreldavate perioodide suhtes. Üldhalduskulude määr moodustas müügitulust 6,6%, kahanedes 0,2 protsendipunkti võrra.

Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 454 inimest, (30.9.2015: 477). Aasta algusega võrreldes on töötajate arv vähenenud 16 töötaja võrra. 2016. aasta 9 kuuga töötas Kontsernis keskmiselt 451 inimest, mis oli keskmiselt 24 töötajat vähem kui võrreldaval perioodil. Aruandekvartalis vähenes keskmine töötajate arv 32 töötaja võrra 447ni. Kontserni Soome ettevõtete head majandustulemused 2016. aastal on kaasa toonud lisatasude väljamaksmise ja reservide tõusu, millega kaasnes ka Kontserni tööjõukulude kasv. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja  2 722 (2015 III kv: 2 454) tuhat eurot ning 9 kuuga 7 430 (2015 9k: 7 256) tuhat eurot. Keskmine  töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli  1 829 (2015 9k: 1 696) eurot.

Kontserni metallitehaste liitmisel teises kvartalis tehtud ühekordsetele kuludele 71 tuhat eurot lisandus kolmandas kvartalis 58 tuhat eurot, kokku 129 tuhat eurot. Metallitehase liitmine on aruandeperioodil jõudnud lõpusirgele. Masinate ja seadmete kolimisest ning ümberseadistamisest tekkinud tootmistõrked on suures jaos kolmanda kvartali lõpuks likvideeritud. Tootmistõrked tekitasid ajutisi seisakuid tootmises, mistõttu on olnud probleeme tarnetähtaegadest kinni pidamisel, mis omakorda on avaldanud mõju nii üheksa kuu kui ka aruandekvartali müügituludele ja ka kasumlikkusele.

Üheksa kuu konsolideeritud brutokasum oli 7 852 (2015 9k: 8 220) tuhat eurot. Brutokasumi marginaaliks kujunes 17,5% (2015 9k: 18,0%). Aruandekvartali brutokasumi marginaal oli 16,7% (2015 III kv: 19,0%).

Kontserni esimese üheksa kuu ärikasum oli 2 694 (2015 9k: 3 197) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 3 883 (2015 9k: 4 321) tuhat eurot. Aruandeperioodi ärirentaabluseks kujunes 6,0% (2015 9k: 7,0%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 8,7% (2015 9k: 9,5%).

Aruandekvartali konsolideeritud ärikasum oli 1 023 (2015 III kv: 1 788) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 1 397 (2015 III kv: 2 181) tuhat eurot. Aruandekvartali ärirentaabluseks kujunes 6,5% (2015 III kv: 9,9%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 8,8% (2015 III kv: 12,1%).

Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 870 (2015 III kv: 1 620) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 862 (2015 III kv: 1 627) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli aruandekvartalis 0,05 (2015 III kv: 0,09) eurot. Puhaskasumi marginaaliks kujunes 5,5% (2015 III kv: 9,0%).

Kokkuvõttes oli üheksa kuu konsolideeritud puhaskasum 2 849 (2015 9k: 3 203) tuhat eurot. Emaettevõtte omanikele kuuluv osa oli 2 850 (2015 9k: 3 199) tuhat eurot, puhaskasumi marginaal oli 6,4% (2015 9k: 7,0%).  Puhaskasum aktsia kohta oli 0,16 (2015 9k: 0,18) eurot.

Kontsern on 9 kuuga investeerinud materiaalsesse põhivarasse ja kinnisvarasse kokku  1 336 (2015     9k: 2 240) tuhat eurot. 2015. aasta I poolaastas investeeris Kontserni Allika Tööstusküla tootmishoonesse 1 272 tuhat eurot.  2016. aasta kolmandas kvartalis investeeriti Allika Tööstuskülas järgmise suurema tootmiskompleksi ehitusse 637 tuhat eurot.

Sündmused ja bilansipäevajärgsed sündmused
Šveitsi varahaldusfirma CEAMS-CE Asset Management AG koos Balti partneritega kuulutas oktoobris välja järjekordsed Corporate Excellence Award nominendid. AS Harju Elekter oli Eesti börsifirmadest parim ja Baltimaades 3.kohal. Kõrge tunnustus pälviti, kuna ettevõte on Põhja-Euroopas jõuliselt laienenud ja oma ärisid hajutanud, ettevõttel on konservatiivne bilanss ning stabiilne ja kogenud juhtimismeeskond. Positiivse tunnustuse pälvis ka Kontserni Soome ettevõte Finnkumu Oy, kes saavutas Lõuna- Põhjamaa edukate ettevõtete pingereas kõrge 2.koha.

AS Harju Elekter ostis 14. oktoobril 2016 lepingu kinnisvaraettevõtte Kiinteistö Oy Uutvallinkulma, mis hakkab tehingu järel kandma nime Harju Elekter Kiinteistöt Oy. Lepingu hinnaks kujunes 518 tuhat eurot. Soetatud firma on senini rentinud 2 470 m2 ulatuses tootmispindasid Kontserni Soome ettevõttele Finnkumu Oy ning lähitulevikus koondatakse kinnisvaraettevõtte alla ka Satmatic Oy kasutuses olevad tootmispinnad Keraval ja Ulvilas, kokku 5 185 m2. Tegevus järgib Kontserni poliitikat, vastavalt millele kuuluvad Kontserni firmade kasutuses olevad tootmispinnad Kontserni omandusse.

21. oktoobril 2016 asetati Tallinna piiril Allika Tööstuspargis nurgakivi kahele olulisele hoonele: HE tootmis-ja laoboksidele ning mehaaniliste ja elektromehaaniliste seadmete ning komponentide seeriatootja Stera Technologies Oy tootmis- ja laohoonele. Eelnevalt, aprillis 2016 oli Stera Technologies Oy-ga sõlmitud eelleping neile tootmishoonete ehitamiseks ja hilisemaks rentimiseks ning  teostatud hange projektijuhi leidmiseks, kelleks kvalifitseerus Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS. Planeeritud investeeringute maht on 8,2 miljonit eurot. See kaetakse omavahenditest ja pangalaenuga, milleks sõlmiti laenulepingud Swedpank ASiga kogumahus 7 miljonit eurot. Kokku ehitatakse 12 700 m2 erineva otstarbega pindasid, I etapp on valmis rentnikele üleandmiseks 2017. aasta esimesel poolaastal.

28. aprillil 2016 toimus ASi Harju Elekter aktsionäride korraline üldkoosolek, kes kinnitas 2015. majandusaasta aruande ja kasumijaotuse ning otsuse maksta aktsionäridele 2015. aasta eest dividende 0,05 eurot aktsia kohta, kokku 887 tuhat eurot. Lisaks otsustas üldkoosolek võtta kasutusele nimiväärtuseta aktsia ning kinnitada ASi Harju Elekter põhikirja uue redaktsiooni. Üldkoosoleku otsuse kohaselt vähendatakse ASi Harju Elekter aktsiakapitali 1 242 tuhande euro võrra 11 176 124,40 euroni aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel. Aktsiakapitali vähendamine kanti äriregistrisse 18. oktoobril 2016 ning aktsionäridele tehakse väljamaksed 0,07 eurot aktsia kohta seaduses sätestatud kolme kuu möödumisel aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest, so. 20. jaanuaril 2017. Nii dividendiõiguslike kui ka aktsiakapitali vähendamises osalevate aktsionäride nimekiri fikseeriti 12.05.2016 kell 23.59. Dividendid kanti aktsionäride pangakontodele 17. mail 2016.

ASi Harju Elekter nõukogu otsustas oma 5. aprilli 2016. aasta koosolekul liita Kontserni Eesti tütarettevõtete metallitehased, koondades kogu Kontserni lehtmetalli töötlemise ressursi, võimekuse ja oskusteabe ASi Harju Elekter Teletehnika. Restruktureerimise tulemusena saavutatakse kokkuhoid nii tootmis- kui ka tööjõukulude osas. Pärast muudatusi keskendub AS Harju Elekter Teletehnika lehtmetalltoodete ja –detailide tootmisele elektrotehnika- ja telekommunikatsiooni sektori tarbeks, säilitades ka telekommunikatsioonitoodete ning fiiberoptiliste kaablite tootmise. 3.kvartali lõpuks, 30.septembriks on nii tehaste varade jagamine kui ka töötajate üleviimised lõpuni viidud.

PKC Group Oyj aktsionäride korraline üldkoosolek 4. aprillil 2016 otsustas maksta dividende 0,70 eurot aktsia kohta. Dividendid kanti aktsionäride pangakontodele 15. aprillil 2016. ASile Harju Elekter kuulub 1 094 641 aktsiat. Dividenditulu 766 tuhat eurot kajastub 2016. aasta II kvartali kasumis. Soomes dividendidelt kinni peetud tulumaks 15% moodustas 115 tuhat eurot. PKC Groupi dividendid  lisasid II kvartali investeerimistegevuse rahavoole 651 tuhat eurot.

AS Harju Elekter andis 2. ja 3. kvartalis Skeleton Technologies OÜle 660 tuhat eurot laenu. 3.kvartalis toimus täiendav rahastamisvoor ja uute investorite kaasamine ning laen konverteeriti Skeleton Technologies OÜ omakapitalis. Vastav kanne Äriregistris registreeriti 24. augustil 2016. a.

Soome tütarettevõte Satmatic Oy ja Finnkumu Oy osalesid veebruaris piirkondlikul erialamessil Sähkö-Tele-Valo-AV Jyväskyläs ning oktoobris messil Energia 2016 Tamperes. AS Harju Elekter Elektrotehnika tutvustas septembris oma tootevalikut SLO sügismessil ning aprillis osales ASi Harju Elekter Kaubandusgrupp rahvusvahelisel ehitusmessil Eesti Ehitab Tallinnas.

Andres Allikmäe
Juhataja
Tel 674 7400

Lisainformatsioon:
Tiit Atso, Kontserni finantsjuht, tel 674 7400
ASi Harju Elekter 3.kvartali ja 9 kuu vahearuanne

KONSOLIDEERITUD BILANSS 30.09.2016
Auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 30.09.16 31.12.15
Raha, pangakontod 2 593 5 711
Äritegevuse ja muud nõuded 9 219 6 678
Ettemaksed 440 278
Ettevõtte tulumaks 26 28
Varud 10 169 7 148
KÄIBEVARA KOKKU 22 447 19 843
Edasilükkunud tulumaksu vara 57 57
Pikaajalised finantsinvesteeringud 23 512 20 188
Kinnisvarainvesteeringud 13 493 12 990
Materiaalne põhivara 7 802 8 010
Immateriaalne põhivara 5 436 5 491
PÕHIVARA KOKKU 50 300 46 736
VARAD KOKKU 72 747 66 579
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 75 296
Võlad tarnijatele ja muud võlad 7 470 6 043
Võlg aktsionäridele 1 242 0
Maksuvõlad 1 307 944
Ettevõtte tulumaks 138 146
Lühiajalised eraldised 16 34
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 10 248 7 463
PIKAAJALISED KOHUSTUSED 912 912
KOHUSTUSED KOKKU 11 160 8 375
Aktsiakapital 12 418 12 418
Registreerimata aktsiakapital -1 242 0
Ülekurss 804 804
Reservkapital 20 734 18 047
Jaotamata kasum 28 756 26 817
Emaettevõtte osalus omakapitalis 61 470 58 086
Mitte-kontrolliv osalus 117 118
OMAKAPITAL KOKKU 61 587 58 204
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 72 747 66 579
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-30.09.2016
Auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV32016 KV32015 9k 2016 9k 2015
Müügitulud 15 794 18 091 44 759 45 626
Müüdud toodete kulud -13 164 -14 650 -36 907 -37 406
Brutokasum 2 630 3 441 7 852 8 220
Turustuskulud -704 -614 -2 216 -1 961
Üldhalduskulud -922 -1 035 -2 973 -3 088
Muud äritulud 31 5 83 66
Muud ärikulud -12 -9 -52 -40
Ärikasum 1 023 1 788 2 694 3 197
Finantstulud 2 3 769 788
Finantskulud -6 -11 -17 -40
Kasum enne maksustamist 1 019 1 780 3 446 3 945
Tulumaks -149 -160 -597 -742
Perioodi puhaskasum, sh 870 1 620 2 849 3 203
   emaettevõtte omanike osa 862 1 627 2 850 3 199
   mitte-kontrolliv osa 8 -7 -1 4
Tava puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,05 0,09 0,16 0,18
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,05 0,09 0,16 0,18

Muudatus ASi Harju Elekter juhatuses

Seoses Harju Elekter kontserni jätkuva laienemise ja rahvusvahelistumisega ning vajadusega arendada Kontserni juhtimisstruktuure, samuti lähtudes Hea Ühingujuhtimise Tava soovitustest, otsustas aktsiaseltsi nõukogu oma tänasel korralisel koosolekul laiendada ASi Harju Elekter juhatuse koosseisu kolme liikmeni.

Senine aktsiaseltsi juhataja Andres Allikmäe nimetatakse juhatuse esimeheks ning ta jätkab kehtiva ametilepingu ja volituste alusel. Lisaks nimetatakse juhatuse liikmeteks Tiit Atso ja Aron Kuhi-Thalfeldt, kelle volitused algavad 1.11.2016 ning lõpevad 31.10.2019.

Tiit Atso töötab ASi Harju Elekter finantsjuhina alates 2014. aastast ning on omandanud kõrghariduse Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas. Aron Kuhi-Thalfeldt töötab ASi Harju Elekter kinnisvara ja energeetikateenistuse juhina alates 2003.aastast ning on omandanud kõrghariduse Tallinna Tehnikaülikooli energeetika teaduskonnas.

Juhatuse liikmete täpsed vastutusvaldkonnad määratakse nõukogu otsusega ja juhatuse töökorraldusega. Juhatuse liikmete CVd avaldatakse aktsiaseltsi koduleheküljel.

Harju Elekter on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete tootja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud ettevõte Skandinaavia riikides. Harju Elekter Gruppi kuuluvad elektriseadmete valmistajatehased Eestis, Soomes ja Leedus: AS Harju Elekter Elektrotehnika (100%), Satmatic Oy (100%), Finnkumu Oy (100%) ja Rifas UAB (100%) ning lehtmetalltoodete valmistaja AS Harju Elekter Teletehnika (100%) ja äsja soetatud kontserni Soome ettevõtetega seotud kinnisvara haldamise firma Harju Elekter Kiinteistöt Oy (100%). Lisaks on ASil Harju Elekter finantsinvesteeringud Läti elektriseadmete müügifirmas SIA Energokomplekss (14%), superkondensaatorite tootjafirmas Skeleton Technologies Group OÜ (Eesti, 10%) ja Soome börsiettevõttes PKC Group Oyj (5%).

Endel Palla
Nõukogu esimees
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Harju Elekter asetas Allika Tööstuspargis nurgakivid kahele uuele hoonele

Tallinna piiril Saue vallas asuvas Allika Tööstuspargis asetati 21. oktoobril nurgakivi kahele olulisele hoonele: HE tootmis-ja laoboksidele ning mehaaniliste ja elektromehaaniliste seadmete ning komponentide seeriatootja Stera Grupi tootmis- ja laohoonele. Kokku ehitatakse 12 700 m2 erineva otstarbega pindasid.

Hoonete tellija on AS Harju Elekter, projekteerija OÜ Architec ning projektijuht-ehitaja AS Rand ja Tuulberg. Objektid valmivad 2017.a esimesel poolaastal ja on valmis rentnikele üleandmiseks.

Investeeringute mahuks on 8,2 miljonit eurot ning kaetakse omavahenditest ja pangalaenuga.

Allika Tööstuspark omab suurepärast ühendust Tallinna ringtee ning Via Balticaga, samuti Tallinna ja Paldiski sadamatega, olles ka kasvavaks tööandjaks Õismäe ja Astangu asumite ning Harku ja Saue valla elanikele.

Harju Elekter on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete tootja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud ettevõte Skandinaavia riikides. Harju Elekter Gruppi kuuluvad elektriseadmete valmistajatehased Eestis, Soomes ja Leedus: AS Harju Elekter Elektrotehnika (100%), Satmatic Oy (100%), Finnkumu Oy (100%) ja Rifas UAB (100%) ning lehtmetalltoodete valmistaja AS Harju Elekter Teletehnika (100%) ja äsja soetatud kontserni Soome ettevõtetega seotud kinnisvara haldamise firma Harju Elekter Kiinteistöt Oy (100%).

Lisaks on ASil Harju Elekter finantsinvesteeringud Läti elektriseadmete müügifirmas SIA Energokomplekss (14%), superkondensaatorite tootjafirmas Skeleton Technologies Group OÜ (Eesti, 10%) ja Soome börsiettevõttes PKC Group Oyj (5%).

Andres Allikmäe
Juhataja
674 7400

Aktsiakapitali vähendamine kanti äriregistrisse

18. oktoobril 2016 kanti äriregistrisse ASi Harju Elekter aktsiakapitali vähendamine 28. aprillil 2016 toimunud aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel, kus otsustati vähendada ASi Harju Elekter aktsiakapitali kokku 1 241 791,60 euro võrra, summalt 12 417 916 eurot summani 11 176 124,40 eurot. Aktsiakapitali vähendatakse aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel 0,70 eurolt 0,63 euroni, aktsiate arv jääb samaks (s.o. 17 739 880). Aktsiakapitali vähendamine summas 1 241 791,60 eurot (0.07 eurot aktsia kohta) makstakse välja aktsionäridele vastavalt seaduses sätestatud kolme kuu möödumisel aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest, so. 20. jaanuaril 2017.

Aktsiate nimiväärtuse vähendamisest tulenevate väljamaksete saamiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeriti 12. mail 2016 kella 23.59 seisuga.

Andres Allikmäe
Juhataja
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Harju Elekter ostis Soome kinnisvarafirma Kiinteistö Oy Uutvallinkulma

AS Harju Elekter allkirjastas 14. oktoobril 2016 lepingu kinnisvaraette-võtte Kiinteistö Oy Uutvallinkulma ostuks. Tehingu järel hakkab omandatud firma kandma nime Harju Elekter Kiinteistöt Oy. Firma juhatusse määrati Andres Allikmäe (esimees) ning liikmeteks Tiit Atso (AS Harju Elekter finantsjuht) ja Aron Kuhi-Thalfeldt (AS Harju Elekter kinnisvara ja energeetikateenistuse juhataja). Ettevõtte tegevjuhiks määrati Simo Puustelli (Satmatic Oy juhataja). Lepingu hinnaks kujunes 518 tuhat eurot.

Soetatav firma on senini rentinud 2470 m2 ulatuses tootmispindasid Kontserni Soome ettevõttele Finnkumu Oy. Lähitulevikus plaanitakse koondada soetatud kinnisvaraettevõtte alla ka Satmatic Oy kasutuses olevad tootmispinnad Keraval ja Ulvilas, kokku 5185m2 ulatuses. Tegevus järgib Kontserni poliitikat, vastavalt millele kuuluvad Kontserni firmade kasutuses olevad tootmispinnad Kontserni omandusse.

Harju Elekter on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete tootja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud ettevõte Skandinaavia riikides. Harju Elekter Gruppi kuuluvad elektriseadmete valmistajatehased Eestis, Soomes ja Leedus: AS Harju Elekter Elektrotehnika (100%), Satmatic Oy (100%), Finnkumu Oy (100%) ja Rifas UAB (100%) ning lehtmetalltoodete valmistaja AS Harju Elekter Teletehnika (100%). Lisaks on ASil Harju Elekter finantsinvesteeringud Läti elektriseadmete müügifirmas SIA Energokomplekss (14%), superkondensaatorite tootjafirmas Skeleton Technologies Group OÜ (Eesti, 10%) ja Soome börsiettevõttes PKC Group Oyj (5%).

Andres Allikmäe
Juhataja
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

 

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-6/2016

Aruandekvartal oli Kontsernile edukas. Konsolideeritud müügitulu oli aruandekvartalis 17,2 (2015 II kv: 16,6) miljonit eurot, kasvades võrreldes eelmise kvartaliga 46% ehk 5,6 miljonit eurot ja võrreldava perioodi suhtes 4% ehk 0,6 miljonit eurot. Konsolideeritud müügitulu kasvas poolaastas 5,2% 29,0 (2015 I pa: 27,5) miljoni euroni. Kontsern teenis poolaastas puhaskasumit 2,0 miljonit eurot, mis on 25,8% enam kui võrreldaval perioodil.

muutus aprill – juuni muutus jaanuar – juuni aasta
(tuhat eurot)

%

2016

2015

%

2016

2015

2015

Müügitulu

3,7

17 208

16 590

5,2

28 965

27 535

60 656

Brutokasum

2,3

3 153

3 081

9,3

5 222

4 779

10 299

Ärikasum enne kulumit

-2,6

1 705

1 751

16,4

2 486

2 139

4 819

Ärikasum

-7,2

1 281

1 380

18,6

1 671

1 408

3 276

Perioodi puhaskasum

6,0

1 668

1 573

25,8

1 979

1 573

3 186

 sh emaettevõtte omanike

6,9

1 664

1 557

27,7

1 988

1 557

3 190

Müügitulud kasvasid enamuste toodete ja teenuste osas. Aruandekvartali müügituludest saadi 93% (2015 II kv: 92%) Tootmise segmendist. Kinnisvara ja Muud tegevusalad andsid kokku 7% (2015 II kv: 8%) müügimahust. Elektriseadmete müük on teises kvartalis kasvanud võrreldava perioodi suhtes 5% ehk 935 tuhat eurot ja 6 kuu võrdluses 7% ehk 1 652 tuhat eurot andes 86% kogu Kontserni müügitulust. Elektriseadmete müük moodustas Tootmise segmendi müügimahust aruandekvartalis 95% (2015 II kv: 94%) ja I poolaastal 94% (2015 I pa: 93%). Seoses uue rendipinna lisandumisega 2015. aastal on 2016. aasta esimese kuue kuuga kasvanud ka renditulu 9% ehk 95 tuhande euro võrra.

Kontserni väljapoolt Eestit teenitud müügitulu moodustas 2016. aasta I poolaastal 78% (2015 I pa: 76%) ja aruandekvartalis 81% (2015 II kv: 79%). Enamus Kontserni ettevõtted on suutnud oma müügimahtusid Soome turule suurendada ning Kontserni suurim turg – Soome – on kasvanud aastaga 16% ehk 1 735 tuhat eurot. Aruandekvartalis müüdi Soome turule 72% (2015 II kv: 64%) Kontserni toodetest ja teenustest.

Jätkuvalt on vähenenud müügitulud koduturult Eestis. Kontsern müüs aruandekvartalis Eesti turule 19% (2016 II kv: 21%) oma toodetest ja teenustes. 6 kuuga kahanes Eesti turu osakaal kahe protsendipunkti võrra.

Äritegevuse kulud kasvasid aruandekvartalis 5% ja I poolaastal 4% võrreldes eelmise aasta samade perioodidega. Müüdud toodete ja teenuste kulu kasvas nii aruandekvartali kui ka I poolaasta võrdluses 4%. Turustuskulud kasvasid võrreldavate perioodide suhtes aruandekvartalis 19% ja I poolaastal 12%. Turustuskulude määr moodustas müügitulust 5,2% (2015 I pa: 4,9%). Üldhalduskulud kasvasid aruandekvartalis 7%, jäädes I poolaasta võrdluses samale tasemele. Üldhalduskulude määr moodustas müügitulust 7,1%, kahanedes 0,4 protsendipunkti võrra.

2015. aasta teises pooles alanud tootmise optimeerimine Kontserni Eesti ettevõtetes on kaasa toonud töötajate arvu kahanemise. 2016. aasta I poolaastal ja ka II kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 454 inimest, mis oli keskmiselt I poolaastal 20 ja II kvartalis 27 töötajat vähem kui võrreldavatel perioodidel. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 2 335 (2015 II kv: 2 414) tuhat eurot ning poolaastaga 4 709 (2015 I pa: 4 802) tuhat eurot. Keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli 1 730 (2015 I pa: 1 688) eurot.

Eelmise aasta teises pooles alanud ning 2016. aastal jätkuv tootmise optimeerimine on parandanud I poolaasta kasumit ning kasumimarginaale võrreldava perioodi suhtes.

Esimese poolaasta konsolideeritud brutokasum oli 5 222 (2015 I pa: 4 779) tuhat eurot. Esimese poolaasta brutokasumi marginaaliks kujunes 18,0% (2015 I pa: 17,4%). Aruandekvartali brutokasumi marginaal oli 18,3% (2015 II kv: 18,6%).

Kontserni esimese poolaasta ärikasum oli 1 671 (2015 I pa: 1 408) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 1 671 (2015 I pa: 1 408) tuhat eurot. Aruandeperioodi ärirentaabluseks kujunes 5,8% (2015 I pa: 5,1%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 8,5% (2015 I pa 7,8%).

Aruandekvartali konsolideeritud ärikasum oli 1 281 (2015 II kv: 1 380) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 1 705 (2015 II kv: 1 751) tuhat eurot. Aruandekvartali ärirentaabluseks kujunes 7,4% (2015 II kv: 8,3%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 10,0%, kahanedes võrreldava perioodi näitaja suhtes 0,5 protsendipunkti võrra. 2016. aasta teise kvartalisse jäid Kontserni metallitehaste liitmisel tehtud ühekordsed kulud 71 tuhat eurot.

Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 1 668 (2015 II kv: 1 573) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 1 664 (2015 II kv: 1 557) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli nii aruandekvartalis kui ka võrreldaval perioodil 0,09 eurot. Puhaskasumi marginaaliks kujunes 9,7% (2015 II kv: 9,5%).

Kokkuvõttes oli esimese poolaasta konsolideeritud puhaskasum 1 979 (2015 I pa: 1 583) tuhat eurot. Emaettevõtte omanikele kuuluv osa oli 1 988 (2015 I pa: 1 572) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli 0,11 (2015 I pa: 0,09) eurot.

Kontsern on teinud 6 kuuga materiaalsesse põhivarasse ja kinnisvarasse investeeringuid kokku  478 (2015 I pa: 2 047) tuhat eurot. 2015. aasta I poolaastal investeeris Kontsern Allika Tööstusküla tootmishoonesse 1 272 tuhat eurot. 2016. aasta II poolaastal alustatakse Allika Tööstuskülas tootmiskompleksi ehitust, millega lisandub 8 400 m2 rendipinda Stera Technologies Oyle ning Laohotelli ehitust, kuhu on planeeritud uusi rendipindasid 4100 m2 ulatuses.

Sündmused ja bilansipäevajärgsed sündmused

28. aprillil 2016 toimus ASi Harju Elekter aktsionäride korraline üldkoosolek, kes kinnitas 2015. majandusaasta aruande ja kasumijaotuse ning otsuse maksta aktsionäridele 2015. aasta eest dividende 0,05 eurot aktsia kohta, kokku 887 tuhat eurot. Lisaks otsustas üldkoosolek võtta kasutusele nimiväärtuseta aktsia ning kinnitada ASi Harju Elekter põhikirja uue redaktsiooni. Üldkoosoleku otsuse kohaselt vähendatakse ASi Harju Elekter aktsiakapitali 1 242 tuhande euro võrra 11 176 124,40 euroni aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel. Aktsionäridele tehakse väljamaksed 0,07 eurot aktsia kohta seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Nii dividendiõiguslike kui ka aktsiakapitali vähendamises osalevate aktsionäride nimekiri fikseeriti 12.05.2016 kell 23.59. Dividendid kanti aktsionäride pangakontodele 17. mail 2016.

Aprillis sõlmiti eelleping mehaaniliste ja elektromehaaniliste seadmete ja komponentide tootjaga Stera Technologies Oy neile tootmishoonete ehitamiseks ja hilisemaks rentimiseks Kontsernile kuuluvas Allika Tööstuspargis. Tootmishoonete suurus on kokku ca 8400m2 ja need on kavas rentnikule üle anda kahes etapis – juulis 2017 ja oktoobris 2018. Allika Tööstuskülas viidi läbi hange projektijuhi leidmiseks, kelleks kvalifitseerus Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS. Nii Stera Technologies OÜle ehitatavatele tootmishoonetele kui ka Laohotelli objektile on väljastatud ehitusload.

ASi Harju Elekter nõukogu otsustas oma 5. aprilli 2016. aasta koosolekul liita Kontserni Eesti tütarettevõtete metallitehased, koondades kogu Kontserni lehtmetalli töötlemise ressursi, võimekuse ja oskusteabe ASi Harju Elekter Teletehnika. Restruktureerimise tulemusena saavutatakse kokkuhoid nii tootmis- kui ka tööjõukulude osas. Pärast muudatusi keskendub AS Harju Elekter Teletehnika lehtmetalltoodete ja –detailide tootmisele elektrotehnika- ja telekommunikatsiooni sektori tarbeks, säilitades ka telekommunikatsioonitoodete ning fiiberoptiliste kaablite tootmise. ASil Harju Elekter Elektrotehnika aitab reorganiseerimine suunata peatähelepanu põhitegevuse – elektriseadmete tootmise – efektiivsemaks muutmisele.

PKC Group Oyj aktsionäride korraline üldkoosolek 4. aprillil 2016 otsustas maksta dividende 0,70 eurot aktsia kohta. Dividendid kanti aktsionäride pangakontodele 15. aprillil 2016. ASile Harju Elekter kuulub 1 094 641 aktsiat. Dividenditulu 766 tuhat eurot kajastub 2016. aasta II kvartali kasumis. Soomes dividendidelt kinni peetud tulumaks 15% moodustas 115 tuhat eurot. PKC Groupi dividendid  lisavad II kvartali investeerimistegevuse rahavoole 651 tuhat eurot.

AS Harju Elekter otsustas anda laenu 660 000 eurot Skeleton Technologies OÜle (millest aruandekvartalis väljastati 330 000 ja bilansipäevajärgselt 330 000). Täiendavas rahastamisvoorus konverteeritakse laen osakapitali AS Harju Elekter osaluse säilitamiseks.

Soome tütarettevõtted Satmatic Oy ja Finnkumu Oy osalesid veebruaris piirkondlikul erialamessil Sähkö-Tele-Valo-AV Jyväskyläs. ASi Harju Elekter Kaubandusgrupp tutvustas aprilli alguses oma tootevalikut rahvusvahelisel ehitusmessil Eesti Ehitab Tallinnas.

Andres Allikmäe
Juhataja
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: ASi Harju Elekter 2.kvartali ja 1.poolaasta vahearuanne

KONSOLIDEERITUD BILANSS 30.06.2016
Auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 30.06.16 31.12.15
Raha, pangakontod 4 476 5 711
Äritegevuse ja muud nõuded 9 007 6 678
Ettemaksed 372 278
Ettevõtte tulumaks 25 28
Varud 9 807 7 148
Käibevara kokku 23 687 19 843
Edasilükkunud tulumaksu vara 57 57
Pikaajalised finantsinvesteeringud 20 954 20 188
Kinnisvarainvesteeringud 12 912 12 990
Materiaalne põhivara 7 850 8 010
Immateriaalne põhivara 5 442 5 491
Põhivara kokku 47 215 46 736
VARAD KOKKU 70 902 66 579
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 148 296
Võlad tarnijatele ja muud võlad 8 260 6 043
Võlg aktsionäridele 1 242 0
Maksuvõlad 1 413 944
Ettevõtte tulumaks 103 146
Lühiajalised eraldised 4 34
Kokku lühiajal.kohustused 11 170 7 463
Pikaajalised kohustused 912 912
Kohustused kokku 12 082 8 375
Aktsiakapital 12 418 12 418
Registreerimata aktsiakapital -1 242 0
Ülekurss 804 804
Reservkapital 18 836 18 047
Jaotamata kasum 27 895 26 817
Emaettevõtte osalus omakapitalis 58 711 58 086
Mitte-kontrolliv osalus 109 118
Kokku omakapital 58 820 58 204
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 70 902 66 579
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-30.06.2016
Auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV22016 KV22015 6k 2016 6k 2015
Müügitulud 17 208 16 590 28 965 27 535
Müüdud toodete kulud -14 055 -13 509 -23 743 -22 756
Kogukasum 3 153 3 081 5 222 4 779
Turustuskulud -789 -663 -1 512 -1 347
Üldhalduskulud -1 104 -1 028 -2 051 -2 054
Muud äritulud 42 7 52 61
Muud ärikulud -21 -17 -40 -31
Ärikasum 1 281 1 380 1 671 1 408
Finantstulud 766 771 767 785
Finantskulud -5 -22 -11 -29
Kasum enne maksustamist 2 042 2 129 2 427 2 164
Tulumaks -374 -556 -448 -581
Perioodi puhaskasum, sh 1 668 1 573 1 979 1 583
   emaettevõtte omanike osa 1 664 1 557 1 988 1 572
   mitte-kontrolliv osa 4 16 -9 11
Tava puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,09 0,09 0,11 0,09
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,09 0,09 0,11 0,09

II KVARTALI ja 6 KUU VAHEARUANNE

Tiit Atso
Finantsjuht
Tel 674 7422

Aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

Täna, 28.aprillil 2016 algusega kell 10 toimus Keilas, Keskväljak 12 ASi Harju Elekter aktsionäride korraline üldkoosolek. Üldkoosolekust võttis osa 81 aktsionäri ja nende volitatud esindajat, kes olid esindatud kokku 11 375 563 häälega, mis moodustab häälte üldarvust 64,12%.

Üldkoosoleku päevakord oli järgmine:
1. ASi Harju Elekter 2015. aasta majandusaasta aruande kinnitamine
2. Kasumijaotuse kinnitamine
3. Nimiväärtuseta aktsia kasutusele võtmine ja põhikirja muutmine
4. Aktsiakapitali vähendamine

1.ASi Harju Elekter 2015. a majandussaasta aruande kinnitamine

Üldkoosolek otsustas:
Kinnitada AS Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2015. majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2015 on 66 579 tuhat eurot, müügitulud 60 656 tuhat eurot ning aruandeaasta puhaskasum 3 186 tuhat eurot.

Otsuse poolt anti 11 365 683 häält, mis moodustas 99,91 % hääletanuist.

2.Kasumijaotuse kinnitamine

Üldkoosolek otsustas:
Kinnitada AS Harju Elekter 2015.a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 23 626 972 eurot
2015.a. puhaskasum  3 190 578 eurot
Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2015 26 817 550 eurot

Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt:

Dividendideks ( 0,05 eurot aktsia kohta*)    886 994 eurot
Kohustusliku reservkapitali suurendamine     23 792 eurot
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 25 906 764 eurot

Dividendid makstakse aktsionäridele välja 17.05.2016 ülekandega aktsionäri pangaarvele. *Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse seisuga 12.05.2016 kl 23.59.

Otsuse poolt anti 10 793 733 häält, mis moodustas 94,89 % hääletanuist.

3. Nimiväärtuseta aktsia kasutusele võtmine ja põhikirja muutmine

Üldkoosolek otsustas:
3.1    Võtta kasutusele nimiväärtuseta aktsiad.
3.1.1    Nimiväärtuseta aktsia kasutusele võtuga seoses muuta ASi Harju Elekter põhikirja punkte 3.1, 3.2 ja 11.3 ning kinnitada need uues sõnastuses alljärgnevalt:
3.1 ASi minimaalne aktsiakapitali suurus on 5 000 000 (viis miljonit )eurot ja maksimaalne aktsiakapitali suurus on 20 000 000 (kakskümmend miljonit)eurot.
3.2 ASi nimiväärtuseta aktsiate miinimumarv on 8 000 000 ja maksimumarv on 32 000 000. Iga aktsia annab aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. ASil on ainult nimelised aktsiad. Aktsiad on ainult ühte liiki ja annavad aktsiate omanikele ühesugused õigused.
11.3 Aktsionärile makstakse osa kasumist (dividend) vastavalt tema aktsiate arvestuslikule väärtusele.
3.1.2    Nimiväärtuseta aktsia kasutuselevõtu tulemusena on ASil Harju Elekter 17 739 880 nimiväärtuseta aktsiat, kusjuures iga aktsia annab aktsionärile üldkoosolekul ühe hääle. Käesolevas punktis 3.1 nimetatud otsuse vastuvõtmise tulemusena on ASi Harju Elekter aktsia arvestuslik väärtus EUR 0,70.

3.2    Korrigeerida ASi Harju Elekter põhikirja ja kinnitada see uues sõnastuses alljärgnevalt:
3.2.1    jätta põhikirjast välja punktid 2.1.5, 2.1.6, 2.1.10, 2.1.11, 3.4, 3.5, 5.13, 5.14.
3.2.2    muuta põhikirja punkte 4.3, 5.2, 5.11 ja 11.4 ning kinnitada need uues sõnastuses alljärgnevalt:
4.3 Korralise üldkoosoleku toimumisest teatatakse aktsionäridele vähemalt kolm nädalat ette. Üldkoosoleku toimumise teade avaldatakse mitte vähem kui kolm nädalat enne üldkoosoleku toimumist vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
5.2 Nõukogul on 3 (kolm) kuni 5 (viis) liiget. Nõukogu liikmed valib üldkoosolek 5 (viieks) aastaks. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe ja vajadusel aseesimehe.
5.11 Nõukogu esimehe äraolekul asendab teda aseesimees või nõukogu esimehe poolt volitatud nõukogu liige.
11.4 Dividendi võib maksta  kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Dividendi maksmise kord nähakse ette üldkoosoleku otsusega.

3.2.3    Lisada põhikirja alljärgnevad punktid:
4.7 Aktsionärid võivad üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne üldkoosolekut või üldkoosoleku kestel, kui see on sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates. Elektroonilise hääletamise korra määrab juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates sätestatakse, kas elektrooniline hääletamine on võimalik ning kuidas saab tutvuda juhatuse poolt kehtestatud elektroonilise hääletamise korraga. Elektrooniliselt hääletanud aktsionär loetakse üldkoosolekul osalevaks ja tema aktsiatega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
5.4.9 Nõukogu poolt moodustatavate organite liikmete valimine ja tagasikutsumine ning töökorra kehtestamine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Võtta kasutusele nimiväärtuseta aktsia ja kinnitada ASi Harju Elekter põhikirja uus redaktsioon koos ülaltoodud muudatustega.

Otsuse poolt anti 10 908 009 häält, mis moodustas 95,89 % hääletanuist.

4. Aktsiakapitali vähendamine

Üldkoosolek otsustas:
Vähendada ASi Harju Elekter aktsiakapitali pärast põhikirja muudatuste jõustumist alljärgnevatel tingimustel:
4.1    Vähendada ASi Harju Elekter aktsiakapitali EUR 1 241 791,60 võrra, summalt EUR 12 417 916 summani EUR 11 176 124,40;
4.2    Aktsiakapitali vähendatakse aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel: vähendamise tulemusena väheneb ASi Harju Elekter aktsia arvestuslik väärtus EUR-lt 0,70 EUR-ni 0,63, aktsiate arv jääb samaks (17 739 880) ja uueks aktsiakapitali suuruseks on EUR 11 176 124,40;
4.3    Aktsiakapitali vähendatakse rahalise väljamakse teel aktsionäridele. Aktsionäridele tehakse väljamaksed seaduses ettenähtud tähtaja jooksul;
4.4    Aktsiakapitali vähendamise põhjuseks on asjaolu, et ASil Harju Elekter puudub vajadus käesoleval hetkel ja lähitulevikus omada aktsiakapitali registreeritud suuruses;
4.5    Aktsiakapitali vähendamises osalevate aktsionäride nimekiri fikseeritakse 12.05.2016, kell 23.59 seisuga.

Otsuse poolt anti 11 300 441 häält, mis moodustas 99,34 % hääletanuist.

Andres Allikmäe
Juhataja
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-3/2016

Harju Elekter kontserni 2016. aasta esimene kvartal oli edukas. Vaatamata maailma majanduskeskkonna ebastabiilsusele, täitsime endale püstitatud eesmärgid.

jaanuar – märts

aasta

2016

2015

2015

Müügitulu (tuhat eurot)

11 757

10 945

60 656

Brutokasum (tuhat eurot)

2 069

1 698

10 299

Ärikasum enne kulumit (EBITDA) (tuhat eurot)

780

388

4 819

Ärikasum (EBIT) (tuhat eurot)

390

29

3 276

Perioodi puhaskasum (tuhat eurot)

311

10

3 186

 sh emaettevõtte omanike osa (tuhat eurot)

324

16

3 190

Aruandekvartali konsolideeritud müügitulu oli 11,8 (2015 I kv: 10,9) miljonit eurot. Aruandekvartali müügitulu kasvas võrreldava perioodi suhtes 7% ehk 0,8 miljonit eurot. 89% müügituludest saadi Tootmise segmendist ning Kinnisvara ja Muud tegevusalad andsid kokku 11% konsolideeritud müügimahust. Elektriseadmete müük andis 94% (2015 I kv: 91%) Tootmise segmendi müügitulust ning 84% (2015 I kv: 81%) kogu Kontserni müügitulust. Elektriseadmete müük kasvas 11% ehk 935 tuhat eurot. Renditulu suurenemine 8% ehk 38 tuhat eurot võrreldava perioodi suhtes oli tingitud eelkõige Allika Tööstuspargis tootmishoone valmimisega 2015. aasta juunis.
Kontserni suurim turg – Soome – on kasvanud aastaga 20% ehk 1 235 tuhat eurot. Aruandekvartalis müüdi 63% Kontserni toodetest ja teenustest (2015 I kv: 56%) Soome turule ning enamus Kontserni ettevõtteid on suutnud oma müügimahtusid Soome turule kasvatada. Kontserni juhtkonna 2016. aasta prognooside kohaselt suureneb Soome turu osakaal veelgi.

Aastaga on tõusnud müük Rootsi turule 160% ehk 487 tuhat eurot. Kuigi Rootsi ettevõtte Harju Elekter AB tegevus on peatatud on AS Harju Elekter Elektrotehnika teinud eesmärgipärast tööd Rootsi turul müügimahtude kasvatamiseks.

Kontsern müüs aruandekvartalis Eesti turule 26% (2015 I kv: 28%) oma toodetest ja teenustest.

Äritegevuse kulud kasvasid aruandeperioodil 4%. Müüdud toodete ja teenuste kulu suurenes 5% 9 688 tuhande euroni. Turustuskulud kasvasid aruandekvartalis 39 tuhande euro võrra 723 tuhande euroni, turustuskulude määr moodustas müügitulust 6,1 % (2015 I kv: 6,2%). Üldhalduskulud olid võrreldava perioodi näitajast 79 tuhat eurot väiksemad. Üldhalduskulude määr moodustas müügitulust 8,1%, kahanedes 1,3 protsendipunkti võrra.

2015. aasta teises pooles alanud tootmise optimeerimine Kontserni Eesti ettevõtetes on toonud kaasa töötajate arvu vähendamise.  2016. aasta I  kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 453 inimest, mis oli keskmiselt 14 töötajat vähem kui võrreldaval perioodil. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 2 374 (2015 I kv: 2 388) tuhat eurot. Keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli 1 747 (2015 I kv: 1 705) eurot. Tööjõukulud kahanesid 4,5% 2 950 tuhande euroni ning tööjõukulude määr müügitulust 28%lt 2015. aasta I kvartalis 25%ni aruandekvartalis.

Aruandekvartali kasumid ja kasumimarginaalid on võrreldava perioodi suhtes paranenud. Esimese kvartali konsolideeritud brutokasum oli 2 069 (2015 I kv: 1 698) tuhat eurot. Aruandekvartali brutokasumi marginaaliks kujunes 17,6% (2015 I kv: 15,5%).

Kontserni esimese kvartali ärikasum oli 390 (2015 I kv: 29) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 780 (2015 I kv: 388) tuhat eurot. Aruandekvartali ärirentaabluseks kujunes 3,3% (2015 I kv: 0,3%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 6,6% (2015 I kv 3,5%).

Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 311 (2015 I kv: 10) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 324 (2015 I kv: 16) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli I  kvartalis 0,02 eurot.

Kontsern investeeris 3 kuuga põhivarasse kokku 49 tuhat eurot, 2015 I kvartalis 1,04 miljonit eurot. Suuremad investeeringud on Kontsernil plaanis teha 2016. aasta teisel poolel.

Bilansipäevajärgsed sündmused
ASi Harju Elekter nõukogu otsustas oma 5. aprilli 2016. aaasta koosolekul liita Kontserni Eesti tütarettevõtete ASi Harju Elekter Elektrotehnika ja ASi Harju Elekter Teletehnika metallitehased, koondades kogu Kontserni lehtmetalli töötlemise ressursi ASi Harju Elekter Teletehnika. Restruktureerimise tulemusena saavutatakse oluline kokkuhoid nii tootmis- kui ka tööjõukulude osas. Tehaste ühendamine viiakse läbi 2016. aasta jooksul.

PKC Group Oyj 4. aprilli 2016 aktsionäride üldkoosolek otsustas maksta dividende 0,70 eurot aktsia kohta. Dividendid kanti aktsionäride pangakontodele 15. aprillil 2016. ASile Harju Elekter kuulub 1 094 641 aktsiat. Dividenditulu 766 tuhat eurot kajastub 2016. aasta II kvartali kasumis. Soomes dividendidelt kinni peetud tulumaks 15% moodustas 115 tuhat eurot. PKC Group Oyj dividendid  lisavad II kvartali investeerimistegevuse rahavoole 651 tuhat eurot.

ASi Harju Elekter juhatus kutsus 28. aprilliks 2016 kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku. Juhatus teeb korralisele üldkoosolekule ettepaneku maksta 2015. aasta eest dividendideks 0,05 (2014:0,15) eurot aktsia kohta, kokku 877 (2015: 2 610) tuhat eurot. Juhatus toetab ka nõukogu ettepanekuid põhikirja muutmiseks ning aktsiakapitali vähendamist summani 11,2 miljonit eurot, millega kaasneb täiendav väljamakse aktsionäridele 0,07 eurot aktsia kohta.

Aprillis sõlmiti eelleping mehaaniliste ja elektromehaaniliste seadmete ja komponentide tootjaga Stera Technologies Oy neile tootmishoonete ehitamiseks ja hilisemaks rentimiseks Kontsernile kuuluvas Allika Tööstuspargis. Tootmishoonete suurus on kokku ca 8400m2 ja need on kavas rentnikule üle anda kahes etapis – aprillis 2017 ja oktoobris 2018.

Andres Allikmäe
Juhataja
Tel 674 7400
Lisainformatsioon: ASi Harju Elekter 1.kvartali vahearuanne

KONSOLIDEERITUD BILANSS 31.03.2016
Auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 31.03.16 31.12.15
Raha, pangakontod 5 513 5 711
Äritegevuse ja muud nõuded 7 982 6 678
Ettemaksed 375 278
Ettevõtte tulumaks 56 28
Varud 8 094 7 148
Käibevara kokku 22 020 19 843
Edasilükkunud tulumaksu vara 57 57
Pikaajalised finantsinvesteeringud 19 476 20 188
Kinnisvarainvesteeringud 12 868 12 990
Materiaalne põhivara 7 816 8 010
Immateriaalne põhivara 5 466 5 491
Põhivara kokku 45 683 46 736
VARAD KOKKU 67 703 66 579
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 222 296
Võlad tarnijatele ja muud võlad 7 725 6 043
Maksuvõlad 886 944
Ettevõtte tulumaks 146 146
Lühiajalised eraldised 9 34
Kokku lühiajal.kohustused 8 988 7 463
Pikaajalised kohustused 912 912
Kohustused kokku 9 900 8 375
Aktsiakapital 12 418 12 418
Ülekurss 804 804
Reservkapital 17 335 18 047
Jaotamata kasum 27 141 26 817
Emaettevõtte osalus omakapitalis 57 698 58 086
Mitte-kontrolliv osalus 105 118
Kokku omakapital 57 803 58 204
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 67 703 66 579
KASUMIARUANNE
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-31.03.2016
Auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV1 2016 KV1 2015
Realiseerimise  netokäive 11 757 10 945
Realiseeritud toodete kulud -9 688 -9 247
Kogukasum 2 069 1 698
Turustuskulud -723 -684
Üldhalduskulud -947 -1 025
Muud äritulud 10 54
Muud ärikulud -19 -14
Ärikasum 390 29
Finantstulud 1 14
Finantskulud -6 -7
Kasum enne maksustamist 385 36
Tulumaks -74 -26
Maksustamisjärgne kasum, sh 311 10
   emaettevõtte omanike osa 324 16
   mitte-kontrolliv osa -13 -6
Tava puhaskasum aktsia kohta  (EUR) 0,02 0,00
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta  (EUR) 0,02 0,00

I KVARTALI VAHEARUANNE

Tiit Atso
Finantsjuht
Tel 674 7422

CORRECTION: Aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

Teates korrigeeritud: 2. päevakorrapunktis jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist on 25 906 764 eurot ja 4. päevakorrapunktis punkt 4.1 vähendada aktsiakapitali EUR 1 241 791,60 võrra.

Järgneb parandatud teade:

Aktsiaseltsi Harju Elekter juhatus kutsub 28. aprillil 2016.a algusega kell 10.00 Keila Kultuurikeskuse saalis (Keskväljak 12, Keila) kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku.

Aktsiaseltsi Harju Elekter nõukogu määras alljärgneva üldkoosoleku päevakorra ja kooskõlastas järgmised ettepanekud:

1. AS Harju Elekter 2015. a majandusaasta aruande kinnitamine

Kinnitada AS Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2015. majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2015 on 66 579 tuhat eurot, müügitulud 60 656 tuhat eurot ning aruandeaasta puhaskasum 3 186 tuhat eurot.

2. Kasumijaotuse kinnitamine

Kinnitada AS Harju Elekter 2015.a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 23 626 972 eurot
2015.a puhaskasum  3 190 578 eurot
Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2015 26 817 550 eurot

Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt:

Dividendideks ( 0,05 eurot aktsia kohta*)

Kohustusliku reservkapitali suurendamine

   886 994 eurot

23 792 eurot

Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 25 906 764 eurot

Dividendid makstakse aktsionäridele välja 17.05.2016 ülekandega aktsionäri pangaarvele. *Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse seisuga 12.05.2016 kl 23.59.

3. Nimiväärtuseta aktsia kasutusele võtmine ja põhikirja muutmine

3.1 Võtta kasutusele nimiväärtuseta aktsiad.
3.1.1 Nimiväärtuseta aktsia kasutusele võtuga seoses muuta ASi Harju Elekter põhikirja punkte 3.1, 3.2 ja 11.3 ning kinnitada need uues sõnastuses alljärgnevalt:

3.1 ASi minimaalne aktsiakapitali suurus on  5 000000 (viis  miljonit ) eurot ja maksimaalne aktsiakapitali suurus on 20 000000 (kakskümmend  miljonit) eurot.

3.2 ASi nimiväärtuseta aktsiate miinimumarv on  8 000000 ja maksimumarv on 32000000. Iga aktsia annab aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. ASil on ainult nimelisted aktsiad. Aktsiad on ainult ühte liiki ja annavad aktsiate omanikele ühesugused õigused.

11.3 Aktsionärile makstakse osa kasumist (dividend) vastavalt tema aktsiate arvestuslikule väärtusele.

3.1.2 Nimiväärtuseta aktsia kasutuselevõtu tulemusena on ASil Harju Elekter 17 739 880 nimiväärtuseta aktsiat, kusjuures iga aktsia annab aktsionärile üldkoosolekul ühe hääle. Käesolevas punktis 3.1 nimetatud otsuse vastuvõtmise tulemusena on ASi Harju Elekter aktsia arvestuslik väärtus EUR 0,70.

3.2 Korrigeerida ASi Harju Elekter põhikirja ja kinnitada see uues sõnastuses alljärgnevalt:

3.2.1 jätta põhikirjast välja punktid 2.1.5, 2.1.6, 2.1.10, 2.1.11, 3.4, 3.5, 5.13, 5.14.
3.2.2 muuta põhikirja punkte 4.3, 5.2, 5.11 ja 11.4 ning kinnitada need uues sõnastuses alljärgnevalt:

4.3 Korralise üldkoosoleku toimumisest teatatakse aktsionäridele vähemalt kolm nädalat ette. Üldkoosoleku toimumise teade avaldatakse mitte vähem kui kolm nädalat enne üldkoosoleku toimumist vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

5.2 Nõukogul on 3 (kolm) kuni 5 (viis) liiget. Nõukogu liikmed valib üldkoosolek 5 (viieks) aastaks. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe ja vajadusel aseesimehe.

5.11 Nõukogu esimehe äraolekul asendab teda aseesimees või nõukogu esimehe poolt volitatud nõukogu liige.

11.4 Dividendi võib maksta  kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Dividendi maksmise kord nähakse ette üldkoosoleku otsusega.

3.2.3 Lisada põhikirja alljärgnevad punktid:
4.7 Aktsionärid võivad üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne üldkoosolekut või üldkoosoleku kestel, kui see on sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates. Elektroonilise hääletamise korra määrab juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates sätestatakse, kas elektrooniline hääletamine on võimalik ning kuidas saab tutvuda juhatuse poolt kehtestatud elektroonilise hääletamise korraga. Elektrooniliselt hääletanud aktsionär loetakse üldkoosolekul osalevaks ja tema aktsiatega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

5.4.9 Nõukogu poolt moodustatavate organite liikmete valimine ja tagasikutsumine ning töökorra kehtestamine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Võtta kasutusele nimiväärtuseta aktsia ja kinnitada ASi Harju Elekter põhikirja uus redaktsioon koos ülaltoodud muudatustega.

4. Aktsiakapitali vähendamine

Vähendada ASi Harju Elekter aktsiakapitali pärast põhikirja muudatuste jõustumist alljärgnevatel tingimustel:

4.1 Vähendada ASi Harju Elekter aktsiakapitali EUR 1 241 791,60 võrra, summalt EUR 12 417 916 summani EUR 11 176 124,40;

4.2 Aktsiakapitali vähendatakse aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel: vähendamise tulemusena väheneb ASi Harju Elekter aktsia arvestuslik väärtus EUR-lt 0,70 EUR-ni 0,63, aktsiate arv jääb samaks (17 739 880) ja uueks aktsiakapitali suuruseks on EUR 11 176 124,40;

4.3 Aktsiakapitali vähendatakse rahalise väljamakse teel aktsionäridele. Aktsionäridele tehakse väljamaksed seaduses ettenähtud tähtaja jooksul;

4.4 Aktsiakapitali vähendamise põhjuseks on asjaolu, et ASil Harju Elekter puudub vajadus käesoleval hetkel ja lähitulevikus omada aktsiakapitali registreeritud suuruses;

4.5 Aktsiakapitali vähendamises osalevate aktsionäride nimekiri fikseeritakse 12.05.2016, kell 23.59 seisuga.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, hiljemalt 13.04.2016. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, hiljemalt 25.04.2016. Täpsem teave äriseadustiku § 287 (aktsionäri õigus teabele), § 293 lõikes 2 (õigus nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda) ja § 293′ lõigetes 3 (kohustus esitada samaaegselt päevakorra täiendamise nõudega otsuse eelnõu või põhjendus) ja 4 (õigus esitada iga päevakorra punkti kohta otsuse eelnõu) nimetatud õiguste teostamise korra ja tähtaja kohta on avalikustatud Harju Elekter AS kodulehel www.harjuelekter.ee. Samas avaldatakse ka aktsionäride poolt esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused, kui selliseid laekub. Pärast üldkoosoleku päevakorra, sh täiendavate punktide ammendamist, saavad aktsionärid küsida juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta

ASi Harju Elekter majandusaasta aruande ja päevakorrapunktide otsuseprojektidega on võimalik tutvuda Nasdaq Tallinn interneti-leheküljel http://www.nasdaqbaltic.com/market/ ja ettevõtte internetileheküljel www.harjuelekter.ee või Keilas, Paldiski mnt 31. Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressile yldkoosolek@he.ee. Küsimused, vastused ja koosoleku seisukohad avaldatakse ettevõtte koduleheküljel internetis.

Vastavalt äriseadustiku § 297 lg 5 fikseeritakse koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri seisuga 21.04.2016 kell 23.59. Koosolekule registreerimine algab 28.04.2016 kell 9.00.

Üldkoosolekul osalejate registreerimiseks palume esitada: füüsilisest isikust aktsionäril – isikut tõendav dokument, füüsilisest isikust aktsionäri esindajal – isikut tõendav dokument ja kirjalik volikiri; juriidilisest isikust aktsionäri seadusjärgsel esindajal – väljavõte vastavast (äri)registrist, kus juriidiline isik on registreeritud ja esindaja isikut tõendav dokument; juriidilisest isikust aktsionäri tehingujärgsel esindajal tuleb lisaks nimetatud dokumentidele esitada juriidilise isiku seadusjärgse esindaja poolt väljastatud kirjalik volikiri.

Välisriigis registreeritud juriidilise isiku dokumendid palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. AS Harju Elekter võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav. Isikut tõendava dokumendina palume esitada pass või ID kaart.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest e-posti aadressil yldkoosolek@he.ee või üle andes nimetatud dokumendi(d) tööpäevadel kella 8.30 kuni 16.00, hiljemalt 27.04.2016 AS Harju Elekter sekretariaadis Paldiski mnt 31 (3. korrus) Keilas.

Andres Allikmäe
Juhataja
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

Aktsiaseltsi Harju Elekter juhatus kutsub 28. aprillil 2016.a algusega kell 10.00 Keila Kultuurikeskuse saalis (Keskväljak 12, Keila) kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku.

Aktsiaseltsi Harju Elekter nõukogu määras alljärgneva üldkoosoleku päevakorra ja kooskõlastas järgmised ettepanekud:

1. AS Harju Elekter 2015. a majandusaasta aruande kinnitamine

Kinnitada AS Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2015. majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2015 on 66 579 tuhat eurot, müügitulud 60 656 tuhat eurot ning aruandeaasta puhaskasum 3 186 tuhat eurot.

2. Kasumijaotuse kinnitamine

Kinnitada AS Harju Elekter 2015.a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 23 626 972 eurot
2015.a puhaskasum  3 190 578 eurot
Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2015 26 817 550 eurot

Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt:

Dividendideks ( 0,05 eurot aktsia kohta*)

Kohustusliku reservkapitali suurendamine

   886 994 eurot

23 792 eurot

Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 24 906 764 eurot

Dividendid makstakse aktsionäridele välja 17.05.2016 ülekandega aktsionäri pangaarvele. *Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse seisuga 12.05.2016 kl 23.59.

3. Nimiväärtuseta aktsia kasutusele võtmine ja põhikirja muutmine

3.1 Võtta kasutusele nimiväärtuseta aktsiad.
3.1.1 Nimiväärtuseta aktsia kasutusele võtuga seoses muuta ASi Harju Elekter põhikirja punkte 3.1, 3.2 ja 11.3 ning kinnitada need uues sõnastuses alljärgnevalt:

3.1 ASi minimaalne aktsiakapitali suurus on  5 000000 (viis  miljonit ) eurot ja maksimaalne aktsiakapitali suurus on 20 000000 (kakskümmend  miljonit) eurot.

3.2 ASi nimiväärtuseta aktsiate miinimumarv on  8 000000 ja maksimumarv on 32000000. Iga aktsia annab aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. ASil on ainult nimelisted aktsiad. Aktsiad on ainult ühte liiki ja annavad aktsiate omanikele ühesugused õigused.

11.3 Aktsionärile makstakse osa kasumist (dividend) vastavalt tema aktsiate arvestuslikule väärtusele.

3.1.2 Nimiväärtuseta aktsia kasutuselevõtu tulemusena on ASil Harju Elekter 17 739 880 nimiväärtuseta aktsiat, kusjuures iga aktsia annab aktsionärile üldkoosolekul ühe hääle. Käesolevas punktis 3.1 nimetatud otsuse vastuvõtmise tulemusena on ASi Harju Elekter aktsia arvestuslik väärtus EUR 0,70.

3.2 Korrigeerida ASi Harju Elekter põhikirja ja kinnitada see uues sõnastuses alljärgnevalt:

3.2.1 jätta põhikirjast välja punktid 2.1.5, 2.1.6, 2.1.10, 2.1.11, 3.4, 3.5, 5.13, 5.14.
3.2.2 muuta põhikirja punkte 4.3, 5.2, 5.11 ja 11.4 ning kinnitada need uues sõnastuses alljärgnevalt:

4.3 Korralise üldkoosoleku toimumisest teatatakse aktsionäridele vähemalt kolm nädalat ette. Üldkoosoleku toimumise teade avaldatakse mitte vähem kui kolm nädalat enne üldkoosoleku toimumist vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

5.2 Nõukogul on 3 (kolm) kuni 5 (viis) liiget. Nõukogu liikmed valib üldkoosolek 5 (viieks) aastaks. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe ja vajadusel aseesimehe.

5.11 Nõukogu esimehe äraolekul asendab teda aseesimees või nõukogu esimehe poolt volitatud nõukogu liige.

11.4 Dividendi võib maksta  kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Dividendi maksmise kord nähakse ette üldkoosoleku otsusega.

3.2.3 Lisada põhikirja alljärgnevad punktid:
4.7 Aktsionärid võivad üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne üldkoosolekut või üldkoosoleku kestel, kui see on sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates. Elektroonilise hääletamise korra määrab juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates sätestatakse, kas elektrooniline hääletamine on võimalik ning kuidas saab tutvuda juhatuse poolt kehtestatud elektroonilise hääletamise korraga. Elektrooniliselt hääletanud aktsionär loetakse üldkoosolekul osalevaks ja tema aktsiatega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

5.4.9 Nõukogu poolt moodustatavate organite liikmete valimine ja tagasikutsumine ning töökorra kehtestamine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Võtta kasutusele nimiväärtuseta aktsia ja kinnitada ASi Harju Elekter põhikirja uus redaktsioon koos ülaltoodud muudatustega.

4. Aktsiakapitali vähendamine

Vähendada ASi Harju Elekter aktsiakapitali pärast põhikirja muudatuste jõustumist alljärgnevatel tingimustel:

4.1 Vähendada ASi Harju Elekter aktsiakapitali EUR 1 241 792,60 võrra, summalt EUR 12 417 916 summani EUR 11 176 124,40;

4.2 Aktsiakapitali vähendatakse aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel: vähendamise tulemusena väheneb ASi Harju Elekter aktsia arvestuslik väärtus EUR-lt 0,70 EUR-ni 0,63, aktsiate arv jääb samaks (17 739 880) ja uueks aktsiakapitali suuruseks on EUR 11 176 124,40;

4.3 Aktsiakapitali vähendatakse rahalise väljamakse teel aktsionäridele. Aktsionäridele tehakse väljamaksed seaduses ettenähtud tähtaja jooksul;

4.4 Aktsiakapitali vähendamise põhjuseks on asjaolu, et ASil Harju Elekter puudub vajadus käesoleval hetkel ja lähitulevikus omada aktsiakapitali registreeritud suuruses;

4.5 Aktsiakapitali vähendamises osalevate aktsionäride nimekiri fikseeritakse 12.05.2016, kell 23.59 seisuga.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, hiljemalt 13.04.2016. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, hiljemalt 25.04.2016. Täpsem teave äriseadustiku § 287 (aktsionäri õigus teabele), § 293 lõikes 2 (õigus nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda) ja § 293′ lõigetes 3 (kohustus esitada samaaegselt päevakorra täiendamise nõudega otsuse eelnõu või põhjendus) ja 4 (õigus esitada iga päevakorra punkti kohta otsuse eelnõu) nimetatud õiguste teostamise korra ja tähtaja kohta on avalikustatud Harju Elekter AS kodulehel www.harjuelekter.ee. Samas avaldatakse ka aktsionäride poolt esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused, kui selliseid laekub. Pärast üldkoosoleku päevakorra, sh täiendavate punktide ammendamist, saavad aktsionärid küsida juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta

ASi Harju Elekter majandusaasta aruande ja päevakorrapunktide otsuseprojektidega on võimalik tutvuda Nasdaq Tallinn interneti-leheküljel http://www.nasdaqbaltic.com/market/ ja ettevõtte internetileheküljel www.harjuelekter.ee või Keilas, Paldiski mnt 31. Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressile yldkoosolek@he.ee. Küsimused, vastused ja koosoleku seisukohad avaldatakse ettevõtte koduleheküljel internetis.

Vastavalt äriseadustiku § 297 lg 5 fikseeritakse koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri seisuga 21.04.2016 kell 23.59. Koosolekule registreerimine algab 28.04.2016 kell 9.00.

Üldkoosolekul osalejate registreerimiseks palume esitada: füüsilisest isikust aktsionäril – isikut tõendav dokument, füüsilisest isikust aktsionäri esindajal – isikut tõendav dokument ja kirjalik volikiri; juriidilisest isikust aktsionäri seadusjärgsel esindajal – väljavõte vastavast (äri)registrist, kus juriidiline isik on registreeritud ja esindaja isikut tõendav dokument; juriidilisest isikust aktsionäri tehingujärgsel esindajal tuleb lisaks nimetatud dokumentidele esitada juriidilise isiku seadusjärgse esindaja poolt väljastatud kirjalik volikiri.

Välisriigis registreeritud juriidilise isiku dokumendid palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. AS Harju Elekter võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav. Isikut tõendava dokumendina palume esitada pass või ID kaart.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest e-posti aadressil yldkoosolek@he.ee või üle andes nimetatud dokumendi(d) tööpäevadel kella 8.30 kuni 16.00, hiljemalt 27.04.2016 AS Harju Elekter sekretariaadis Paldiski mnt 31 (3. korrus) Keilas.

Andres Allikmäe
Juhataja
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Auditeeritud majandusaasta aruanne 2015

ASi Harju Elekter nõukogu kiitis heaks 2015. aasta auditeeritud majandusaruande. Finantstulemused ei ole võrreldes esialgsete auditeerimata tulemustega (avaldatud 26.02.2016) muutunud.

Kontserni 2015. aasta müügitulu kasvas võrreldes 2014. aastaga 20% ja jõudis 60,7 miljoni euroni, ärikasum kasvas 47% 3,3 miljoni euroni ja puhaskasum kahanes 67% 3,2 miljoni euroni.

2015. a auditeeritud majandusaasta aruanne ja aastaraamat on lisatud käesolevale teatele manustena.

Andres Allikmäe
Juhataja
674 7400

Aastaaruanne 2015

Aastaraamat 2015

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

AS Harju Elekter Eesti tütarettevõtete restruktureerimine

ASi Harju Elekter nõukogu otsustas oma 5.aprilli 2016.a koosolekul liita Kontserni Eesti tütarettevõtete AS Harju Elekter Elektrotehnika ja AS Harju Elekter Teletehnika metallitehased, koondades kogu Kontserni lehtmetalli töötlemise ressursi, võimekuse ja oskusteabe ASi Harju Elekter Teletehnika. Tehaste ühendamine viiakse läbi 2016. a jooksul.

Restruktureerimise eesmärgiks on fokusseerida ASi Harju Elekter Teletehnika tegevus konkurentsivõimeliste hindadega lehtmetalltoodete valmistajana nii Kontserni ettevõtetele kui ka Kontserni välistele klientidele, optimeerida kulusid ja saavutada efektiivsem ressursikasutus. Restruktureerimise tulemusena saavutatakse oluline kokkuhoid nii tootmis- kui ka tööjõukulude osas.

Seoses restruktureerimisega toimusid muudatused ka ASi Harju Elekter Teletehnika juhtorganites. ASi Harju Elekter Teletehnika juhatus suureneb 2-liikmeliseks: juhatuse liikmena jätkab senine juhataja Urmas Paisnik, teiseks juhatuse liikmeks nimetati Andre Koit, kes seoses tema siirdumisega AS Harju Elekter Teletehnika juhatusse kutsuti 5.aprillist k.a. tütarettevõtte nõukogust tagasi.

Andre Koit on sündinud 1969. aastal ja lõpetanud mehaanikainsenerina Tallinna Tehnikaülikooli masinaehituse eriala. Andre Koit töötab Kontsernis 1993.aastast, sh alates 1.1.2015 AS Harju Elekter Elektrotehnika tootmisdirektorina. 5.aprillist 2016 on ASi Harju Elekter Teletehnika nõukogu järgmine: esimees Endel Palla ja liikmed Andres Allikmäe, Tiit Atso, Kadri Kassmann ja uue liikmena Jan Osa (AS Harju Elekter Elektrotehnika juhataja).

Pärast muudatusi keskendub AS Harju Elekter Teletehnika lehtmetalltoodete ja –detailide tootmisele elektrotehnika- ja telekommunikatsiooni sektori tarbeks, säilitades ka telekommunikatsioonitoodete ning fiiberoptiliste kaablite tootmise suuna.

AS Harju Elekter Elektrotehnika jätkab oma senisel tegevusalal, milleks on elektriseadmete välja töötamine, tootmine ja turustamine energiajaotus-, tööstus- ja ehitussektorile.

Harju Elekter on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete tootja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud ettevõte Skandinaavia riikides. Harju Elekter Gruppi kuuluvad elektriseadmete valmistajatehased Eestis, Soomes ja Leedus: AS Harju Elekter Elektrotehnika (100%), Satmatic Oy (100%), Finnkumu Oy (100%) ja Rifas UAB (100%) ning telekommunikatsioonitoodete valmistaja AS Harju Elekter Teletehnika (100%). Lisaks on ASil Harju Elekter finantsinvesteeringud Läti elektriseadmete müügifirmas SIA Energokomplekss (14%), superkondensaatorite tootjafirmas Skeleton Technologies Group OÜ (Eesti, 10%) ja Soome börsiettevõttes PKC Group Oyj (5%).

Andres Allikmäe
Juhataja
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-12/2015

Harju Elekter kontserni 2015. aasta oli edukas. Vaatamata maailma majanduskeskkonna ebastabiilsusele, täitsime endale püstitatud eesmärgid, teenides läbi aegade suurima müügitulu ja ärikasumi.

2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 60,7 miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 10,1 miljoni euro võrra ehk 19,9% ning ärikasum oli 3,3 miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 1,0 miljoni euro võrra ehk 47,0%. 2015. aasta 12 kuu konsolideeritud puhaskasum oli 3,2 (2014: 9,8) miljonit eurot. Aruandekvartali konsolideeritud müügitulu oli 15,0 miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 6,1% ehk 0,8 miljonit eurot. Aruandeperioodi tulemuste võrdlemisel eelmise aastaga avaldasid enim mõju järgnevad asjaolud: 2014. aasta majandustulemustes kajastus Finnkumu Oy (soetatud juunis 2014) osas vaid firma teise poolaasta tegevus, samuti sisaldusid 2014. aasta 12 kuu puhaskasumis sidusettevõttest (AS Draka Keila Cables) konsolideeritud kasum 0,8 miljonit eurot. 2014. aasta puhaskasumile avaldasid mõju erakorralised tulud finantsinvesteeringute müügist: AS Draka Keila Cables vähemusosaluse müügist saadud kasumit 1,8 miljonit eurot ja PKC Group Oyj aktsiate müügist saadud 4,6 miljonit eurot. Jättes välja erakorralised tulud finantsinvesteeringute müügist, oli 2014. aasta 12 kuu võrreldav puhaskasum 3,4 miljonit eurot ja käesoleval aruandeperioodil 3,2 miljonit eurot.

oktoober – detsember

muutus

jaanuar – detsember

muutus

(tuhat eurot)

2015

2014

%

2015

2014

%

Müügitulu

15 030

14 166

6,1

60 656

50 606

19,9

Brutokasum

2 079

2 222

-6,4

10 299

9 081

13,4

Ärikasum enne kulumit

498

657

-24,2

4 819

3 741

28,8

Ärikasum

79

282

-72,0

3 276

2 228

47,0

Perioodi puhaskasum

-16

253

-106,3

3 186

9 778

-67,4

sh emaettevõtte omanike osa

-8

232

-103,2

3 190

9 697

-67,1

Müügitulu on kasvanud enamuste toodete ja teenuste osas. Aruandekvartalis saadi Tootmise segmendist sarnaselt võrreldava perioodiga 91% ja 12 kuuga 92% (2014: 91%) müügitulust, Kinnisvara ning Muud tegevusalad andsid kokku vastavalt 9% ja 8% konsolideeritud müügimahust. Elektriseadmete müügist saadi 86% aruandekvartali müügitulust (2014 IV kv: 87%). Aruandekvartalis müüdi elektriseadmeid 12,9 miljoni euro väärtuses, mis oli võrreldava kvartali näitajast 0,5 miljonit eurot ehk üle 4% enam. 12 kuuga kasvas elektriseadmete müük enam kui viiendiku võrra 52,1 (2014: 42,9) miljoni euroni, moodustades 94% Tootmise segmendi müügimahust.

Kontserni väljapoolt Eestit teenitud müügitulu moodustas nii aruandekvartalis kui ka aruandeaastal 77% (2014: 70%). Kontserni suurim turg on Soome, mistõttu on Kontserni müügimahud tugevalt mõjutatud sellel turul toimuvast. 12 kuuga müüdi 64% (2014: 58%) Kontserni toodetest ja teenustest Soome turule. Müük Soome turule kasvas aastaga 9,4 miljonit eurot. Kontsern müüs 2015. aasta 12 kuuga Eesti turule 23% (2014: 30%) oma toodetest ja teenustest. Tarned Eesti turule vähenesid aastaga 1 miljoni euro võrra ehk 6,5% ning see oli tingitud peamiselt 2014. aastal alanud investeeringute vähenemisest Eesti energiajaotussektoris. Samas on Eesti ettevõtete kontserniväline müügitulu jäänud võrreldava perioodi tasemele. Müük Leedu turule on aasta-aastalt kahanenud ning selle on tinginud Leedu tütarettevõtte müügistrateegia muutus, millest tulenevalt on põhifookus suunatud eksportturgudele. Välisturu osakaal tütarettevõtte müügituludes kasvas aruandeaastal 93%ni (2014: 81%). Seoses Leedu tütarettevõtte edukate projektide realiseerumisega on müük Norra turule aruandeaastal kasvanud 2,3-kordseks ehk 2,2 miljoni euro võrra 3,9 miljoni euroni, lisaks on ettevõte kasvatanud müügimahtusid Soome turule. Uue turuna lisandus Ameerika Ühendriigid.

Äritegevuse kulud kasvasid aruandekvartalis 7% ja 12 kuuga 19% võrreldes eelmise aasta samade perioodidega. Müüdud toodete ja teenuste kulu kasvas aruandekvartalis 8% 13,0 miljoni euroni ja 12 kuuga 21% 50,4 miljoni euroni. Turustuskulud jäid eelmise aasta tasemele, turustuskulude määr moodustas müügitulust 4,4% (2014: 5,4%). Üldhalduskulud suurenesid aruandekvartalis 73 tuhande euro võrra 1,2  miljoni euroni, 12 kuuga 0,3 miljonit eurot 4,3 miljoni euroni, seejuures üldhalduskulude määr müügitulust vähenes, moodustades 7,2% (2014: 8,0%).

2015. aasta 4. kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 463 (2014 IV kv: 465) ja 12 kuuga 472 (2014: 459) inimest. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 2,4 (2014 IV kv: 2,5) miljonit eurot ning 12 kuuga 9,7 (2014: 9,2) miljonit eurot. Keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli   1 712 (2014: 1 669) eurot.

Neljanda kvartali konsolideeritud brutokasum oli 2,1 (2014 IV kv: 2,2) miljonit eurot. Aruandekvartali brutokasumi marginaaliks kujunes 13,8%, mis oli 1,9 protsendipunkti võrra madalam võrreldava perioodi näitajast. Aasta viimase kvartali kasumlikkus on tavapäraselt madalam ning mõjutatud nii sesoonsusest kui ka aastainventuuri käigus nõuete, varade ja reservide maksumuse hindamisest ja korrigeerimisest. 12 kuu konsolideeritud brutokasum oli 10,3 (2014: 9,1) miljonit eurot. 12 kuu brutokasumi marginaal oli 17,0%, mis oli 0,9 protsendipunkti madalam kui võrreldaval perioodil.

Aruandekvartali konsolideeritud ärikasum oli 79 (2014 IV kv: 282) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 498 (2014 IV kv: 657) tuhat eurot. Aruandekvartali ärirentaabluseks kujunes 0,5% (2014 IV kv: 2,0%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 3,3% (2014 IV kv: 4,7%).
12 kuu ärikasum enne kulumit suurenes 1,1 miljoni euro võrra 4,8 miljoni euroni ja ärikasum 1,0 miljoni euro võrra 3,3 miljoni euroni. 12 kuu ärirentaablus enne kulumit oli 7,9% (2014: 7,4%) ja ärirentaablus 5,4% (2014: 4,4%).

Aprillis 2015 maksis PKC Group Oyj 2014. aasta eest dividende 0,70 eurot aktsia kohta. Dividenditulu aktsiatelt oli 766 (2014 II kv: 906) tuhat eurot. Kokku saadi finantstulu 12 kuuga 0,8 miljonit eurot, mis oli 4,8 miljonit eurot vähem kui võrreldaval perioodil. 2014. aasta teises kvartalis müüdi 200 tuhat PKC Group Oyj aktsiat, mis andis finantstulu 4,6 miljonit eurot. Sidusettevõte AS Draka Keila Cables müüdi 9. juulil 2014. Tehingust saadi finantstulu 1,8 miljonit eurot, lisaks konsolideeriti ettevõttest kasumit 0,8 miljonit eurot. Kokku saadi eelmisel aastal tulu sidusettevõttest 2,6 miljonit eurot.

Kokkuvõttes oli aruandekvartali kasum enne maksustamist 118 (2014 IV kv: 304) tuhat eurot. Aruandekvartalisse arvestati tulumaksukulu 134 (2014 IV kv: 51) tuhat eurot. Aruandekvartali konsolideeritud puhaskahjum oli 16 tuhat eurot, millest Emaettevõtte omanike osa moodustas 8 tuhat eurot. Võrreldaval perioodil oli puhaskasum 253 tuhat eurot, millest Emaettevõtte omanikele kuulus 232 tuhat eurot.

2015. aasta konsolideeritud puhaskasum oli 3,2 (2014: 9,8) miljonit eurot. Emaettevõtte omanikele kuuluv osa oli 3,2 (2014: 9,7) miljonit eurot. Puhaskasumi marginaal oli 5,3% (2014: 19,3%). Puhaskasum aktsia kohta oli 0,18 (2014: 0,56) eurot.

Kontsern investeeris põhivarasse 12 kuuga kokku 4,9 (2014: 6,7 sh äriühenduste kaudu 4,9) miljonit eurot.

Andres Allikmäe
Juhataja
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: ASi Harju Elekter 4.kvartali ja 12 kuu vahearuanne

FINANTSSEISUNDI ARUANNE 31.12.2015
Konsolideeritud, auditeerimata
EUR’000
VARAD 31.12.15 31.12.14
Raha, pangakontod 5 711 9 984
Müügivalmis finantsvara 0 35
Nōuded ostjatele ja muud nõuded 6 678 6 484
Ettemaksed 278 455
Ettevõtte tulumaks 28 79
Varud 7 148 8 104
Käibevara kokku 19 843 25 141
Edasilükkunud tulumaksu vara 57 0
Pikaajalised finantsinvesteeringud 20 188 19 145
Kinnisvarainvesteeringud 12 980 12 109
Materiaalne põhivara 8 020 7 968
Immateriaalne põhivara 5 491 5 429
Põhivara kokku 46 736 44 651
VARAD KOKKU 66 579 69 792
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 296 278
Võlad tarnijatele ja muud võlad 5 350 6 146
Õiglases väärtuses kajastatav kohustus 713 843
Maksuvõlad 944 1 072
Ettevõtte tulumaks 146 12
Lühiajalised eraldised 14 39
Kokku lühiajal.kohustused 7 463 8 390
Pikaajalised kohustused 912 1 560
Kohustused kokku 8 375 9 950
Aktsiakapital 12 418 12 180
Ülekurss 804 240
Reservkapital 18 047 19 393
Jaotamata kasum 26 817 26 664
Emaettevõtte osalus omakapitalis 58 086 58 477
Mitte-kontrolliv osalus 118 1 365
Omakapital  kokku 58 204 59 842
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 66 579 69 792
KASUMIARUANNE 01.01.-31.12.2015
Konsolideeritud, auditeerimata
EUR’000 KV4 2015 KV4 2014 12k 2015 12k 2014
Müügitiöid 15 030 14 166 60 656 50 606
Müüdud toodete kulud -12 951 -11 944 -50 357 -41 525
Brutokasum 2 079 2 222 10 299 9 081
Turustuskulud -696 -745 -2 657 -2 720
Üldhalduskulud -1 249 -1 176 -4 337 -4 042
Muud äritulud 4 11 70 27
Muud ärikulud -59 -30 -99 -118
Ärikasum 79 282 3 276 2 228
Finantstulud 48 34 835 5 661
Finantskulud -9 -12 -49 -38
Tulu sidusettevõttest 0 0 0 2 602
Kasum enne maksustamist 118 304 4 062 10 453
Tulumaks -134 -51 -876 -675
Perioodi puhaskasum, sh -16 253 3 186 9 778
   emaettevõtte omanike osa -8 232 3 190 9 697
   mitte-kontrolliv osa -8 21 -4 81
Tava puhaskasum aktsia kohta  (EUR) 0,00 0,01 0,18 0,56
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta  (EUR) 0,00 0,01 0,18 0,56

MAJANDUSAASTA ARUANNE

Tiit Atso
Finantsjuht
Tel 674 7422

Finantsaruannete avaldamine 2016. aastal

AS Harju Elekter soovib oma aktsionäridele häid pühi ning teatab, et avaldab konsolideeritud finantstulemused 2016. aastal järgmiselt:
2015.a 4.kvartali vahearuanne            26.02.2016
2016.a 1.kvartali vahearuanne           28.04.2016
Aktsionäride korraline üldkoosolek    28.04.2016
2016.a 2.kvartali vahearuanne           28.07.2016
2016.a 3.kvartali vahearuanne           27.10.2016

Majandustulemused avaldatakse eesti ja inglise keeles ning kõik teated on pärast nende avaldamist börsisüsteemis nähtavad ka ASi Harju Elekter koduleheküljel internetis aadressil http://www.harjuelekter.ee

Andres Allikmäe
Juhataja
6 747 400

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-9/2015

Konsolideeritud müügitulu oli aruandekvartalis 18,1 (2014 III kv: 15,7) miljonit eurot, kasvades võrreldes eelmise kvartaliga 9% ehk 1,5 miljonit eurot ja võrreldava perioodi suhtes 15% ehk 2,4 miljonit eurot. Üheksa kuu konsolideeritud müügitulu oli 45,6 miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 25%. 2015. aasta 9 kuu konsolideeritud puhaskasum oli 3,2 (2014 9 k: 9,5) miljonit eurot. Aruandeperioodi tulemuste võrdlemisel eelmise aastaga avaldasid enim mõju järgnevad asjaolud: 2014.aasta majandustulemustes kajastus Finnkumu Oy (soetatud juunis 2014) osas vaid firma 3. kvartali tegevus, samuti sisaldusid 2014. aasta 9 kuu puhaskasumis sidusettevõttest (AS Draka Keila Cables) konsolideeritud kasum 0,8 miljonit eurot. 2014. aasta puhaskasumile avaldasid mõju erakorralised tulud finantsinvesteeringute müügist: AS Draka Keila Cables vähemusosaluse müügist saadud tulu 1,8 miljonit eurot ja PKC Group Oyj aktsiate müügist saadud 4,6 miljonit eurot. Jättes välja erakorralised tulud finantsinvesteeringute müügist, oli 2014. aasta 9 kuu võrreldav puhaskasum 3,1 miljonit eurot ja käesoleval aruandeperioodil 3,2 miljonit eurot.

muutus juuli-september muutus jaanuar-september aasta
(tuhat eurot) % 2015 2014 % 2015 2014 2014
Müügitulu 15,3 18 091 15 687 25,2 45 626 36 440 50 606
Brutokasum 6,1 3 441 3 242 19,9 8 220 6 858 9 081
Ärikasum enne kulumit 14,4 2 181 1 907 40,1 4 321 3 084 3 741
Ärikasum 17,1 1 788 1 527 64,4 3 197 1 945 2 228
Perioodi puhaskasum -49,4 1 620 3 200 -66,4 3 203 9 525 9 778
 sh emaettevõtte omanike -47,5 1 627 3 102 -66,2 3 199 9 463 9 697

Müügitulud kasvasid enamuste toodete ja teenuste osas. Aruandekvartalis saadi 93 % (2014 III kv: 92%) ja 9 kuuga 92% (2014 9 k: 90%) müügitulust Tootmise segmendist, Kinnisvara ning Muud tegevusalad andsid kokku vastavalt 7% ja 8% konsolideeritud müügimahust. Elektriseadmete müügist saadi 88% aruandekvartali müügitulust (2014 III kv: 87%). Aruandekvartalis müüdi elektriseadmeid 15,9 miljoni euro väärtuses, mis oli võrreldava kvartali näitajast 2,2 miljonit eurot ehk 16% enam, 9 kuuga  kasvas elektriseadmete müük  39,2 (2014 9k: 30,5) miljoni euroni, moodustades 86% kogu müügitulust. Suurima panuse 9 kuu elektriseadmete müügimahu tõusule andsid Finnkumu Oy ning UAB Rifas. Olulise kasvu andis müük Norra turule, mis oli 9 kuuga 3,2 (2014 9k: 1,0) miljonit eurot.

Kontserni väljapoolt Eestit teenitud müügitulu moodustas 2015. aasta 9 kuuga 77% (2014 9 k: 70%) ja aruandekvartalis 77% (2014 III kv: 76%). Soome on Kontserni suurim turg, mistõttu on Kontserni müügimahud tugevalt mõjutatud sellel turul toimuvast. 9 kuuga müüdi 63% Kontserni toodetest ja teenustest (2014 9 k: 57%) Soome turule. Soome turu osakaal konsolideeritud müügitulus kasvas aruandekvartalis ühe ja 9 kuuga 6 protsendipunkti võrra võrreldes 2014. aastaga, samal ajal kui Eesti turu osakaal langes aastaga 7 protsendipunkti võrra 23,5%le. Langus oli tingitud peamiselt madalpingeseadmete müügitellimuste vähenemisest.

Äritegevuse kulud kasvasid aruandekvartalis 16% ja 9 kuuga 23% võrreldes eelmise aasta samade perioodidega. Müüdud toodete ja teenuste kulu kasvas aruandekvartalis 18% 14 650 tuhande euroni ja 9 kuuga 26 %  37 406 tuhande euroni. Turustuskulud vähenesid 1 961 tuhande euroni; turustuskulude määr moodustas müügitulust 4,3% (2014 9 k: 5,4%). Üldhalduskulud suurenesid aruandekvartalis 69 tuhande euro võrra 1 035 tuhande euroni, 9 kuuga 223 tuhat eurot 3 088 tuhande euroni, seejuures üldhalduskulude määr müügitulust vähenes, moodustades 6,8% (2014 9 k: 7,9%).

2015. aasta 3. kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 479 (2014 III kv: 471) ja 9 kuuga 475 (2014 9 k: 451) inimest. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 2 454 (2014 III  kv: 2 361) tuhat eurot ning 9 kuuga 7 256 (2014 9k: 6 692) tuhat eurot. Keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja   kohta oli 1 696 (2014 9k: 1 647) eurot.

Kolmanda kvartali konsolideeritud brutokasum oli 3 441 (2014 III kv: 3 242) tuhat eurot. Aruandekvartali brutokasumi marginaaliks kujunes 19,0%, mis oli 1,7 protsendipunkti võrra madalam võrreldava perioodi näitajast. 9 kuu konsolideeritud brutokasum oli 8 220 (2014 9 k: 6 858) tuhat eurot. 9 kuu brutokasumi marginaal oli 18,0% mis oli 0,8 protsendipunkti madalam kui võrreldava perioodil.

Aruandekvartali konsolideeritud ärikasum oli 1 788 (2014 III kv: 1 527) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 2 181 (2014 III kv: 1 907) tuhat eurot. Aruandekvartali ärirentaabluseks kujunes 9,9% (2014 III kv: 9,7%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 12,1% olles samal tasemel võrreldava perioodi näitaja suhtes.

9 kuu ärikasum enne kulumit suurenes 1 237 tuhande euro võrra 4 321 tuhande euroni ja ärikasum 1 252 tuhande euro võrra 3 197 tuhande euroni. 9 kuu ärirentaablus enne kulumit oli 9,5% (2014 9 k: 8,5%) ja ärirentaablus 7,0% (2014 9 k: 5,3%).

Aprillis 2015 maksis PKC Group Oyj 2014. aasta eest dividende 0,70 eurot aktsia kohta. Dividenditulu aktsiatelt oli 766 (2014 II kv: 906) tuhat eurot. Kokku saadi finantstulu 9 kuuga 788 tuhat eurot mis oli 4 839 tuhat eurot vähem kui võrreldaval perioodil. 2014. aasta teises kvartalis müüdi 200 tuhat PKC Group Oyj aktsiat, mis andis finantstulu 4 616 tuhat eurot.

AS Harju Elekter müüs oma osaluse ASis Draka Keila Cables 9. juulil 2014. Tehingust saadi finantstulu 1 785 tuhat eurot, lisaks konsolideeriti ettevõttest kasumit 817 tuhat eurot. Kokku saadi eelmise aasta 9 kuuga tulu sidusettevõttest 2 602 tuhat eurot.

Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 1 620 (2014 III kv: 3 200) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 1 627 (2014 III kv: 3 102) tuhat eurot. Puhaskasumi marginaaliks kujunes 9,0% (2014 III kv: 20,4%). Puhaskasum aktsia kohta oli 3. kvartalis 0,09 (2014 III kv: 0,18) eurot.

Kokkuvõttes oli 9 kuu konsolideeritud puhaskasum 3 203 (2014 9 k: 9 525) tuhat eurot. Emaettevõtte omanikele kuuluv osa oli 3 199 (2014 9 k: 9 463) tuhat eurot, puhaskasumi marginaal oli 7% (2014 9 k: 26,1%). Puhaskasum aktsia kohta oli 0,18 (2014 9 k: 0,54) eurot.

Kontsern investeeris põhivarasse 9 kuuga kokku 4,7 (2014 9k: 5,8 sh äriühenduste kaudu 4,9) miljonit eurot.

Andres Allikmäe
Juhataja
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: ASi Harju Elekter 3.kvartali ja 9 kuu vahearuanne

KONSOLIDEERITUD BILANSS 30.09.2015
Konsolideeritud, auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 30.09.15 31.12.14
Raha, pangakontod 2 030 9 984
Müügivalmis finantsvara 0 35
Nōuded ostjatele ja muud nõuded 9 904 6 484
Ettemaksed 416 455
Ettevõtte tulumaks 60 79
Varud 9 668 8 104
Käibevara kokku 22 078 25 141
Pikaajalised finantsinvesteeringud 20 133 19 145
Kinnisvarainvesteeringud 13 053 12 109
Materiaalne põhivara 8 239 7 968
Immateriaalne põhivara 5 430 5 429
Põhivara kokku 46 855 44 651
VARAD KOKKU 68 933 69 792
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 632 278
Võlad tarnijatele ja muud võlad 6 711 6 989
Maksuvõlad 1 402 1 072
Ettevõtte tulumaks 58 12
Lühiajalised eraldised 9 39
Kokku lühiajal.kohustused 8 812 8 390
Pikaajalised kohustused 1 956 1 560
Kohustused kokku 10 768 9 950
Aktsiakapital 12 418 12 180
Ülekurss 804 240
Reservkapital 17 980 19 393
Jaotamata kasum 26 826 26 664
Emaettevõtte osalus omakapitalis 58 028 58 477
Mitte-kontrolliv osalus 137 1 365
Kokku omakapital 58 165 59 842
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 68 933 69 792
KASUMIARUANNE
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 1.1.-30.9.2015
Konsolideeritud, auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV3 2015 KV3 2014 9k 2015 9k 2014
Realiseerimise  netokäive 18 091 15 687 45 626 36 440
Realiseeritud toodete kulud -14 650 -12 445 -37 406 -29 582
Kogukasum 3 441 3 242 8 220 6 858
Turustuskulud -614 -680 -1 961 -1 976
Üldhalduskulud -1 035 -966 -3 088 -2 865
Muud äritulud 5 -20 66 16
Muud ärikulud -9 -49 -40 -88
Ärikasum 1 788 1 527 3 197 1 945
Finantstulud 3 79 788 5 627
Finantskulud -11 -9 -40 -25
Tulu sidusettevõttest 0 1 787 0 2 602
Kasum enne maksustamist 1 780 3 384 3 945 10 149
Tulumaks -160 -184 -742 -624
Maksustamisjärgne kasum, sh 1 620 3 200 3 203 9 525
   emaettevõtte omanike osa 1 627 3 102 3 199 9 463
   mitte-kontrolliv osa -7 98 4 62
Tava puhaskasum aktsia kohta  (EUR) 0,09 0,18 0,18 0,54
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta  (EUR) 0,09 0,18 0,18 0,54

Tiit Atso
Finantsjuht
Tel 674 7422

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-6/2015

Konsolideeritud müügitulu oli aruandekvartalis 16,6 (2014 II kv: 11,1) miljonit eurot ja poolaastas 27,5 (2014 I pa: 20,8) miljonit eurot. Müügitulu kasvas aruandekvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 52% ehk 5,6 miljonit eurot ja võrreldava perioodi suhtes 50% ehk 5,5 miljonit eurot. Kontserni poolaasta puhaskasum oli 1,6 miljonit eurot. Esimese poolaasta tulemustele avaldasid suurimat mõju järgnevad asjaolud: võrreldavas aruandeperioodis ei kajastu veel Finnkumu Oy (soetatud juunis 2014) majandustulemused, samas sisaldub 2014. aasta I poolaasta puhaskasumis PKC Group Oyj aktsiate müügist saadud 4,6 miljoni euro suurune finantstulu ja sidusettevõttest (AS Draka Keila Cables) konsolideeritud kasum 0,8 miljonit eurot.

muutus aprill – juuni muutus jaanuar – juuni aasta
(tuhat eurot) % 2015 2014 % 2015 2014 2014
Müügitulu 49,6 16 590 11 092 32,7 27 535 20 753 50 606
Brutokasum 60,3 3 081 1 922 32,1 4 779 3 616 9 081
Ärikasum enne kulumit 137,9 1 751 736 81,8 2 139 1 177 3 741
Ärikasum 281,2 1 380 362 236,8 1 408 418 2 228
Perioodi puhaskasum -73,6 1 573 5 954 -75,0 1 583 6 325 9 778
 sh emaettevõtte omanike -73,9 1 557 5 970 -75,3 1 572 6 361 9 697

 

Müügitulud kasvasid enamuste toodete ja teenuste osas. Esimese poolaasta müügitulust 91% saadi Tootmise segmendist, Kinnisvara ning Muud tegevusalad kokku andsid 9% konsolideeritud müügimahust. Aruandekvartali müügitulust moodustas elektriseadmete müük 87% (2014 II kv: 81%). Aruandekvartalis müüdi elektriseadmeid 14,4 miljoni euro väärtuses, mis oli võrreldava kvartali näitajast 5,4 miljonit eurot ehk 59% enam, I poolaastal kasvas seadmete müük 38% 23,3 miljoni euroni. Suurima panuse elektriseadmete müügimahu tõusule andsid Finnkumu Oy ning UAB Rifas, kellel realiseerus II kvartalis suuremahuline projekt Norra turule.

Kontserni väljapoolt Eestit teenitud müügitulu moodustas 2015. aasta I poolaastal 76% (2014 I pa: 65%) ja aruandekvartalis 79% (2014 II kv: 67%). Kontserni suurim turg on Soome, kuhu müüdi esimesel poolaastal 61% Kontserni toodetest ja teenustest (2014 I pa: 50%). Soome turu osakaal konsolideeritud müügitulus kasvas aruandekvartalis 9 ja poolaastas 11 protsendipunkti võrra võrreldes 2014. aastaga, samal ajal kui Eesti turu osakaal langes aastaga 10,5 protsendipunkti võrra 24,1%le. Langus oli tingitud peamiselt Eesti Energia lepingujärgse tellimusmahu täitmata jätmisest, mis on kolmandiku võrra väiksem kui võrreldaval perioodil.

Äritegevuse kulud kasvasid aruandekvartalis 41% ja esimesel poolaastal 29 % võrreldes eelmise aasta samade perioodidega. Müüdud toodete ja teenuste kulu kasvas aruandekvartalis 47%. Kuna aruandekvartali müügitulu suurenes kiiremas tempos kui müüdud toodete ja teenuste kulu, paranes ka brutokasumi marginaal. Esimesel poolaastal kasvas müüdud toodete ja teenuste kulu 33% ehk müügituluga samas tempos. Nii turustus- kui ka üldhalduskulud kasvasid marginaalselt ning nende kulude määr müügitulust esimesel poolaastal langes, moodustades vastavalt 4,9 % (2014 I pa: 6,2%) ja 7,5% (2014 I pa: 9,2%).

2015. aasta II kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 481 inimest, mis oli keskmiselt 37 töötajat rohkem kui võrreldaval perioodil. I poolaasta keskmine töötajate arv tõusis võrreldava perioodi suhtes 32 töötaja võrra 474 töötajani. Poolaastaga maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 4 802 (2014 I pa: 4 331) tuhat eurot. Keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli 1 688 (2014 I pa: 1 633) eurot.

Teise kvartali konsolideeritud brutokasum oli 3 081 (2014 II kv: 1 922) tuhat eurot. Aruandekvartali brutokasumi marginaaliks kujunes 18,6%, mis oli 1,3 protsendipunkti võrra suurem võrreldava perioodi näitajast. Esimese poolaasta konsolideeritud brutokasum oli 4 779 (2014 I pa: 3 616) tuhat eurot. Esimese poolaasta brutokasumi marginaal jäi võrreldava perioodi tasemele ja oli 17,4%.

Aruandekvartali konsolideeritud ärikasum oli 1 380 (2014 II kv: 362) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 1 751 (2014 II kv: 736) tuhat eurot. Aruandekvartali ärirentaabluseks kujunes 8,3% (2014 II kv: 3,3%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 10,6% paranedes võrreldava perioodi näitaja suhtes 4,0 protsendipunkti võrra suurem.

Kuue kuu ärikasum enne kulumit suurenes 962 tuhande euro võrra 2 139 tuhande euroni ja ärikasum 990 tuhande euro võrra 1 408 tuhande euroni. Poolaasta ärirentaablus enne kulumit oli 7,8% (2014 I pa: 5,7%) ja ärirentaablus 5,1% (2014 I pa: 2,0%).

PKC Group Oyj maksis  2014. aasta eest dividende 0,70 eurot aktsia kohta. Dividenditulu aktsiatelt oli 766 (2014 II kv: 906) tuhat eurot. Kokku saadi finantstulu esimese poolaastaga 785 tuhat eurot mis oli 4 763 tuhat eurot vähem kui võrreldaval perioodil. 2014. aasta teises kvartalis müüdi 200 tuhat PKC Group Oyj aktsiat.

Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 1 573 (2014 II kv: 5 954) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 1 557 (2014 II kv: 5 970) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli II  kvartalis 0,09 (2014 II kv: 0,34) eurot.

Kokkuvõttes oli esimese poolaasta  konsolideeritud puhaskasum 1 583 (2014 I pa: 6 325) tuhat eurot. Emaettevõtte omanikele kuuluv osa oli 1 572 (2014 I pa: 6 361) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli 0,09 (2014 I pa: 0,37) eurot.

Kontsern investeeris põhivarasse poolaastaga kokku 4,5 (2014 I pa: 4,0, sh äriühenduste kaudu 3,3) miljonit eurot.

Andres Allikmäe
Juhataja
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: ASi Harju Elekter 2.kvartali ja 1.poolaasta vahearuanne

KONSOLIDEERITUD BILANSS 30.06.2015
Konsolideeritud, auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 30.06.15 31.12.14
Raha, pangakontod 2 263 9 984
Müügivalmis finantsvara 0 35
Nōuded ostjatele ja muud nõuded 8 914 6 484
Ettemaksed 688 455
Ettevõtte tulumaks 49 79
Varud 11 141 8 104
Käibevara kokku 23 055 25 141
Pikaajalised finantsinvesteeringud 24 128 19 145
Kinnisvarainvesteeringud 13 165 12 109
Materiaalne põhivara 8 294 7 968
Immateriaalne põhivara 5 448 5 429
Põhivara kokku 51 035 44 651
VARAD KOKKU 74 090 69 792
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 1 641 278
Võlad tarnijatele ja muud võlad 8 572 6 989
Maksuvõlad 1 104 1 072
Ettevõtte tulumaks 271 12
Lühiajalised eraldised 4 39
Kokku lühiajal.kohustused 11 592 8 390
Pikaajalised kohustused 1 956 1 560
Kohustused kokku 13 548 9 950
Aktsiakapital 12 180 12 180
Registreerimata aktsiakapital 238 0
Ülekurss 804 240
Reservkapital 21 976 19 393
Jaotamata kasum 25 200 26 664
Emaettevõtte osalus omakapitalis 60 398 58 477
Mitte-kontrolliv osalus 144 1 365
Kokku omakapital 60 542 59 842
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 74 090 69 792
KASUMIARUANNE
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-30.06.2015
Konsolideeritud, auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV2 2015 KV2 2014 6k 2015 6k 2014
Realiseerimise  netokäive 16 590 11 092 27 535 20 753
Realiseeritud toodete kulud -13 509 -9 170 -22 756 -17 137
Kogukasum 3 081 1 922 4 779 3 616
Turustuskulud -663 -646 -1 347 -1 296
Üldhalduskulud -1 028 -929 -2 054 -1 899
Muud äritulud 7 26 61 35
Muud ärikulud -17 -11 -31 -38
Ärikasum 1 380 362 1 408 418
Finantstulud 771 5 531 785 5 548
Finantskulud -22 -9 -29 -16
Tulu sidusettevõttest 0 491 0 815
Kasum enne maksustamist 2 129 6 375 2 164 6 765
Tulumaks -556 -421 -581 -440
Maksustamisjärgne kasum, sh 1 573 5 954 1583 6 325
   emaettevõtte omanike osa 1 557 5 970 1572 6 361
   mitte-kontrolliv osa 16 -16 11 -36
Tava puhaskasum aktsia kohta  (EUR) 0,09 0,34 0,09 0,37
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta  (EUR)

Tiit Atso
Finantsjuht
Tel 674 7422

0,09 0,34 0,09 0,37

Aktsiakapitali suurendamine

Vastavalt 14.05.2015 toimunud ASi Harju Elekter aktsionäride üldkoosoleku otsusele (p. 4.12 ja 4.13) oli Kontserni kuuluvate äriühingute juhtorganite liikmetele, juhtivspetsialistidele ja inseneridele ning ASi Harju Elekter sidusäriühingute juhatuse liikmetele suunatud aktsiaoptsiooniprogrammi alusel väljastatud 600 000 aktsiaoptsiooni märkimise tähtaeg 16.-30.06.2015.

Märkimisperioodi lõpuks 30.06.2015 märgiti 339 880 aktsiat. Seoses optsioonilepingute täitmisega suurendati ASi Harju Elekter aktsiakapitali 237 916 euro võrra, milleks lasti välja 339 880 uut 0,70 eurose nimiväärtusega lihtaktsiat. ASi Harju Elekter aktsiakapitali suurendamine seoses optsioonilepingute täitmisega kanti äriregistrisse 22. juulil 2015. aastal. ASi Harju Elekter uueks aktsiakapitaliks on 12,42 miljonit eurot, mis jaguneb 17 739 880 nimeliseks lihtaktsiaks.

Andres Allikmäe
Juhataja
674 7400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Harju Elekter omandas 10% osaluse superkondensaatorite tootjas Skeleton Technologies Group

ASi Harju Elekter nõukogu otsustas oma 2. juuni 2015 istungil kiita heaks strateegiline investeering superkondensaatorite arendamise ja tootmisega tegelevas firmas Skeleton Technologies Group OÜ, omandades ettevõttes 10%lise osaluse. Vastavalt lepingule ja lähtudes asjaolust, et tehing ei ole Börsi reglemendi tähenduses oluline, siis osapooled tehingu väärtust ei avalikusta.

AS Harju Elekter näeb antud innovaatilise investeeringu atraktiivsust nii selle väärtuse kasvus kui ka ettevõtte võimalikus osalemises superkondensaatorite moodulsüsteemide arenduses, tootmises ning kasutamises elektrienergia juhtimis- ja lülitussüsteemides.

Superkondensaatorite turg on viimase 8 aasta jooksul kasvanud 30% aastas ning vastavad salvestus- ja lülituslahendused on fookuses nii energiaefektiivsuse- kui ka taastuvenergiaarendustes. Superkondensaatorid on keskkonnasõbralikud ja kuluefektiivsed energiasalvestid, mis on sobilikud ülisuurte energiakoguste salvestamiseks ning vallandamiseks lühikese aja jooksul. Superkondensaatorid võimaldavad üle miljoni laadimistsükli temperatuurivahemikus -40 C kuni + 65 C ning suudavad saavutada hetkvõimsusi üle 60 kW/kg, mis ületab akude võimsusi mitmekümnekordselt.

Skeleton alustas Eesti teadlaste poolt väljatöötatud patenteeritud superkondensaatorite tootmise arendamist 2009. aastal ja on jõudnud toodete osas tehnoloogilisele tasemele, mis võimaldab mahutada väiksematesse gabariitidesse oluliselt suuremat võimsust võrreldes turul pakutavate toodetega. Tehnoloogia on kaitstud 5 patendiperekonnaga, mis katavad kogu toote alates kasutatavatest materjalidest kuni tootmistehnoloogiani. Skeletoni kliendiportfellis on nii mitmed juhtivad autotööstuse ettevõtted, elektrienergia- ja taastuvenergia lahenduste arendajad kui ka Euroopa Kosmoseagentuur.

Harju Elekter on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete tootja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud ettevõte Skandinaavia riikides. Harju Elekter Gruppi kuuluvad elektriseadmete valmistajatehased Eestis, Soomes ja Leedus: AS Harju Elekter Elektrotehnika (100%), Satmatic Oy (100%), Finnkumu Oy (100%) ja Rifas UAB (100%) ning telekommunikatsioonitoodete valmistaja AS Harju Elekter Teletehnika (100%). Lisaks on ASil Harju Elekter finantsinvesteeringud Läti elektriseadmete müügifirmas SIA Energokomplekss (14%) ja Soome börsiettevõttes PKC Group Oyj (5%).

NASDAQ OMX Tallinna börsi reglemendi tähenduses ei ole antud tehingu puhul tegemist tehinguga seotud isikute vahel.

Andres Allikmäe
Juhataja
674 7400

Lisainformatsioon: AS Harju Elekter juhataja Andres Allikmäe, nõukogu esimees Endel Palla (674 7400).

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Tütarettevõtte juhataja ametilepingu lõpetamine

ASi Harju Elekter suurima tütarettevõtte juht Ülo Merisalu lahkub pärast 10 aastat ASi Harju Elekter Elektrotehnika juhataja ametikohalt. Alates 1.juunist 2015 asub juhatuse liikme kohale ja võtab ettevõtte juhi kohustused ja ülesanded üle ASi Harju Elekter Elektrotehnika müügidirektor Jan Osa.

Jan Osa (sünd.05.11.1969) on lõpetanud Tallinna Polütehnikumi tööstusettevõtete elektriseadmete erialal (1989) ning Tallinna Tehnikaülikooli elektriajamite ja tööstusautomaatika erialal (1994). Harju Elekter kontsernis töötab Jan Osa 1994. aastast, alates 1996.aastast ASi Harju Elekter Elektrotehnika müügidirektorina.

AS Harju Elekter ja AS Harju Elekter Elektrotehnika tänavad Ülo Merisalu ettevõtte arengusse antud panuse eest.

Andres Allikmäe
Juhataja
6 747 400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

Täna, 14.mail 2015 algusega kell 10 toimus Keilas, Keskväljak 12 ASi Harju Elekter aktsionäride korraline üldkoosolek. Üldkoosolekust võttis osa 84 aktsionäri ja nende volitatud esindajat, kes olid esindatud kokku 12 392 987 häälega, mis moodustab häälte üldarvust 71,22%.

Üldkoosoleku päevakord oli järgmine:
1. ASi Harju Elekter 2014. aasta majandusaasta aruande kinnitamine
2. Kasumijaotuse kinnitamine
3. Audiitori nimetamine ja tasustamine
4. Aktsiakapitali suurendamine

1.ASi Harju Elekter 2014. a majandussaasta aruande kinnitamine
Üldkoosolek otsustas:
Kinnitada AS Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2014. majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2014 on  69 792 tuhat eurot, müügitulud 50 606 tuhat eurot ning aruandeaasta puhaskasum 9 697 tuhat eurot.

Otsuse poolt anti 12 392 987 häält, mis moodustas 100,00 % hääletanuist.

2.Kasumijaotuse kinnitamine
Üldkoosolek otsustas:
Kinnitada AS Harju Elekter 2014.a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 16 967 tuhat eurot
2014.a. puhaskasum  9 697 tuhat eurot
Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2014 26 664 tuhat eurot

Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt:

Dividendideks ( 0,15 eurot aktsia kohta*)  2 610 tuhat eurot
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 24 054 tuhat eurot

Dividendid makstakse aktsionäridele välja 3.06.2015 ülekandega aktsionäri pangaarvele. *Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse seisuga 28.05.2015 kl 23.59

Otsuse poolt anti 12 375 417 häält, mis moodustas 99,86 % hääletanuist.

3. Audiitori nimetamine ja tasustamine
Üldkoosolek otsustas:
Nimetada ASi Harju Elekter 2015-2017.a auditi tegijaks KPMG Baltics OÜ, registrikood 10096082. Nõusolek olemas. Audiitori tasustamine toimub vastavalt lepingule.

Otsuse poolt anti 12 376 787 häält, mis moodustas 99,87 % hääletanuist.

4. Aktsiakapitali suurendamine
Üldkoosolek otsustas:
4.1 Realiseerida 03.05.2012.a. aktsionäride üldkoosolekul päevakorrapunktis nr 6 vastuvõetud otsuste alusel vastuvõetud suunatud aktsiaemissiooni programm (optsiooniprogramm), milline oli suunatud ASiga Harju Elekter samasse kontserni kuuluvate äriühingute juhtorganite liikmetele, juhtivspetsialistidele ja inseneridele ning ASi Harju Elekter sidusäriühingute juhatuse  liikmetele.

4.2 Suurendada aktsiaseltsi aktsiakapitali kuni 12 600 000 (kaheteist miljoni kuuesaja tuhande) euroni, s.o. 420 000 (neljasaja kahekümne) euro  võrra, uute aktsiate väljalaskmise teel rahaliste sissemaksetega.

4.3 Aktsiakapitali suurendamiseks lasta välja 600 000 (kuussada tuhat) uut 0,70-eurose nimiväärtusega lihtaktsiat.

4.4 Vastavalt 03.05.2012.a. aktsionäride üldkoosolekul päevakorrapunktis nr 6 vastuvõetud otsuse punktile 6.5. on aktsia väljalaskehinnaks 2,36 eurot aktsia kohta, mis sisaldab ülekurssi 1,66 eurot aktsia kohta.

4.5 Vastavalt 03.05.2012.a. aktsionäride üldkoosolekul päevakorrapunktis nr 6 vastuvõetud otsuse punktile 6.3 on seniste aktsionäride eesõigus märkida uusi väljalastavaid aktsiaid välistatud.

4.6 Uute väljalastavate aktsiate märkimise õigus on isikutel, kellel on tulenevalt  03.05.2012.a. üldkoosolekul päevakorrapunktis nr 6 vastuvõetud otsuse punktidele 6.6 ja 6.7 sõlmitud ja märkimise ajal kehtiv aktsia märkimise eesõigust tagav eelleping, arvestades sama otsuse punktis 6.7 toodud erisust seoses pensionile minekuga.

4.7  Uute väljalastavate aktsiate märkimise aeg on 16.06.2015.a. kuni 30.06.2015.a.

4.8 Juhatusel saata käesoleva otsuse punktis 4.6 nimetatud isikutele märkimisele kutsumise teade 14 kalendripäeva jooksul arvates käesoleva otsuse vastuvõtmisest.

4.9 Aktsiate märkimine toimub Harju Elekter ASi juhatuse ruumides aadressil: Paldiski mnt. 31, 76606 KEILA tööpäevadel kella 9.00-st kuni 16.00-ni.

4.10 Vastavalt 03.05.2012.a. aktsionäride üldkoosolekul päevakorrapunktis nr 6 vastuvõetud otsuse punktile 6.8 tuleb märgitavate aktsiate eest tasuda enne märkimist rahas ülekandega või sissemaksega AS Harju Elekter pangakontole nr.  EE172200221011207998 Swedbankis, esitades aktsiate märkimisel märgitavate aktsiate ulatuses aktsiate eest tasumist tõendava maksedokumendi.

4.11 Vastavalt 03.05.2012.a. aktsionäride üldkoosolekul päevakorrapunktis nr 6 vastuvõetud otsuse punktile 6.14, annavad  uued aktsiad aktsionärile õiguse dividendidele alates 2015.a. majandusaasta eest.

4.12 Volitada aktsiaseltsi juhatust 15 päeva jooksul arvates märkimisperioodi lõppemisest tühistama aktsiad, mida ei ole märgitud või mille eest ei ole tasutud vastavalt märkimis- ja tasumisperioodi lõpuks.

4.13 Juhatuse poolt vastavalt käesoleva otsuse punktile 4.12 aktsiate tühistamisel loetakse aktsiakapital suurendatuks tühistatud aktsiate nimiväärtuse summa võrra väiksemas summas ja väljalastavate aktsiate arvuks tühistatud aktsiate arvu võrra väiksem aktsiate arv.

Otsuse poolt anti 12 104 448 häält, mis moodustas 97,67 % hääletanuist.

Andres Allikmäe
Juhataja
674 7400

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

 

Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-3/2015

ASi Harju Elekter 2015.a esimene kvartal oli mõjutatud tavapärasest sesoonsusest. Kontserni tulemustele lisandus konsolideerituna Finnkumu Oy, kuid võrreldavalt eelmise aastaga ei konsolideeritud enam ASi Draka Keila Cables kasumit. Eesti segmendi langus oli tingitud peamiselt Eesti Energia lepingujärgse tellimusmahu täitmata jätmisest.

jaanuar – märts aasta
2015 2014 2014
Müügitulu (tuhat eurot) 10 945 9 661 50 606
Brutokasum (tuhat eurot) 1 698 1 701 9 081
Ärikasum enne kulumit (EBITDA) (tuhat eurot) 388 441 3 741
Ärikasum (EBIT) (tuhat eurot) 29 56 2 228
Perioodi puhaskasum (tuhat eurot) 10 371 9 778
 sh emaettevõtte omanike osa (tuhat eurot) 16 391 9 697

Aruandekvartali konsolideeritud müügitulu oli 10,9 miljonit eurot ehk 13,3% rohkem kui võrreldaval perioodil. 90% müügituludest saadi Tootmise segmendist ning Kinnisvara ja muud tegevusalad andsid kokku 10% konsolideeritud müügimahust.

Müügitulude kasv on olnud pea kõigi toodete ja teenuste osas. Enam kui 91% müügitulust saadi elektriseadmete müügist, mis aruandekvartalis suurenes 14%.  Kontserni toodetest ja teenustest realiseeriti Eestist väljapoole 72% (2014 I kv: 64%). Kontserni suurim turg on Soome. Aruandekvartalis müüdi Soome 56% (2014 I kv: 45%) Kontserni toodetest ja teenustest. Eesti segmendi müügitulud langesid 11,2%.

Äritegevuse kulud kasvasid aruandeperioodil 14,3%. Müüdud toodete ja teenuste kulu suurenes kiiremas tempos kui müügitulu, mistõttu vähenes brutokasumi marginaal võrreldava perioodi näitaja suhtes 2,1 protsendipunkti võrra. Turustuskulud kasvasid aruandekvartalis seoses Eesti ja Soome tütarfirmade osalemisega Tampere energeetikamessil 33 tuhande euro võrra 684 tuhande euroni. Turustuskulude määr moodustas müügitulust 6,2 % (2014 I kv: 6,7%).

Üldhalduskulud olid võrreldava perioodi näitajast 49 tuhat eurot suuremad. Üldhalduskulude määr moodustas müügitulust 9,4%, kahanedes 0,7 protsendipunkti võrra.

2015. aasta I  kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 467 inimest, mis oli keskmiselt 27 töötajat rohkem kui võrreldaval perioodil. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 2 388 (2014 I  kv: 2 170) tuhat eurot. Keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli 1 705 (2014 I kv: 1 645) eurot. Tööjõukulud kasvasid aruandekvartalis 9,7% 3,1 miljonit euroni. Tööjõukulude määr müügitulust kahanes 29,1%lt 2014. aasta I kvartalis 28,2%ni aruandekvartalis.

Kontserni I kvartali konsolideeritud brutokasum oli 1,7 (2014 I kv: 1,7) miljonit eurot ning brutokasumi marginaaliks kujunes 15,5% (2014 Ikv: 17,6%).

Aruandekvartali ärikasum oli 29 (2014 I kv: 56) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 388 (2014 I kv: 441) tuhat eurot. Ärirentaabluseks kujunes 0,3% (2014 I kv: 0,6%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 3,5% (2014 I kv 4,6%).

2014. aasta I kvartalis konsolideeris Kontsern sidusettevõttest AS Draka Keila Cables kasumit 324 tuhat eurot. Kontsern müüs sidusettevõtte 2014. aastal. ASi Draka Keila Cables konsolideeritud kasum andis 2014. aasta I kvartalis 87% Kontserni puhaskasumist.

Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 10 (2014 I kv: 371) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 16 (2014 I kv: 391) tuhat eurot.

Kontserni varade maht suurenes 3 kuuga 5,3 miljoni euro võrra ja kasvas võrreldava perioodi suhtes 4,2 miljoni euro võrra 75,0 miljoni euroni.

Kontsern investeeris 3 kuuga põhivarasse kokku 1,04 (2014 I kv: 0,40) miljonit eurot.

Bilansipäevajärgsed sündmused:
1. aprillil 2015 toimus PKC Group Oyj aktsionäride üldkoosolek, kes otsustas maksta 2014.a eest aktsionäridele dividende 0,70 eurot aktsia kohta. Dividendid kanti aktsionäride pangakontodele 14. aprillil 2015. ASile Harju Elekter kuulub 1 094 641 aktsiat ja netodividenditulu oli 651 tuhat eurot, mis lisandub II kvartali investeerimistegevuse rahavoole.

ASi Harju Elekter juhatus kutsus 14.mail 2015.a Keila Kultuurikeskusesse kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku ning teeb üldkoosolekule ettepaneku maksta 2014. aasta eest aktsionäridele dividendideks 0,15 (2013:0,10) eurot aktsia kohta, kokku 2,61 (2013:1,74) miljonit eurot.

AS Harju Elekter allkirjastas 23.aprillil 2015.a lepingu Leedu tütarettevõtte UAB Rifas kõigi aktsiate ostuks. Tehingu käigus omandas AS Harju Elekter lisaks olemasolevale 63%le veel 37%lise osaluse tütarfirmas UAB Rifas, saades ettevõtte ainuomanikuks. UAB Rifas kõigi aktsiate omandamine oli Kontserni strateegiline otsus, kindlustades sellega oma positsiooni Leedus ja eksportturgudel.

Andres Allikmäe
Juhataja
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: ASi Harju Elekter 1.kvartali vahearuanne

KONSOLIDEERITUD BILANSS 31.03.2015
Konsolideeritud, auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 31.03.15 31.12.14
Raha, pangakontod 8 292 9 984
Müügivalmis finantsvara 0 35
Nōuded ostjatele ja muud nõuded 6 847 6 484
Ettemaksed 842 455
Ettevõtte tulumaks 99 79
Varud 10 274 8 104
Käibevara kokku 26 354 25 141
Pikaajalised finantsinvesteeringud 22 505 19 145
Kinnisvarainvesteeringud 12 364 12 109
Materiaalne põhivara 8 390 7 968
Immateriaalne põhivara 5 429 5 429
Põhivara kokku 48 688 44 651
VARAD KOKKU 75 042 69 792
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 205 278
Võlad tarnijatele ja muud võlad 8 935 6 989
Maksuvõlad 1 080 1 072
Ettevõtte tulumaks 12 12
Lühiajalised eraldised 20 39
Kokku lühiajal.kohustused 10 252 8 390
Pikaajalised kohustused 1 560 1 560
Kohustused kokku 11 812 9 950
Aktsiakapital 12 180 12 180
Ülekurss 240 240
Reservkapital 22 754 19 393
Jaotamata kasum 26 698 26 664
Emaettevõtte osalus omakapitalis 61 872 58 477
Mitte-kontrolliv osalus 1 358 1 365
Kokku omakapital 63 230 59 842
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 75 042 69 792
KASUMIARUANNE
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE
01.01.-31.03.2015
Konsolideeritud, auditeerimata
EUR’000
Kontsern   KV12015   KV12014
Realiseerimise  netokäive 10 945 9 661
Realiseeritud toodete kulud -9 247 -7 960
Kogukasum 1 698 1 701
Turustuskulud -684 -651
Üldhalduskulud -1 025 -976
Muud äritulud 54 9
Muud ärikulud -14 -27
Ärikasum 29 56
Finantstulud 14 17
Finantskulud -7 -8
Tulu sidusettevõttest 0 324
Kasum enne maksustamist 36 389
Tulumaks -26 -18
Maksustamisjärgne kasum, sh 10 371
   emaettevõtte omanike osa 16 391
   mitte-kontrolliv osa -6 -20
Tava puhaskasum aktsia kohta  (EUR) 0,00 0,02
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta  (EUR) 0,00 0,02

I KVARTALI VAHEARUANNE

AS Harju Elekter omandas Leedu tütarettevõtte UAB Rifas kõik aktsiad

AS Harju Elekter allkirjastas eile, 23.aprillil 2015.a lepingu Leedu tütarettevõtte UAB Rifas kõigi aktsiate ostuks. Tehingu käigus omandas AS Harju Elekter lisaks olemasolevale 63%le veel 37%lise osaluse tütarfirmas UAB Rifas, saades ettevõtte ainuomanikuks. Ostutehing jõustub hiljemalt 28.aprillil 2015. Tehingu hinda vastavalt lepingule ei avalikustata.

Tehingujärgselt jätkab UAB Rifas oma nime ja kaubamärgi all ASi Harju Elekter 100%lise tütarettevõttena. UAB Rifas kõigi aktsiate omandamine oli Kontserni strateegiline otsus, kindlustades sellega oma positsiooni Leedus ja eksportturgudel.

UAB Rifas juhatuse esimeheks valiti Andres Allikmäe ja liikmeteks Endel Palla, Tiit Atso (Harju Elekter kontserni finantsjuht), Jan Osa (AS Harju Elekter Elektrotehnika müügidirektor) ja Aidas Šetikas, kes jätkab endiselt ettevõtte tegevjuhina.

UAB Rifas Grupp, finantskokkuvõte

2012–2014

1000 eurot

2014

2013

2012

Raha- ja pangakontod

662

633

602

Äritegevuse nõuded

1 030

1 005

2 158

Varud

1 285

827

733

Põhivara

1 615

1 664

1 769

Varad kokku

4 592

4 129

5 262

Lühiajalised kohustused

1 165

671

1 723

Pikaajalised kohustused

0

2

10

Omakapital

3 427

3 456

3 529

   sh. aktsiakapital

222

222

222

Müügitulu

5 283

5 809

7 221

Ärikasum

109

17

273

Puhaskasum

54

-49

224

Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR)

7

-6

29

Aktsiate arv

7 650

7 650

7 650

Dividend aktsia kohta

9,46

9,46

11,36

UAB Rifas majandustegevuses ei ole pärast viimase majandusaasta lõppu toimunud olulisi muudatusi.

1991.aastal asutatud UAB Rifas põhitegevus on tööstusautomaatika-seadmete ning elektrienergia jaotus- ja ülekandeseadmete projekteerimine, tootmine ja müük. Rifas Gruppi kuuluvad tootmisettevõte Rifas UAB ning tema projekteerimisega tegelev tütarettevõte Automatikos Iranga UAB (51%). UAB Rifase 2014.aasta auditeeritud müügitulu oli 5,3 miljonit eurot, millest 80% moodustas müük väljaspool Leedut. 2014.a lõpus töötas Rifas Grupis 80 inimest. AS Harju Elekter omandas 51%lise osaluse Leedu ettevõttes UAB Rifas 2003.aastal ning suurendas selle 63%ni 2012.a detsembris.

Harju Elekter on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete tootja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud ettevõte Skandinaavia riikides. Harju Elekter Gruppi kuuluvad elektriseadmete valmistajatehased Eestis, Soomes ja Leedus: AS Harju Elekter Elektrotehnika (100%), Satmatic Oy (100%), Finnkumu Oy (100%) ja Rifas UAB (100%) ning telekommunikatsioonitoodete valmistaja AS Harju Elekter Teletehnika (100%). Lisaks on ASil Harju Elekter finantsinvesteeringud Läti elektriseadmete müügifirmas SIA Energokomplekss (14%) ja Soome börsiettevõttes PKC Group Oyj (5%).

Vastavalt NASDAQ Tallinn Börsi poolt emitendile kehtestatud reeglitele ei ole eelnimetatud tehing käsitletav tehinguna seotud osapoolega ning ASi Harju Elekter nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Andres Allikmäe
Juhataja
674 7400

Lisainformatsioon: AS Harju Elekter juhataja Andres Allikmäe, nõukogu esimees Endel Palla (674 7400).

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Nõukogu kiitis heaks 2014.a auditeeritud majandusaruande

ASi Harju Elekter nõukogu kiitis heaks 2014. aasta auditeeritud majandusaruande. Finantstulemused ei ole võrreldes esialgsete auditeerimata tulemustega (avaldatud 25.02.2015) muutunud.

Kontserni 2014. aasta müügitulu kasvas võrreldes 2013. aastaga 5% ja jõudis 50,6 miljoni euroni, ärikasum kasvas 28% 2,2 miljoni euroni ja puhaskasum 89% 9,8 miljoni euroni.

2014. a auditeeritud majandusaasta aruanne ja aastaraamat on lisatud käesolevale teatele manustena.

Andres Allikmäe
Juhataja
674 7400

 

Koostas
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

Aktsiaseltsi Harju Elekter juhatus, asukohaga Keilas, kutsub neljapäeval 14. mail 2015. aastal algusega kell 10.00 Keila Kultuurikeskuse saalis (Keskväljak 12) kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku.

Aktsiaseltsi Harju Elekter nõukogu määras alljärgneva üldkoosoleku päevakorra ja kooskõlastas järgmised ettepanekud:

1. ASi Harju Elekter 2014. a. majandusaasta aruande kinnitamine
Kinnitada AS Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2014. majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2014 on  69 792 tuhat eurot, müügitulud 50 606 tuhat eurot ning aruandeaasta puhaskasum 9 697 tuhat eurot.

2. Kasumijaotuse kinnitamine
Kinnitada AS Harju Elekter 2014.a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 16 967 tuhat eurot
2014.a. puhaskasum  9 697 tuhat eurot
Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2014 26 664 tuhat eurot

Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt:

Dividendideks ( 0,15 eurot aktsia kohta*)  2 610 tuhat eurot
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 24 054 tuhat eurot

Dividendid makstakse aktsionäridele välja 3.06.2015 ülekandega aktsionäri pangaarvele. *Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse seisuga 28.05.2015 kl 23.59.

3. Audiitori nimetamine ja tasustamine
Nimetada ASi Harju Elekter 2015-2017.a auditi tegijaks KPMG Baltics OÜ, registrikood 10096082. Nõusolek olemas. Audiitori tasustamine toimub vastavalt lepingule.

4. Aktsiakapitali suurendamine
Realiseerida 3.05.2012.a aktsionäride üldkoosolekul päevakorrapunktis nr 6 vastuvõetud otsuste alusel suunatud aktsiaemissiooni programm (optsiooniprogramm) ning suurendada aktsiaseltsi aktsiakapitali kuni 12 600 000 (kaheteist miljoni kuuesaja tuhande) euroni, s.o. 420 000 (neljasaja kahekümne tuhande) euro  võrra 600 000 (kuuesaja tuhande) uue lihtaktsia väljalaskmise teel rahaliste sissemaksetega.

——————————————————————————————————————————————————————————————————-
Vastavalt äriseadustiku § 297 lg 5 fikseeritakse koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri seisuga 7.05.2015 kell 23.59. Koosolekule registreerimine algab 14.05.2015 kell 9.00. Üldkoosolekul osalejate registreerimiseks palume esitada: füüsilisest isikust aktsionäril – isikut tõendav dokument, füüsilisest isikust aktsionäri esindajal – isikut tõendav dokument ja kirjalik volikiri; juriidilisest isikust aktsionäri seadusjärgsel esindajal – väljavõte vastavast (äri)registrist, kus juriidiline isik on registreeritud ja esindaja isikut tõendav dokument; juriidilisest isikust aktsionäri tehingujärgsel esindajal tuleb lisaks nimetatud dokumentidele esitada juriidilise isiku seadusjärgse esindaja poolt väljastatud kirjalik volikiri. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku dokumendid palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. AS Harju Elekter võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav. Isikut tõendava dokumendina palume esitada pass või ID kaart.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest e-posti aadressil yldkoosolek@he.ee või üle andes nimetatud dokumendi(d) tööpäevadel kella 8.30 kuni 16.00, hiljemalt 13.05.2015 AS Harju Elekter sekretariaadis Paldiski mnt 31 (3. korrus) Keilas.

ASi Harju Elekter majandusaasta aruande ja päevakorrapunktide otsuseprojektidega on võimalik tutvuda ettevõtte internetileheküljel www.harjuelekter.ee või Keilas, Paldiski mnt 31. Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressile yldkoosolek@he.ee. Küsimused, vastused ja koosoleku seisukohad avaldatakse ettevõtte koduleheküljel internetis.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 29.04.2015. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 11.05.2015. Täpsem teave äriseadustiku § 287 (aktsionäri õigus teabele), § 293 lõikes 2 (õigus nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda) ja § 293′ lõigetes 3 (kohustus esitada samaaegselt päevakorra täiendamise nõudega otsuse eelnõu või põhjendus) ja 4 (õigus esitada iga päevakorra punkti kohta otsuse eelnõu) nimetatud õiguste teostamise korra ja tähtaja kohta on avalikustatud Harju Elekter AS kodulehel www.harjuelekter.ee. Samas avaldatakse ka aktsionäride poolt esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused, kui selliseid laekub. Pärast üldkoosoleku päevakorra, sh täiendavate punktide ammendamist, saavad aktsionärid küsida juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta.

Andres Allikmäe
Juhataja
Tel 6747 400

 

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Kontserni majandustulemused, 1-12/2014

Harju Elekter kontserni 2014. aasta oli sündmusterohke ja edukas. Ehkki majanduskeskkond ja turud olid ebakindlad ja volatiilsed, täitsime endale püstitatud ülesanded, suurendades müügitulusid ja kasumit.

Kontserni tütarettevõte Satmatic Oy ostis juunis Soome suurima komplektalajaamade valmistaja Finnkumu Oy, kelle II poolaasta raamatupidamise aruanded kajastuvad Kontserni IV kvartali ja 12 kuu majandustulemustes alates 1. juulist. Juulis müüs Kontsern oma 34%lise osaluse ASis Draka Keila Cables, mille kasumit konsolideeriti laiendatud kapitaliosaluse meetodil kuni 30.6.2014. Mõlemad sündmused avaldasid mõju nii Kontserni aruandekvartali kui ka 12 kuu konsolideeritud majandustulemustele.

oktoober – detsember

muutus

jaanuar – detsember

muutus

(tuhat eurot)

2014

2013

%

2014

2013

%

Müügitulu

14 166

12 288

15,3

50 606

48 288

4,8

Brutokasum

2 222

2 131

4,3

9 081

8 458

7,4

Ärikasum enne kulumit

657

626

5,0

3 741

3 269

14,4

Ärikasum

282

214

31,8

2 228

1 743

27,8

Perioodi puhaskasum

253

298

-15,1

9 778

5 173

89,0

Kontserni müügitulu kasvas aruandekvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 15,3% ja jõudis 14,2 miljoni euroni. Aruandeaasta konsolideeritud müügitulu oli 50,6 miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 4,8%. 70% Kontserni toodetest ja teenustest müüdi väljapoole Eestit.

Müügitulust 90,5% saadi Tootmise segmendist, Kinnisvara ning muud tegevusalad kokku andsid 9,5% konsolideeritud müügimahust. Tootmise segment tegeleb elektrienergia jaotus- ja juhtimisseadmete tootmise ja müügi ning nendega seotud tegevustega. Elektriseadmete müügist teenitud müügitulu moodustas 93,6% Tootmise müügimahust ja 84,7% konsolideeritud müügitulust. Elektriseadmete müük kasvas neljandas kvartalis 21,8% 12,4 miljoni euroni ja 12 kuu arvestuses 7,3% 42,9 miljoni euroni.

Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 483 inimest, mis oli 32 töötajat rohkem kui aasta tagasi. Finnkumu Oy ostuga lisandus Kontserni 18 töötajat. 2014. aasta IV  kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 465 inimest, mis oli keskmiselt 29 töötajat rohkem kui võrreldaval perioodil. 12 kuu keskmine töötajate arv kasvas võrreldava perioodi suhtes 4 töötaja võrra 459 töötajani.

IV kvartalis kasvasid tööjõukulud 9,6% 3,2 miljoni euroni ja 12 kuuga 6,0% 12,0 miljoni euroni. Tööjõukulude määr moodustas aruandeaastal müügitulust 23,8% (2013: 23,5%). Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 2 503 (2013 IV  kv: 2 247) tuhat eurot ning 12 kuuga 9 194 tuhat eurot (2013: 8 645 tuhat eurot). Keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli 1 669 (2013: 1 584) eurot.

Müüdud toodete ja teenuste kulud kasvasid aruandekvartalis 17,6% ja 12 kuuga 4,3%, edestades müügitulu kasvutempot aruandekvartalis 2,2 protsendipunkti võrra ja jäädes 12 kuuga 0,5 protsendipunkti võrra alla müügitulu kasvutempole. Kokkuvõttes jäi äritegevuse kulude kasvutempo alla müügitulude kasvule, suurenedes küll aruandekvartaliga 15,1% 14,9 miljoni euroni ja aastaga 3,8% 48,3 miljoni euroni.

Tulenevalt eelnevast kujunes aruandekvartali konsolideeritud ärikasumiks 0,3 (2013 IV kv: 0,2) miljonit eurot ja ärikasumiks enne kulumit 0,7 (2013 IV kv: 0,6) miljonit eurot. Aruandekvartali ärirentaablus oli 2,0% (2013 IV kv: 1,7%) ja ärirentaablus enne kulumit 4,6%, mis oli võrreldava perioodi näitajast 0,5 protsendipunkti võrra väiksem. Nii ärikasum enne kulumit kui ka ärikasum kasvasid 12 kuuga 0,5 miljoni euro võrra vastavalt 3,7 miljoni euroni ja 2,2 miljoni euroni. 12 kuu ärirentaablus enne kulumit paranes 0,6 protsendipunkti võrra ja oli 7,4% ning ärirentaablus 0,8 protsendipunkti võrra ja oli 4,4%.

PKC Group Oyj maksis  2013. aasta eest dividende 0,70 eurot aktsia kohta. Dividenditulu aktsiatelt oli 907 (2013: 948) tuhat eurot. II kvartalis müüdi 200 tuhat PKC Group Oyj aktsiat. Finantstulu aktsiate müügist oli 4,6 (2013: 1,7) miljonit eurot. Kokku saadi 12 kuuga finantsinvesteeringult kasumit 5,6 miljonit eurot ja võrreldaval perioodil 2,6 miljonit eurot ning aastaga teeniti finantstulusid kokku 5,7 (2013: 2,6) miljonit eurot.

Kontsern müüs III kvartalis oma 34%lise osaluse ASis Draka Keila Cables. Kasum  aktsiate müügilt oli 1,8 miljonit eurot. Aruandeperioodil konsolideeris Kontsern sidusettevõttest kasumit 0,8 (2013: 1,3) miljonit eurot.

Aruandeaasta konsolideeritud puhaskasum oli 9,8 miljonit eurot, kasvades ligi 4,6 miljoni euro võrra. Emaettevõtte omanikele kuuluv osa moodustas 9,7 miljonit eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli 0,56 (2013: 0,30) eurot.

Andres Allikmäe
Juhataja
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: ASi Harju Elekter 4. kvartali ja 12 kuu vahearuanne

KONSOLIDEERITUD BILANSS 31.12.2014
Konsolideeritud, auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 31.12.14 31.12.13
Raha, pangakontod 9 984 4 102
Müügivalmis finantsvara 35 0
Nōuded ostjatele ja muud nõuded 6 484 5 699
Ettemaksed 455 256
Ettevõtte tulumaks 79 41
Varud 8 104 5 801
Käibevara kokku 25 141 15 899
Edasilükkunud tulumaksu vara 0 7
Sidusettevõtete aktsiad 0 3 598
Pikaajalised finantsinvesteeringud 19 145 31 339
Kinnisvarainvesteeringud 12 109 11 663
Materiaalne põhivara 7 968 8 129
Immateriaalne põhivara 5 429 436
Põhivara kokku 44 651 55 172
VARAD KOKKU 69 792 71 071
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 278 654
Võlad tarnijatele ja muud võlad 6 989 4 437
Maksuvõlad 1 072 969
Ettevõtte tulumaks 12 15
Lühiajalised eraldised 39 36
Kokku lühiajal.kohustused 8 390 6 111
Pikaajalised kohustused 1 560 1 141
Kohustused kokku 9 950 7 252
Aktsiakapital 12 180 12 180
Ülekurss 240 240
Reservkapital 19 393 31 424
Jaotamata kasum 26 664 18 635
Emaettevõtte osalus omakapitalis 58 477 62 479
Mitte-kontrolliv osalus 1 365 1 340
Kokku omakapital 59 842 63 819
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 69 792 71 071
KASUMIARUANNE
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-31.12.2014
Konsolideeritud, auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV4 2014 KV4 2013 12k 2014 12k 2013
Realiseerimise  netokäive 14 166 12 288 50 606 48 288
Realiseeritud toodete kulud -11 945 -10 157 -41 525 -39 830
Kogukasum 2 222 2 131 9 081 8 458
Turustuskulud -745 -737 -2 720 -2 627
Üldhalduskulud -1 176 -1 169 -4 042 -4 067
Muud äritulud 11 8 27 38
Muud ärikulud -30 -19 -118 -59
Ärikasum 282 214 2 228 1 743
Finantstulud 34 2 5 661 2 648
Neto finantskulud -12 -16 -38 -46
Tulu sidusettevõttest 0 153 2 602 1 303
Kasum enne maksustamist 304 353 10 453 5 648
Tulumaks -51 -55 -675 -475
Maksustamisjärgne kasum, sh 253 298 9 778 5 173
   emaettevõtte omanike osa 232 327 9 697 5 162
   mitte-kontrolliv osa 21 -29 81 11
Tava puhaskasum aktsia kohta  (EUR) 0,01 0,02 0,56 0,3
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta  (EUR) 0,01 0,02 0,56 0,3

IV KVARTALI ja 12 KUU VAHEARUANNE

Karin Padjus
Finantsdirektor
674 7403

 

Finantsaruannete avaldamine 2015. aastal

AS Harju Elekter soovib oma aktsionäridele häid pühi ning teatab, et avaldab konsolideeritud finantstulemused 2015. aastal järgmiselt:

2014.a 4.kvartali vahearuanne           25.02.2015
2015.a 1.kvartali vahearuanne           29.04.2015
Aktsionäride korraline üldkoosolek    14.05.2015
2015.a 2.kvartali vahearuanne           05.08.2015
2015.a 3.kvartali vahearuanne           04.11.2015

Majandustulemused avaldatakse eesti ja inglise keeles ning kõik teated on pärast nende avaldamist börsisüsteemis nähtavad ka ASi Harju Elekter koduleheküljel internetis aadressil http://www.harjuelekter.ee

Andres Allikmäe
Juhataja
674 7400

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Kontserni majandustulemused, 1-9/2014

Kontserni III kvartali müügitulu ja kasum kasvasid nii eelmise kvartali kui ka võrreldava perioodi suhtes.

Kontserni tütarettevõte Satmatic Oy ostis juunis Soome suurima komplektalajaamade valmistaja Finnkumu Oy, kelle III kvartali raamatupidamise aruanded kajastuvad Kontserni III kvartali ja 9 kuu majandustulemustes alates 1. juulist. Juulis müüs Kontsern oma 34%lise osaluse ASis Draka Keila Cables, mille kasumit konsolideeriti laiendatud kapitaliosaluse meetodil kuni 30.6.2014. Mõlemad sündmused avaldavad mõju nii Kontserni aruandekvartali kui ka üheksa kuu konsolideeritud majandustulemustele.

muutus

juuli – september

muutus

jaanuar – september

aasta

(tuhat eurot)

%

2014

2013

%

2014

2013

2013

Müügitulu

35,8

15 687

11 551

1,2

36 440

36 000

48 288

Brutokasum

43,4

3 242

2 262

8,4

6 858

6 327

8 458

Ärikasum enne kulumit

67,8

1 907

1 136

16,7

3 084

2 643

3 269

Ärikasum

100,1

1 527

763

27,1

1 945

1 531

1 743

Perioodi puhaskasum

33,0

3 200

2 407

95,3

9 525

4 876

5 173

 sh emaettevõtte omanike osa

27,5

3 102

2 432

95,7

9 463

4 835

5 162

Kontserni müügitulu kasvas aruandekvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 35,8% ja jõudis 15,7 miljoni euroni. Kuna poole juurdekasvust andis Finnkumu Oy, siis võrreldav müügitulu kasvas kolmandas kvartalis 10,9%. Üheksa kuu konsolideeritud müügitulu oli 36,4 miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 1,2%. 70% Kontserni toodetest ja teenustest müüdi väljapoole Eestit.

Müügitulust 90% saadi Tootmise segmendist, Kinnisvara ning muud tegevusalad kokku andsid 10% konsolideeritud müügimahust. Tootmise segment tegeleb elektrienergia jaotus- ja juhtimisseadmete tootmise ja müügi ning nendega seotud tegevustega. Elektriseadmete müügist teenitud müügitulu moodustas 92,7% Tootmise müügimahust ja 83,7% konsolideeritud müügitulust.

Aruandekvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 14 töötajat rohkem kui võrreldaval perioodil. Kontserni ettevõtetesse on rekruteeritud uusi töötajaid ning kolmandas kvartalis kasutatakse tavapäraselt ka ajutist täiendavat tööjõuressurssi. Võrreldes aasta algusega on Kontserni töötajate arv kasvanud 22 inimese võrra, kellest 18 lisandus seoses Finnkumu Oy soetamisega kolmandas kvartalis. Üheksa kuuga kasvasid tööjõukulud 4,7% 8,8 miljoni euroni. Tööjõukulude määr moodustas müügitulust 24,2% (2013 9k: 23,4%). Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 2 361 (2013 III  kv: 1 985) tuhat eurot ning 9 kuuga 6 692 tuhat eurot (2013 9k: 6 398 tuhat eurot). Keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli 1 647 (2013 9k: 1 542) eurot.

Müüdud toodete ja teenuste kulud kasvasid aruandekvartalis 34% ja kahanesid 9 kuuga marginaalselt 0,3%, jäädes müügitulu kasvutempole aruandekvartalis alla 1,8 ja 9 kuuga 1,5 protsendipunkti võrra. Kokkuvõttes jäi äritegevuse kulude kasvutempo alla müügitulude kasvule, suurenedes küll aruandekvartaliga 30,6% 14,1 miljoni euroni, kuid kahanedes üheksa kuuga 0,1% 34,4 miljoni euroni.

Tulenevalt eelnevast kujunes aruandekvartali konsolideeritud ärikasumiks 1,5 (2013 III kv: 0,8) miljonit eurot ja ärikasumiks enne kulumit 1,9 (2013 III kv: 1,1) miljonit eurot. Aruandekvartali ärirentaablus oli 9,7% (2013 III kv: 6,6%) ja ärirentaablus enne kulumit 12,2%, mis oli võrreldava perioodi näitajast 2,4 protsendipunkti võrra suurem. Nii ärikasum enne kulumit kui ka ärikasum kasvasid 9 kuuga 0,4 miljoni euro võrra vastavalt 3,1 miljoni euroni ja 1,9 miljoni euroni.

PKC Group Oyj maksis  2013. aasta eest dividende 0,70 eurot aktsia kohta. Dividenditulu aktsiatelt oli 907 (2013: 948) tuhat eurot. II kvartalis müüdi 200 tuhat PKC Group Oyj aktsiat. Finantstulu aktsiate müügist oli 4,6 (2013 9k: 1,7) miljonit eurot. Kokku saadi üheksa kuuga finantsinvesteeringult kasumit 5,5 miljonit eurot ja võrreldavatel perioodidel 2,6 miljonit eurot. 9 kuuga teeniti finantstulusid kokku 5,6 (2013 9k: 2,6) miljonit eurot.

Kontsern müüs aruandekvartalis oma 34%lise osaluse ASis Draka Keila Cables. Kasum  aktsiate müügilt oli 1,8 miljonit eurot. Aruandeperioodil konsolideeris Kontsern sidusettevõttest kasumit 0,8 (2013 9 k: 1,2) miljonit eurot.

Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 3,2 (2013 III kv: 2,4) miljonit eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 3,1 (2013 III kv: 2,4) miljonit eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli III  kvartalis 0,18 (2013 III kv: 0,14) eurot.

Kokkuvõttes oli üheksa kuu  konsolideeritud puhaskasum 9,5 miljonit eurot, kasvades ligi 2 korda. Emaettevõtte omanikele kuuluv osa moodustas 9,5 miljonit eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli 0,54 (2013 9k: 0,28) eurot.

Andres Allikmäe
Juhataja
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: ASi Harju Elekter 3.kvartali ja 9 kuu vahearuanne

KONSOLIDEERITUD BILANSS 30.09.14
Konsolideeritud, auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 30.09.14 31.12.13
Raha, pangakontod 9 135 4 102
Müügivalmis finantsvara 30 0
Nōuded ostjatele ja muud nõuded 8 184 5 699
Ettemaksed 225 256
Ettevõtte tulumaks 9 41
Varud 9 713 5 801
Käibevara kokku 27 296 15 899
Edasilükkunud tulumaksu vara 6 7
Sidusettevõtete aktsiad 0 3 598
Pikaajalised finantsinvesteeringud 17 548 31 339
Kinnisvarainvesteeringud 11 464 11 663
Materiaalne põhivara 8 043 8 129
Immateriaalne põhivara 5 364 436
Põhivara kokku 42 425 55 172
VARAD KOKKU 69 721 71 071
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 412 654
Võlad tarnijatele ja muud võlad 7 035 4 437
Maksuvõlad 1 335 969
Ettevõtte tulumaks 221 15
Lühiajalised eraldised 23 36
Kokku lühiajal.kohustused 9 026 6 111
Pikaajalised kohustused 2 724 1 141
Kohustused kokku 11 750 7 252
Aktsiakapital 12 180 12 180
Ülekurss 240 240
Reservkapital 17 793 31 424
Jaotamata kasum 26 412 18 635
Emaettevõtte osalus omakapitalis 56 625 62 479
Mitte-kontrolliv osalus 1 346 1 340
Kokku omakapital 57 971 63 819
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 69 721 71 071
KASUMIARUANNE
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-30.09.14
Konsolideeritud, auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV3 2014 KV3 2013 9k 2014 9k 2013
Realiseerimise  netokäive 15 687 11 551 36 440 36 000
Realiseeritud toodete kulud -12 445 -9 289 -29 582 -29 673
Kogukasum 3 242 2 262 6 858 6 327
Turustuskulud -680 -586 -1 976 -1 890
Üldhalduskulud -966 -913 -2 865 -2 897
Muud äritulud -20 13 16 32
Muud ärikulud -49 -13 -88 -41
Ärikasum 1 527 763 1 945 1 531
Finantstulud 79 1 228 5 627 2 645
Neto finantskulud -9 -7 -25 -30
Tulu sidusettevõttest 1 787 467 2 602 1 150
Kasum enne maksustamist 3 384 2 451 10 149 5 296
Tulumaks -184 -44 -624 -420
Maksustamisjärgne kasum, sh 3 200 2 407 9 525 4 876
   emaettevõtte omanike osa 3 102 2 432 9 463 4 835
   mitte-kontrolliv osa 98 -25 62 41
Tava puhaskasum aktsia kohta  (EUR) 0,18 0,14 0,54 0,28
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta  (EUR) 0,18 0,14 0,54 0,28

III KVARTALI ja 9 KUU VAHEARUANNE

Kontserni Soome tütarfirma ostis Finnkumu Oy

ASi Harju Elekter Soome tütarettevõte Satmatic Oy allkirjastas 17.juunil 2014. aastal lepingu Soome suurima komplektalajaamade valmistaja Finnkumu Oy kõigi aktsiate ostuks. Tehingujärgselt jätkab Finnkumu Oy oma nime ja kaubamärgi all Satmatic Oy 100%lise tütarettevõttena. Finnkumu Oy ostuga suurendab Kontsern oma turuosa Soomes ja ka mujal Skandinaavias ning laiendab oluliselt tootesortimenti.

Finnkumu Oy juhatuse esimeheks nimetati Simo Puustelli (Satmatic Oy juhataja) ja liikmeteks Endel Palla, Andres Allikmäe, Ülo Merisalu (AS Harju Elekter Elektrotehnika juhataja) ja Matti Ollila, kes jätkab ühtlasi ka Finnkumu Oy tegevdirektorina.

Tehing jõustus 17.juunil 2014, mil toimusid ka rahalised arveldused. Ostutehingu eest tasuti 6 575 tuhat eurot. Vastavalt lepingule tuleb müüjatele peale auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamist maksta täiendavalt 2015. aastal 2014. aasta eest 50% ettevõtte ärikasumist ja 2016. aastal 2015. aasta eest 40% ettevõtte ärikasumist. Ostutehingu rahastamine toimus ASi Harju Elekter omavahendite arvelt.

Finnkumu Oy, finantskokkuvõte 2011–2013
1000 eurot 2013 2012 2011  
Raha- ja pangakontod 820 413 512  
Väärtpaberid 374 174 155  
Äritegevuse nõuded 811 935 389  
Varud 1 504 925 532  
Põhivara 43 32 31  
Varad kokku 3 552 2 479 1 619  
Lühiajalised kohustused 804 834 327  
Omakapital 2 748 1 645 1 292  
   sh. aktsiakapital 24 24 254  
Müügitulu 10 391 6 634 4 126  
Ärikasum 1 626 884 419  
Puhaskasum 1 250 664 273  
Tavapuhaskasum aktsia kohta (EUR) 511 271 108  
Aktsiate arv 2 448 2 448 2 540  
Dividend aktsia kohta 88 60 45  
Finnkumu Oy majandustegevuses ei ole pärast viimase majandusaasta lõppu toimunud olulisi muudatusi. Harju Elekter kontserni ettevõtete ja Finnkumu Oy vahel ei ole
 kehtivaid lepinguid, samuti ei ole viimasel kehtivaid laenulepinguid ega ühtegi kohtu- või vahekohtumenetlust.

Satmatic Oy on juhtiv tööstusautomaatika seadmete tootja ning Kontserni toodete maaletooja ja edasimüüja Soomes. Firma peakontor paikneb Ulvilas ning tehased Ulvilas 
ja Keraval. Ettevõtte 2013. a müügitulud olid 19,7 (2012: 21,3) miljonit eurot ning ettevõttes töötab 76 inimest.

Harju Elekter on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete tootja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud ettevõte Skandinaavia riikides. Harju Elekter 
Gruppi kuuluvad elektriseadmete valmistajatehased Eestis, Soomes ja Leedus: AS Harju Elekter Elektrotehnika (100%), Satmatic Oy (100%) ja Rifas UAB (63%) ning 
telekommunikatsioonitoodete valmistaja AS Harju Elekter Teletehnika (100%). Lisaks on ASil Harju Elekter osalus sidusettevõttes AS Draka Keila Cables (34%) ning 
finantsinvesteeringud Läti elektriseadmete müügifirmas SIA Energokomplekss (14%) ja Soome börsiettevõttes PKC Group Oyj (5%).

Vastavalt NASDAQ OMX Tallinn Börsi poolt emitendile kehtestatud reeglitele ei ole eelnimetatud tehing käsitletav tehinguna seotud osapoolega ning AS Harju Elekter nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Andres Allikmäe
Juhataja
674 7400

Lisainformatsioon: AS Harju Elekter juhataja Andres Allikmäe, nõukogu esimees Endel Palla (674 7400).

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

 

Finnkumu Oy ost sai nõukogult heakskiidu

ASi Harju Elekter nõukogu otsustas oma 10.juuni 2014 istungil kiita heaks Soome suurima komplektalajaamade valmistaja Finnkumu Oy 100% aktsiate ostmine Kontserni Soome tütarettevõtte Satmatic Oy poolt. Lepingu sõlmimine toimub 17.juunil, pärast mida saab Finnkumu Oy’st Satmatic Oy 100%line tütarettevõte. Finnkumu Oy ostuga suurendab Kontsern oma turuosa Soomes ja ka mujal Skandinaavias ning laiendab oluliselt tootesortimenti. Tehingut finantseerib AS Harju Elekter ning tehingu hinda vastavalt lepingule ei avalikustata.

Finnkumu Oy on Soome juhtiv ettevõte, mis projekteerib, toodab ja müüb seadmeid elektrienergia jaotuseks, peamiselt komplektalajaamasid ja 
kaablijaotuskappe. Firma 2013. aasta müügitulu oli 10,4 (2012: 6,6) miljonit eurot ja puhaskasum 1,25 (2012: 0,66) miljonit eurot.

Satmatic Oy on juhtiv tööstusautomaatika seadmete tootja ning Kontserni toodete maaletooja ja edasimüüja Soomes. Firma peakontor asub Ulvilas ning tehased Ulvilas ja Keraval. Ettevõtte 2013. a müügitulu oli 19,7 (2012: 21,3) miljonit eurot ning ettevõttes töötab 76 inimest.

Harju Elekter on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete tootja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud ettevõte Skandinaavia riikides.
 Harju Elekter Gruppi kuuluvad elektriseadmete valmistajatehased Eestis, Soomes ja Leedus: AS Harju Elekter Elektrotehnika (100%), Satmatic Oy 
(100%) ja Rifas UAB (63%) ning telekommunikatsioonitoodete valmistaja AS Harju Elekter Teletehnika (100%). Lisaks on ASil Harju Elekter osalus 
sidusettevõttes AS Draka Keila Cables (34%) ning finantsinvesteeringud Läti elektriseadmete müügifirmas SIA Energokomplekss (14%) ja Soome 
börsiettevõttes PKC Group Oyj (5%).

NASDAQ OMX Tallinna börsi reglemendi tähenduses ei ole antud tehingu puhul tegemist tehinguga seotud isikute vahel.

Andres Allikmäe
Juhataja
674 7400

Lisainformatsioon: AS Harju Elekter juhataja Andres Allikmäe, nõukogu esimees Endel Palla (674 7400).

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

 

Kontserni majandustulemused, 1-6/2014

Kontserni kuue kuu müügitulu oli 20,8 miljonit eurot ja aruandekvartalis 11,1 miljonit eurot, mis oli 15% suurem kui I kvartalis. Enamus poolaasta ärikasumist, 0,4 miljonit eurot, teeniti  II kvartalis. Aruandekvartalis toimusid olulised sündmused: osteti Soome suurim komplektalajaamade valmistaja Finnkumu Oy ning firma ostu operatiivseks rahastamiseks müüdi kõrgel hinnatasemel 200 tuhat PKC Group Oyj aktsiat. Kokkuvõttes kasvas poolaasta puhaskasum 6,4 miljoni euroni ning aruandekvartali puhaskasum 6,0 miljoni euroni.

muutus

aprill – juuni

muutus

jaanuar – juuni

aasta

(tuhat eurot)

%

2014

2013

%

2014

2013

2013

Müügitulu

-15,1

11 092

13 060

-15,1

20 753

24 450

48 288

Brutokasum

-18,0

1 922

2 344

-11,1

3 616

4 066

8 458

Ärikasum enne kulumit

-22,6

736

951

-21,9

1 177

1 507

3 269

Ärikasum

-37,5

362

579

-45,5

418

768

1 743

Perioodi puhaskasum

239,8

5 954

1 752

156,1

6 325

2 470

5 173

 sh emaettevõtte omanike

250,1

5 970

1 705

164,7

6 361

2 403

5 162

Käesoleva aasta alguses on äritegevus käivitunud aeglasemalt kui varasematel aastatel, kuid teises kvartalis olukord siiski paranes. Müügitulu kasvas aruandekvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 15% ehk 1,4 miljonit eurot, jäädes siiski võrreldavate perioodide suhtes 15% väiksemaks. Müügitulust 89% saadi Tootmise segmendist, Kinnisvara ning muud tegevusalad kokku andsid 11% konsolideeritud müügimahust. Tootmise segment tegeleb elektrienergia jaotus- ja juhtimisseadmete tootmise ja müügiga ning nendega seotud tegevustega. Elektriseadmete müügist teenitud müügitulu moodustas 91% Tootmise müügimahust ja 81% konsolideeritud müügitulust, vähenedes enam kui 17% nii aruandekvartalis kui ka I poolaastal.

Investeeringute vähenemine energiajaotussektoris Eestis käesoleval aastal tõi kaasa keskpinge jaotusseadmete ja alajaamade müügimahtude vähenemise. Müük Eesti turule kahanes aruandekvartalis 27% ja poolaastaga viiendiku võrra, vähendades Eesti turu osakaalu konsolideeritud müügitulus 34,6%ni. Soome ekspordisektor on jätkuvalt madalseisus ning taas tuleb tunnistada tehnoloogiasektori müügimahtude 10%list langust võrreldes 2013. aasta I poolaastaga. Kontserni Soome ettevõtte müük sellesse sektorisse vähenes I poolaastal 17,5%. Samas on Soome tütarettevõtte 6 kuu müügitulu kasvanud 8% ja seda Kontserni teiste ettevõtete toodete vahendusmüügi arvelt. Kontserni Eesti ja Leedu ettevõtete toodete vahendusmüügist teenitud tulu moodustas 43% Soome ettevõtte müügitulus ja kasvas 6 kuuga 2,3 korda 4,2 miljoni euroni. Olulise osa konsolideeritud müügitulu, sh elektriseadmete müügi languses oli Leedu segmendil, mille müügitulu vähenes võrreldava perioodi suhtes 41% ning seda peamiselt projektidest saadava müügitulu vähenemisest. Poole aastaga kahanes müük Leedu turule 80%, andes vaid 1,8% (2013 6k: 7,3%) konsolideeritud müügitulust. Samas on Leedu segmendi ettevõtted kasvatanud müügimahtusid välisturgudele 15%.

Kontserni poolt väljapool Eestit teenitud müügitulu moodustas 2014. aasta I poolaastal 65,4% ja aruandekvartalis tõusis see 66,5%ni. Välisturgude osakaalu kasvatamine on olnud ja on ka pikemas perspektiivis Kontserni juhtkonna üks strateegilisi eesmärke. Enam kui 86% müügituludest saadi Kontserni ettevõtete koduturgudelt. Pinev poliitiline olukord Ukrainas on kahandanud Ida-Euroopa suunalisi tarneid, uute turgudena lisandusid Šveits ja Tšehhi.

Äritegevuse kulud kahanesid aruandekvartaliga 13,8% 10,7 miljoni euroni ja poolaastaga 14,1% 20,3 miljoni euroni, veidi madalamas tempos kui müügitulud (15,1%). Vähenemine toimus kõigi äritegevuse kulude osas, sh vähenesid müüdud toodete ja teenuste kulud teises kvartalis 14,4% 9,2 miljoni euroni ja 6 kuuga 15,9% 17,1 miljoni euroni. Kuna müüdud toodete ja teenuste kulu vähenes 6 kuuga kiiremas tempos kui müügitulu, paranes brutokasumi marginaal võrreldava perioodi näitaja suhtes 0,8 protsendipunkti võrra.

2014. aasta II kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 444 inimest, mis oli keskmiselt 20 töötajat vähem kui võrreldaval perioodil. I poolaasta keskmine töötajate arv kahanes võrreldava perioodi suhtes 21 töötaja võrra 442 töötajani. Kuigi 2013. aastal toimunud Kontserni töötajate palkade korrigeerimine tõi kaasa püsikulude tõusu, suutis Kontsern operatiivselt reageerida müügitellimuste vähenemisele ja rakendas kokkuhoiumeetmeid. Tööjõukulud kahanesid vastavalt 5,1% 3,0 miljoni euroni ja 1,3% 5,8 miljoni euroni. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 2 162 (2013 II  kv: 2 305) tuhat eurot ning poolaastaga 4 331 (2013 6 k: 4 414) tuhat eurot. Keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli 1 633 (2013 6 k: 1 591) eurot.

Aruandekvartali konsolideeritud ärikasum oli 362 (2013 II kv: 579) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 736 (2013 II kv: 951) tuhat eurot. Aruandekvartali ärirentaabluseks kujunes 3,3% (2013 II kv: 4,4%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 6,6%, mis oli võrreldava perioodi näitajast 0,7 protsendipunkti võrra väiksem. Kuue kuu ärikasum enne kulumit vähenes 0,33 miljoni euro võrra 1,18 miljoni euroni ja ärikasum 0,35 miljoni euro võrra 0,42 miljoni euroni. Ärikasumi languse tingis kõrgema lisandväärtusega toodete hulga vähenemine tooteportfellis. Poolaasta ärirentaablus enne kulumit oli 5,7% (2013 6 k: 6,2%) ja ärirentaablus 2,0% (2013 6k: 3,1%).

Aruandekvartalis laekus dividenditulu 906 (2013 II kv: 948) tuhat eurot ning müüdi 200 tuhat PKC Group Oyj aktsiat. Finantstulu aktsiate müügist oli 4,6 miljonit eurot. Kokku saadi finantsinvesteeringult aruandekvartalis ja poolaastaga kasumit 5,5 ja võrreldavatel perioodidel vastavalt 0,9 miljonit eurot ja 6 kuuga 1,4 miljonit eurot. Aruandekvartalis konsolideeris Kontsern sidusettevõttest kasumit 491 (2013 II kv: 608) tuhat eurot ja kuue kuuga kokku 815 (2013 6 k: 683) tuhat eurot.

Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 5,95 (2013 II kv: 1,75) miljonit eurot, emaettevõtte omanike osa moodustas 5,97 (2013 II kv: 1,71) miljonit eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli II  kvartalis 0,34 (2013 II kv: 0,10) eurot. Kokkuvõttes oli esimese poolaasta  konsolideeritud puhaskasum 6,33 miljonit eurot, kasvades 2,6 korda. Emaettevõtte omanikele kuuluv osa oli 6,36 miljonit eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli 0,37 (2013 6k: 0,14) eurot.

Andres Allikmäe
Juhataja
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: ASi Harju Elekter 2.kvartali ja 1.poolaasta vahearuanne

KONSOLIDEERITUD BILANSS 30.06.2014
Konsolideeritud, auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 30.06.14 31.12.13
Raha, pangakontod 3 252 4 102
Müügivalmis finantsvara 112 0
Nōuded ostjatele ja muud nõuded 7 912 5 699
Ettemaksed 414 256
Ettevõtte tulumaks 64 41
Varud 9 352 5 801
Käibevara kokku 21 106 15 899
Edasilükkunud tulumaksu vara 7 7
Sidusettevõtete aktsiad 4 413 3 598
Pikaajalised finantsinvesteeringud 22 922 31 339
Kinnisvarainvesteeringud 11 566 11 663
Materiaalne põhivara 8 184 8 129
Immateriaalne põhivara 3 774 436
Põhivara kokku 50 866 55 172
VARAD KOKKU 71 972 71 071
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 941 654
Võlad tarnijatele ja muud võlad 8 547 4 437
Maksuvõlad 1 057 969
Ettevõtte tulumaks 136 15
Lühiajalised eraldised 25 36
Kokku lühiajal.kohustused 10 706 6 111
Pikaajalised kohustused 1 139 1 141
Kohustused kokku 11 845 7 252
Aktsiakapital 12 180 12 180
Ülekurss 240 240
Reservkapital 23 167 31 424
Jaotamata kasum 23 292 18 635
Emaettevõtte osalus omakapitalis 58 879 62 479
Mitte-kontrolliv osalus 1 248 1 340
Kokku omakapital 60 127 63 819
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 71 972 71 071
KASUMIARUANNE
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-30.06.2014
Konsolideeritud, auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV2 2014 KV2 2013 6k 2014 6k 2013
Realiseerimise  netokäive 11 092 13 060 20 753 24 450
Realiseeritud toodete kulud -9 170 -10 716 -17 137 -20 384
Kogukasum 1 922 2 344 3 616 4 066
Turustuskulud -646 -704 -1 296 -1 304
Üldhalduskulud -929 -1 045 -1 899 -1 984
Muud äritulud 26 1 35 18
Muud ärikulud -11 -17 -38 -28
Ärikasum 362 579 418 768
Finantstulud 5 531 955 5 548 1 417
Neto finantskulud -9 -15 -16 -23
Tulu sidusettevõttest 491 608 815 683
Kasum enne maksustamist 6 375 2 127 6 765 2 845
Tulumaks -421 -375 -440 -375
Maksustamisjärgne kasum, sh 5 954 1 752 6 325 2 470
   emaettevõtte omanike osa 5 970 1 705 6 361 2 403
   mitte-kontrolliv osa -16 47 -36 67
Tava puhaskasum aktsia kohta  (EUR) 0,34 0,1 0,37 0,14
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta  (EUR) 0,34 0,1 0,37 0,14

II KVARTALI ja 6 KUU VAHEARUANNE

Karin Padjus
Finantsdirektor
674 7403

AS Harju Elekter müüs osaluse ASis Draka Keila Cables

AS Harju Elekter ja Prysmian Finland Oy allkirjastasid täna, 9.juulil 2014.aastal lepingu, mille järgi AS Harju Elekter müüb oma 34% osaluse ASis Draka Keila Cables tuumikinvestorile Prysmian Groupile. Läbirääkimiste käigus kujunes müügitehingu hinnaks 6,2 miljonit eurot. ASi Draka Keila Cables eeldatav väärtus ASi Harju Elekter I poolaasta konsolideeritud finantsseisundi aruandes on 4,2 miljonit eurot. Seega kujuneb tehingu eeldatavaks kasumiks 2,0 miljonit eurot, mis kajastub finantstuluna Kontserni kolmanda kvartali kasumiaruandes.

Osaluse müük on Harju Elekter kontserni strateegiline otsus, mis võimaldab ASil Harju Elekter keskenduda rohkem oma põhitegevusega seotud firmade haldamisele ja elektrotehnilise äri laiendamisele, sh Soome suurima alajaamade tootja Finnkumu Oy ostu finantseerimiseks. AS Harju Elekter jätkab tihedat koostööd ASiga Draka Keila Cables madalpinge jt kaablitoodete hangete osas, jätkuvad ka pikaajalised rendilepingud tootmispindadele.

AS Harju Elekter on juhtiv KP/MP seadmete ja -materjalide tootja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud ettevõte Skandinaavia riikides. Harju Elekter Gruppi kuuluvad elektriseadmete valmistajatehased Eestis, Soomes ja Leedus: AS Harju Elekter Elektrotehnika (100%), Satmatic Oy (100%), Finnkumu Oy (100%) ja Rifas UAB (63%) ning telekommunikatsioonitoodete valmistaja AS Harju Elekter Teletehnika (100%). Lisaks on ASil Harju Elekter finantsinvesteeringud Läti elektriseadmete müügifirmas SIA Energokomplekss (14%) ja Soome börsiettevõttes PKC Group Oyj (5%).

Prysmian Group on maailma juhtiv energeetika- ja telekommunikatsioonikaablite ja süsteemide tootja. Enam kui 130-aastase tootmiskogemusega Prysmian Groupil on 50 riigis kokku 91 tehast, kus töötab ühtekokku ligi 19 tuhat töötajat. Grupi 2013. aasta käive ulatus 7 miljardi euroni.

Käesolev tehing ei ole käsitletav tehinguna seotud isikuga NASDAQ OMX Tallinna börsi reglemendi tähenduses ja ei oma otsest mõju Kontserni majandustegevusele ning ASi Harju Elekter juhatuse ja nõukogu liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Andres Allikmäe
Juhataja
674 7400

Lisainformatsioon: AS Harju Elekter juhataja Andres Allikmäe, nõukogu esimees Endel Palla (tel 674 7400).

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

 

Aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

Täna, 8.mail 2014 algusega kell 10 toimus Keilas, Keskväljak 12 ASi Harju Elekter aktsionäride korraline üldkoosolek. Üldkoosolekust võttis osa 93 aktsionäri ja nende volitatud esindajat, kes olid esindatud kokku 11 409 796 häälega, mis moodustab häälte üldarvust 65,57%.

Üldkoosoleku päevakord oli järgmine:
1. ASi Harju Elekter 2013. aasta majandusaasta aruande kinnitamine
2. Kasumijaotuse kinnitamine
3. Tagasiastunud nõukogu liikme asemele uue nõukogu liikme valimine

1.ASi Harju Elekter 2013. a majandussaasta aruande kinnitamine

Üldkoosolek otsustas:
Kinnitada AS Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2013. majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2013 on  71 071 tuhat eurot, müügitulud 48 288 tuhat eurot ning aruandeaasta puhaskasum 5 162 tuhat eurot.

Otsuse poolt anti 11 409 589 häält, mis moodustas 100,00 % hääletanuist.

2.Kasumijaotuse kinnitamine

Üldkoosolek otsustas:
Kinnitada AS Harju Elekter 2013.a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 13 473 tuhat eurot
2013.a. puhaskasum  5 162 tuhat eurot
Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2013 18 635 tuhat eurot

Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt:

Dividendideks ( 0,10 eurot aktsia kohta*)  1 740 tuhat eurot
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 16 895 tuhat eurot

Dividendid makstakse aktsionäridele välja 27.05.2014 ülekandega aktsionäri pangaarvele. *Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse seisuga 22.05.2014 kl 23.59.

Otsuse poolt anti 11 394 226 häält, mis moodustas 99,86 % hääletanuist.

3. Tagasiastunud nõukogu liikme asemele uue nõukogu liikme valimine

Üldkoosolek otsustas:
võtta kooskõlas äriseadustiku § 319 lg 7 teadmiseks hr Madis Talgre 16. aprilli 2014.a. avaldus ASi Harju Elekter nõukogu liikme kohalt tagasiastumise kohta alates 8.maist 2014 ning valida ASi Harju Elekter uueks nõukogu liikmeks hr Aare Kirsme, kelle volitused algavad käesoleva otsuse kuupäevast. Hr Kirsme on andnud oma kirjaliku nõusoleku ASi Harju Elekter nõukogu liikmeks valimise kohta.

Otsuse poolt anti 11 375 476 häält, mis moodustas 99,70 % hääletanuist.

Andres Allikmäe
Juhataja
Tel 6747 400

Teade olulise osaluse vähendamise kohta

AS Harju Elekter teatab 200 tuhande PKC Group Oyj aktsia müügist. Finantsinvesteeringu realiseerimisest teeniti finantstulu 4,6 miljonit eurot, mis kajastub teise kvartali kasumis ning avaldab olulist mõju kontserni majandustulemustele. Aktsiate müügist saadav tulu suunatakse kontserni põhitegevuse arendamiseks ja laiendamiseks, investeeringuteks ja võimalikeks firmade ülevõtmisteks.

Tehingujärgselt kuulub ASile Harju Elekter 1094641 PKC Group Oyj aktsiat ning osalus ettevõttes langeb 4,6%le.

Andres Allikmäe
Juhataja
6 747 400

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Niklikaevandus Soomes. Pikaajaline koostöö viis 70 kliendikohase jaotusalajaama lahenduse ja tellimuseni. Kontserni majandustulemused, 1-3/2014

jaanuar – märts aasta
2014 2013 2013
Müügitulu (tuhat eurot) 9 661 11 390 48 288
Brutokasum (tuhat eurot) 1 701 1 721 8 458
Ärikasum enne kulumit (EBITDA) (tuhat eurot) 441 555 3 269
Ärikasum (EBIT) (tuhat eurot) 56 188 1 743
Perioodi puhaskasum (tuhat eurot) 371 717 5 173
 sh emaettevõtte omanike osa (tuhat eurot) 391 698 5 162

Käesoleva aasta alguses on äritegevus käivitunud aeglasemalt kui varasematel aastatel. Aruandekvartali konsolideeritud müügitulu oli 9,7 miljonit eurot ehk 15% vähem kui võrreldaval perioodil. Enam kui 80% müügitulust saadi elektriseadmete müügist, mis aruandekvartalis vähenes 16,5%, olles ka peamiseks müügitulu vähenemise põhjuseks. 64,0% Kontserni toodetest ja teenustest realiseeriti Eestist väljapoole (2013 I kv: 65,3%) ning 81% müügituludest saadi Kontserni ettevõtete koduturgudelt (Eesti, Soome, Leedu). Müügimahu langusele avaldas enim mõju Leedu segment, mille müügitulu vähenes võrreldava perioodi suhtes poole võrra ning seda peamiselt projektidest saadava müügitulu kahanemisest. Kontserni suurimad turud on Eesti ja Soome, mistõttu on Kontserni müügimahud tugevalt mõjutatud nendel turgudel toimuvast. Aruandekvartalis müüdi Soome turule 45%(2013 I kv: 47%) ja Eesti turule 36%(2013 I kv: 35%)  Kontserni toodetest ja teenustest.

Äritegevuse kulud kahanesid aruandeperioodil 14,5%, sh vähenesid müüdud toodete ja teenuste kulud 1,7 miljoni euro võrra ehk 17,7% 8,0 miljoni euroni. Kuna müüdud toodete ja teenuste kulu vähenes kiiremas tempos kui müügitulu, paranes brutokasumi marginaal võrreldava perioodi näitaja suhtes 2,5 protsendipunkti võrra 17,6%ni.

Turustuskulud kasvasid aruandekvartalis 52 tuhande euro võrra 651 tuhande euroni, turustuskulude määr moodustas müügituludest 6,7% (2013 I kv: 5,3%). Üldhalduskulud kasvasid aruandeperioodil 4% 976 tuhande euroni ja üldhalduskulude määr müügitulust moodustas 10,1%, kasvades 1,9 protsendipunkti võrra.

2014. aasta I  kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 440 inimest, mis oli keskmiselt 22 töötajat vähem kui võrreldaval perioodil. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 2 170 (2013 I  kv: 2 108) tuhat eurot. Keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli 1 645 (2013 I kv: 1 520) eurot. 2013. aasta II poolaastal korrigeeriti Kontsernis töötajate palkasid, mis on ka peamiseks põhjuseks püsikulude tõusule. Tööjõu- ja palgakulud kasvasid aruandekvartalis 2,9%, mis tõi kaasa ka ärikasumi marginaali vähenemise.

Kontserni esimese kvartali ärikasum oli 56 (2013 I kv: 188) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 441 (2013 I kv: 555) tuhat eurot. Aruandekvartali ärirentaabluseks kujunes 0,6% (2013 I kv: 1,7%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 4,6% (2013 I kv 4,9%).

Kontsern konsolideeris aruandekvartalis sidusettevõttest kasumit 324 (2013 I kv: 75) tuhat eurot.

Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 371 (2013 I kv: 717) tuhat eurot; kusjuures 2013. aasta I kvartali puhaskasumis sisaldus finantsvara müügi kasum 453 tuhat eurot. Emaettevõtte omanike osa I kvartali konsolideeritud puhaskasumis moodustas 391 (2013 I kv: 698) tuhat eurot ning puhaskasum aktsia kohta oli 0,02 (2013 I kv: 0,04) eurot.

Andres Allikmäe
Juhataja
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: ASi Harju Elekter 1.kvartali vahearuanne

KONSOLIDEERITUD BILANSS 31.03.2014
Konsolideeritud, auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 31.03.14 31.12.13
Raha, pangakontod 4 186 4 102
Nōuded ostjatele ja muud nõuded 5 928 5 699
Ettemaksed 363 256
Ettevõtte tulumaks 54 41
Varud 6 812 5 801
Käibevara kokku 17 343 15 899
Edasilükkunud tulumaksu vara 6 7
Sidusettevõtete aktsiad 3 922 3 598
Pikaajalised finantsinvesteeringud 29 319 31 339
Kinnisvarainvesteeringud 11 676 11 663
Materiaalne põhivara 8 066 8 129
Immateriaalne põhivara 498 436
Põhivara kokku 53 487 55 172
VARAD KOKKU 70 830 71 071
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 582 654
Võlad tarnijatele ja muud võlad 6 151 4 437
Maksuvõlad 761 969
Ettevõtte tulumaks 15 15
Lühiajalised eraldised 32 36
Kokku lühiajal.kohustused 7 541 6 111
Pikaajalised kohustused 1 141 1 141
Kohustused kokku 8 682 7 252
Aktsiakapital 12 180 12 180
Ülekurss 240 240
Reservkapital 29 394 31 424
Jaotamata kasum 19 044 18 635
Emaettevõtte osalus omakapitalis 60 858 62 479
Mitte-kontrolliv osalus 1 290 1 340
Kokku omakapital 62 148 63 819
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 70 830 71 071
KASUMIARUANNE
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-31.03.2014
Konsolideeritud, auditeerimata
EUR’000
Kontsern   KV12014   KV12013
Realiseerimise  netokäive 9 661 11 390
Realiseeritud toodete kulud -7 960 -9 669
Kogukasum 1 701 1 721
Turustuskulud -651 -599
Üldhalduskulud -976 -939
Muud äritulud 9 17
Muud ärikulud -27 -12
Ärikasum 56 188
Finantstulud 17 462
Neto finantskulud -8 -8
Tulu sidusettevõttest 324 75
Kasum enne maksustamist 389 717
Tulumaks -18 0
Maksustamisjärgne kasum, sh 371 717
   emaettevõtte omanike osa 391 698
   mitte-kontrolliv osa -20 19
Tava puhaskasum aktsia kohta  (EUR) 0,02 0,04
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta  (EUR) 0,02 0,04

I KVARTALI VAHEARUANNE

Karin Padjus
Finantsdirektor
674 7403

Läbirääkimiste alustamine

AS Harju Elekter annab teada, et Kontserni Soome tütarettevõte Satmatic Oy on alustanud läbirääkimisi koostööks Soome suurima komplektalajaama valmistajaga Finnkumu Oy. Edukad läbirääkimised suurendavad turuosa Soomes ja võivad viia ka firma aktsiate omandamiseni.

Finnkumu Oy on Soome juhtiv ettevõte, mis projekteerib, toodab ja müüb seadmeid elektrienergia jaotuseks, peamiselt komplektalajaamasid ja kaablijaotuskappe. Firma 2013. aasta müügitulud olid 10,4 (2012: 6,6) miljonit eurot.

Satmatic Oy on juhtiv tööstusautomaatika seadmete tootja ning Kontserni toodete maaletooja ja edasimüüja Soomes. Firma peakontor ja tehas paiknevad Ulvilas. Ettevõtte 2013. a müügitulud olid 19,7 (2012: 21,3) miljonit eurot ning ettevõttes töötab 76 inimest.

Harju Elekter on juhtiv kesk- ja madalpinge elektri- ja automaatikaseadmete tootja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud ettevõte Skandinaavia riikides. Harju Elekter Gruppi kuuluvad elektriseadmete valmistajatehased Eestis, Soomes ja Leedus: AS Harju Elekter Elektrotehnika (100%), Satmatic Oy (100%) ja Rifas UAB (63%) ning telekommunikatsioonitoodete valmistaja AS Harju Elekter Teletehnika (100%). Lisaks on ASil Harju Elekter osalus sidusettevõttes AS Draka Keila Cables (34%) ning finantsinvesteeringud Läti elektriseadmete müügifirmas SIA Energokomplekss (14%) ja Soome börsiettevõttes PKC Group Oyj (5%).

Andres Allikmäe
Juhataja
674 7400

Lisainformatsioon: AS Harju Elekter juhataja Andres Allikmäe, nõukogu esimees Endel Palla (674 7400).

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Auditeeritud majandusaasta aruanne 2013

ASi Harju Elekter 2013. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne ja aastaraamat on kättesaadaval NASDAQ OMX Tallinn internetileheküljel ja ettevõtte koduleheküljel http://www.harjuelekter.ee

Andres Allikmäe
Juhataja
674 7400

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Nõukogu liikme tagasiastumise avaldus

AS Harju Elekter teatab, et nõukogu liige Madis Talgre esitas täna, 16. aprillil 2014. aastal avalduse ASi Harju Elekter nõukogu liikme kohalt tagasiastumiseks alates 8.maist 2014 ning palus teha esitatud avaldus teatavaks aktsionäride korralisele üldkoosolekule.

AS Harju Elekter tänab Madis Talgret ettevõtte arengusse antud panuse eest.

Andres Allikmäe
Juhataja
6 747 400

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Aktsionäride korralise üldkoosoleku kutse, päevakord ja ettepanekud

Aktsiaseltsi Harju Elekter juhatus, asukohaga Keilas, kutsub neljapäeval 8. mail 2014. aastal algusega kell 10.00 Keila Kultuurikeskuse saalis (Keskväljak 12) kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku.

Aktsiaseltsi Harju Elekter nõukogu määras alljärgneva üldkoosoleku päevakorra ja kooskõlastas järgmised ettepanekud:

1. ASi Harju Elekter 2013. a. majandusaasta aruande kinnitamine
Kinnitada AS Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2013. majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2013 on  71 071 tuhat eurot, müügitulud 48 288 tuhat eurot ning aruandeaasta puhaskasum 5 162 tuhat eurot.

2. Kasumijaotuse kinnitamine
Kinnitada AS Harju Elekter 2013.a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 13 473 tuhat eurot
2013.a. puhaskasum  5 162 tuhat eurot
Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2013 18 635 tuhat eurot

Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt:

Dividendideks ( 0,10 eurot aktsia kohta*)  1 740 tuhat eurot
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 16 895 tuhat eurot

Dividendid makstakse aktsionäridele välja 27.05.2014 ülekandega aktsionäri pangaarvele. *Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse seisuga 22.05.2014 kl 23.59.

3. Tagasiastunud nõukogu liikme asemele uue nõukogu liikme valimine
3.1 võtta teadmiseks hr Madis Talgre 16. aprilli 2014.a. avaldus ASi Harju Elekter nõukogu liikme kohalt tagasiastumise kohta alates 8.maist 2014.
3.2 valida ASi Harju Elekter uueks nõukogu liikmeks hr Aare Kirsme, kelle volitused algavad käesoleva otsuse kuupäevast. Hr Kirsme on andnud oma kirjaliku nõusoleku ASi Harju Elekter nõukogu liikmeks valimise kohta.

Teave äriseadustiku § 287, § 293 lõikes 2 ja § 293 lõigetes 3 ja 4 nimetatud õiguste teostamise korra ja tähtaja kohta on avalikustatud AS Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.ee

Harju Elektri majandusaasta aruande ja päevakorrapunktide otsuseprojektidega on alates 17.aprillist 2014 võimalik tutvuda ettevõtte internetileheküljel www.harjuelekter.ee või Keilas Paldiski mnt 31. Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressile yldkoosolek@he.ee. Küsimused, vastused ja koosoleku seisukohad avalikustatakse ettevõtte koduleheküljel internetis.

Vastavalt äriseadustiku § 297 lg 5 fikseeritakse koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri seisuga 1.05.2014 kell 23.59. Koosolekule registreerimine algab 8.05.2014 kell 9.00. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid.

Andres Allikmäe
Juhataja
Tel 6747 400

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Aktsionäride korralise üldkoosoleku kutse, päevakord ja ettepanekud

Aktsiaseltsi Harju Elekter juhatus, asukohaga Keilas, kutsub neljapäeval 8. mail 2014. aastal algusega kell 10.00 Keila Kultuurikeskuse saalis (Keskväljak 12) kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku.

Aktsiaseltsi Harju Elekter nõukogu määras alljärgneva üldkoosoleku päevakorra ja kooskõlastas järgmised ettepanekud:

1. ASi Harju Elekter 2013. a. majandusaasta aruande kinnitamine
Kinnitada AS Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2013. majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2013 on  71 071 tuhat eurot, müügitulud 48 288 tuhat eurot ning aruandeaasta puhaskasum 5 162 tuhat eurot.

2. Kasumijaotuse kinnitamine
Kinnitada AS Harju Elekter 2013.a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 13 473 tuhat eurot
2013.a. puhaskasum  5 162 tuhat eurot
Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2013 18 635 tuhat eurot

Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt:

Dividendideks ( 0,10 eurot aktsia kohta*)  1 740 tuhat eurot
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 16 895 tuhat eurot

Dividendid makstakse aktsionäridele välja 27.05.2014 ülekandega aktsionäri pangaarvele. *Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse seisuga 22.05.2014 kl 23.59.

3. Tagasiastunud nõukogu liikme asemele uue nõukogu liikme valimine
3.1 võtta teadmiseks hr Madis Talgre 16. aprilli 2014.a. avaldus ASi Harju Elekter nõukogu liikme kohalt tagasiastumise kohta alates 8.maist 2014.
3.2 valida ASi Harju Elekter uueks nõukogu liikmeks hr Aare Kirsme, kelle volitused algavad käesoleva otsuse kuupäevast. Hr Kirsme on andnud oma kirjaliku nõusoleku ASi Harju Elekter nõukogu liikmeks valimise kohta.

Teave äriseadustiku § 287, § 293 lõikes 2 ja § 293 lõigetes 3 ja 4 nimetatud õiguste teostamise korra ja tähtaja kohta on avalikustatud AS Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.ee

Harju Elektri majandusaasta aruande ja päevakorrapunktide otsuseprojektidega on alates 17.aprillist 2014 võimalik tutvuda ettevõtte internetileheküljel www.harjuelekter.ee või Keilas Paldiski mnt 31. Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressile yldkoosolek@he.ee. Küsimused, vastused ja koosoleku seisukohad avalikustatakse ettevõtte koduleheküljel internetis.

Vastavalt äriseadustiku § 297 lg 5 fikseeritakse koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri seisuga 1.05.2014 kell 23.59. Koosolekule registreerimine algab 8.05.2014 kell 9.00. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid.

Andres Allikmäe
Juhataja
Tel 6747 400

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Rootsi tütarfirma Harju Elekter AB tegevuse peatamine

Vastavalt ASi Harju Elekter nõukogu 27.veebruari 2014.a otsusele reorganiseerida kontserni Rootsi-suunaline tegevus, peatatakse alates 1. aprillist 2014.a määramata ajaks Rootsi tütarettevõtte Harju Elekter AB tegevus.

2010.aastal loodud tütarettevõte Harju Elekter AB on kolme aastaga saavutanud igati töötava kliendibaasi. Vastavalt kontserni arengustrateegiale on Skandinaaviamaad ja Rootsi jätkuvalt olulised sihtturud, kuid antud sammu tingis 2011.-2013.aastatel kasutatud ärimudeli ebaefektiivsus ja kulukus. Kuigi müügimahud aasta-aastalt kasvasid, ei võimaldanud suhtelised kõrged kulud soovitavat äritulemit saavutada.

31.12.2013 seisuga moodustas Harju Elekter AB bilansimaht Kontserni varade maksumusest 0,25%, mis oli 184 (31.12.2012: 342) tuhat eurot. Ettevõtte 2013.a. müügitulu oli 703 (2012: 532) tuhat eurot, moodustades konsolideeritud müügitulust vastavalt 1,4% ja 1,0%. Majandusaasta tulemuseks oli kahjum 190 (2012: kahjum 140) tuhat eurot.

Reorganiseerimise järel võtavad vastutuse kontserni Rootsi-suunalise äritegevuse ja sealsete klientide eest üle ASi Harju Elekter tütarettevõtte AS Harju Elekter Elektrotehnika müügi- ja arendusmeekonnad ning partner-agendid Rootsis. Ka kõik pooleliolevad projektid siirduvad ASi Harju Elekter Elektrotehnika, kes jätkab aktiivset müügitegevust ja hangetes osalemist. Reorganiseerimise järel keskendutakse eelkõige efektiivsele arendusele ja müügile.

AS Harju Elekter on juhtiv elektri- ja automaatikaseadmete tootja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud ettevõte Skandinaavia riikides. Harju Elekter Gruppi kuuluvad elektriseadmete valmistajatehased Eestis, Soomes ja Leedus: AS Harju Elekter Elektrotehnika (100%), Satmatic Oy (100%) ja Rifas UAB (63%) ning telekommunikatsioonitoodete valmistaja AS Harju Elekter Teletehnika (100%). Lisaks on ASil Harju Elekter osalus sidusettevõttes AS Draka Keila Cables (34%) ning finantsinvesteeringud Läti elektriseadmete müügifirmas SIA Energokomplekss (14%) ja Soome börsiettevõttes PKC Group Oyj (5%).

Andres Allikmäe
Juhataja
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: AS Harju Elekter juhataja Andres Allikmäe, nõukogu esimees Endel Palla (tel 674 7400).

Koostas:
Moonika Vetevool
Kommunikatsiooni- ja investorsuhete juht
671 2761

Konsolideeritud auditeerimata majandustulemused 4. kvartal ja 12 kuud 2013

Aruandekvartali konsolideeritud müügitulu oli 12,3 miljonit eurot, mis oli 2,2% väiksem võrreldava perioodi näitajast. Neljanda kvartali ärikasum oli 214 tuhat eurot, kasvades 28,1%. Aruandekvartalis teeniti puhaskasumit 298 tuhat eurot, mis oli 56,0% enam kui võrreldaval perioodil.

Kontserni 12 kuu müügitulu oli 48,3 miljonit eurot, olles 8,5% väiksem võrreldava perioodi näitajast, aruandeaasta ärikasum kahanes 11,5% 1,74 miljoni euroni ja puhaskasum kasvas 43,6% 5,17 miljoni euroni.

  muutus % oktoober – detsember muutus % jaanuar – detsember
(tuhat eurot) 2013 2012 2013 2012
Müügitulu -2,2 12 288 12 565 -8,5 48 288 52 801
Brutokasum 10,2 2 131 1 933 -2,3 8 458 8 653
Ärikasum enne kulumit 16,1 627 540 -4,9 3 269 3 439
Ärikasum 28,1 214 167 -11,5 1 743 1 970
Perioodi puhaskasum 56,0 298 191 43,6 5 173 3 603
 sh emaettevõtte omanike 58,0 327 207 46,8 5 162 3 517
Kasum aktsia kohta (EUR) 0,02 0,01 0,30 0,21

Konsolideeritud müügitulu kahanemise tingis Tootmise segmendi, mis annab ligi 90% müügitulust, tellimuste ja müügimahtude vähenemine käesoleval aastal. Ligikaudu 83% Kontserni müügitulust moodustas elektriseadmete müük. Aruandeaastal oli elektriseadmete tootmis- ja müügimaht 40,0 miljonit eurot, mis oli  4,1 miljonit eurot vähem kui 2012. aastal. Suurimad tagasiminekud elektriseadmete tootmismahtudes olid Soome (-2,2 miljonit eurot) ja Leedu (-1,2 miljonit eurot) segmentides.

Turgudest domineerisid jätkuvalt Kontserni ettevõtete koduturud. Eksportturud kaotasid veidi oma osakaalu ning nende  edasine areng sõltub suuresti meie peamiste väliste sihtriikide võtmeklientide aktiivsusest. 2013. aastal jõudsid lõpule ühekordsed projektid Belgias, Malaisias, Valgevenes ja Šveitsis, samas käivitusid uued projektid USAs. Kasvanud on tarned Norrasse ja Venemaale, mis on viimastel aastatel muutunud Kontserni sihtturgudeks.

63% Kontserni toodetest ja teenustest realiseeriti Eestist väljapoole (2012: 66%) ning 93% müügituludest saadi Kontserni ettevõtete koduturgudelt (Eesti, Soome, Leedu, Rootsi).

Äritegevuse kulud kahanesid aruandekvartalis 2,5% 12,1 miljoni euroni, sh müüdud toodete ja teenuste kulud 4,5% 10,2 miljoni euroni. Aruandekvartalis kanti kuludesse ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ning hinnati alla varasid kokku 155 tuhande euro väärtuses. Aasta kokkuvõttes jäid püsikulud võrreldava perioodi tasemele;  müüdud toodete ja teenuste kulud vähenesid 4,3 miljoni euro ehk kümnendiku võrra ja äritegevuse kulud kokku 8,5% 46,5 miljoni euroni.

Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 451 inimest, mis oli 27 töötajat vähem kui aasta tagasi. 2013. aasta IV  kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 436 inimest, mis oli keskmiselt 21 töötajat vähem kui võrreldaval perioodil. Kaheteistkümne kuu keskmine töötajate arv kasvas võrreldava perioodi suhtes 3 töötaja võrra 455 töötajani. Tööjõukulud kahanesid aruandekvartalis 1,6% 2,9 miljoni euroni, aastaga 4,3% 11,4 miljoni euroni. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 2 247 (2012 IV  kv: 2 314) tuhat eurot ning 12 kuuga 8 645 (2012: 9 139) tuhat eurot. Keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli 1 584 (2012: 1 684) eurot.

Kontserni varade maht kasvas 12 kuuga 11,5 miljoni euro võrra 71,1 miljoni euroni. Valdava osa kasvust moodustas pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse kasv. PKC Group Oyj aktsia turuhind tõusis aruandekvartaliga 0,24 (2012 IV kv: 1,40) euro võrra ning viimasel kauplemispäeval maksis aktsia Helsingi Börsil 24,19 eurot, aasta tagasi 15,43 eurot. Aasta algusega võrreldes kasvas aktsia turuhind 8,76 (2012: 4,00) eurot. Aktsiate ümberhindluse kasumi 11,7 (2012: 5,5) miljoni euro võrra kasvas finantsvarade maksumus ja ka ümberhindluse reserv omakapitalis.

Kontsern investeeris 12 kuuga põhivarasse kokku 2,32 (2012: 0,84) miljonit eurot. Bilansipäeva 31.12.2013 seisuga moodustasid põhivarad 77,6%  (31.12.2012: 72,4%) varade maksumusest.

Raha ja rahaekvivalendid kasvasid 12 kuuga 0,76 miljoni euro võrra 4,10 miljoni euroni, võrreldaval perioodil kasvasid 2,5 miljoni euro võrra 3,35 miljoni euroni.

Seisuga 31.12.2013 oli ASil Harju Elekter 1 500 eraisikust ja institutsionaalset aktsionäri. ASi Harju Elekter suurim aktsionär on kohalikul kapitalil baseeruv AS Harju KEK, kellele kuulub 32,0% firma aktsiakapitalist.

Andres Allikmäe
Juhataja
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: ASi Harju Elekter 4.kvartali ja 12 kuu vahearuanne

KONSOLIDEERITUD BILANSS 31.12.2013
Konsolideeritud, auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 31.12.13 31.12.12
Raha, pangakontod 4 102 3 352
Nōuded ostjatele ja muud nõuded 5 699 6 493
Ettemaksed 256 232
Ettevõtte tulumaks 41 0
Varud 5 801 6 395
Käibevara kokku 15 899 16 472
Edasilükkunud tulumaksu vara 7 5
Sidusettevõtete aktsiad 3 598 2 295
Pikaajalised finantsinvesteeringud 31 339 21 386
Kinnisvarainvesteeringud 11 663 10 454
Materiaalne põhivara 8 129 8 546
Immateriaalne põhivara 436 451
Põhivara kokku 55 172 43 137
VARAD KOKKU 71 071 59 609
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 654 1 075
Võlad tarnijatele ja muud võlad 4 437 5 902
Maksuvõlad 969 1 049
Ettevõtte tulumaks 15 75
Lühiajalised eraldised 36 23
Kokku lühiajal.kohustused 6 111 8 124
Pikaajalised kohustused 1 141 1 349
Kohustused kokku 7 252 9 473
Aktsiakapital 12 180 12 180
Ülekurss 240 240
Reservkapital 31 424 21 354
Jaotamata kasum 18 635 15 008
Emaettevõtte osalus omakapitalis 62 479 48 782
Mitte-kontrolliv osalus 1 340 1 354
Kokku omakapital 63 819 50 136
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 71 071 59 609
KASUMIARUANNE
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-31.12.2013
Konsolideeritud, auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV4 2013 KV4 2012 2013 2012
Realiseerimise  netokäive 12 288 12 565 48 288 52 801
Realiseeritud toodete kulud -10 157 -10 632 -39 830 -44 148
Kogukasum 2 131 1 933 8 458 8 653
Turustuskulud -737 -658 -2 627 -2 801
Üldhalduskulud -1 169 -1 088 -4 067 -3 876
Muud äritulud 8 1 38 49
Muud ärikulud -19 -21 -59 -55
Ärikasum 214 167 1 743 1 970
Neto finantstulud/ (-kulud) -14 -6 2 602 997
Tulu sidusettevõttest 153 104 1 303 1 118
Kasum enne maksustamist 353 265 5 648 4 085
Tulumaks -55 -74 -475 -482
Maksustamisjärgne kasum, sh 298 191 5 173 3 603
   emaettevõtte omanike osa 327 207 5 162 3 517
   mitte-kontrolliv osa -29 -16 11 86
Tava puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,02 0,01 0,3 0,21
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,02 0,01 0,3 0,21
Karin Padjus
Finantsdirektor
Tel 674 7403

IV KVARTALI ja 12 KUU VAHEARUANNE

Finantsaruannete avaldamine 2014. aastal

AS Harju Elekter soovib oma aktsionäridele head uut aastat ning teatab, et avaldab 2014. aastal konsolideeritud finantstulemused järgmiselt:

2013.a 4.kvartali vahearuanne           28.02.2014
2014.a 1.kvartali vahearuanne           06.05.2014
Aktsionäride korraline üldkoosolek    08.05.2014
2014.a 2.kvartali vahearuanne           06.08.2014
2014.a 3.kvartali vahearuanne           05.11.2014

Majandustulemused avaldatakse eesti ja inglise keeles ning kõik teated on pärast nende avaldamist börsisüsteemis nähtavad ka ASi Harju Elekter koduleheküljel internetis aadressil http://www.harjuelekter.ee

Andres Allikmäe
Juhataja
6747 7400

Kontserni majandustulemused, 1-9/2013

Kontserni üheksa kuu müügitulu oli 36,0 miljonit eurot ja aruandekvartalis 11,6 miljonit eurot. Kvartali ärikasum on aasta algusest pidevalt kasvanud ning jõudis aruandekvartalis võrreldavate perioodidega praktiliselt samale, 0,8 miljoni euro tasemele. Aruandekvartali ärirentaablus paranes ühe protsendipunkti võrra 6,6%ni (2012 III kv: 5,6%). 9 kuu ärikasumiks kujunes 1,5 miljonit eurot ja ärirentaabluseks 4,2% (2012 9k: 4,5%). 9 kuu puhaskasum kasvas 4,9 miljoni euroni ja aruandekvartali puhaskasum 2,4 miljoni euroni. 9 kuu puhaskasum aktsia kohta oli 0,28 (2012 9k: 0,20) eurot ning aruandekvartalis 0,14 (2012 III kv: 0,07) eurot.

muutus % juuli – september muutus %          jaanuar – september aasta
(tuhat eurot) 2013 2012 2013 2012 2012
Müügitulu -20,3 11 551 14 486 -10,5 36 000 40 236 52 801
Brutokasum -7,1 2 262 2 435 -5,5 6 327 6 694 8 653
Ärikasum enne kulumit -4,6  1 136 1 191 -9,4 2 643 2 918 3 439
Ärikasum -6,6 763 817 -16,0 1 531 1 822 1 970
Perioodi puhaskasum 81,5 2 407 1 326 42,1 4 876 3 431 3 603
 sh emaettevõtte omanike 93,6 2 432 1 256 45,2 4 835 3 329 3 517

Konsolideeritud müügitulu kahanemise tingis Tootmise segmendi, mis annab ligi 90% müügitulust, tellimuste ja müügimahtude vähenemine käesoleval aastal. Ligikaudu 83% Kontserni müügitulust moodustas elektriseadmete müük. Aruandekvartalis vähenes elektriseadmete tootmis- ja müügimaht 2,8 miljoni euro võrra 9,5 miljoni euroni ning üheksa kuuga 4,0 miljonit eurot 29,8 miljoni euroni. Suurimad tagasiminekud elektriseadmete tootmismahtudes olid Soome (-3,0 miljonit eurot) ja Leedu (-0,9 miljonit eurot) segmentides.

61% Kontserni toodetest ja teenustest realiseeriti Eestist väljapoole (2012 9 k: 65%) ning 93% müügituludest saadi Kontserni ettevõtete koduturgudelt (Eesti, Soome, Leedu, Rootsi).

Äritegevuse kulud kahanesid aruandekvartalis 21%, sh müüdud toodete ja teenuste kulud 23% ning püsikulud (turustus- ja üldhalduskulud) 7%. Üheksa kuuga vähenesid müüdud toodete ja teenuste kulud 3,9 miljonit eurot 29,7 miljoni euroni, mille tulemusena brutokasumi marginaal paranes võrreldava perioodi näitaja suhtes 1 protsendipunkti võrra ja oli 17,6%.

Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 454 inimest, mis oli 25 töötajat vähem kui aasta tagasi. Aasta algusega võrreldes vähenes töötajate arv 30. septembriks 24 inimese võrra. 2013. aasta III  kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 457 inimest, mis oli keskmiselt 10 töötajat vähem kui võrreldaval perioodil. Üheksa kuu keskmine töötajate arv kasvas võrreldava perioodi suhtes 10 töötaja võrra 461 töötajani. Tööjõukulud vähenesid kolmandas kvartalis 8% ja üheksa kuuga 5%. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 1 985 (2012 III  kv: 2 206) tuhat eurot ning 9 kuuga 6 398 (2012 9 k: 6 826) tuhat eurot. Keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli 1 538 (2012 9k: 1 683) eurot.

Kontserni varade maht kasvas 9 kuuga 13,1 miljoni euro võrra ja võrreldava perioodi suhtes 13,7 miljoni euro võrra 72,7 miljoni euroni. Valdava osa kasvust moodustas pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse kasv. PKC Group Oyj aktsia turuhind tõusis aruandekvartaliga 5,75 (2012 III kv: 1,90 ) euro võrra ning viimasel kauplemispäeval maksis aktsia Helsingi Börsil 23,95 eurot, aasta tagasi 14,03 eurot. Üheksa kuuga kasvas aktsia turuhind 8,52 (2012 9 k: 2,60) eurot. Aktsiate ümberhindluse kasumi 11,4 (2012 9 k: 3,6) miljoni euro võrra kasvas finantsvarade maksumus ja ka ümberhindluse reserv omakapitalis. AS Harju Elekter ostis III kvartalis 11 ha tootmismaad Tallinna piiril Allika tööstuspargis tööstusliku kinnisvara arendamiseks tulevikus. Kontsern investeeris 9 kuuga põhivarasse kokku 1,98 (2012 9 k: 0,53) miljonit eurot.

Bilansipäeva 30.09.2013 seisuga moodustasid põhivarad 75,4%  (30.09.2012: 70,1%) ja omakapital 86,9% (30.09.2012: 82,0%) varade maksumusest.

Kontserni 9 kuu maksevõime ja likviidsuskordaja paranesid võrreldava perioodi suhtes 0,3 võrra ning  olid vastavalt 2,1 ja 1,3.

Seisuga 30.9.2013 oli ASil Harju Elekter 1 481 eraisikust ja institutsionaalset aktsionäri. ASi Harju Elekter suurim aktsionär on kohalikul kapitalil baseeruv AS Harju KEK, kellele kuulub 32,0% firma aktsiakapitalist.

Andres Allikmäe
Juhataja
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: ASi Harju Elekter 3.kvartali ja 9 kuu vahearuanne

KONSOLIDEERITUD BILANSS 30.09.2013
Konsolideeritud, auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 30.09.13 31.12.12
Raha, pangakontod 3 320 3 352
Nōuded ostjatele ja muud nõuded 6 867 6 493
Ettemaksed 507 232
Ettevõtte tulumaks 46 0
Varud 7 186 6 395
Käibevara kokku 17 926 16 472
Edasilükkunud tulumaksu vara 4 5
Sidusettevõtete aktsiad 3 445 2 295
Pikaajalised finantsinvesteeringud 31 028 21 386
Kinnisvarainvesteeringud 10 135 10 454
Materiaalne põhivara 9 789 8 546
Immateriaalne põhivara 397 451
Põhivara kokku 54 798 43 137
VARAD KOKKU 72 724 59 609
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 1 155 1 075
Võlad tarnijatele ja muud võlad 5 926 5 902
Maksuvõlad 1 077 1 049
Ettevõtte tulumaks 0 75
Lühiajalised eraldised 28 23
Kokku lühiajal.kohustused 8 186 8 124
Pikaajalised kohustused 1 349 1 349
Kohustused kokku 9 535 9 473
Aktsiakapital 12 180 12 180
Ülekurss 240 240
Reservkapital 31 111 21 354
Jaotamata kasum 18 289 15 008
Emaettevõtte osalus omakapitalis 61 820 48 782
Mitte-kontrolliv osalus 1 369 1 354
Kokku omakapital 63 189 50 136
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 72 724 59 609
KASUMIARUANNE
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-30.09.2013
Konsolideeritud, auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV3 2013 KV3 2012 9 k 2013 9 k 2012
Realiseerimise  netokäive 11 551 14 486 36 000 40 236
Realiseeritud toodete kulud -9 289 -12 051 -29 673 -33 542
Kogukasum 2 262 2 435 6 327 6 694
Turustuskulud -586 -759 -1 890 -2 113
Üldhalduskulud -913 -855 -2 897 -2 773
Muud äritulud 13 8 32 48
Muud ärikulud -13 -12 -41 -34
Ärikasum 763 817 1 531 1 822
Neto finantstulud/ (-kulud) 1 221 9 2 615 1 003
Tulu sidusettevõttest 467 561 1 150 1 014
Kasum enne maksustamist 2 451 1 387 5 296 3 839
Tulumaks -44 -61 -420 -408
Maksustamisjärgne kasum, sh 2 407 1 326 4 876 3 431
   emaettevõtte omanike osa 2 432 1 256 4 835 3 329
   mitte-kontrolliv osa -25 70 41 102
Tava puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,14 0,07 0,28 0,2
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,14 0,07 0,28 0,2

III kvartali ja 9 kuu vahearuanne

Karin Padjus
Finantsdirektor
674 7403

Tütarettevõte allkirjastas suuremahulise lepingu

ASi Harju Elekter tütarettevõte AS Harju Elekter Elektrotehnika võitis Eesti Energia tütarettevõtte Elektrilevi OÜ poolt välja kuulutatud riigihankekonkursid komplektalajaamade ostmiseks. Edukate läbirääkimiste tulemusena allkirjastati kaks suuremahulist raamlepingut kehtivusega 3 aastat. Vastavalt lepingu tingimustele pikenevad lepingud automaatselt kahel korral ühe aasta võrra, kui pooled ei teata soovist leping lõpetada.

Vastavalt sõlmitud lepingutele tarnib AS Harju Elekter Elektrotehnika OÜle Elektrilevi 3 aasta jooksul orienteeruvalt 2000 tehases valmistatud 1- ja 2-trafolist komplektalajaama. Tarnitavad automatiseeritud alajaamad on tänu tehnoloogia arengule muutumas „targa elektrivõrgu“ lahutamatuks osaks, võimaldades alajaamade kaughaldust ja elektri kvaliteedi seiret. Alajaamades kasutatavad seadmed võimaldavad elektrivõrgu osalist isetaastumist rikke korral ehk iseparanev süsteem võimaldab vähendada riketest põhjustatud elektrikatkestuste ulatust ja kestust, kontrollides samas võrgu seisundit igal ajahetkel ning oskab ennetada ka tulevikus tekkida võivaid rikkeid. Alajaamade tarned on suunatud Eesti turule.

Harju Elekter on juhtiv KP/MP seadmete ja -materjalide tootja Baltimaades ning tuntud ja tunnustatud ettevõte Skandinaavia riikides. Harju Elekter Gruppi kuuluvad elektriseadmete valmistajatehased Eestis, Soomes ja Leedus: AS Harju Elekter Elektrotehnika (100%), Satmatic Oy (100%) ja Rifas UAB (63%), telekommunikatsioonitoodete valmistaja AS Harju Elekter Teletehnika (100%) ning müügiesindus Harju Elekter AB (90%) Rootsis. Lisaks on ASil Harju Elekter osalus sidusettevõttes AS Draka Keila Cables (34%) ning finantsinvesteeringud Läti elektriseadmete müügifirmas SIA Energokomplekss (14%) ja Soome börsiettevõttes PKC Group Oyj (5%).

 Andres Allikmäe

Juhataja

Tel 6747 400

Lisainformatsioon: AS Harju Elekter Elektrotehnika juhataja Ülo Merisalu (tel 6 747 449).

 

Kontserni majandustulemused, 1-6/2013

Kontserni kuue kuu müügitulu oli 24,5 miljonit eurot ja aruandekvartalis 13,1 miljonit eurot, poolaasta ärikasum jõudis 0,8 miljoni euro ja teise kvartali ärikasum 0,6 miljoni euroni. Poolaasta puhaskasum kasvas 2,5 miljoni euroni ning aruandekvartali puhaskasum 1,8 miljoni euroni.

muutus aprill – juuni muutus jaanuar – juuni aasta
(tuhat eurot) % 2013 2012 % 2013 2012 2012
Müügitulu -7,2 13 060 14 079 -5,1 24 450 25 750 52 801
Brutokasum -0,8 2 344 2 363 -4,6 4 066 4 259 8 653
Ärikasum enne kulumit -4,2 952 993 -12,7 1 507 1 727 3 439
Ärikasum -8,1 579 630 -23,7 768 1 005 1 970
Perioodi puhaskasum 15,8 1 752 1 513 17,3 2 470 2 105 3 603
 sh emaettevõtte omanike 14,2 1 705 1 493 15,9 2 403 2 073 3 517

Aruandekvartali konsolideeritud müügimaht vähenes eelmise aasta sama perioodi näitaja suhtes 7% 13,1 miljoni euroni ja seda peamiselt Tootmise segmendi müügitulu vähenemise tõttu. Samas oli aga Tootmise müügimaht 1,5 miljonit eurot suurem kui aruandeaasta I kvartalis ja 0,5 miljonit eurot suurem eelmise aasta viimase kvartali näitajast. Tootmise segment andis Kontserni konsolideeritud müügitulust 89,3%, kinnisvara 5,1% ja muud segmenteerimata tegevused 5,6%. Ligikaudu 83% müügitulust saadi elektriseadmete tootmisest ja müügist, mille maht vähenes aruandekvartalis 9% 11,0 miljoni euroni ning poolaastaga ligi 6% 20,3 miljoni euroni. Selle tootegrupi müügimahud on tavapäraselt suuremad aasta teises ja kolmandas kvartalis. Ka käesoleval aastal müüdi elektriseadmeid teises kvartalis 1,6 miljoni euro võrra rohkem kui esimeses kvartalis.

63% Kontserni toodetest ja teenustest realiseeriti Eestist väljapoole (2012 6k: 65,1%) ning 92% müügituludest saadi Kontserni ettevõtete koduturgudelt (Eesti, Soome, Leedu, Rootsi). Kontserni suurimad sihtturud on Eesti ja Soome, mistõttu on Kontserni müügimahud tugevalt mõjutatud nendel turgudel toimuvast. Kontserni müük Soome turule kahanes esimesel poolaastal ligi 1,3 miljoni euro võrra 11,3 miljoni euroni ja aruandekvartalis 1 miljoni euro võrra 5,9 miljoni euroni, vähendades ka Soome turu osakaalu konsolideeritud müügituludes 46,1%ni. Mujale EL maadesse ja väljapoole EL realiseeriti esimesel poolaastal vastavalt 1,3% ja 7% Kontserni toodetest ja teenustest.

Tootmismahtude vähenemisega on vähenenud ka äritegevuse kulud, kahanedes aruandekvartalis 7,5%, sh müüdud toodete ja teenuste kulud 8,5% ning turustuskulud 1,9%. Üldhalduskulud jäid võrreldava perioodi tasemele.

2013. aasta II  kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 464 inimest, mis oli keskmiselt 14 töötajat enam kui võrreldaval perioodil. I poolaasta keskmine töötajate arv kasvas võrreldava perioodi suhtes 21 töötaja võrra 463 töötajani. Samas on tööjõukulud aruandekvartalis kahanenud 2,1% 3,1 miljoni euroni ja palgakulu 1,5% 2,3 miljoni euroni ning poolaastaga vastavalt 3,9% ja 4,5%. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 2 305 (2012 II  kv: 2 339) tuhat eurot ning poolaastaga 4 414 (2012 6k: 4 619) tuhat eurot. Keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli 1 591 (2012 6k: 1 740) eurot.

Aruandekvartali konsolideeritud ärikasum oli 579 (2012 II kv: 630) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 952 (2012 II kv: 993) tuhat eurot. Aruandekvartali ärirentaabluseks kujunes 4,4% (2012 II kv: 4,5%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 7,3%, mis oli võrreldava perioodi näitajast 0,1 protsendipunkti parem. Kuue kuu ärikasum enne kulumit vähenes 12,7% 1,51 miljoni euroni ja ärikasum 23,7% 0,77 miljoni euroni, mis oli tingitud Kontserni Soome ja Leedu tütarettevõtete väiksemast rentaablusest I kvartalis. Poolaasta ärirentaablus enne kulumit oli 6,2% (2012 6 k: 6,7%) ja ärirentaablus 3,1% (2012 6k: 3,9%).

Aruandekvartalis laekus dividenditulu 948 (2012 II kv: 831) tuhat eurot. Esimeses kvartalis müüdi 30 (2012 I kv: 15,4) tuhat PKC Group Oyj aktsiat. Finantstulu aktsiate müügilt oli 453 (2012 I kv: 175) tuhat eurot. Kokkuvõttes kasvasid neto-finantstulud poole aastaga 400 tuhande euro võrra 1,39 miljoni euroni. Kontsern konsolideeris aruandekvartalis sidusettevõttest kasumit 608 (2012 II kv: 374) tuhat eurot ja kuue kuuga kokku 0,68 (2012 6k: 0,45) miljonit eurot.

Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 1,75 (2012 II kv: 1,51) miljonit eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 1,71 (2012 II kv: 1,49) miljonit eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli II  kvartalis 0,10 (2012 II kv: 0,09) eurot. Kokkuvõttes oli esimese poolaasta  konsolideeritud puhaskasum 2,47 miljonit eurot, kasvades 17,3%. Emaettevõtte omanikele kuuluv osa oli 2,40 miljonit eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli 0,14 (2012 6k: 0,12) eurot

Kuue kuuga tuli äritegevusest raha sisse 0,4 miljonit eurot, investeerimistegevusest 1,2 miljonit eurot ja finantseerimistegevusest läks raha välja 1,8 miljonit eurot, võrreldaval perioodil vastavalt 1,2 miljonit, 0,7 miljonit ja -1,5 miljonit eurot. Raha ja rahaekvivalendid vähenesid kuue kuuga 0,3 miljoni euro võrra 3,1 miljoni euroni, võrreldaval perioodil kasvasid 0,4 miljoni euro võrra 1,2 miljoni euroni.

Andres Allikmäe
Juhataja
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: ASi Harju Elekter 2.kvartali ja 1.poolaasta vahearuanne

KONSOLIDEERITUD BILANSS 30.06.2013
Konsolideeritud, auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 30.06.13 31.12.12
Raha, pangakontod 3 087 3 352
Nōuded ostjatele ja muud nõuded 7 479 6 493
Ettemaksed 318 232
Ettevõtte tulumaks 58 0
Varud 6 837 6 395
Käibevara kokku 17 779 16 472
Edasilükkunud tulumaksu vara 4 5
Sidusettevõtete aktsiad 2 978 2 295
Pikaajalised finantsinvesteeringud 24 676 21 386
Kinnisvarainvesteeringud 10 245 10 454
Materiaalne põhivara 8 298 8 546
Immateriaalne põhivara 424 451
Põhivara kokku 46 625 43 137
VARAD KOKKU 64 404 59 609
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 847 1 075
Võlad tarnijatele ja muud võlad 6 733 5 902
Maksuvõlad 1 042 1 049
Ettevõtte tulumaks 28 75
Lühiajalised eraldised 45 23
Kokku lühiajal.kohustused 8 695 8 124
Pikaajalised kohustused 1 349 1 349
Kohustused kokku 10 044 9 473
Aktsiakapital 12 180 12 180
Ülekurss 240 240
Reservkapital 24 707 21 354
Jaotamata kasum 15 839 15 008
Emaettevõtte osalus omakapitalis 52 966 48 782
Mitte-kontrolliv osalus 1 394 1 354
Kokku omakapital 54 360 50 136
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 64 404 59 609
KASUMIARUANNE
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-30.06.2013
Konsolideeritud, auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV2 2013 KV2 2012 6 k 2013 6 k 2012
Realiseerimise  netokäive 13 060 14 079 24 450 25 750
Realiseeritud toodete kulud -10 716 -11 716 -20 384 -21 491
Kogukasum 2 344 2 363 4 066 4 259
Turustuskulud -704 -718 -1 304 -1 355
Üldhalduskulud -1 045 -1 043 -1 984 -1 918
Muud äritulud 1 38 18 40
Muud ärikulud -17 -10 -28 -21
Ärikasum 579 630 768 1 005
Neto finantstulud/ (-kulud) 940 821 1 394 994
Tulu sidusettevõttest 608 374 683 453
Kasum enne maksustamist 2 127 1 825 2 845 2 452
Tulumaks -375 -312 -375 -347
Maksustamisjärgne kasum, sh 1 752 1 513 2 470 2 105
   emaettevõtte omanike osa 1 705 1 493 2 403 2 073
   mitte-kontrolliv osa 47 20 67 32
Tava puhaskasum aktsia kohta 0,10 0,09 0,14 0,12
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta 0,10 0,09 0,14 0,12
Karin Padjus
Finantsdirektor

II KVARTALI ja 6 KUU VAHEARUANNE

Aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

Täna, 9.mail 2013 algusega kell 10 toimus Keilas, Keskväljak 12 ASi Harju Elekter aktsionäride korraline üldkoosolek. Üldkoosolekust võttis osa 89 aktsionäri ja nende volitatud esindajat, kes olid esindatud kokku 12 516 831 häälega, mis moodustab häälte üldarvust 71,94%.

Üldkoosoleku päevakord oli järgmine:
1. ASi Harju Elekter 2012. aasta majandusaasta aruande kinnitamine
2. Kasumijaotuse kinnitamine

1.ASi Harju Elekter 2012. a majandussaasta aruande kinnitamine
Üldkoosolek otsustas:
Kinnitada AS Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2012.a majandusaasta aruanne, mille kohaselt ASi Harju Elekter konsolideeritud bilansi-maht seisuga 31.12.2012 59 609 tuhat eurot, müügitulud 52 801 tuhat eurot ning aruandeaasta puhaskasum 3 517 tuhat eurot.

Otsuse poolt anti 12 516 231 häält, mis moodustas 100,00 % hääletanuist.

2.Kasumijaotuse kinnitamine
Üldkoosolek otsustas:
Kinnitada AS Harju Elekter 2012.a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 11 491 tuhat eurot
2012.a. puhaskasum  3 517 tuhat eurot
Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2012 15 008 tuhat eurot

Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt:

Dividendideks ( 0,09 eurot aktsia kohta*)  1 566 tuhat eurot
Reservkapitali suurendamine     42 tuhat eurot
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 13 400 tuhat eurot

Dividendid makstakse aktsionäridele välja 28.05.2013 ülekandega aktsionäri pangaarvele. *Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse seisuga 23.05.2013 kl 23.59.

Otsuse poolt anti 12 488 975 häält, mis moodustas 99,78 % hääletanuist.

Andres Allikmäe
Juhataja
Tel 6747 400

Kontserni majandustulemused, 1-3/2013

Vaatamata sesoonsetele mõjutustele ja Põhja-Euroopa regiooni majanduslikule ebakindlusele, suutsime 2013.aasta esimese kvartali lõpetada Harju Elekter kontserni jaoks ootuspäraste tulemustega. Aruandekvartali konsolideeritud müügitulu oli 11,4 miljonit eurot, saavutades võrreldava perioodiga praktiliselt sama taseme. Lähikvartalitelt loodame positiivseid arenguid oma perspektiivsetel turgudel Skandinaavias nagu ka Soome eksporttööstuse seisakust taastumist.

jaanuar – märts

aasta

muutus %

2013

2012

2012

Müügitulu (tuhat eurot)

-2,4

11 390

11 671

52 801

Brutokasum (tuhat eurot)

-9,2

1 721

1 896

8 653

Ärikasum enne kulumit (EBITDA) (tuhat eurot)

-24,5

555

735

3 439

Ärikasum (EBIT) (tuhat eurot)

-49,8

188

375

1 970

Perioodi puhaskasum (tuhat eurot)

21,1

717

592

3 603

 sh emaettevõtte omanike osa (tuhat eurot)

20,3

698

580

3 517

Konsolideeritud müügitulust andis 89,1% tootmise segment, 5,7% kinnisvara ja 5,2% muud segmenteerimata tegevused. 65,3% Kontserni toodetest ja teenustest realiseeriti Eestist väljapoole (2012 I kv: 63,8%) ning ligi 91% müügituludest saadi Kontserni ettevõtete koduturgudelt (Eesti, Soome, Leedu, Rootsi). Samal ajal, kui aruandekvartali konsolideeritud müügitulu vähenes marginaalselt Eestis (-0,27 miljonit eurot) ja Soomes (-0,20 miljonit eurot), kasvasid tulud Leedus (0,27 miljonit eurot) ja muudel turgudel, sh. Norras ja Venemaal, (0,19 miljonit eurot). Uue turuna lisandus Ukraina.

Äritegevuse kulud kahanesid aruandeperioodil 0,7%, sh vähenesid müüdud toodete ja teenuste kulud 1,1% 9,7 miljoni euroni. Üldhaldus- ja turustuskulud kasvasid kvartaliga kokku 1,7% 1,5 miljoni euroni ning kasvu põhjus peitub neis sisalduvate arenduskulude suurenemises.

Kontserni esimese kvartali ärikasum oli 188 (2012 I kv: 375) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 555 (2012 I kv: 735) tuhat eurot. Aruandekvartali ärirentaabluseks kujunes 1,7% (2012 I kv: 3,2%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 4,9% (2012 I kv: 6,3%). Ärikasumi langus oli tingitud peamiselt väiksema lisandväärtusega toodete hulga suurenemisest Kontserni Soome ja Leedu tütarettevõtete tooteportfellides.

Esimeses kvartalis müüdi 30 (2012 I kv: 15,4) tuhat PKC Group Oyj aktsiat. Finantstulu aktsiate müügilt oli 453 (2012 I kv: 175) tuhat eurot. Neto-finantstulud kasvasid aastaga 281 tuhande euro võrra 454 tuhande euroni. Kontsern konsolideeris aruandekvartalis sidusettevõttest kasumit 75 (2012 I kv: 79) tuhat eurot.

Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 717 (2012 I kv: 592) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 698 (2012 I kv: 580) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli I kvartalis 0,04 (2012 I kv: 0,03) eurot.

2013. aasta I  kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 462 inimest, mis oli keskmiselt 27 töötajat enam kui võrreldaval perioodil. Samas on tööjõukulud aruandekvartalis kahanenud 5,9%. Tööjõukulude määr müügitulus moodustas 24,0%, mis oli 0,9 protsendipunkti võrra väiksem eelmise aasta sama perioodi näitajast ning 1 protsendipunkti võrra 2011. aasta I kvartali näitajast. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 2,11 (2012 I  kv: 2,28) miljonit eurot. Keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli 1 520 (2012 I kv: 1 746) eurot.

Kontsern investeeris 3 kuuga põhivarasse kokku 0,102 (2012 I kv: 0,140) miljonit eurot.

Raha ja rahaekvivalendid kasvasid aruandekvartaliga  0,7 miljoni euro võrra 4,0 miljoni euroni, võrreldaval perioodil 0,4 miljoni euro võrra 1,2 miljoni euroni.

Andres Allikmäe
Juhataja
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: ASi Harju Elekter 1.kvartali vahearuanne

KONSOLIDEERITUD BILANSS 31.03.2013
Konsolideeritud, auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 31.03.13 31.12.12
Raha, pangakontod 4 032 3 352
Nōuded ostjatele ja muud nõuded 7 053 6 493
Ettemaksed 284 232
Ettevõtte tulumaks 6 0
Varud 6 745 6 395
Käibevara kokku 18 120 16 472
Edasilükkunud tulumaksu vara 5 5
Sidusettevõtete aktsiad 2 370 2 295
Pikaajalised finantsinvesteeringud 24 472 21 386
Kinnisvarainvesteeringud 10 355 10 454
Materiaalne põhivara 8 387 8 546
Immateriaalne põhivara 445 451
Põhivara kokku 46 034 43 137
VARAD KOKKU 64 154 59 609
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 1 103 1 075
Võlad tarnijatele ja muud võlad 6 773 5 902
Maksuvõlad 883 1 049
Ettevõtte tulumaks 49 75
Lühiajalised eraldised 16 23
Kokku lühiajal.kohustused 8 824 8 124
Pikaajalised kohustused 1 349 1 349
Kohustused kokku 10 173 9 473
Aktsiakapital 12 180 12 180
Ülekurss 240 240
Reservkapital 24 464 21 354
Jaotamata kasum 15 724 15 008
Emaettevõtte osalus omakapitalis 52 608 48 782
Mitte-kontrolliv osalus 1 373 1 354
Kokku omakapital 53 981 50 136
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 64 154 59 609
KASUMIARUANNE
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-31.03.13
Konsolideeritud, auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV12013 KV12012
Realiseerimise  netokäive 11 390 11 671
Realiseeritud toodete kulud -9 669 -9 775
Kogukasum 1 721 1 896
Turustuskulud -599 -637
Üldhalduskulud -939 -875
Muud äritulud 17 2
Muud ärikulud -12 -11
Ärikasum 188 375
Neto finantstulud/ (-kulud) 454 173
Tulu sidusettevõttest 75 79
Kasum enne maksustamist 717 627
Tulumaks 0 -35
Maksustamisjärgne kasum, sh 717 592
   emaettevõtte omanike osa 698 580
   mitte-kontrolliv osa 19 12
Tava puhaskasum aktsia kohta 0,04 0,03
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta 0,04 0,03
Karin Padjus
Finantsdirektor

I kvartali vahearuanne

Aktsionäride korralise üldkoosoleku kutse, päevakord ja ettepanekud

Aktsiaseltsi Harju Elekter juhatus, asukohaga Keilas, kutsub neljapäeval 9. mail 2013. aastal algusega kell 10.00 Keila Kultuurikeskuse saalis (Keskväljak 12) kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku.

Aktsiaseltsi Harju Elekter nõukogu määras alljärgneva üldkoosoleku päevakorra ja kooskõlastas järgmised ettepanekud:

  1. ASi Harju Elekter 2012. a. majandusaasta aruande kinnitamine

Kinnitada AS Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2012. majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2012 on  59 609 tuhat eurot, müügitulud 52 801 tuhat eurot ning aruandeaasta puhaskasum 3 517 tuhat eurot.

  1. Kasumijaotuse kinnitamine

Kinnitada AS Harju Elekter 2012.a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 11 491 tuhat eurot
2012.a. puhaskasum  3 517 tuhat eurot
Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2012 15 008 tuhat eurot

Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt:

Dividendideks ( 0,09 eurot aktsia kohta*)  1 566 tuhat eurot
Reservkapitali suurendamine     42 tuhat eurot
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 13 400 tuhat eurot

Dividendid makstakse aktsionäridele välja 28.05.2013 ülekandega aktsionäri pangaarvele. *Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse seisuga 23.05.2013 kl 23.59.

Teave äriseadustiku § 287, § 293 lõikes 2 ja § 2931 lõigetes 3 ja 4 nimetatud õiguste teostamise korra ja tähtaja kohta on avalikustatud AS Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.ee

Harju Elektri majandusaasta aruande ja päevakorrapunktide otsuseprojektidega on alates 11.aprillist 2013 võimalik tutvuda ettevõtte internetileheküljel www.harjuelekter.ee või Keilas Paldiski mnt 31. Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressile yldkoosolek@he.ee. Küsimused, vastused ja koosoleku seisukohad avalikustatakse ettevõtte koduleheküljel internetis.

Vastavalt äriseadustiku § 297 lg 5 fikseeritakse koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri seisuga 2.05.2013 kell 23.59. Koosolekule registreerimine algab 9.05.2013 kell 9.00. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid.

Andres Allikmäe
Juhataja
Tel 674 7400

Kontserni majandustulemused, 4.kvartal ja 12 kuud 2012

Tähtsamad näitajad (EUR’000) IVkv 2012 IVkv 2011 2012 2011
Müügitulu 12 565 13 101 52 801 46 674
Ärikasum enne kulumit (EBITDA) 540 834 3 439 3 378
Ärikasum (EBIT) 167 520 1 970 2 025
Perioodi puhaskasum 191 624 3 603 2 948
sh emaettevõtte omanikele kuuluv osa puhaskasumist 207 571 3 517 2 773
Kasum aktsia kohta (EUR) 0,01 0,03 0,21 0,17

Kontserni aruandeaasta müügitulu kasvas 13% 52,8 miljoni euroni. Müügimahud kasvasid 2012.aastal kvartalist kvartalisse ja saavutasid haripunkti kolmandas kvartalis. Aruandekvartali konsolideeritud müügitulu oli 12,6 miljonit eurot, mis oli 0,5 miljonit eurot vähem kui võrreldaval perioodil. 90% konsolideeritud müügituludest andsid Tootmise segmendi ettevõtted ja ligi 84% Kontserni müügimahust moodustas elektriseadmete müük. Elektriseadmete müük kasvas aruandeaastal 6,2 miljonit eurot ehk 16,3% 44,1 miljoni euroni, sh neljanda kvartali müük oli 10,2 miljonit eurot, mis oli 0,5 miljonit eurot vähem kui võrreldaval perioodil. 66,4% Kontserni toodetest ja teenustest realiseeriti Eestist väljapoole (2011: 61,5%). Koduturgude (Eesti, Soome, Leedu, Rootsi) osakaal on kahanenud vähehaaval, jõudes 90%ni (2011: 94%) müügituludes. Samas on Kontsernis tehtud tugevat tööd uute turgude ja klientide leidmisel. Ligi kaks ja pool korda on kasvanud müük muudesse Euroopa Liidu riikidesse ja poolteist korda väljapoole ELi. Arenev ja pidevalt kasvav turg on Kontsernile Saksamaa, kust on leitud aktiivne ja suure potentsiaaliga partner. Saksamaale on 12 kuuga müüdud 1,8 miljoni euro võrra tooteid ja teenuseid enam kui võrreldaval perioodil. Käesoleval aastal tulid uute turgudena juurde Ukraina ja Šveits, kuhu müüdi aruandeperioodil ühe miljoni euro väärtuses Kontserni tooteid. Venemaa ja Valgevene suunalised tarned kasvasid 0,4 miljoni euro võrra 0,8 miljoni euroni.

Tootmis- ja müügimahtude kasv on toonud kaasa töötajate arvu kasvu Kontsernis. 2012. aasta IV kvartalis töötas Kontsernis keskmiselt 457 inimest, mis oli keskmiselt 21 töötajat enam kui võrreldaval perioodil. Aasta keskmine töötajate arv kasvas võrreldava perioodi suhtes 25 töötaja võrra 452 töötajani. Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas Kontsernis 478 inimest, mis oli 21 töötajat rohkem kui aasta tagasi. Tööjõukulud kasvasid aastaga 9% 11,9 miljoni euroni, kuid neljandas kvartalis vähenesid 7,2% 3,0 miljoni euroni ja seda peamiselt reservide vähenemise arvel. Tööjõukulud moodustasid IV kvartalis müügituludest 23,7% (2011 IV kv: 24,5%), 12 kuu arvestuses 22,5% (2011: 23,3%). Aruandeperioodil korrigeeriti Kontserni ettevõtetes töötajate palku. Keskmine töötasu kuus Kontserni töötaja kohta oli 1 684 (2011: 1 502) eurot.

Neljanda kvartali ärikasum oli 167 (2011 IV kv: 520) tuhat eurot ja ärikasum enne kulumit 540 (2011 IV kv: 834) tuhat eurot. Aruandekvartali ärirentaabluseks kujunes 1,3% (2011 IV kv: 4,0%) ja ärirentaabluseks enne kulumit 4,3% (2011 IV kv: 6,4%). 12 kuu ärikasum enne kulumit kasvas 1,8% 3,4 miljoni euroni ja ärikasum vähenes 2,7% 2,0 miljoni euroni; ärirentaablus enne kulumit oli 6,5% (2011: 7,2%) ja ärirentaablus 3,7%, vähenedes võrreldava perioodi suhtes 0,6 protsendipunkti võrra.

Aruandeperioodil laekus dividenditulu 854 (2011: 795) tuhat eurot. Esimeses kvartalis müüdi 15,4 tuhat PKC Group Oyj aktsiat, finantstulu aktsiate müügilt oli 175 tuhat eurot. Võrreldaval perioodil muudelt finantsinvesteeringutelt tulusid ei teenitud. Neto-finantstulud kasvasid aastaga 254 tuhande euro võrra 1,0 miljoni euroni. Kontsern konsolideeris aasta jooksul sidusettevõttest kasumit 1,1 (2011: 0,5) miljonit eurot.

Aruandekvartali konsolideeritud puhaskasum oli 0,19 (2011 IV kv: 0,62) miljonit eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas 0,21 (2011 IV kv: 0,57) miljonit eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli IV kvartalis 0,01 (2011 IV kv: 0,03) eurot. Aruandeaasta puhaskasum oli 3,6 (2011: 2,9) miljonit eurot. Puhaskasum aktsia kohta moodustas 0,21 (2011: 0,17) eurot.

AS Harju Elekter omandas neljandas kvartalis lisaks olemasolevale 51%le Leedu aktsionärilt veel 11,7% osaluse Leedu tütarfirmas UAB Rifas, mille järel suurenes ASi Harju Elekter osalus ettevõttes 62,7%ni. Leping sõlmiti 30.11.2012 ja tehing sulgus 05.12.2012.

Äritegevusest tuli aruandeperioodil raha sisse 4,6 (2011: 1,2) miljonit eurot, investeerimistegevusest läks raha välja 57 tuhat eurot, 2011. aastal 2,2 miljonit eurot. Aktsiaemissioonist laekus 0,66 miljonit eurot ja Kontsern maksis dividende 1,2 (2011: 1,1) miljonit eurot. Kokkuvõttes läks finantseerimistegevusest raha välja 2,0 (2011: 0,6) miljonit eurot. Raha ja rahaekvivalendid kasvasid aruandeaastaga 2,5 miljoni euro võrra 3,4 miljoni euroni, võrreldaval perioodil aga vähenesid 1,6 miljoni euro võrra 0,8 miljoni euroni.

Andres Allikmäe
Juhataja
Tel 674 7400

Lisainformatsioon: Harju Elektri 4.kvartali ja 12 kuu vahearuanne.

KONSOLIDEERITUD BILANSS 31.12.2012
Konsolideeritud, auditeerimata
Kontsern
EUR’000
VARAD 31.12.12 31.12.11
Raha, pangakontod 3 352 815
Nōuded ostjatele ja muud nõuded 6 493 7 848
Ettemaksed 232 104
Ettevõtte tulumaks 0 20
Varud 6 395 6 658
Käibevara kokku 16 472 15 445
Edasilükkunud tulumaksu vara 5 35
Sidusettevõtete aktsiad 2 295 1 177
Pikaajalised finantsinvesteeringud 21 386 16 023
Kinnisvarainvesteeringud 10 454 10 833
Materiaalne põhivara 8 546 8 985
Immateriaalne põhivara 606 422
Põhivara kokku 43 292 37 475
VARAD KOKKU 59 764 52 920
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Võlakohustused 1 075 2 245
Võlad tarnijatele ja muud võlad 5 902 6 268
Maksuvõlad 1 049 758
Ettevõtte tulumaks 75 29
Lühiajalised eraldised 23 17
Kokku lühiajal.kohustused 8 124 9 317
Pikaajalised kohustused 1 517 1 569
Kohustused kokku 9 641 10 886
Aktsiakapital 12 180 11 760
Ülekurss 240 0
Reservkapital 21 354 15 881
Jaotamata kasum 14 995 12 672
Emaettevõtte osalus omakapitalis 48 769 40 313
Mitte-kontrolliv osalus 1 354 1 721
Kokku omakapital 50 123 42 034
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 59 764 52 920
KASUMIARUANNE
KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE 01.01.-31.12.2012
Konsolideeritud, auditeerimata
EUR’000
Kontsern KV4 2012 KV4 2011 2012 2011
Realiseerimise netokäive 12 565 13 101 52 801 46 674
Realiseeritud toodete kulud -10 632 -10 956 -44 175 -38 863
Kogukasum 1 933 2 145 8 626 7 811
Turustuskulud -658 -604 -2 774 -2 270
Üldhalduskulud -1 088 -995 -3 876 -3 455
Muud äritulud 1 -4 49 16
Muud ärikulud -21 -22 -55 -77
Ärikasum 167 520 1 970 2 025
Neto finantstulud/ (-kulud) -6 -16 997 744
Tulu/kulu sidusettevõttest 104 97 1 118 497
Kasum enne maksustamist 265 601 4 085 3 266
Tulumaks -74 23 -482 -318
Maksustamisjärgne kasum, sh 191 624 3 603 2 948
emaettevõtte omanike osa 207 571 3 517 2 773
mitte-kontrolliv osa -16 53 86 175
Tava puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,01 0,03 0,21 0,17
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,01 0,03 0,21 0,16

IV KVARTALI JA 12 KUU VAHEARUANNE

Karin Padjus
Finantsdirektor

Finantsaruannete avaldamine 2013.aastal

AS Harju Elekter soovib oma aktsionäridele head uut aastat ning teatab, et avaldab 2013. aastal konsolideeritud finantstulemused järgmiselt:

2012.a 4.kvartali vahearuanne 27.02.2013
2013.a 1.kvartali vahearuanne 07.05.2013
Aktsionäride korraline üldkoosolek 09.05.2013
2013.a 2.kvartali vahearuanne 07.08.2013
2013.a 3.kvartali vahearuanne 06.11.2013

Majandustulemused avaldatakse eesti ja inglise keeles ning kõik teated on pärast nende avaldamist börsisüsteemis nähtavad ka ASi Harju Elekter koduleheküljel internetis aadressil http://www.harjuelekter.ee

Andres Allikmäe
Juhataja
6 747 400